Mehaanika kordamine 1. Mida näitab jõud ja mis on selle ühik? V: Jõud näitab, kui tugevasti keha osaleb vastastikmõjus. Ühik on 1N 2. Mida näitab kaal ja millest see sõltub? V: Kaal näitab, kui suure jõuga mõjutab keha enda all olevat pinda või riputusvahendit. Kaal sõltub keha massist, gravitatsioonijõust ja keha kiirendusest. 3. Mis on kaalutus? V: Kaalutus e. kaaluta olek kui keha liigub Maa poole kiirendusega g või kui keha ei mõjuta ei alust ega riputusvahendit. 4. Mis on raskusjõud? V: Raskusjõud on gravittsiooni jõud, millega mis tahes taevakeha tõmbab enda poole enda läheduses asuvid kehi. 5. Newtoni seadused. V: 1. Seadus: vastastikmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha paigal või liigub ühtalselt ja sirgjooneliselt. (F=0, siis a=0) 2
lükata 4.Mis on jõud, tähis,ühik.- füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele kehale.-tähis F -ühik N 5.Sõnasta Newtoni 2. seadus.- keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga 6.Sõnasta gravitatsiooniseadus,valem,ühik.- kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massida korrutisega ja üöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga- valem: F= G*m¹*m² ühik: N r2 7.Mis on kaalutus,ülekoormus,millistes olukordades nad tekivad?- kaalutus: objektile ei mõju null grav.jõud (vankriga Ameerika mägedes alla kiirendades)- ülekoormus: kiirendusest põhjustatud kaalu suurenemine (autojuhid kiirendusega liikudes) 8.Millise olemusega on hõõrdejõud,mis seda põhjustab?- olemus:- põhjustab: kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vaheline vastastikmõju 9.Millal tekib seisuhõõrdejõud,liugehõõrdejõud ja veerehõõrdejõud?-
vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus koos gravitatsioonikonstandiga 2 punktmassi tõmbuvad teineteise suhtes jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F= G*(m1m2/r2) Gravitatsioonikonstant- G= 6,7* 10-11(Nm2/kg2) 5.Raskusjõud, kaal, kaalutus, ülekoormus, alakoormus. Raskusjõud- jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Kaal- jõud, millega keha mõjutab tuge või alust. Tähis valemites on P. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kiirendusega liikuva keha kaal on aga sellest erinev. Kaalutus- kui eemaldada ese, millele keha toetub, kaob ka mõju toele, s.t. kaob kaal. Nii on kõik vabalt langevad kehad kaaluta olekus. Ülekoormus- P>mg (kaal on suurem raskusjõust)
kehade kaugusest *Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks Fr = mg Kus me näeme gravitatsiooni ? ........ Keha kaal * Kaal - füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon * Keha kaal avaldub siis, kui keha toetub alusele või on riputatud toe külge * Keha kaal on jõud, millega ta mõjutab raskusjõu tõttu alust või riputusvahendit * Keha kaal oleneb planeedi kaugusest ja massist * Kaalutus on olukord kus keha ei avalda ümbrusele mingit mõju Millal muutub keha kaal ? Kaaluta olek lennukis .
Raskusjõud Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole, ning selle valem on : F=m m-mass F-jõud Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk vedrukaaluga. Maast kaugenedes raskusjõud väheneb. Raskusjõud on kehakaalu põhjustajaks. Kaal on jõud, millega keha rõhub alust või riputus vahendit. Kehakaal mõjub alusele, raskusjõud, kehale endale. Keha mis liigub maagravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, tekib tõusmisel ülekoormus ehk kehakaal suureneb F=m - raskusjõud F=m - raskusjõud mis kuulub liftile kiirenduse tekitamiseks Keha mis liigub gravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt, tekib langemisel alakoormus ehk kehakaal väheneb. Allalangemisel on kiirendus positiivne. Raskuskiirendus maal on 9,8 m/s(ruudus) Keha vabal langemisel tekib kaalutus eh...
· Ainelised(vara,kapital) · Vaimsed(teadmised,kogemused,info) · Tänapäeval veel sotsiaalne kapital(suhted,usaldus) 2. Võimu teostamis meetodid Vimu teostamise võimalused: · Autoriteet-kuuletuvad mitte hirmust,vaid veendumusest · Sund-inimesed kuuletuvad hirmust vägivalla või karistuse eest. · Traditsioon Ülimusliku autoriteed ja juhitalendiga inimest nim karismaatiliseks liidriks. Tänapäeval on liidrile kuuletuvuse põhjusteks mõistlik kaalutus. Kasutatakse sundi ja autoriteeti. 3. Riigivõimu eripära Riigivõimu ainuomased tunnused: · Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmisi. · -||- koguda makse ja otsustada tulumaksu kasutamise üle. · -||- kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks. · Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile. · Riigivõimul on kohustus korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises.
Newtoni 1. seadus ehk inertsiseadus: kehad seisavad kas paigal või liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui neile ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustavad teineteist Inerts – kõikide kehade omadus säilitada oma liikumise kiirus muutumatuna. 1kg. Newtoni 2. seadus: kiirendus, millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga Keha mass – keha omadus, mis on keha inertsi mõõduks - m Jõud – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale Newtoni 3. seadus e mõju ja vastumõju seadus: kaks keha mõjutavad teineteist alati sama olemusega, aga võrdvastupidiste jõududega F=m1*m2/r2 G=6,67*10-11 Nm2/kg2 Gravitatsioon – kõikide kehade vastastikune tõmbumine Gravitatsiooni konstant näitab, kui suurte jõududega tõmbuvad kaks 1kg keha, kui nende vaheline kaugus on 1m Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöördvõrd...
1.Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise ,õju tagajärjel muutub. 2. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või tasakaalustamisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nimetatakse ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus: kehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. a= F/m ehk F=m*a. Ühik on 1N. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Neid jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöö...
riputusvahendit. Mõõtühik on 1N ja tähis P 2. Millest sõltub keha kaal? - Kiirendusest 3. Mis on ülekoormus ja millal see esineb? - Tekib kiirendusega üles liikudes, kus kaal on raskusjõust suurem. Nt lennuki õhkutõusmisel 4. Mis on alakoormus ja millal see esineb? - Tekib kiirendusega alla liikudes, kus kaal on raskusjõust väiksem. Nt liftis alla liikudes 5. Mis on kaaluta olek ehk kaalutus ja millal see esineb? - Tekib kui pole mõju ei alusele ega riputusvahendile ning kaal=0. Nt kukkudes, langedes 6. Mis on raskusjõu ja kaalu peamised erinevused? - Raskusjõud oleneb keha massist ja teguri g suuruses, kaal aga kiirendusest Hõõrdejõud 1. Hõõrdejõud - füüsikaline jõud, mis tekib kahe keha kokkupuutel ja takistab keha liikumist või liikumahakkamist 2. Hõõrdejõu suund on suunatud vastupidi liikumisele 3
F=mg F=raskusjõud [N] m=mass[kg] g=raskusjõu kiirendus[N/kg] 9,8=10 N/kg Keha kaal jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Sõltub: Kui keha seisab või liigub ühtlaselt, siis on keha võrdne raskusjõuga. F=mg Keha kaal võib suureneda tekib ülekaal. Keha kaal võib-olla väiksem kui raskusjõud. N: kiirlift alustab laskumist,tekib alakoormus. Keha vabal langemisel tekib kaalutus e. Keha kaal on võrdne 0-ga. P=0N Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele.(JOONIS KA!) Deformatsioon keha mõõtmete muutumine välisjõude tõttu. Liigid: SURVE-, TÕMBE-, PAINDE-, VÄÄNDE-, NIHKEDEFORMATSIOON. Elastsusjõud alati vastupidise suunaga välisele jõule; põõab keha esialgset kuju taastada. N: me ei vaju põrandast läbi. Hõõrdumine on KASULIK KAHJULIK
ürgseteks riituseks Jumala kiituseks Kui ma ei kõnele sellest, ma suren. Kui tunnistan seda, see tapab mu. Taevas, mida ma teen? Nii nagu külma raua külge keel, on Sinu vastu sattunud mu süda. Ja süna sajaks sõjaks rebitud ja põlatultki mällu põletatud kui orjamärk, kui usutunnistus. Kas Sa ei taipa siis, ei taju, tunne, mis tagajärjed kivist kiirgavad, mis tõusis purustama paratamatust ja tabas...? Kuula: kaalutus on tasa. Iha hinged on kurbuse roostes, sellepärast ei käi. Kui saaksin, läheksin joostses, paljajalu ja -päi. Kaotasin tasakaalu Sinu silmade jääl ja usalduse luu murdus. Valu vaakuv varesehääl. Ma olen Sind armastanud. Ma olen Su hüljanud ühe silbi pärast, mis vaikuse näkku Sa süljanud. Vere torm rebis raamatulehti ööl, mil viibisin Sinu pool. Tema jõhkruses kaheks tehti
Keha mis liigub maagravitatsioon väljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, tekib tõusmisel ülekoormus ehk kehakaal suureneb. F=mg F=mg+ma F=ma F=m(g+a) Keha mis liigub gravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt alla, tekib langemisel alakoormus ehk kehakaal väheneb. Allalangemisel on kiirendus positiivne. F=m( g+a) F=m(g-a) Raskuskiirendus maal 9,8 m/s(ruudus) Kuul 1,6 m/s(ruudus) 1,6 N/kg Marsil 3,7 m/s(ruudus) Keha vabalangemisel tekib kaalutus ehk kehakaal on võrdne nulliga A=G ( kaalutuseajal) Hõõrdejõud: Hõõrdejõud on jõud mis takistab keha liikuma hakkamist, keha liikumist või libisemist teise kehapinnal. Hõõrdejõud jaguneb kolmeks: Paigalseisu hõõrdejõud Veere hõõrdejõud Liugle hõõrdejõud Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele, hõõrdejõud on alati vastassuunaline liikumis suunale. Hõõrdejõud mõjub pikki kokkupuute pinda ja hõõrdejõud on võrdeline kokku suruva jõuga.
· Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit. Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb. Kui keha langeb vabalt, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks ehk kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. · SEEGA: Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks. Raskusjõu erinevus erinevatel planeetidel Keha mass on võrdne nii Maal kui Kuul. Erinev on aga keha kaal, sest raskusjõud Kuul on 6 korda väiksem, kui Maal. Keha kaal
Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb (P=m(g+a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus ülespoole liikumisel). Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb (P=m(g-a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole liikumisel). Kui keha langeb vabalt st a=g, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks e kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=N, kus Fh on hõõrdejõud, on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus)
keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb (P=m(g+a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus ülespoole liikumisel). Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb (P=m(g-a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole liikumisel). Kui keha langeb vabalt st a=g, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks e kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=µN, kus Fh on hõõrdejõud, µ on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus)
Keha kaal on sisuliselt kehas tekkinud elastsusjõud, kuna alus või riputusvahend deformeerib oma takistava mõjuga keha. Vertikaalsuunas kiirendusega liikuvad keha kaal erineb seisva keha kaalust. P=m(g+-a), kus a - keha kiirendus m/s2, P - kaal N. + siis kui keha liigub kiirendusega a vertikaalselt ülespoole. Keha kaal on siis suurem kui paigal olles. - märk siis, kui keha liigub kiirendusega a vertikaalselt allapoole. Keha kaal väheleb võrreldes paigalseisuga. 11. Seleta, mis on kaalutus, mis tingimustel keha on kaaluta olekus. 11. iga vbalt langev keha on kaaluta olekus. velmist P=m(g+/-a) on näha, et kui a=9.81 m/s2=g ja keha liigub allapoole, siis P=m(g-g)=0 - keha on kaaluta olekus! 12. Liugehõõrdeteguri suund ja valem. Seletused. ühikud. 12. Liuge hõõrdejõud mõjub alati liikumist takistavalt. Ta on suunatud piki kehade kokkupuutepunkti ja liikumisele vastupidises suunas. Fh=N Fh=see märk x N, kus
Nagu teada on impressionism poeesias (Rilke jt.) lähedalt seotud sümbolismiga, kus oluline oli vihje, mitte kindlaksmääratus. Selline sümbolistlik väljenduslaad ilmneb Debussy teoses "Fauni pärastlõuna" ja Verlaine'i, Baudelaire'i ja Mallarme värssidele pühendatud lauludes. Kirjutas hulgaliselt klaverimuusikat, mille järgi teda põhiliselt tuntaksegi. Debussy on uue klaveristiili looja, see on arenenud looduselamuste kujutamisest ja talle on iseloomulik teatud kõlaline kaalutus. Tüüpilised pealkirjad: "Peegeldused vees," "Aiad vihmas," "Tuul lagendike kohal." Muud teosed: lavaline oratoorium Le martyre de St. Sebastien (Püha Sebastiani kannatused); orkestriteosed: La mer (Meri); klaveriteosed: Estampes, Masques, Images, Cildrens corner, 24 prelüüdi kahes vihikus; keelpillikvartett g-moll; sonaadid viiulile ja klaverile, trio flöödile, aldile, harfile; laulud. Debussyga saavutab prantsuse muusika taas üleilmse tähenduse. 1900 1930 pole
r kehadevaheline kaugus N m2 G gravitatsioonikonstant ( 6,7 10 -11 ) kg 2 7. Keha kaal - jõud, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis on P, ühik 1 N. Arvuliselt on kaal võrdne raskusjõuga. Erinevus seisneb selles, et raskusjõud mõjub kehale, kaal mõjutab teisi kehi. 8. Kaalutus - keha kaal on null ehk puudub, näiteks keha kaaluta olekus. 9. Deformatsioon - keha kuju või ruumala muutus välise jõu mõjul. Kui keha kuju ja ruumala taastub, siis on tegemist elastse deformatsiooniga. Kui keha kuju või ruumala ei taastu, on tegemist plastilise deformatsiooniga. Elastsel deformatsioonil taastub keha kuju või ruumala tänu elastsusjõule. Kõikide elastsete ainete korral kehtib kindel seos deformatsiooni suuruse ja elastsusjõu vahel:
Mitu Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia Võim isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja tagada seeläbi enda eesmärkide elluviimine. Võimu ressursid · Omand, kapital · päritolu · teadmised, oskused · Sotsiaalsed suhted Võimu teostamise meetodid Sund Autoriteet traditsioon, karisma, kaalutus Võimu legitiimsuse küsimus Poliitiline kultuur Eesti poliitilise kultuuri mõjutajad: · Ajalugu (nõukogude aeg) · Geograafiline positsioon · Rahvuskultuur Kodakondsus õiguslik suhe riigi ja isiku vahel, kaasnevad õigused ja kohustused. Parlamentaarne riik Presidentaalne riik · Parlamendi võim on suurem kui · Presidendi võim on suurem kui parlamendi presidendi/riigipea oma. oma.
gravitatsioonijõud 23 resultantjõud-kogu kehale mõjuv jõud. Resulatatntjõu arvutamiseks tuleb liita kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorid 24 jõumoment-moment füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti 25 jõu õlg-jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist 26 jäikus-keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele 27 kaal-jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust 28 kaalutus ehk kaaluta olek-keha selline olek, kus teda ei mõjuta mehaaniline stress või mehaaniline pinge ja keha kaal on võrdne nulliga 29 kangi reegel-kang on tasakaalus siis, kui temale mõjuvad jõud on pöördvõrdelised õlgade pikkusega 30 kasutegur-suurus, mis avaldub kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhtena 31 kiirus-füüsikalist suurust, mis näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul
visatud keha liikumine). 1) Vaba langemine on ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega a=g=9,8 m/s2 2) Vertikaalselt ülesvisatud keha liigub ühtlaselt aeglustuvalt, kiirendusega g kuni peatumiseni ning hakkab siis vabalt langema 3) Horisontaalselt ja horisondiga kaldu visatud keha liigub mööda parabooli, kusjuures horisontaalsihis ühtlaselt sirgjooneliselt ja vertikaalsihis ühtlaselt muutuva kiirendusega g. Nr 9. Paigalseisva, ühtlaselt ja kiirendusega keha kaal. Kaalutus. Kaal on jõud, millega keha (tavaliselt Maa külgetõmbejõu tõttu) mõjutab alust või riputusvahendit. Kui keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on kaal arvuliselt võrdne raskusjõuga P=mg. Kiirendusega liikuva keha kaal on P=m(g-a) või P=m(g+a). Keha on kaaluta olekus siis, kui talle mõjub ainlut raskusjõud a=g ja P=0. Nr 10. Jõudude liitmine. Keha liikumine kaldpinnal. Jõudude projektsioonid telgedel. Jõudude liitmise teel leitakse resultantjõud
Langevarju kasutamist varjati, sest Rahvusvaheline Lennundusföderatsioon oli rekordite registreerimisel seadnud tingimuseks, et piloot peab laskumisel viibima lennumasina sees. Gagarin hukkus 27.03.1968 Kirzatsi linna lähedal lennukiga MIG-15 UTI toimunud lennuõnnetuse tagajärjel ELLUJÄÄMINE KOSMOSES Inimese keha ei ole ehitatud kosmoses elamiseks. Kosmonaudid peavad kaasa võtma kõik eluks vajaliku, kaasa arvatud õhk hingamiseks, ja jõudnud kosmosesse, peavad nad ka kaalutus keskkonnas hakkama saama. Kosmoses ei ole raskust tunda ja niiviisi ei oma ei astronaut ega ükski asi kosmoselaevas kaalu. Tavalised tegevused nagu söömine, magamine ja töötamine toimuvad kaaluta olekus. Kosmoselaeva sees on õhku hingamiseks, koid magamiseks, väike ruum söömiseks ja puhkamiseks ning tualett. Astronaudid töötavad eraldi siseruumis, aga võivad minna ka laevast välja ülesandeid täitma. Avakosmoses töötamiseks võib kuluda mitu tundi,
projektsioonide vahelise lõigu pikkusega võetuna vastava märgiga. Kui jõud on paralleelne teljega, siis ta nõuab ainult õiget märki. Kui jõud on risti teljega, siis projektsioon on null. Projektsioon loetakse positiivseks, kui üleminek vektori alguse projektsioonist lõpu projektsioonini toimub telje positiivses suunas, ja negatiivseks kui teljega vastupidises suunas. 17. Jõudude liigid. Raskusjõud. Keha kaal ja kaalutus. Hõõrdejõud. Hõõrdetegur. Elastsujõud. Hooke'i seadus. Jõudude liigid: Raskusjõud (Tähis F) - on gravitatsioonijõud, millega tõmbab Maa enda poole tema lähedal asuvaid kehasid. Raskusjõud on suunatud maa keskpunkti poole. Fr=mg (N) (F- Jõud; m- mass; g- gravitatsiooni tegur 10 m/s² ; (r kehadevaheline kaugus); N newtonites). Keha kaal ja kaalutus Keha kaal (Tähis P) - jõud, millega ta Maa külgetõmbejõu tõttu rõhub toetuspinda või mõjub kehale, mille
Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb (P=m(g+a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus ülespoole liikumisel). Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb (P=m(g-a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole liikumisel). Kui keha langeb vabalt st a=g, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks e kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=N, kus Fh on hõõrdejõud, on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus)
Keha kaal mõjub riputile või toele, aga raskusjõud mõjub kehale endale. Keha kaal mõjutab teisi kehi. · Keha kaalu valemid kiirendusega liikumisel - P = m(g-a) on siis, kui keha langeb. P = m(g+a) on siis, kui keha tõuseb. · Vabalangemine on kehade kukkumine õhutühjas ruumis. See toimub kiirendusega. · Raskuskiirendus on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha poolt tekitatava raskusjõu mõjul. · Kaalutus on see, kui keha kaal on null · Maa tehiskaaslane - Selleks, et mingi keha jääks Maa ümber tiirlema, peab ta saavutama sellise kiiruse orbiidile jõudmisel, et tekkiv kesktõmbejõud hoiaks teda orbiidil. 5. · Newtoni kolmas seadus Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on arvväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised
28.Võrdle keha kaalu ja raskusjõud. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus? Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb. Kui keha langeb vabalt, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks ehk kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Ülekoormuseks nimetatakse kiirendusest põhjustatud kaalu suurenemist. Ülekoormust tuleb taluda näiteks kosmonautidel raketi stardi ajal. Samuti on ülekoormuse all lendurid vigurlennu ajal ning autojuhid kiirendusega liikudes. 29.Hõõrdejõu liigid. Hõõrdetegur Seisuhõõrdejõud
• Gravitatsiooniseadus- Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. • Kuidas muutub kahe keha vaheline külgetõmbejõud, kui vähendada vahekaugust kolm korda? • Hinnake gravitatsioonijõudu, mis mõjub pinginaabrite vahel. • Arvuta Kuu ja Maa vaheline külgetõmbejõud. Kuu ja Maa massid on vastavalt 7,3·1022 kg ja 6,0·1024 kg ning Raskusjõud, kaal ja kaalutus • Raskusjõud pole iseloomulik mitte ainult Maale, vaid ilmneb tugevamalt või nõrgemalt kõikidel taevakehadel. Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. • See kiirenduse väärtus on meile tuttav kui vaba langemise kiirendus. Vaba langemise kiirendust nimetatakse veel raskus- ehk gravitatsioonikiirenduseks. Viimasest ongi tulnud tähis g. Kaal ja kaalutus
Hõõrdejõud. Liugehõõrdetegur. Takistusjõud kehade liikumisel gaasides ja vedelikes. Liikumine jõudude mõjul. Jõudude lahutamine komponentideks. Kehade liikumine kaldpinnal. Pidurdusteekond, selle sõltuvus hõõrdetegurist ja kiirusest. Kehade vaba langemine, vaba langemise kiirendus. Vertikaalselt ülesvisatud keha liikumine. Horisondiga kaldu ja horisontaalselt visatud keha liikumine. Kehade liikumine kurvis. Kiirendusega liikuva keha kaal. Ülekoormus, kaalutus. Kosmilised kiirused. 1 Jäiga keha mehaanika. Raskuskese. Keha tasakaal pöörlemistelje puudumisel. Pöörlemisteljega kehade tasakaal. Jõu õlg. Jõumoment. Momentide reegel. Kehade tasakaalu üldtingimus. Tasakaalu liigid. Töö. Energia. Jäävusseadused. Impulss. Impulsi jäävuse seadus. Reaktiivliikumine. Absoluutselt elastne ja absoluutselt mitteelastne tsentraalne põrge
nt õhutakistus. I kosmiline kiirus on vajalik planeedilt lahkumiseks. Maa-kesksele ringjoonelisele orbiidile jõudmiseks peab Maa tehiskaaslane saama kiiruse 7,91 km/s maapinnal või 7,79 km/s 200 km kõrgusel. Enamasti ümardatakse see 8 km/s. Saab leida, kasutades ringliikumise kiirendust ning ülemaailmset gravitatsiooniseadust. Selgub, et keha mass taandub välja ja seega on oluline ainult kiirus. 10. Paigalseisva, ühtlaselt ja kiirendusega liikuva keha kaal. Kaalutus. Keha kaal on jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele või riputusvahendile. Tähis P Ühik 1 N Kaal on suunatud Maa keskpunkti. Kaal rakendub alusele või riputusvahendile. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt, siis keha kaal on võrdne raskusjõuga. N toereaktsioon Sisuliselt on mõlemad elastsusjõud. Newtoni III seadusest järeldub, et toereaktsioon on võrdne kaauluga.
peamiselt soojuseks. Impulsi muut p = F . t, seega mida lühema aja jooksul impulss muutub, seda suurem jõud peab kehale mõjuma. Sellepärast kasutatakse löökide pehmendamiseks pakse kokkusurutavaid materjale, et pikendada impulsi muutumise aega ja seega vähendada mõjuvat jõudu. Gravitatsioon ja vaba langemine. Gravitatsioonivälja olenevus kehadevahelisest kaugusest. Vaba langemine. Raskusjõud ja kaal. Kaalutus. Esimene kosmiline kiirus. On kindlaks tehtud, et kõik kehad tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on seda suurem, mida suuremad on kehade massid ja mida lähemal nad üksteisele on. On kindlaks tehtud ka gravitatsiooniseadus, mis ütleb, et iga kahe keha vahel mõjub tõmbejõud, mis on võrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Vabaks langemiseks nimetatakse keha liikumist ainult raskusjõu toimel.
y0= 0, voy = v0sin , ay = -g. Horisondi suhtes nurga all üles visatud keha trajektooriks on parabool. Reaalsetes tingimustes võib õhutakistusest tingituna sellise liikumise trajektoor paraboolist märgatavalt erineda ja seetõttu võib keha lennukaugus olla oluliselt väiksem. Joonis 8.2. Horisondiga nurga all üles visatud keha liikumine. Keha algkiirusvektori lahutamine komponentideks koordinaattelgedel 9. Paigalseisva, ühtlaselt ja kiirendusega liikuva keha kaal. Kaalutus. Raskusjõudu , millega keha tõmbub Maa poole, tuleb eristada keha kaalust. Kaalu mõistet kasutatakse igapäevaelus laialdaselt. Keha kaaluks nimetetakse jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub toele (alusele) või riputile (riputusvahendile). Seejuures eeldatakse, et keha on toe või riputi suhtes liikumatu. Asugu keha Maa suhtes liikumatul horisontaalsel laual (joon. 9.1). Kehale mõjub raskusjõud
· FIFO- meetod; · LIFO- meetod. Iga ettevõteja valib endale sobiva meetodi ja kohandab selle ettevõtte arvestussüsteemile (eriti omahinna arvutamiseks) sobivaks. Määravaks on ka lao või raamatupidamisprogrammi kasutamine ja programmilised võimalused [1 : 127]. Varud kajastatakse bilansis soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, olneb kumb on väiksem. Soetusmaksumust võib arvestada iga objekti jaoks individuaalselt või kasutada FIFO või kaalutus keskmise soetusmaksumuse meetodid [8 : 39]. 6.1.6 Bioloogilised varad Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism [11]. Bioloogilisi varasid kajastatakse nii esmasel arvelevõtmisel kui ka järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused, välja arvatud sellised bioloogilised varad, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav [11]. 6.1.7 Müügiootel põhivara
Hinnangunihete probleem: kellegile antud hinnang muutub ajastust ajastusse. Ajahamba kaalutlus võib väita, et ajapikku muutub teose tegeliku väärtuse kindlakstegemine progresseeruvalt üha raskemaks(värv kahetub ja praguneb jm). Vastu: programmeeritud värv. Loomishetkel ei saagi teost pädevalt hinnata, sest värvid on segatud eeldusel, et nad oleksid haripunktiks mingi aja pärast. Samas, kunstnik ei saa eeldada, et 1000 aasta pärast pole kõlblik kuni möödas. Episteemiline kaalutus kui distants on liiga suur algusallikaga, siis seda vähem toetub hinnang allikale endale ja seda tähtsamat rolli omavad vahendajad kriitikud, ajakirjanikud jne. Erinevad kihid, tähendused, sümbolid jne jäävad tänapäeva vaatlejale märkamata, sest puudub asjakohane haridus. Saame aru oma aja kunstist paremini. 3. Kas ja kuidas on ,,hinnangunihked" probleemiks nii perspektivismile kui historitsismile? Mingile kunstiteosele jm langetatud hinnang muutub ajastust ajastusse
Sisesulgude avamisel tehtemärgid miinus ja miinus annavad plussi. P = m ( g+a ) Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas ühtlaselt kiirenevalt alla, (näiteks kiirlift alustab laskumist) siis tema kaal väheneb ehk tekib alakoormus. Sellisel juhul kiirendus a on positiivne P = m ( g - / + a / ). Sisesulgude avamisel tehtemärgid plus ja miinus annavadd miinuse. P = m( g - a ) Keha vabal langemisel tekib kaalutus ehk keha kaal on võrdne nulliga. Sellisel juhtumil a = g ja P=m(g-a)=0 a r P r a P
seaduslikkusse ja pühadusse. See on iseloomulik keskaegsele võimule. 2) karismaatiline võim on rajatud võimu teostava isiku personaalsele veetlevusele ja juhitalendile. Nt stalin, hitler. Neilt oodatakse imesid. 3) ratsionalistlik ehk seaduslik ehk bürokraatliku võimu legitiimsuse tüüp. Võim saab oma õiguspärasuse seadustest, mis annavad võimukandjale õiguse valitsemiseks. See on iseloomulik modernsele ühiskonnale. Inimeste võimule kuuletumise põhjuseks on mõistlik kaalutus. Vajadus rakendada sundi tekib vajadusest piirata kuritegevust. Riigivõimule ainuomased tunnused: 1. Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. 2. Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksude kasutamise üle. 3. Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. 4. Riigivõimu otsused on kohustusliku kõigile, kes asuvad antud riigi territooriumil.
Emotsionaalsed/kognitiivsed tajumised: 14 · Ärevus, paanika, segadus. · Tuimus. · Uskumatus (,,see ei ole võimalik"). · Mälulüngad. · Pärsitud mõtlemis/tegutsemisvõime. · Moonutatud ajataju. · Tundetus (nn tardunud hirm). · Depressioon, väärtusetuse tunne. · Süütunne, häbi. Miks naine ei lahku vägivallatseja partneri juurest? HIRM. Naise ratsionaalne kaalutus: ,,Kui ma ära lähen ja ta mu üles leiab, lööb ta mind hullemini või tapab mu päris ära." ,,Kui ta mu leiab, tapab ta mu ära, ja kui ei leia, tapab ta enda." Paljud mehed on oma naisi sellega ähvardanud ja risk on muidugi olemas. MAJANDUSLIK SÕLTUVUS. ,,Kes toetab mind ja mu lapsi?" LAPSEVANEMA VASTUTUS. ,,Omada pöörast isa on lapsele parem, kui olla päris ilma isata." ,,Mul oli nii palju tegemist kodu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
