Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

FÜÜSIKA 1 eksami vastused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas mis toimub mis eripärad on?
  • Kui kaua liigub ülesvisatud keha üles?
  • Mis on jõud ja millest see sõltub?
  • Kuidas sõltub kahe keha vaheline vastastikmõju kehade massidest?
  • Kuidas on raskusjõud seotud gravitatsiooniseadusega?
  • Millal on jõud tasakaalus?
  • Mis erinevus kin ja pot energial on?
  • Kuidas toimub muutumine ühest liigist teise näide?
  • Mida tähendab mehaanikas superpositsioon?
  • Mis on mida näitab?
  • Kuhu on see kiirendus suunatud?
  • Mis on erinevus ring-ja pöördliikumisel?
  • Miks kuidas ja millal kasutada?
  • Mis erinevused ja sarnasused on füüsikalistel mõistetel impulss ja impulssmoment?
  • Mis on kuidas nende perioodid avalduvad?
  • Mis on lainepikkus ja mis on periood lainetuse puhul?
  • Mis erinevus on nende graafikutel?
Vasakule Paremale
FÜÜSIKA 1 eksami vastused #1 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #2 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #3 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #4 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #5 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #6 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #7 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #8 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #9 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #10 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #11 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #12 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #13 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #14 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #15 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #16 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #17 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #18 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #19 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #20 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #21 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #22 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #23 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #24 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #25 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #26 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #27 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #28 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #29 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #30 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #31 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #32 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #33 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #34 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #35 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #36 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #37 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #38 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #39 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #40 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #41 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #42 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #43 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #44 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #45 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #46 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #47 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #48 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #49 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #50 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #51 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #52 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #53 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #54 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #55 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #56 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #57 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #58 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #59 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #60 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #61 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #62 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #63 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #64 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #65 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #66 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #67 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #68 FÜÜSIKA 1 eksami vastused #69
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 69 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 110 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ltothei Õppematerjali autor
Ülikooli Füüsika I eksami küsimused ja vastused.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
45
docx

TTK füüsika I kordamisküsimused - vastused

ÜLDMÕISTED 1. Vektor ja skalaar– mis need on, mis on nende erinevused. Näited nende kohta füüsikaliste suuruste seast. Skalaar- Suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtustes, näiteks: aeg, mass, intertsmoment. Vektor- suurused, mille iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund, näiteks: kiirus, jõud, moment jne. 2. Tehted vektoritega (sh vektorkorrutis õppematerjalide lõpust). r = a + b liit. lahut. skalaar vektorkorrutis 3. SI ühikud- Ühiku tähis Suurus nimetus Pikkus meeter m Mass kilogram kg

Füüsika
thumbnail
16
odt

Füüsika kordamisküsimused ja vastused

SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis. Kohavektor Kohavektoriks või raadiusvektoriks nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava ainepunktini A. Nihkevektor Osakese asendi muutumist punktist A1 (algpunkt) punkti A2 (lõpp punkt) ajavahemiku (t) jooksul nimetat

Füüsika
thumbnail
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee.

Füüsika
thumbnail
66
docx

Füüsika I konspekt

valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumine on keha asukoha muutumine teise keha suhtes. Teist keha nimetatakse sel juhul taustkehaks. Avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x), nimetatakse liikumisvõrrandiks x = x(t). Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja.

Füüsika
thumbnail
10
doc

Füüsika eksamiks

I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t x-I süsteem y=y' x'-II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe S¯ ajavahemikku t jooksul,s

Füüsika
thumbnail
12
docx

Kogu keskkooli füüsikat valdav konspekt

I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t xI süsteem y=y' x'II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s nimetame keha liikumise trajektoori algja lõpppunkti ühendav

Füüsika
thumbnail
34
docx

Füüsika eksami konspekt

Füsa eksami konspekt 1, Liikumise kirjeldamine Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega (kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis). Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2,* Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega

Füüsika
thumbnail
24
pdf

Füüsika 1 eksam

Sissejuhatus Erinevad ühikud rad rad 1 2 = 1Hz 1 = Hz s s 2 Vektorid r F - vektor r F ja F - vektori moodul Fx - vektori projektsioon mingile suunale, võib olla pos / neg. r Fx = F cos Vektor ristkoordinaadistikus Ükskõik millist vektorit võib esitada tema projektsioonide summana: r r r r F = Fx i + Fy j + Fz k , millest vektori moodul: F = Fx2 + Fy2 + Fz2 Kinemaatika Kiirus Keskmine kiirus Kiirus on raadiusvektori esimene tuletis aja t2 järgi. s v dt s v = - võimalik leida ühtlase liikumise kiirust vk = = t1 t t t ds t2

Füüsika




Kommentaarid (1)

tajana212 profiilipilt
06:55 11-01-2022



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun