Mõõtühikud 1. Pikkusühikud 2. Pindalaühikud 3. Ruumalaühikud 1 l =10 dl 1 toop = 1,23 l 1 pang = 12,3 l 4. Massiühikud 1 nael = 409,51 g 1 unts = 28,35 g 5. Ajaühikud 1 aasta = 12 kuud = 365 või 366 päeva 1 ööpäev = 24 tundi (h) 1 h = 60 min = 3600 sek 1 min = 60 sek 6. Muid mittesüsteemseid ühikuid 1 euro = 15,6 EEK 1 toll = 2,54 cm 1 jalg = 30, 48 cm 1 süld = 2,13 1 verst = 1,067 km 1 jard = 91,44 cm 1 meremiil = 1,852 km
ha - hektar hl - hektoliiter (100 liitrit) dl - dekaliiter (10 liitrit) l liiter Raskusmõõdud 1 tonn = 10 tsentnerit = 61,05 puuda 1 tsentner = 100 kilogrammi = 6,10 puuda 1 kilogramm = 1000 grammi = 2,44 naela Pikkusmõõdud 1 kilomeeter = 1000 meetrit = 0,94 versta 1 meeter = 100 sentimeetrit = 0,47 sülda = 1,41 arssinat = 3,28 jalga 1 sentimeeter = 10 millimeetrit = 0,22 verssokki = 0,39 tolli Meetermõõtude ja inglise mõõtude võrdlus 1 miil = 1760 jardi = 1,61 kilomeetrit 1 jard = 3 jalga = 0,91 meetrit 1 jalg = 12 tolli = 0,30 meetrit 1 toll = 12 liini = 25,4 millimeetrit 1 ruutjard = 9 ruutjalga = 0,84 ruutmeetrit 1 aaker = 4840 ruutjardi = 0,40 hektari 1 bussel = 8 gallonit = 36,37 liitrit 1 gallon = 8 pinti = 4,55 liitrit 1 pint = 0,57 liitrit 1 tonn = 20 tsentnerit = 1016,05 kilogrammi ehk 1,016 meetertonni 1 tsentner = 112 naela = 50,80 kilogrammi 1 nael = 16 untsi = 0,45 kilogrammi 1 unts = 28,35 grammi
sajandil, eeskätt lisaks Prantsusmaale Hollandis, Saksamaal, Itaalias ning 1858 otsustas ka Hispaania koos oma Ladina-Ameerika kolooniatega meetermõõdustiku kasutusele võtta. Selle süsteemi vastu olid vaid Ameerika ning Ühendkuningriik, kuid viimane siiski võttis meetermõõdustiku kasutusele aastal 1965. Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid on seadusega lubanud kasutada meetersüsteemi, kuid eelistavad siiski vanu mõõtühikuid (unts, jard, jalg jne). Alates meetermõõdustiku loomisest on selle ideeks olnud see, et erinevad mõõtühikud oleksid üksteisega seotud. 19. sajandil olid ainsad nomineeritud põhiühikud pikkus, mass ja temperatuur. Rahvusvahelisi ühikutesüsteemi ühikuid nimetatakse SI ühikuteks ning nendeks on : meeter (pikkus), kilogramm (mass), sekund (aeg), amper (voolutugevus), kelvin (termodünaamiline temperatuur), mool (ainehulk) ning kandela (valgustugevus). Ühikute definitsioonid (2005 aasta) :
.......................................... material can we be expected to read in one week? c. ............................................................... books are not in the library. d. I've had ............................................................ headaches already because of stress. e. ....................................................depression can be attributed to being overworked. 2.Fill in the gaps with one of the following quantifiers: much, many, few, little, most. a. Our jard looks awful this summer.There are too ......................................... weeds. b.I didn't use ............................... fertilizer last spring, and that has made a difference. c. Also, I've paid attention to how ............................................. rain we've had. d.I'm afraid it's rained ............................... times this summer, and the grass is turning brown and dying. e. ..............................................
Unit5 Words Offer- pakkuma Lay- asetama, katma Layer- kiht Container- nõu, anum Cardborad- kartong, papp Tight- tihe, tugev, tugevasti seotud Drive-in sissesõidu Board- laud tahvel Yard- jard(0,9144m) Trashcan- prügikast Refill- uuesti täitma Store- hoiule panema Steak praad Fried chicken kanapraad Menu menüü Dessert- magustoit Pie pirukas To specialise in spetsialiseeruma Counter lett Lid kaas Customer klient Extracharge lisatasu To be broud of olema ühke millegi üles Task 67 „to go“ means to take away The menu in a drive in restaurants is displayed on a board Plastic knives and forks are thrown into a trashcan after a meal Americans usually tip waitresses 15%
Maamiil "mi" Convert(arv;ühikust;ühikusse) Meremiil "Nmi" Teisenda Toll "in" 4 päeva tundideks Jalg "ft" 7 dzauli ergideks Jard "yd" 5 kilogrammi grammideks Aasta "yr" Celsiuse Ööpäev "day" 15 kraadi Kelviniteks 56 meremiili tollideks Tund "hr" saadud vastus meetriteks Minut "mn"
1917 Vene tsaaririigi koosseisu, siis kehtis ka Eestis nimetatud aastani Vene pikkusmõõtude süsteem, mille peamised seosed olid järgmised: 1 toll = 2,54 cm; 1 küünar = 12 verssokit = 21 tolli = 53,3 cm; 1 arssin = 16 verssokit = 28 tolli = 71,7 cm; 1 süld = 3 arssinat = 2,13 m; 1 verst = 500 sülda = 1,067 km; 1 penikoorem = 7 versta = 7,468 km. 1824. aastal kehtestati kogu Briti impeeriumis ametlik mõõtude süsteem (System of Imperial Units), mille aluseks oli pikkusühik jard (Imperial yard, 1 yd = 0,9144 m). Kolmandik jardi moodustab jala (foot, 1 ft = 30,48 cm) ja üks toll (inch) on 1/12 jalga (1 in = 2,54 cm). Jardi, jala ja tolli süsteemiga puutume kokku, vaadates Ameerika filme, kuna USA-s, Kanadas, Inglismaal ja Austraalias kehtib imperiaalne mõõtude süsteem väikeste muudatustega argielus veel tänapäevalgi. Pikemaid vahemaid mõõdetakse miilides (1 mi = 1760 yd = 1,609 km), ruumala pintides (0,568 dm3) ja
3.Too näiteid ajaloolistest pikkuse, pindala, ruumala, massi ühikutest. 1 toll – pöidlalüli pikkus, = 2,54 cm 1 vaks – väljasirutatud pöidla ja väikese sõrme vaheline kaugus, 1 jalg – jalalaba pikkus, 30,48 cm 1 küünar – käsivarre pikkus väljasirutatud sõrmeotstest kuni küünarnukini, 53,3 cm 1 süld – laialisirutatud käte sõrmeotste vahe, üks süld võrdub kolme küünra või kuue jalaga 1 penikoorem = 7,468 km 1 toll = 2,54 cm 1 jard = 0,9144 m 1 miil = 1,609 km 1 pint = 0,568 dm3 1 gallon = 4,55 liitrit 1 nael = 0,454 kg 1 unts = 28,4 g 4.SI-süsteemi põhiühikud SI algseteks põhiühikuteks olid pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper ja valgustugevuse ühik kandela. Aastal 1971 lisati neile ka ainehulga ühik mool. 5.Füüsikalised üldmudelid ja objektid. Too näiteid.
Nimi pärineb legendist, mis tekkis Kreeka-Pärsia sõdades (u 499449 eKr) peetud Marathoni lahingu (u 490 eKr) järel, kui kreeklaste võiduteate olevat Marathonist Ateenasse (u 42 km) viinud käskjalg joostes. 1896. aastal nimetati maratoniks esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel kavas olnud ülipikamaajooks. 110 MEETRI TÕKKEJOOKS Kõik 110 m tõkkejooksu puhul kasutatavad mõõdud on tulnud inglise-süsteemist, kus pikkuseühikutena kasutusel tollid-jardid (1 jard =36 tolli) Tõkete kõrgus on meestel 3 jalga ja 6 tolli (106,7 cm) ja tõketevaheline iikaugus 10 jardi (9,14 m), kaugus stardist esimese tõkkeni on 15 jardi (13,72 m). 400 MEETRI TÕKKEJOOKS 400 meetri tõkkejooks on kergejõustiku ala. 400 m tõkkejooksus on meeste tõke 1 jardi ehk 91,4 cm kõrgune. Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finisini 40 m. 3000 MEETRI TAKISTUSJOOKS
furlong fur 201,168 m (täpselt) kaabeltau (cable`s length, Int) cab (Int) 185,2 m (täpselt) chain ch 20,116 8 m (täpselt) pole, rod, perch pole, rod, perch 5,029 2 m fathom fath 1,828 8 m jard (yard) yd 914,4 mm (täpselt) jalg (foot) ft 304,8 mm (täpselt) span span 228,6 mm link li 201,168 mm hand hand 101,6 mm (täpselt)
See ühikutesüsteem tugineb meetermõõdustikul, kus põhiühikuiks on meeter ja kilogramm. Aga see pole kaugeltki kõikjal ega alati nii olnud. Selle väite ilmestamiseks toome väikese valiku vanaaegsed mõõtühikuid: Pikkusühikud 1 penikoorem = 7,47 km = 7 versta 1 verst = 1,07 km = 500 sülda 1 süld = 2,13 m = 3 arssinat 1 arssin = 71,7cm = 16 versokki = 28 tolli 1 jalg = 30,5 cm = 12 tolli 1 toll = 2,54 cm = 10 liini. 1 miil = 1609m 1 meremiil = 1853m 1 jard = 91,4cm = 3jalga Pinnaühikud 1 tiin = 1,09 ha 6 1 tündrimaa 0,5 ha 1 aaker = 4047 m2 o,4 ha Ruumiühikud 1 vaat = 491 l = 40 pange 1 pang = 12,3 l = 10 toopi 1 toop = 1,23 l = 4 kortlit 1 gallon = 4,55 l = 8 pinti 1 pint = 0,57 l 1 unts = 29,6 cm3 Massiühikud 1 puud = 16,4 kg = 40 naela 1 nael = 409 g = 96 solotnikut 1 unts = 28,4 g
3 tuhandelisteni Tagastab arvu, mis on ümardatud ümardusaluse lähima kordseni Mõned põhiühikud Lisaühikud Meeter "m" mega- 1,00E+06 "M" Maamiil "mi" kilo- 1,00E+03 "k" Meremiil "Nmi" hekto- 1,00E+02 "h" Toll "in" deka- 1,00E+01 "e" Jalg "ft" detsi- 1,00E-01 "d" Jard "yd" senti- 1,00E-02 "c" Aasta "yr" milli- 1,00E-03 "m Ööpäev "day" Tund "hr" Minut "mn" Sekund "sec" Dzaul "J" Erg "e" Celsiuse kraad "C" Fahrenheiti kraad "F" Kelvin "K" 1.ül. Mis on ostetava maja jaoks võetava laenu igakuine laenumakse?
Pärast Rooma riigi langust tekkisid väikests riikides ja naturmaalmajanduse tingimustes tuhanded kohalikud mõõdusüsteemid (täpsemalt Liivimaa juures). 18. sajandist 20. sajandi alguseni kehtis Inglismaal ja kolooniates inglise mõõtude süsteem, osalt tänaseni. Mõjutas ka vene süsteemi, võeti üle nael ja jalg, inglise süsteemist võeti üle mõõtühikute omavahlised suhted kordades. Kaalusüsteemi aluseks kaubanduslik nael - 453,592 g ja pikkusmõõt jard - 91,44 cm. 1 meremiil = 1,85 km 1 jard = 3 jalga 1 jalg = 12 tolli, 1 toll = 2,54 cm pint - 0,57 l kvart - 1,14 l gallon - 4 kvarti - 4, 55 l Meetermõõdustik füüsikaliste suuruste mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on meeter ja kilogramm. Kehtib ühikute kümnekordsus. Meetermõõdustiku lõi 1790-1799 Prantsuse TA erikomisjon (J. C. de Borda, A. N. de Condorcet, P. S. d Laplace, G. Monge) - vajadus teha üheselt mõistetav süsteem, kuna eri
Nihet mõõdetakse meetrites, mis on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühik. Alates 1983. a. loetakse 1 meeter võrdseks vahemaaga, mille valgus läbib 1/c sekundiga, kus c on valguse kiirus vaakumis. Praktikas kasutatakse pikkuseühikuid: 1 km = 1000 m e. 103 m; 1 cm = 0,01 m ehk 10 - 2 m ; 1mm = 0,001 m e. 10 - 3 m. Mõningates riikides kasutatakse toll süsteemi: 1in (toll) =25.4 mm = 0,0254 m; 1ft ( jalg) = 0,3048 m; 1 yd (jard ) = 0,9144m; 1 stat mi (USA miil ) = 1609,344m; 1 mile ( meremiil) =1852 m. Nihke ja aja arvutamiseks tuleb need kiiruse valemist avaldada: s=v× t t=s/v Kiiruse mõõtühikuks SI - süsteemis on 1 meeter sekundis (m/s), mis tähendab, et ühe sekundiga läbib keha ühe meetri. Kasutatakse ka ühikuid 1 kilomeetert (km) tunnis (h) - km/h. 1 km/h =1000 m / 3600 s = 1 / 3,6 m /s .
induktsiooni voog Wb veeber dim = L2M T-2I-1 magnetvoo tihedus, mag. induktsioon B T tesla dim B = M T-2I-1 1.4. Suured ja väikesed ühikud Mõõdetavate suuruste väärtus võib olla kord suur ja kord väike. Seetõttu on otstarbekas omada ka mitmesuguse suurusega ühikuid sama liiki füüsikalise suuruse mõõtmiseks. Näide 4. Pikkuse mõõtmiseks kasutatakse toll'i, jalg'a, jard'i, miili'i, mere miil'i: 9 Mõõtmisteooria alused toll: 1'' = 0,0254 m 1 jalg = 0,3048 m = 12'' 1 jard = 0,9144 m = 3 jalga = 36'' miil = 1 609,344 m= 1 760 jardi = 5 280 jalga = 63 360'' mere miil: 1 nam 1 850 m 2 025 jardi 6 080 jalga 72 900''
annaabi.ee 
