Füüsika kordamisküsimused ja vastused (0)

SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) 
Meeter - (m) pikkus
sekund - (s) aeg
kilogramm - (kg) mass
amper - (A) elektrivoolu tugevus
kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur
mool - (mol) ainehulk
kandela - (cd) valgustugevus

• Ainepunkt ( punktmass )
  

Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel.
Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti.

• Taustsüsteem
  

Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis.

• Kohavektor
  

Kohavektoriks või raadiusvektoriks nimetatakse sellist vektorit , mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava ainepunktini A.

• Nihkevektor
  

Osakese asendi muutumist punktist A1 (algpunkt) punkti A2 (lõpp punkt) ajavahemiku (Δt) jooksul nimetatakse nihkeks (nihkevektoriks)

• Liikumisseadus
  

Kui punkt liigub ruumis, siis tema koordinaadid muutuvad ajas. Valem: = (t)

• Kiirus ja kiirendus
  

Kiirus näitab palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. Tähis v, ühik m/s;km/h.
Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Tähis a, ühik m/s

• Ühtlane ja ühtlaselt kiirenev liikumine
  

Liikumist, mille kiiruse suurus ei muutu, ehkki suund võib muutuda, nimetatakse ühtlaseks.
Ühtlaselt kiireneva liikumise korral liigub keha nii suuruselt kui suunalt muutumatu kiirendusega

• Mass
  

Massiks nimetatakse füüsikalist suurust, millega mõõdetakse keha inertsust. Tähis m, ühik kg .

• Inerts
  

Inerts on nähtus, kus keha püüab säilitada oma liikumisolekut (kiirust jäävana). Näiteks hamstri ratas tiirleb edasi peale hamstri seisma jäämist. Autoga sõites ja pidurdades keha vajub ette poole.
Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut. Nt auto pidurdab foori taga, aga ei jää kohe seisma.

• Inertsiaalne taustsüsteem
  

Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. On selline taustsüsteem, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus.

• Jõud
  

Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus . Tähis F, ühik N

• Newtoni 3 seadust
  

Newtoni I seadus
Iga keha liikumisolek on muutumatu (kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultantjõud on null. Nim ka Inertsiseaduseks.
Newtoni II seadus
Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja selle resultantjõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Nt Mees hüppab paadilt maha ja paat kandub eemale. Pallid põrkuvad eemale. Kehtib ainult juhul kui kiirus on väiksem kui valguse kiirus.
Newtoni III seadus
Kaks vastumõjus olevat keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, suunalt vastupidiste jõududega . Mees on kärul ja tõmbab rakse esemega käru enda poole. Mehega käru liigub kiiremini. Jõud on sama aga mõjub erinevale poole. Kehtib ainult kahe keha korral.

• Resultantjõud
  

Resultantjõud on kehale mõjuvate jõudude vektorsumma. R=F1+F2, R-kehale mõjuv resultantjõud, F1;F2-kehale mõjuvad jõud. Auto sõidab mööda teed, soodustab veojõud. liikumisel mõjuvad talle takistavalt hõõrdejõud ja õhu takistusjõud.

• Gravitatsioon ja gravitatsiooniseadus
  

Gravitatsioon on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad. Gravitatsioon mõjub alates väikestest objektidest nagu aatomid ja footonid, kuni suurte kehadeni nagu seda on planeedid ja tähed.
Gravitatsiooniseaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: F12=G*(m1*m2/r²). G = 6,67* N*m²/kg²
F=G m1m2/r2, F-gravitatsioonijõud, G-gravitatsioonikonstant, m1-esimese keha mass, m2-teise keha mass, r-kehadevaheline kaugus
Newtoni gravitatsiooniseadus kehtib suure täpsusega suhteliselt nõrkades gravitatsiooniväljades ja väikestel kiirustel.

• Vaba langemine ja vaba langemise kiirendus
  

Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis ( vaakumis ). Kõik kehad langevad õhutühjas ruumis ühesuguse kiirendusega, mis ei sõltu ei keha massist, materjalist ega kujust .
Vaba langemise kiirendus tähistatakse tähega g. Kerakujulise ja kerasümmeetrilise massijaotusega keha korral on raskuskiirendus kera pinnal arvutatav valemiga, mis tuleneb otseselt Newtoni gravitatsiooniseadusest: g=G M/R2. G-gravitatsioonikonstant, M-kera mass, R-kera raadius.

• Kaal vs raskusjõud
  

Raskusjõud on kehale mõjuv jõud, mis on põhjustatud peamiselt gravitatsioonijõust ja tsentrifugaaljõust.
Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit.
Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile, raskusjõud mõjub aga kehale endale. Erinevus on rakenduspunktis.

• Hõõrdejõud, millest sõltub, millest ei sõltu
  

Kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju. On alati vastassuunaline kehade liikumisele. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja rõhumisjõust. Ei Sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest . Fh = µN Fh = µ ⋅mg µ - hõõrdetegur
Lohistades klotsi mööda kaldpinda, mõjub klotsile hõõrdejõud. Auto veeremisel mõjub ratastele hõõrdejõud.

• Impulss
  

Impulss p on suurus, mida iseloomustab kõige paremini sõna “purustusvõime”. Liikumishulk , vektorsuurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Impulss on seda suurem, mida suurem on keha mass ja liikumiskiirus . Tähis p, ühik kg m/s.. p=mv

• Impulsi jäävuse seadus
  

Isoleeritud süsteemi koguimpulss on jääv. p= const . p(enne)=p(pärast). Autode kokkupõrkel jääb mass ja kiirus samaks hetkeliselt. Kuuli tabamisel objekti liiguvad mõlemad edasi.

• Absoluutselt plastiline ja elastne põrge
  

Absoluutselt plastsel (mitteelastsel) põrkel kehad deformeeruvad, ühinevad ning liiguvad koos edasi. Plastsel põrkel muutub osa kehade kineetilisest energiast põrkel tekkiva jääva deformatsiooni tõttu teisteks energialiikideks, peamiselt soojusenergiaks.
Absoluutselt elastsel põrkel säilib nii süsteemi impulss kui ka kineetiline energia. Pärast põrget taastuvad täielikult põrke vältel deformeeritud kehade kujud. On selline põrge, mille tulemusena soojust ei eraldu.Q=0

• Mehaaniline töö ja mehaanika kuldne reegel
  

Füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha või kehade liikumiseks rakendatavat jõudu. A=F*s. Töö mõõtühik J (džaul).
KULDNE REEGEL- : nii mitu korda, kui võidetakse jõus, kaotatakse läbitud tee pikkuses .

• Võimsus
  

Võimsus tähisega P väljendab võimsus töö tegemise kiirust ühik W ( watt )
Mees tõstab kivi korduvalt üles. Ehk ta teeb tööd, selle töö jagamisel töö tegemise ajaga saame teada kui suurt võimsust inimene arendas.

• Energia
  

Energia E – on keha töö varu (e. keha võime teha tööd). Tööd saab teha ainult siis, kui keha omab energit, tööd tehakse energia arvelt. E = 1J

• Konservatiivsed , dissipatiivsed jõud ja tsentraalne jõuväli
  

Tähtis jõudude liigitamise viis. Vaadatakse jõudusid töö seisukohalt kinnisel trajektooril. Konservatiivne jõud on jõud, mille töö kinnisel trajektooril võrdub nulliga, e.tehtud töö ei olene trajektoorist, ainult trajektoori alg ja lõpppunktistnt gravitatsioonijõud.
Dissipatiivne jõud – töö on nullist erinev (nt takistusjõud).
Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugustest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget. Vaatame keha liikumist kinnisel trajektooril jõuväljas.

• Kineetiline ja potentsiaalne energia
  

Energia mõõtühikuks on J (džaul).
Kineetiline energia Ek on keha liikumisega seotud energia.
ØKineetiline energia on alati mittenegatiivne suurus.
ØKineetiline energia sõltub taustsüsteemi valikust
Potentsiaalne energia Ep on kehade või keha osade vastastikuse mõju energia.
Lastes mudelauto veereda mööda renni alla siis üleval olles on potentsiaalne energia ja all kineetiline. Pendli kõikumisel on potentsiaalne energia on kõige suurem kõige kaugemas punktis ja kineetiline energia kõige suurem siis kui jõuab vertikaalpunkti. Potentsiaalne energia näitab kui suur on võimalik keha energia kuna ei olene keha liikumisest.

• Mehaanilise energia jäävuse seadus
  

Suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on jääv. Süsteemi kehade energia võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele, kuid kineetilise ja potentsiaalse energia summa ei muutu, st see jääb konstantseks. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks. Mudeli rennist alla sõites muutub energia aga ei kao.
Ek+Ep=const

• Kiirendusega liikumine
  

Kiirendusega liikumise puhul on kiirendus nullist erinev. Kiirendusega liikumise näited on vaba langemine ja ühtlane või ebaühtlane ringliikumine.

• Pöörlemine
  

Pöörlemine on liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorideks on ringjooned. Keha liikumise trajektooriks on ringjoon. On alati kiirendusega liikumine. Ühtlase ringliikumise korral, kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund.

• Pöördenurk
  

Pöördenurk on punktmassi tiirlemine ümber oma telje.
Tähis: φ (fii)
Ühik: rad ( radiaan )
Põhivalem: φ=s/{r}}}, kus s on kaare pikkus ja r on raadius

• Nurkkiirus

Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. , kus φ (fii) on pöördenurk ja t on aeg.
Mõõtühik: rad/s (radiaani sekundis).

• Joonkiirus

Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta.  ν = ω * r, kus kus ω (oomega) on nurkkiirus ja r on trajektoori raadius.
Mõõtühik: m/s (meetrit sekundis)
Nurkkiirus ω ja joonkiirus v on omavahel seotud:

• Nurkkiirendus
  

Nurkkiirendus ε iseloomustab nurkkiiruse muutumise kiirust (nurkkiiruse aja tuletis ).
, mõõtühik: rad/s2

• Nurkkiirus, joonkiirus, nende vaheline seos
  

Nurkkiirus ω kirjeldab pöörlemise kiirust e. ajaühikus läbitud nurk (pöördenurga aja tuletis). ω = ω0 +ε ⋅t, Mõõtühik: ω = 1/s.
Joonkiirus v (m/s): On kiirus, millega liiguvad pöörlevad või tiirlevad keha punktid ringjoonelisel trajektooril.
Joonkiirus on ringjoone puutuja suunas. Liikudes pöörlemisteljest eemale joonkiirus kasvab.
Valem: v =ω ⋅ R, Mõõtühik: v = m/s.
Nende vaheline seos: Joonkiirus sõltub nurkkiiruse suurusest. Mida suurem on nurkkiirus seda suurem on joonkiirus.

• Kesktõmbekiirendus

Kesktõmbekiirendus ( normaalkiirendus ) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina  suunatud ringjoone keskpunkti . Kesktõmbekiirendus avaldub kujul  ak = v2/ r ehk ak =2 r . (a-kiirendus)

• Tangentsiaal- ja normaalkiirendus
  

Tangentsiaalkiirendus aτ näitab, kui kiiresti kiirus muutub suuruse poolest. Kiiruse puutuja suunaline.
Normaalkiirendus an (kesktõmbe- e, tsentripetaalkiirendus) kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. Suunatud risti kiiruse vektoriga, e. ringjoone keskpunkti poole.
Kui pöörlemine on ühtlane siis
= 0

• Ühtlane pöörlemine, tiirlemisperiood ja sagedus
  

Ühtlane pöörlemine: on keha või masspunktikonstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont . A= ω²*r Tiirlemisperiood T, mille all mõistetakse aega, mille jooksul teeb keha täispöörde, e. pöörab nurga 2π võrra. Pöörlemissagedus f näitab pöörete arvu ajaühikus. . f Hz
Pöörlemissagedus f: näitab pöörete arvu ajaühikus. Valem: f = 1/T = ω/2π. Mõõtühik: [ f ] = 1/1s =1=1Hz

• Jõumoment, selle suund
  

Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti.
, Mõõtühik: 1Nm(njutonmeeter)
Mutrit keerates võtmega on jõumoment võtme pikkuse ja sellele rakendava jõu korrutis. Suuna vastupäeva loeme positiivseks, päripäeva negatiivseks.

• Pöördliikumise Newtoni 3 seadust
  

Newtoni I seadus: Keha, mis pöörleb, püüab jätkata pöörlemist, säilitades oma pöörlemistelje asendit. Ja mittepöörlev keha püüab säilitada oma mittepöörlemist.
Newtoni II seadus: Kehale mõjuvate jõudude summaarne moment on võrdne keha nurkkiirenduse ja tema inertsimomendi korrutisega.
Newtoni III seadus : Kaks pöörlevas vastumõjus olevat keha pööravad teineteist jõumomendiga, mis on suuruselt võrdsed ja omavahel vastassuunalised (üks pöörab päri–ja teine vastupäeva)

• Inertsimoment
  

Inertsimoment on pöörleva keha inertsi mõõt, massi analoog kulgliikumisel.
, kus  on punktmassi  kaugus pöörlemisteljest. Mõõtühik:1kg*m2

• Pöörlemise kin. energia
  

Iga keha ainepunkti kineetiline eneriga on Ek = mv2

• Impulssmoment ja selle jäävuse seadus
  

Impulssmoment on kehade pöörlemise ja tiirlemisega määratud suurus. .L kg*m2/s
Kui suletud süsteemi mingid osad panna süsteemisiseste jõudude mõjul pöörlema ühes suunas, siis selleks et summaarne impulssmoment ei muutuks, peab ülejäänud süsteemi osa pöörlema vastassuunas . Kui mingisugusel põhjusel muutub süsteemi inertsimoment, siis peab vastupidiselt muutuma nurkkiirus.

• Kolm inertsijõud pöörlevas süsteemis
  

1) Inertsjõud pöörlevas taustsüsteemis, kui keha on paigal selles taustsüsteemis (karuselli juhtum). Tsentrifugaal - e. kesktõukejõud on jõud, mis tasakaalustab ringjoonelisel trajektooril liikuva keha normaalkiirenduse (e. kesktõmbekiirenduse).
2) Inertsjõud pöörlevas taustsüsteemis kui keha liigub seal kiirusega v. Coriolis ’e jõud. Et keha püüab oma joonkiirust säilitada, tuleb teda pidurdada (kui liikumine on suunatud teljest eemale) või kiirendada (kui keha liigub telje poole). Tekib liikumisega risti mõjuv inertsijõud.
3) Inertsjõud pöörlevas taustsüsteemis kui keha pöörleb nurkkiirusega ω. Güroskoopilised jõud tekivad, kui püütakse muuta pöörlemistelje ruumilist orientatsiooni, see jõud püüab alati telg “õigeks” pöörata, e. et pöörlemistelg püsiks. Kui keha pöördimpulss on suur ja jõud väike, jääb tema mõju märkamatuks: pöörlev keha säilitab oma ruumilise orientatsiooni Kui jõud on suur, hakkab keha pretsesseerima -tema telg pöördub ruumis, aga mitte mõjuvate jõudude suunas,vaid nendega risti.

• Tsentripetaal (kesktõmbe) vs tsentrifugaal (kesktõuke) jõud
  

Tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud on kõverjoonelisel trajektooril liikuvale kehale mõjuv jõud, mis on suunatud trajektoori kõveruskeskmesse (ringliikumise korral ringjoone keskpunkti). Tsentripetaaljõud hoiab keha kõverliikumises. Fkt =ma(n) = m* (v²/R). Nt rattaga sõites kallutatakse kurvi sisse poole.
Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. See tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga (trajektoori puutujaga) risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. Nt autoga kurvis sõites kaldub inimene ja autos olevad asjad kurvist väljapoole.

• Võnkesüsteem
  

Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine.

Võnkesüsteemide ühised omadused: eksisteerib tasakaaluolek , mille korral süsteemi potentsiaalne energia on minimaalne;

tasakaaluolekust välja viidud kehale mõjub koordinaatidest sõltuv jõud, mis püüab teda tasakaaluolekusse tagasi viia;

nullist erineva mistahes kiirusega tasakaaluolekusse saabuv keha liigub inertsuse tõttu edasi

• Harmooniline võnkumine, seos ringliikumisega
  

Harmoonilise võnkumise ja ringliikumise vahel on mitmeid olulisi sarnasusi . Võnkumisel kordub pidevalt üks ja sama tsükkel, edasi-tagasi liikumine, ning rakendatakse selliseid suurusi nagu sagedus ja periood. Ringliikumisel kordub samuti kogu aeg üks ja sama liikumine, ja ka siin võib rääkida korduste arvust ajaühikus (ehk sagedusest) ja ühe korduse kohta kuluvast ajast (perioodist).

• Liikumisvõrrand suuruste lahtiseletamisega (faas, algfaas , ringsagedus , amplituud , periood)
  

Liikumisvõrrand kirjeldab keha koordinaadi muutust ajaühikus valemi näol. (x=20+23t; x=t-10t2)
Liikumise sõltumatuse printsiip: igasuguse liikumise saab lahutada kolmeks osaks (x, y, z suunaliseks) ja need toimivad teineteisest sõltumatult.
Faas φ = ω0t + φ0 - punkti „pöördenurk“ suvalisel ajahetkel.
Algfaas φ0 – võnkuva punkti „pöördenurk“ hetkel t=0.
Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω) on võnkuva keha 2π sekundi jooksul sooritatud võngete arv. Ühikuks on radiaan sekundis (rad/s).
Amplituud – Maksimaalne halve- Tähis x0, ühik m (meeter)
Periood – ühe täisvõnke kestus. x(t)= A0 sin(ω0t + φ0)
tähis T, ühik s (sekund)

• Matemaatiline pendel , selle võnkeperiood ; Foucalt pendel
  

Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel.

Kaalutu ja venimatu niit

Riputatud ainepunkt (punktmass)

Liigub etteantud tasandis

Liikumist ei pidurda takistusjõud
T=2π.
Võnkeperiood sõltub ainult pendli õla pikkusest ja maa külgetõmbejõust ja ei sõltu punktmassi kaalust.
Foucalt pendel – pendel säilitab inertsiaalses taustsüsteemis oma võnketasandi.

• Füüsikaline pendel
  

Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha, mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mittekokkulangevast punktist.

• Vabavõnkumine ja võnkumise sumbumine
  

Vabavõnkumine ehk omavõnkumine on füüsikas võnkumine, mis toimub süsteemis, millele ei mõju väliseid jõudusid. jõudusid. Sagedus, millel toimub omavõnkumine, nim omasageduseks või ka omavõnkesageduseks. Vabavõnkumisest on näiteks niidi otsas rippuva kuuli võnkumine.
Kõik reaalsed võnkumised on sumbuvad – võnkumise amplituud ja võnkumise kiirus aina väheneb, kuni võnkumine on lakanud. Näiteks pendel võngub aina vähem kuni seisma jääb. Rakendatakse amortisaatorites. Kiiremini toimub võnkumine surub rohkem õli amortisaatoris kuni see vaibub.

• Sundvõnkumine ja resonants
  

Sundvõnkumine: tekitab perioodiline väline jõud. Näiteks kiigele hoogu andes .
Resonants: On võnkumise amplituudi järsk suurenemine, kui võnkumisi sundiva välisjõu sagedus langeb kokku süsteemi omavõnkumiste sagedusega. Näiteks ei lubata sõjaväel minna üle silla rivisammul et välistada silla purunemist.

• Võnkumiste liitmine: samasihilised (sama ja erineva ringsagedusega), tuiklemine ja virvendus; ristsihilised (sama ringsagedus)
  

Võnkumised kord tugevdavad, kord nõrgendavad teineteist, seda nim. tuiklemiseks, lähedaste sagedustega võnkumised liituvad (selleks on vajalik, et samasihiliste võnkumiste sagedused erinevad vähe).

• Elastus, Piki- ja ristlaine
  

Elastsuslaine – Tekib keskkonnas juhul, kui mõne osakese kohalt nihutamine rikub süsteemi tasakaalu. Ja see tasakaalust nihutamine tekitab elastsusjõu tüüpi jõudu, mis sunnib paigaltnihutatud osakest pöörduma tagasi tasakaaluasendisse ja nihutab paigalt naaberosakese.
Ristlaine - laine, kus võnkimine toimub levimissihiga risti. /nt merelained , valgus
Pikilaine - võnkumine toimub piki levimissihti. /nt laual lebav vedru, mida ühest otsast tõugatakse või heli lained.

• Lainepikkus ja laine levimiskiirus
  

Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Igas punktis on laine ühel kaugusel.
Laine levimiskiirus - laine levib ühe lainepikkuse võrra oma perioodi jooksul. Levimine toimub jääva kiirusega v. (Laineperiood on kahe laineharja vaheline „kaugus“ ajas.)

• Lainefunktsioon
  

Punkti kaugus oma tasakaaluasendist kaugusel x ajahetkel t.

• Laine (seisev laine) interferents ja difraktsioon
  

Laine – on ruumis leviv häiritus (võnkumine). Keskkonna oleku muutumine ruumis aja jooksul. Lainega kaasneb energia edasikandumine MITTE osakeste edasi liikumine.
Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.
Seisulaine  ehk seisev laine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad
teineteist interferentsil.
Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja.

• Helilaine
  

Helilaine on pikilaine, milles aine osakesed võnguvad samas sihis, mis laine levimissuund.

• Infra - ja ultraheli, heli kiirus
  

Infraheli on heli, milles rõhu muutumise sagedus on alla 20 Hz. Infrahelivõnked avaldavad inimesele tugevat mõju. Õhus on nende lainete pikkus üle 20 m. Tekitavad näiteks: tuule liikumine, plahvatused, mehhanismid .
Ultraheliks nimetatakse mehaanilisi laineid, mille sagedus on suurem kui 20 000 Hz. Saab tekitada mehaaniliselt (vilega) või elektromehaaniliselt. Suudavad tekitada loomad nt delfiinid. Väiksematel sagedustel on kasulik inimesele nt saab uurida organismi kudesid. Suurematel sagedustel muutub hävitavaks.
Heli kiirus sõltub keskkondadest ja temperatuurist. 200 C juures on kiiruseks 342 m/s.

• Doppleri efekt
  

Doppleri efekt on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdelise laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Doppleri efekti võib kogeda rongi möödasõidul. Rongi tekitatava heli kõrgus ehk sagedus tõuseb, kui rong sõidab vaatleja suunas. Rongi möödudes helikõrgus langeb kiiresti. Kätte saadud sagedus on lähenemisel kõrgem, möödumise hetkel identne ja kaugenemisel madalam.

• Rõhk, Staatiline rõhk, vedelikusamba rõhk, 1 mmhg
  

Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega
, kus p = rõhk, F = jõud, S = pindala. Rõhu ühik on  paskal , 
Staatiline rõhk on rõhk, mis voolavas vedelikus või gaasis mõjub ühtlaselt igas suunas.
P=F/S=pgh p=1Pa=1 N/m2
Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega. Ka anumas olev vesi rõhub anuma põhjale. Kuna vedelikus antakse rõhk edasi igas suunas ühteviisi, siis rõhub vesi ka anuma seintele . Vesi avaldab rõhku ka vette sukeldunud tuukrile. Vesi rõhub tuukrile nii paremalt kui vasakult, nii ülalt kui alt.
p=F/S=mg/S=Shpg/s=pgh p=1Pa=1 N/m2
1 mm Hg – ühikuks on võetud rõhk, mida avaldab 1 mm kõrgune elavhõbeda sammas 0°C juures, laiusel ϕ=45°, merepinna kõrgusel.

• Pascal ’i seadus ja selle rakendusi
  

Staatilises olekus vedelikule ja gaasile mõjuva jõu poolt tekitatud rõhk mõjub ühtlaselt kogu ruumalas. Õhumadratsi alla jäävad oksad ja kivid ei sega kuna õhk toetab igalt poolt ühesugusena. Madratsi alune pind ei mõjuta ülemist pinda

• Jõu muundamine ja rõhu muundamine
  

Jõu muundamine: Mida suurem on pindala S, seda suurem on sellele mõjuv jõud F. Ehk väiksema pindalaga torru väiksema jõu suunamine, tuleb teisest suurema pindalaga otsast suurema jõuga. P=F/S
F1/S1=F2/S2 F2/F1=S2/S1
Autode tõsteseadme tõstmiseks surutakse toru ühes otsas (kitsamas otsas) õli kokku teises (laiemas otsas) see väljendub suurema jõuga aga väiksema vahemaaga.
Rõhu muundamine: Jäiga ühendusega kolvi ühes otsas tekitatakse üks rõhk, sama suur rõhk tekib teises kolvi otsas. F1=F2 p1S1=p2S2

• Archimedes’e seadus
  

Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga.
,kus ρ = vedeliku tihedus, V = keha ruumala, g = vaba langemise kiirendus, m = keha mass.

• Vooluhulk
  

Torus voolava vedeliku kogus mingil ajahetkel on toru igas punktis ühesugune
Mõõtühik 1m3/s. Q=S*v. S toru ristlõike pindala, v- voolukiirus .

• Pidevuse teoreem
  

Vedeliku voolamisel muutuva ristlõikega torus on voolamise kiirus pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga. Mida laiem on toru seda aeglasem on vesi. Mida väiksemaks läheb toru seda kiiremini peab vesi voolama.

• Bernoull’i võrrand ja sellest järeldused
  

Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas.

• Ventouri efekt
  

Ventouri efekt – horisontaalses torus on voolava vedeliku rõhk seda väiksem, mida suurem on voolamise kiirus. P1 – p2 =p/2 * (v22 – v12)
• Toricelli seadus
Määrab anumast ava kaudu väljavoolava vee kiiruse. Reservuaarist välja voolava vee kiirus on võrdne kiirusega mille saavutakse vabalt langev keha kõrguste h1-h2 vahe korral.
V=

• Hõõrdekaod reaalses vedelikus
  

Hõõrdekaod torustikus sõltuvad:
• torustiku pikkus/ristlõige/ pinnakaredus
• liidete arv torustikus
• vedeliku voolukiirus
• vedeliku viskoossus
Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes.