Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Füüsika kordamisküsimused ja vastused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) 
Meeter - (m) pikkus
sekund - (s) aeg
kilogramm - (kg) mass
amper - (A) elektrivoolu tugevus
kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur
mool - (mol) ainehulk
kandela - (cd) valgustugevus

Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel.
Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti.
  • Taustsüsteem

Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis.
  • Kohavektor

Kohavektoriks või raadiusvektoriks nimetatakse sellist vektorit , mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava ainepunktini A.

Osakese asendi muutumist punktist A1 (algpunkt) punkti A2 (lõpp punkt) ajavahemiku (Δt) jooksul nimetatakse nihkeks (nihkevektoriks)
  • Liikumisseadus

Kui punkt liigub ruumis, siis tema koordinaadid muutuvad ajas. Valem: = (t)
  • Kiirus ja kiirendus

Kiirus näitab palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. Tähis v, ühik m/s;km/h.
Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Tähis a, ühik m/s
  • Ühtlane ja ühtlaselt kiirenev liikumine

Liikumist, mille kiiruse suurus ei muutu, ehkki suund võib muutuda, nimetatakse ühtlaseks.
Ühtlaselt kiireneva liikumise korral liigub keha nii suuruselt kui suunalt muutumatu kiirendusega
  • Mass

Massiks nimetatakse füüsikalist suurust, millega mõõdetakse keha inertsust. Tähis m, ühik kg .

Inerts on nähtus, kus keha püüab säilitada oma liikumisolekut (kiirust jäävana). Näiteks hamstri ratas tiirleb edasi peale hamstri seisma jäämist. Autoga sõites ja pidurdades keha vajub ette poole.
Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut. Nt auto pidurdab foori taga, aga ei jää kohe seisma.

Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. On selline taustsüsteem, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus.
  • Jõud

Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus . Tähis F, ühik N
  • Newtoni 3 seadust

Newtoni I seadus
Iga keha liikumisolek on muutumatu (kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultantjõud on null. Nim ka Inertsiseaduseks.
Newtoni II seadus
Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja selle resultantjõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Nt Mees hüppab paadilt maha ja paat kandub eemale. Pallid põrkuvad eemale. Kehtib ainult juhul kui kiirus on väiksem kui valguse kiirus.
Newtoni III seadus
Kaks vastumõjus olevat keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, suunalt vastupidiste jõududega . Mees on kärul ja tõmbab rakse esemega käru enda poole. Mehega käru liigub kiiremini. Jõud on sama aga mõjub erinevale poole. Kehtib ainult kahe keha korral.
  • Resultantjõud

Resultantjõud on kehale mõjuvate jõudude vektorsumma. R=F1+F2, R-kehale mõjuv resultantjõud, F1;F2-kehale mõjuvad jõud. Auto sõidab mööda teed, soodustab veojõud. liikumisel mõjuvad talle takistavalt hõõrdejõud ja õhu takistusjõud.

Gravitatsioon on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad. Gravitatsioon mõjub alates väikestest objektidest nagu aatomid ja footonid, kuni suurte kehadeni nagu seda on planeedid ja tähed.
Gravitatsiooniseaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: F12=G*(m1*m2/r²). G = 6,67* N*m²/kg²
F=G m1m2/r2, F-gravitatsioonijõud, G-gravitatsioonikonstant, m1-esimese keha mass, m2-teise keha mass, r-kehadevaheline kaugus
Newtoni gravitatsiooniseadus kehtib suure täpsusega suhteliselt nõrkades gravitatsiooniväljades ja väikestel kiirustel.

Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis ( vaakumis ). Kõik kehad langevad õhutühjas ruumis ühesuguse kiirendusega, mis ei sõltu ei keha massist, materjalist ega kujust .
Vaba langemise kiirendus tähistatakse tähega g. Kerakujulise ja kerasümmeetrilise massijaotusega keha korral on raskuskiirendus kera pinnal arvutatav valemiga, mis tuleneb otseselt Newtoni gravitatsiooniseadusest: g=G M/R2. G-gravitatsioonikonstant, M-kera mass, R-kera raadius.
  • Kaal vs raskusjõud

Raskusjõud on kehale mõjuv jõud, mis on põhjustatud peamiselt gravitatsioonijõust ja tsentrifugaaljõust.
Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit.
Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile, raskusjõud mõjub aga kehale endale. Erinevus on rakenduspunktis.
  • Hõõrdejõud, millest sõltub, millest ei sõltu

Kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju. On alati vastassuunaline kehade liikumisele. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja rõhumisjõust. Ei Sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest . Fh = µN Fh = µ ⋅mg µ - hõõrdetegur
Lohistades klotsi mööda kaldpinda, mõjub klotsile hõõrdejõud. Auto veeremisel mõjub
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Füüsika kordamisküsimused ja vastused #1 Füüsika kordamisküsimused ja vastused #2 Füüsika kordamisküsimused ja vastused #3 Füüsika kordamisküsimused ja vastused #4 Füüsika kordamisküsimused ja vastused #5 Füüsika kordamisküsimused ja vastused #6 Füüsika kordamisküsimused ja vastused #7 Füüsika kordamisküsimused ja vastused #8 Füüsika kordamisküsimused ja vastused #9 Füüsika kordamisküsimused ja vastused #10 Füüsika kordamisküsimused ja vastused #11 Füüsika kordamisküsimused ja vastused #12 Füüsika kordamisküsimused ja vastused #13 Füüsika kordamisküsimused ja vastused #14 Füüsika kordamisküsimused ja vastused #15 Füüsika kordamisküsimused ja vastused #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor powned123 Õppematerjali autor

Lisainfo

Eksamiks õppimiseks kordamisküsimustele vastused. Nt Pöördliikumise Newtoni 3 seadust
Newtoni I seadus: Keha, mis pöörleb, püüab jätkata pöörlemist, säilitades oma pöörlemistelje asendit. Ja mittepöörlev keha püüab säilitada oma mittepöörlemist.
iMi=iFiri=0

Newtoni II seadus: Kehale mõjuvate jõudude summaarne moment on võrdne keha nurkkiirenduse ja tema inertsimomendi korrutisega.
iMi=I

Newtoni III seadus : Kaks pöörlevas vastumõjus olevat keha pööravad teineteist jõumomendiga, mis on suuruselt võrdsed ja omavahel vastassuunalised (üks pöörab päri–ja teine vastupäeva)
M12=−M21

Inertsimoment
Inertsimoment on pöörleva keha inertsi mõõt, massi analoog kulgliikumisel.
I=imi*ri2, kus on punktmassi kaugus pöörlemisteljest. Mõõtühik:1kg*m2
Pöörlemise kin. energia
Iga keha ainepunkti kineetiline eneriga on Ek = mv2

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

69
docx
FÜÜSIKA 1 eksami vastused
49
pdf
Füüsika I kordamisküsimuste vastused
18
pdf
Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused
14
docx
Füüsika I kordamisküsimuste vastused
24
docx
Füüsika teooriaeksami küsimused vastused
83
doc
Füüsika eksami küsimuste vastused
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
66
docx
Füüsika I konspekt





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun