Maksundus II (2)

Maksustamine – maksude kehtestamine vastavalt seadusele või nende määramine vastavalt omavalitsuse määrusele.
Maksudeklaratsioon – võib olla tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioonid või maksuaruanne või muu maksusuuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või –kinnipidaja on kohustatud esitama maksuhaldurile .
Maksuhaldur – on täidesaatva riigivõimu arvestus, kelle ülesanne on jälgida maksude arvestamise, deklaratsioonide täitmise ja tasumise õigsust.
Maksukinnipidaja – isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile.
Maksustamisperiood – periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma.
Maksukoormus – näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti .
Maksukorraldus – maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustused; maksuvaidluste lahendamise kord ning poolte vastutus.
Maksukuritegu – on maksudeklaratsiooni mitteesitamine või maksudest kõrvale hoidumine või maksuobjekti varjamine või muud kriminaalmenetluses ettenähtavad teod.
Maksumenetlus – on maksumääramiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine ning maksumääramine kas deklaratsiooni esitamise alusel või haldusakti välja andmisel; samuti maksustamine või sundkorras sissenõudmine.
Maksuparadiis ehk madala maksumääraga territoorium – selleks on välisriik või välisriigis asuv iseseisva jurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või tema poolt jaotatud kasumilt maksu või on see väiksem kui samasuguselt tulult oleks tulnud kehtestada füüsilisele isikule, residendile kohaldatav tulumaks ; maksustamise piiriks on 2/3 vastavast tulumaksust.
Maksusumma – tasumisele kuuluv või kinnipeetud maksusumma.
Maksuvõlg – tähtajaks tasumata või kinnipidamata maksusumma, kas osaliselt või täielikult; maksuvõlana käsitletakse ka intressivõlga ja tollivõlga.
Maksu- ja tolliamet:
* on moodustatud 1990 aastal ja peamised ülesanded on:

isikute poolt maksuseaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktide täitmise kontrollimine;

isikute maksustamisel nende õiguste tagamine ja nende õigustega arvestamine;

maksude õige arvestamise kontroll ja nende õigeaegse ja täieliku laekumise tagamine eelarvesse ning tähtaegne sihtfinantseerimiste suunamine.

maksuseaduse rakendamiste juhendite ettevalmistamine, väljatöötlemine ja selgitamine ;

maksuseaduste rakendamise praktika üldistamine.
* Eestis tegutseb E- maksuamet 2000 aasta novembrist; see võimaldab esitada deklaratsioone, järelpärimisi, andmeid ja muud taolist elektrooniliselt .
* Kui maksuamet peab vajalikuks, võib ta nõuda deklaratsioone ka paberkandjal kliendi poolt allkirjastatuna.
* Maksuhaldur võib teha dokumentidest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid.
Väljavõte – mingi mahukama dokumendi osa.
Ärakiri – puuduvad originaali pitsat ja allkiri .
Koopia – nähtavad originaali pitsat ja allkiri.
* Maksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 50 krooni.
* Maksuseaduse rikkumisega suures ulatuses on tegemist kui selle tulemusel jäi maksuna maksmata 100 000 ja enam krooni (ilma intressita).
Maksuseaduse rikkumine võib seisneda:

tulude varjamises, nt. Ei esitata tuludeklaratsiooni, kui seadus seda nõuab;

või esitatakse tulude vähendamiseks fiktiivseid või võltsituid dokumente. Võltsitud – algdokument on seadusevastaselt muudetud; Fiktiivne - on koostatud ilma majandustoiminguta.

kui aruande perioodil tegutsenud ettevõte ei korralda raamatupidamisarvestust ega koosta deklaratsioone.
* Tulude varjamist loetakse tahtlikuks, kui sellega kaasneb raamatupidamisdokumentide hävitamine, varjamine, moonutamine või kontrollimiseks esitamata jätmine.
* Käibevarjamine seisneb käibe- või aktsiisideklaratsioonis maksu vähemarvutamine, arvutamata jätmine, ettenähtust suurema tagastatava käibemaksu summa arvutamine või arvutatust väiksema maksusumma tasumine või tasumata jätmine.
Maksude tasumisest kõrvale hoidumine:

maksukohuslane, kes oleks pidanud end sellena registreerima ei ole tähtaegselt seda teinud;

maksuhalduri haldusakti mittetäitmine;

kauba- või raamatupidamisdokumentide hävitamine, moonutamine, varjamine;

ebaõigete maksumäärade kasutamine;

ebaõige maksusoodustuse või maksuvabastuse rakendamine.
Sanktsioonid:

• intressid – kui maksukohuslane ei tasu tähtajaks osaliselt või täielikult maksusummat, siis rakendatakse tasumata osale intressitasumise eelpäevale järgnevast päevast; füüsilised isikud kannavad maksuseaduste rikkumise eest vastutust haldusõiguste rikkumiste seadustiku või kriminaalkoodeksi alusel; juriidilistele isikutele rakendatakse peamiselt väga erinevaid trahvisummasid; intressid laekuvad vastava maksulaekumise kohta ja trahvid laekuvad alati eelarvesse; maksuvõlglaselt nõutakse esmalt sisse maksuvõlad, seejärel intressid ja muud kohustused.
  

Käibemaks
Maksukorralduse seadus
* maksude alusseadus
Menetlusosalised :

haldusakti andmist või toimingusooritamist taotlev maksukohuslane ( taotleja );

isik, kellele haldusakt või – toimik on suunatud (adressaat);

muu isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik);

haldusorgan, kus peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.
Maksumenetluse üldpõhimõttes:

uurimispõhimõte – maksuhalduril on maksude tasumise õigsuse kontrollimise ja maksusumma määramisel kohustus arvestada kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, nii maksu suurendavaid, kui vähendavaid; kontrollimisel otsustab haldur, milliseid meetodeid ja toiminguid rakendada ja kogub vajalikud tõendeid; maksuhaldur ei ole oma tegevuses seotud üksnes maksukohuslaselt saadavate tõenditega vaid ta võib neid hankida ka ise; tõendite hankimisel peab maksuhaldur arvestama efektiivsuse põhimõttega, mis seisneb selles, et täiendavate tõendite hankimine ei oleks liiga kulukas; vastavuse printsiip, kus saadav info ja selle hankimine ei tohi olla vastavuses; kui maksuhaldur kogub väljas poolt eelnevat infot, siis võib tal tekkida eelarvamusi ja ta kaotab objektiivsuse; informatsiooni allikaks peaks olema maksukohuslane; maksuhaldurile on antud uurimisorgani teatud õigused.

kaalutlusõigus – kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, siis teostab ta volituse piires ja arvesse võttes õiguse üldpõhimõtteid ning arvestades maksukohuslase põhjendatud ja olulisi huve.

maksukohuslase ärakuulamine – maksukohuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada haldurile oma arvamusi , seisukohti või vastuväiteid.

teabe andmine maksukohuslasele – maksuhaldur annab maksukohuslase taotlusel teavet kogu maksustamise probleemistiku kohta; maksuhaldur võib keelduda andmete esitamisest, kui see ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses; maksukohuslane võib teha kogutud andmetest koopiaid.
Maksukohustuslase õigused:

maksuseaduse kaitse – maksuhaldur, tema ametnikud ja teised maksumenetluses osalenud isikud on kohustatud hoidma saladuses meile teatavaks saanud informatsiooni maksukohustuslase kohta ja seda ka peale selle teenistuse lõppu;

õigus kasutada tõlki – maksuhalduri ja maksukohustuslase kokkuleppel võib maksumenetluses peale riigi keele kasutada ka muud keelt; maksumenetlusse võib kaasata tõlgi ja kulud tuleb katta kaasanud isikul;

õigus kasutada esindajat – maksukohustuslane võib määrate menetluses endale esindaja, kes võib osaleda kõigis menetlustoimingutes ja tema poolt antud ütlused loetakse esindatava poolt antuks kui viimane neile koheselt vastu ei vaidle; kui on vajalik maksukohustuslase osalemine, peab ta seda tegema; esindaja ja esindatav võivad osaleda koos;

õigus nõuda ametniku taandamist – ametnik ei või osaleda menetluses, kui ta on ise menetlusosaline või tema esindaja, nende hõimlane või pereliige või on isiklikult huvitatud menetluse lõpplahendist; ametnik võib end ise taandada; taandada võib maksuhalduri peadirektor; ja seda võib taotleda maksukohustuslane.

õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist või pikendamist – kui menetlustähtaeg välja arvatud deklaratsiooni esitamise tähtaeg on mõjuval põhjusel mööda lastud , võib maksuhaldur omaalgatuslikult või maksukohustuslase taotlusel tähtaja ennistada; ennistamine tähendab uue tähtaja andmist; maksuhaldur võib omaalgatuslikult või maksukohustuslase taotlusel pikendada tema enda poolt antud maksumenetluse tähtaega, kui see pole veel saabunud.
Maksukohustuslase kohustused:

kaasaaitamiskohustus – maksukohustuslasel lasub kohustus teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud enne maksumenetluse algust; need võivad olla maksu suurendavad või vähendavad asjaolud; sellisel juhul vabaneb maksukohustuslane osaliselt või täielikult vastutusest.

maksukohustuslane peab pidama raamatupidamise arvestust vastavalt raamatupidamisseadusele ja täiendavat maksuarvestust, kui seda nõuab mõni maksuseadus .

dokumente tuleb säilitada vähemalt 7 aastat, kui seadused teisiti ei nõua.
Maksusuhtest tulenevad nõuded ja kohustused:

• rahalised:
  
• maksukohustus – see on maksumaksja kohustus tasuda maksusumma, mis tekib talle vastavalt maksuseadusele;
  
• kinnipidamiskohustus – see on maksukinnipidaja kohustus pidada kinni teise isiku tulult maksusumma ja deklareerida see ja üle kanda;
  
• tagastusnõue – isikul on õigus saada tagasi seaduses ettenähtud enammakstud maksusumma või muu enammakse;
  
• vastutuskohustus – see on kolmanda isiku vastu suunatud nõue, kellel on vastavalt seadusele või lepingule pandud kohustus tasuda teise isiku maksuvõlg;
  
• kõrvalkohustused – need on maksukohustuslase kohustused tasuda intress, sunniraha või arendustäitmise kulud;
  
• mitterahalised:
  

registreerimise kohustus – iga maksukohustuslane peab ennast vastavas registris registreerima;

arvepidamiskohustus;

dokumentide säilitamiskohustus;

info andmise kohustus – võib tuleneda seadusest; maksuhalduri nõue;

deklareerimiskohustus;

kohustus mitte segada ja takistada maksuhalduri tegevust;
* mitterahalised kohustused võivad tekkida ka kolmandal isikul ja teatud juhtudel ( garant ) ka rahalised kohustused;
* maksukinnipidajal on nii rahalised kui mitterahalised kohustused; lisaks kohustus maksumaksja ees, sest tal tuleb väljastada maksumaksja nõudel tõend maksustamisperioodi väljamaksete ja kinnipidamiste kohta.
Maksukohustuse tekkimine:

maksukohustus tekib vahetult seaduses ettenähtud tea koosseisu saabumisel; maksukohustus võib samaaegselt tekkida ka mitme isiku suhtes; käibemaksuseadus lubab mitmel isikul end registreerida ühe käibemaksukohustuslasena, mõlemad peavad olema eraldi käibemaksukohustuslased; samuti peavad nad deklaratsioonid eraldi esitama; maksutasumine aga toimub ühe isiku kaudu; abikaasade ühine tuludeklaratsioon.

vastutuskohustus – tekib samuti vahetult seaduse alusel, kuid kohustuse täitmiseks tuleb anda haldusakt;

intressikohustus – tekib samuti seaduse alusel;

teised kõrvalkohustused – tekivad haldusakti väljaandmisel;

maksutagastusnõue – tekib enammakse sooritamisel või maksukohustuse hilisemal ära langemisel (käibemaks)(kui tühistatakse mõni haldusakt, millega eelnevalt oli määratud maksusumma).
Maksukohustuse lõppemine:

maksmine , tasumine – tasumise erivormiks on tasumine maksumärkide ostmisel (tubakaaktsiis, alkoholaktsiis, hasartmängumaks). Tollimaksu tasumise erandiks – impordimaksud võib tasuda tollimaaklerile; võib tasuda sularahas;

tagastusnõude täitmine – tagastusnõuet võib pantida ja arestida, kuid seda ei ole lubatud loovutada;

tasaarvestus – maksumaksjal on õigus valida, kas nõuda enammakstud summa tagasi või lasta see tasaarveldada maksuvõlgade või teiste maksuseadusest tulenevate võlgadega; tasaarveldada saab ühe maksuhalduri hallatavaid maksusid; tasaarveldamine toimub summaarselt; tasaarveldada ei saa muude avalik-õiguslike kohustustega;

aegumine – maksusumma määramise aegumistähtaeg on 3 aastat; maksusumma tahtliku mittetasumise või mitte kinnipidamise aegumistähtaeg on 6 aastat; kui ei ole deklaratsiooni esitamise kohustust, on tähtaeg 1 aasta ( maamaks ); tagasinõude tähtaeg on 3 aastat; maksuvõla sundtäitmine aegub 7 aastat.

maksuvõla kustutamine – maksuvõla võib kustutada pankroti- või likvideerimismenetluses kompromissi saamiseks; füüsilise isiku teovõimetus või surm, kui tal pole pärandvara; kustutakse võlg, kui selle sissenõudmine oleks ebaõiglane võlgniku suhtes, temast mitteolenevate põhjuste tõttu (määramatu jõud).

õiguse minetamine – ei eristata tähtaegselt kaebust või avaldust ; intressid ja maksuvõla tasumise ajatamine .
* intressikohustus võib tekkida maksumaksjal ja maksuhalduril. Kui see tekib maksukohustuslasel, esitab maksuhaldur intressinõude, kui samaaegselt esitatakse mõni muu haldusdokument , võib intressinõude lisada sellele. Kui maksuhaldur on kohustatud arvestama intressi maksukohustuslase kasuks, siis peab maksukohustuslane samuti esitama intressinõude kahe aasta jooksul õiguse tekkimisest ja maksuhaldur peab selle rahuldama 15 päeva jooksul(0,06% päevas; 21,6% aastas).
Maksuvõla tasumise ajatamine on maksu edasilükkamine:

• maksuvõla ajatamiseks peab maksukohustuslane esitame haldurile motiveeritud taotluse koos omapoolse ajagraafikuga;
  
• maksuhaldur võib selle aktsepteerida, tagasi lükata või võtta täitmiseks muutustega;
  
• ajatamise perioodiks võib maksuhaldur vähendada intressimäära kuni 50%.
  
• Ajatamine ei peata jooksvate maksukohustuste täitmist.
  
• Kui rikutakse ajatamisperioodil maksseadust, siis ajatamine peatatakse või katkestatakse. tagasiulatuvalt nõutakse sisse soodusintressid.
  
• Kord ajatatud maksuvõlga uuesti ei ajatata.
  

MAKSUHALDURI ÕIGUSLIKKU TÄHENDUST OMAVAD TOIMINGUD .
1. Maksuvõlgade puudumise tõendi väljastamine. Maksukohuslase taotlusel väljastatakse talle võlgade puudumisel tõend, mida ta võib vajada näiteks laenude taotlemisel. Kui maksuhaldur väljastab ekslikult või sihipäraselt tõendi maksuvõlgnikule ja viimasel tekivad laenu tagasimaksmisel probleemid, siis võib tekkida maksuhalduri vastutuse küsimus.
2. Registrikanne – peab täpselt sisaldama kõiki tegevusvaldkondi, mis põhikirjas on kajastatud. Kui mõne tegevus jääb kajastamata, siis võib sellest tekkida maksuprobleeme.
3. meeldetuletus deklaratsiooni esitamiseks . Maksuhaldur esitab maksukohuslasele meeldetuletuse esitada deklaratsioon tähtaegselt ja sellele lisatakse hoiatus rakndada sunniraha, kui deklaratsiooni tähtajaks ei esitata. Märkida tuleb ka sunniraha suurus.
HALDUSAKTID MAKSUMENETLUSES.

• Haldusaktid jagunevad 2 suuremasse rühma ja mõneks erandiks.
  
• Erandid:
  
  • maksuteade
    
  • maksuotsus
    
  • intressinõue
    
  • sundtäitmise hoiatus
    

• Kaks suuremat rühma:
  

• otsused, mis on seotud raha liikumisega
  
• tagastusnõudega seotud otsused
  

nt. Tagastamata jätmise otsus
tagastamisotsus
tagastusnõude pikendamise otsus

• maksuvõla ajatamisega seotud otsus
  

nt. Maksuvõla ajatamise otsus
ajatamisest keeldumise otsus
ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus

• maksuvõla mahakandmise ja kustutamise otsus
  

nt. Mahakandmise otsus
kustutamise otsus

• vaidemenetlusega seotud otsused
  

nt. Vandeotsus
vaide tagastamise otsus
vaide läbivaatamise pikendamise otsus
e) vastutusotsus – seotud maksusumma määramisega kolmandale isikule

• korraldused , mis tulenevad mitterahalistest maksusuhetest, kuid võivad tekitada rahalisi kohustusi.
  

nt. Teabe nõudmise korraldus
mõõturite ja tõkendite paigaldamise korraldus
revisjonikorraldus
korraldus rakendada sunniraha deklaratsiooni mittetõlgi kulutuste hüvitamise korraldus esitamisel.

• Maksuhaldur võib nõuda maksuvõla sundtäitmist ehk sissenõuet. Sundtäita saab deklareeritud, kuid tasumata maksusummat või maksuteate alusel tasumisele kuuluvat maksusummat. Eelnevalt peab maksukohuslasele määrama vähemalt ühe täitmise tähtaja koos sundtäitmise hoiusega. Maksuotsuse täitmiseks võib haldur anda 10 päeva ja kui on põhjendatud kahtlusi, et viivitamine võib võla tasumist takistada, siis võib anda tähtajaks tasuda võlg 48 tunni jooksul.
  
• Sundtäitmise aegumistähtaeg on 7a ja selle lugemine algab tähtaja saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist .
  
• Sundtäita saab vaid rahalisi kohustusi. Mitterahaliste kohustuste täitmisele sundimiseks kasutatakse sunniraha ehk asendustäitmist. Sunniraha ei tohi samastada trahviga, sest selle määramiseks pole vaja eelnevalt põhjalikku menetlust, vaid piisab hoiatuse tegemisest ja kui maksumaksja ei täida korraldust, siis rakendatakse sunniraha.
  
• Kui maksuhaldur annab korralduse paigaldada tõkendid.
  
• Asendustäitmine võib toimuda täiendavate mõõturite paigaldamisega. Asendustäitmise kulud tuleb maksukohuslasel kinni maksta.
  

KONTROLL & REVISION.

• Kontroll – kontrolli võib läbi viia välivaatlusena ilma maksukohuslase ruumidesse või territooriumile sisenemata.
  

Kontrolli tunnused:

• üksikjuhtumi või konkreetse toimingu kontrollimine.
  
• ei tule koostada kontrollakti enne maksuotsust
  
• ei peata maksukohustuse aegumist
  
• ei välista sama objekti korduvat kontrollimist
  
• reeglina viiakse läbi maksuhalduri juures v.a kokkuleppel maksukohuslasega
  

• Revisjon – revisjoni sooritamiseks viiakse läbi vaatlus (sisevaatlus) – võib ruumidesse siseneda.
  

Revisjoni tunnused:

• revideeritakse ühte või mitut maksu- või maksustamisperioodi.
  
• enne maksuotsuse tegemist koostatakse revisjoniakt ja viiakse läbi vestlus maksukohustusega
  
• peatab maksukohustuse aegumist
  
• tehtud otsus on siduv ka siis, kui täiendavat maksusummat ei määrata.
  
• välistab korduva revisjoni v.a kuriteo puhul
  
• viiakse reeglina läbi maksukohuslase juures
  

• Maksuhaldur peab revisjonis kirjalikult revisjonikorraldusest ette teatama 7 päeva enne algust. Mõjuval põhjusel võib algusaega edasi nihutada.
  
• Kui etteteatamine võib kahjustada revisjoni läbiviimist või tulemust, siis teatab ta revisjonialgusest revideerima asudes. Revisjoni algus fikseeritakse kirjalikult kuupäevaga, kellaajaga ja allkirjastatakse mõlemat poolt.
  
• Revidendile tuleb kindlustada normaalne töökoht või tööruum tasuta. Maksukohuslane on kohustatud võimaldada haldurile kõik dokumendid, esemed k.a raha, mis on vajalikud revideerimiseks. Revident võib ära võtta originaaltõendid kokkuleppel maksukohuslasega või õigusrikkumise korral. Revidendil on õigus teha koopiaid ja ärakirju ning nõuda maksukohuslaselt selgitusi. Revisjoni lõpus koostatakse revisjoniakt ja viiakse läbi vestlus, kus maksukohuslane saab esitada oma arvamusi, seisukohti, mille alusel koostatakse revisjoni lõplik akt.
  
• Kui maksukohuslane ei nõustu lõppaktiga saab ta esitada kirjaliku eriarvamuse. Sellekohane märge tehakse revisjoniakti.
  
• Kui revisjoni käigus ei selgu asjaolusid, mis muudaks maksukohustust, siis ei pea akti tutvustama ja maksukohuslasele esitatakse kirjalik teade revisjoni lõppemisest. Teade võrdsustatakse maksuotsusega ja seetõttu on ta siduva iseloomuga , kui sisaldab mingeid nõudeid.
  

VAIE .

• Vaide või esitada maksuhalduri toimingu või haldusakti peale.
  
• Vaide esitamiseks on aega kuni 30 päeva haldusakti kättetoimetamisest või teatavaks tegemisest, või päevast, kui maksukohuslane sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast toimingust.
  
• Vaie adresseeritakse maksu- ja tolliametile, kui esitatakse samala piirkondlikule asutusele, kes menetles asja. Piirkondlik asutus vaatab 7 päeva jooksul vaide läbi ja kui nõustub, teeb uue otsuse, tühistades või muutes eelneva haldusakti. Kui ta vaidega ei nõustu, koostab omapoolse arvamuse ja saadab koos tõenditega maksu- ja tolliametile. Koos vaide esitamisega või ilma selleta võib esitada avalduse ka halduskohtule.