isiku identiteeti ebaseaduslikult, samuti igasugused vara vastased süüteod, kelmused jne. Olenemata sellest, kas maksumaksja suhtes on algatatud väärteo- või kriminaalasi, on maksumaksjal ka revisjoni või üksikjuhtumi kontrolli ajal õigus keelduda tõendite ja teabe esitamisest seoses enese mitte süüstamise põhimõttega, mis tuleneb põhiseaduse § 22 lg 3. Maksuhalduril on kohustus isikut teavitada sellest, kui maksumenetluse kaasaaitamiskohustus enam ei kehti ning isikul on õigus tõnedite esitamisest ning selgituste andmisest keelduda seoses kriminaalmenetluse asjaolude ilmnemisega. Kui aga kohtupraktikat uurida, siis selgub, et maksumaksja poolt maksuhaldurile viimase poolt nõutud tõendite mitteesitamine ei keela maksuhalduril iseenesest maksuotsuse tegemist ega muuda maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusest tulenevat võimalikku tõendamiskoormust (Haldusasi nr 3- 09-1248)
10. Haldur võib rakendada sunniraha 1. kui ei esitata teavet või tõendit 2. kui ta teatab sellise nõude rakendamisest, kui tähtajaks tõendeid ei esitata 3. kui sunniraha nõudele eelneb tähtaja kehtestamine kohustuse täitmiseks 4. fikseerimata hoiatuses selle suurust 5. mille maksimaalseks määraks ühe kohustuse mittetäitmisel on 320 11. Vaatlus on 1. üks võimalik maksumenetluse toiming 2. võimalik sooritada välivaatlusena, jälgimisena ja vaatlusena 3. jälgimine ja välivaatlus, mis toimuvad maksukohustuslasest sõltumatult ja teda ei pea sellest teavitama 4. sisevaatlusena teostatav põhjendusega kirjaliku loa esitamisel 5. vaatlus peab toimuma maksuhalduri tööajal 12. Revisjonimenetluse etappideks on 1. revisjoniakti koostamine 2. revisjoni lõpetava haldusakti koostamise 3
dokumentide loovutamist menetlusosalise poolt ja see nõue kuulub alati kohustuslikule täitmisele 10. Haldur võib rakendada sunniraha 1. kui ei esitata teavet või tõendit 2. kui ta teatab sellise nõude rakendamisest, kui tähtajaks tõendeid ei esitata 3. kui sunniraha nõudele eelneb tähtaja kehtestamine kohustuse täitmiseks 4. fikseerimata hoiatuses selle suurust 5. mille maksimaalseks määraks ühe kohustuse mittetäitmisel on 320 euri 11. Vaatlus on 1. üks võimalik maksumenetluse toiming 2. võimalik sooritada välisvaatlusena, jälgimisena või vaatlusena 3. jälgimine ja välisvaatlus, mis toimuvad maksukohustuslasest sõltumatult ja teda ei pea sellest teavitama 4. sisevaatlusena teostatav põhjendusega kirjaliku loa esitlemisel 5. vaatlus peab toimuma maksuhalduri tööajal 12. Revisjonimenetluse etappideks on 1. revisjoniakti koostamine 2. revisjoni lõpetava haldusakti koostamine 3
Maksukorralduse seadus * maksude alusseadus Menetlusosalised: 1. haldusakti andmist või toimingusooritamist taotlev maksukohuslane (taotleja); 2. isik, kellele haldusakt või toimik on suunatud (adressaat); 3. muu isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4. haldusorgan, kus peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Maksumenetluse üldpõhimõttes: 1. uurimispõhimõte maksuhalduril on maksude tasumise õigsuse kontrollimise ja maksusumma määramisel kohustus arvestada kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, nii maksu suurendavaid, kui vähendavaid; kontrollimisel otsustab haldur, milliseid meetodeid ja toiminguid rakendada ja kogub vajalikud tõendeid; maksuhaldur ei ole oma tegevuses seotud üksnes maksukohuslaselt saadavate
valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. MKS on kõige olulisem maksuõiguse akt, mis koondab endasse suurema osa maksuõiguse üldosa sätteid. Kehtiv MKS võeti vastu 20.02.2002 ja jõustus 01.07. 2002. Alates 07.01.1990 kuni 05.01.1994 kehtinud ENSV MKS andis iseseisva Eesti maksusüsteemi üldalused. Alates 06.01.1994 kuni 30.06.2002 kehtis Riigikogu poolt vastu võetud MKS, mis reguleeris ainult maksuõiguse üldosa ja maksumenetluse sätteid. Kehtiv MKS on võrreldes varasemaga mahukam ja detailsem, tehti palju terminoloogilisi muudatusi, et teha seadus kasutajatele arusaadavamaks. 2 Maksukorralduse seadus: määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra
tagasinõude esitamisega, ei pea paika kaebaja väide, et tema tehtud käibedeklaratsiooni parandused olid seoses väärteomenetluses asset leidnud kohtuvaidlusega. Isegi kui kaebaja oleks tegelikult esitanud käibedeklaratsiooniparandused pärast väärteoasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist, ei muudaks väärteoasjas tehtud kohtuotsus maksumenetluse tulemust tühiseks. 4 Menetlusosaliste põhjendused OÜ KR Priit palub kassatsioonikaebuses ja täiendavas seisukohas ringkonnakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega ettevõtte kaebus rahuldada. Kassatsioonikaebuse ja selle täienduse põhjendused on järgmised: 1. ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud maksuseaduse paragraafe. Üksikjuhtumi kontrolli puhul ei piira seadus maksuhalduri võimalusi sama maksustamisperioodi
Maksukorralduse seadus * maksude alusseadus Menetlusosalised: 1. haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev maksukohuslane (taotleja); 2. isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat); 3. muu isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4. haldusorgan, kus peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmise või toimingu sooritamise kohta. Maksumenetluse üldpõhimõtted: 1. uurimispõhimõte - maksuhalduril on maksude tasumise õigsuse kontrollimise ja maksusumma määramisel kohustus arvestada kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, nii maksukohustust suurendavaid, kui vähendavaid asjaolusid; - kontrollimisel otsustab maksuhaldur toimingute vajalikkuse, nende ulatuse, määrab kontrolli meetodid ning aja. Samuti otsustab, milliseid tõendusmaterjale koguda
proportsionaalne või progresseeruv, kus maksusumma kasvab kiiremini võrreldes tulubaasiga, võib olla ka regresseeruv · maksusaaja- isik, kellele maks laekub- kreeditor või võlausaldaja. Kohalikud maksud laekuvad kõik kohalikku eelarvesse, riiklikud maksud riigieelarvesse va. maamaks, üksikisikute tulumaks, mis laekub kohalikku eelarvesse. · maksutasumise kord ja tähtaeg- Maksumaksja kohustusi täpsustavad asjaolud, mis reguleerivad kogu maksumenetluse protsessi. (maksuarvestus, deklareerimise vajadus, tasumise tähtajad) · maksusoodustused- subjektiivsed, soodustused mis vabastavad mingi subjektide ringi maksukohustusest ja objektiivsed, kui mingi osa objektidest arvatakse maksustavatate hulgast välja. Võib rakendada ka ühekordset maksuvabastust. · rakendussätted- sageli ei rakendata seaduse tervikteksti üheaegselt vaid mingi osa seadusest rakendatakse tagasiulatuvalt.
1000-2% 2000-1% 4000-0,5% 5. Maksusaaja on isik kellele maks laekub, ta on kreeditor või võlausaldaja. Kohalikud maksud laekuvad kõik kohalikku eelarvesse. Riiklikud maksud, aga riiklikku eelarvesse v.a maamaks(laekub 100% kohaliku eelarvesse), üksikisiku tulumaks(laekub kohalikku eelarvesse.) 6. Maksutasumise kord ja tähtpäev. Need on maksumaksja kohustusi täpsustavad asjaolud, tingimused, mis reguleerivad, kogu maksumenetluse protsessi. Deklareerimisvajadus, tasumise tähtajad. 7. Maksusoodustused. Mingi (pokutatiivne??) element ei pea olema aga võib olla. Subjektiivsed ja objektiivsed maksusoodustused. Subjektiivne on soodustus, mis vabasta mingi subjektide ringi maksukohustusest (kes ei pea maksu maksma). Objektiivne on maksusoodustus, kui mingi osa objektidest arvatakse maksustatavate hulgast välja. Riiklikud stipendiumid saavad üliõpilased ei kuulu maksumaksjate hulka
valitsemisekulud (vallad ja linnad, riigikogu, valitsus). 3. Millised seadused reguleerivad maksundust. Milline on maksunduse baasseadus-maksukorralduse seadus. Miks on vaja maksuseaduseid Reguleerivad- baasseadus: maksukorralduse seadus (MKS) ,eraldi iga maksu reguleeriv seadus: tulumaksu-, käibemaksu-, sotsiaalmaksu- ja muud seadused. MKS alusel ei koguta ühtegi maksu, kuid see määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. MKS sätestab maksude kogumise süsteemi. 4. Riiklikud maksud(8).Nimetada.Kes kehtestab,mida seadusega määratakse. Osatähtsus riigi ja KOV eelarves. käibemaks; tulumaks; sotsiaalmaks; maamaks; aktsiisid; hasartmängumaks; tollimaks ja raskeveokimaks. Riiklikud maksud kehtestab riik maksuseadustega. Seaduses määratleb sh: subjekti, objekti ehk maksubaasi, maksumäära, maksusoodustused, maksusumma arvutamise ja tasumise korra
3) kui tehingu vorm ja sisu oleksid vastavas kooskõlas, oleks isiku maksukohustus suurem; 4) tehingu selliselt tegemiseks puuduvad muud kaalukas põhjenduse peale maksueelise saamise; Kohtukoosseisu muutmise tõttu andis Riigikohtu halduskolleegium 22.09.2015 menetlus- osalistele tähtaja avalduste esitamiseks 28.09.2015. 3.3 Kolleegiumi seisukoht ja lõpptulemus Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et maksumenetluse läbiviimine ja maksu määramine pärast maksuotsuse tühistamist on võimalik. Sama kehtib ka juhul, kui maksuhaldur on ise maksuotsuse kehtetuks tunnistanud. Maksuotsust võib kehtetuks tunnistada üksnes maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel. Kuna maksukohustuslane on vaidlustanud maksuotsuse, on maksuhalduril õigus haldusmenetlus uuendada ning menetluse tulemusena esialgne haldusakt kehtetuks tunnistada ja selle asemel anda välja uus haldusakt.
ringis, nüüd 11,4% laekub kohalikku eelarvesse ülejäänud riigieelarvesse. Eranditeks on veel hasartmängumaks, mis laekub osaliselt kultuurkapitalile või kaustatakse sihtotstarbeliselt teatud ühiskonna gruppide toetuseks. Osa tubaka- ja alkoholiaktsiisist laekub Punasele Ristile, 50% pakendiaktsiisist keskkonnafondile). 6) Maksu tasumise kord ja tähtpäevad need on maksumaksja kohustust täpsustavad tingimused, seega kuuluvad nad maksumenetluse valdkonda, olles formaal- juriidilised. Maksumenetluse aluste üldnormid on fikseeritud maksukorraldusseaduses, kuid konkretiseerivad elemendid tuuakse välja igas maksuseaduses. Maksu tasumise kord tähendab ka selle maksmise või ülekandmise korda või kinnipidamise korda, Maksu kinnipidamisel loetakse maksukohustus maksumaksja poolt täidetuks ja summade ülekandmine maksuhaldurile ning vastutus selle eest lasuub maksu kinnipidajal. Maksu tasumise aluseks võib olla: a
Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. (MKS § 1 lg 1). 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel
MAKSUNDUSE TEOORIAD: nõudluse-pakkumise teooriad, maksuintsidents, maksutoime; maksusüsteemi optimaalsuse teooriad, enamushääletus; maksude efektiivsuse ja õigluse teooriad: Pareto efektiivsus, Pareto täiustus, Lorenzi kõver. MAKSUKOORMUS (%): Riiklike ja kohalike maksude laekumine eelarvetesse / sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu.
hävimiseks. Võrreldes vara äravõtmisest tingitud tagajärgedega mõjutab sõiduki väärtust oluliselt suuremal määral ka selle igapäevane kasutamine (näiteks amortisatsioonist lähtuv suurenenud remondivajadus). Teisalt ei pruugi sõiduki võõrandamise keelumärke tegemine liiklusregistrisse takistada selle asukoha varjamist, kolmandale isikule üleandmist või muul viisil vara arestimise eesmärgi saavutamise takistamist. Maksumenetluse kontekstis on Riigikohtu halduskolleegium osutanud sellelegi, et kuigi sõiduki käsutamise keelumärge liiklusregistris peab vältima sõiduki võõrandamist ja tagama selle olemasolu, ei saa välistada, et käsutuskeeldu rikkuva tühise tehingu korral toob sõiduki tagasivõitmine kaasa uusi kohtuvaidlusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 21). 14.3 Arusaadavalt võib sõidukite arestimine põhjustada kahtlustatava töökorralduses ebamugavusi
annaabi.ee 
