Maksuhalduril on õigus jätta käendaja aktsepteerimata. Maksuhalduril on õigus jätta asendustagatis aktsepteerimata, kui see ei ole võla tagamiseks piisav või usaldusväärne. Maksuhaldur võib nõuda sisse ka enda määratud trahvid ja muud käesolevast seadusest tulenevad rahalised kohustused, sealhulgas asendustäitmise kulud ja sunniraha, samuti tõlgi, eksperdi või kolmanda isiku kohustuste täitmise kulud, kui need tuleb seaduse kohaselt tasuda maksukohustuslasel. Sellisel juhul kohaldatakse eelnimetatud nõuete sundtäitmisel maksuvõla sundtäitmise kohta sätestatut. Kui kulude või sunniraha tasumiseks kohustatud isikul ei ole maksuvõlga või kui maksuhaldur ei ole asunud selle sundtäitmisele, võib maksuhaldur pöörduda eelnimetatud nõuete sundtäitmiseks vastava taotlusega kohtutäituri poole. Maksuhalduril on õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates.
ulatuses. Siinjuures on väga oluline maksuhalduri objektiivne suhtumine – ei tohi olla eelarvamusega jne. Näide: ettevõttel tuleb maksta sunniraha, mille vahemik on ette nähtud 5 – 1000 ühikut. Maksuhalduril on õigus võtta arvesse ja kaalutlusõiguse alusel otsustada kui palju ettevõte maksab – võtab arvesse firma olukorda (suurust, majanduslikku seisu, rikkumise astet jne). 3) Maksukohustuslase ärakuulamine (§13) Maksukohustuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma seisukohad, arvamus või vastuväited. Ärakuulamine on oluline, kuna maksuhaldur ei saa olla spetsialist igas valdkonnas ning seetõttu saab ta arvestada maksukohustuslase poolt esitatud andmetega, informatsiooniga. Eesmärk, et haldur olukorda valesti ei mõistaks ega tõlgendaks. Seega tuleb enne lõppdokumendi (haldusakti)
v Enamasti nimetatakse maksukohustuse subjektiks isikut, kes tegeleb ettevõtlusega. v Maksukohustuse subjekt on isik, kes on kohustatud maksma makse. Nt: Maamaksukohustuse subjektiks on maa omanik või maakasutaja. v Ettevõtlusena mõistetakse isiku iseseisvat majandustegevust, mille käigus võõrandatakse kaupa, osutatakse teenust raha eest, vahetuskauba korras või tasuta. (Notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ametitegevus). Millised õigused on maksukohustuslasel? v Õigus kasutada esindajat v Vajadusel võimalus kaasata menetlusse tõlk. v Õigus saada menetluse ajal teavet asjaolude ja v nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta. Maksuhaldur ei tohi avaldata kolmandate isikute maksusaladust sisaldavat teavet. v Õigus taotleda menetlust läbiviiva ametniku taandamist kui ametnik on: o asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja o esindaja sugulane
ilmnemisega. Kui aga kohtupraktikat uurida, siis selgub, et maksumaksja poolt maksuhaldurile viimase poolt nõutud tõendite mitteesitamine ei keela maksuhalduril iseenesest maksuotsuse tegemist ega muuda maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusest tulenevat võimalikku tõendamiskoormust (Haldusasi nr 3- 09-1248). Maksu määramise ega maksuotsuse täitmise edasilükkamine ei ole Põhiseaduse § 22 lg 3 eesmärgiks. Maksumenetluses ei ole maksukohustuslasel vaikimisprivileegi, vaid tal on kaasaaitamiskohustus. Jättes olulise teabe maksumenetluses esitamata, on kaebaja kaasaaitamiskohustust rikkunud. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on samuti rõhutanud, et õigus vaikimisele ja õigus enda vastu mitte tunnistada ei ole absoluutsed. EIK peab võimalikuks teha väljaspool kriminaalmenetlust isiku vaikimise põhjal õiguslikke järeldusi. Enese mittesüüstamise
2. peab hõlmama korraga vaid ühte maksustamisperioodi 3. tuleb alati vähemalt 7 päeva eelnevalt maksukohuslasele teatada 4. peab sisaldama lõppvestlust 5. lõpeb haldusaktiga, milleks on revisjoni akt 8. Teabe nõudmisel maksude tasumise õiguse kontrollimisel võib maksuhaldur 1. nõuda igasugust majandusinfot 2. helistada ja kutsuda maksukohustuslase teabe andmiseks enda ametiruumidesse 3. nõuda suulisi seletusi maksude arvutamise kohta 4. kui maksukohustuslasel on määratud esindaja, suhelda vaid temaga 5. revisjoni teostamisel kohustada maksumaksjat ette näitama oma sularaha 9. Maksuhalduril on õigus 1. asjade ja dokumentide ettenäitamist ainult maksukohustuslaselt 2. kolmandalt isikult dokumentide ettenäitamist, kui kuid eelnevalt tuleb neid nõuda maksukohuslaselt 3. dokumentide esitamist maksukohustuslaselt, kuid viimasel on õigus keelduda 4. sularaha ettenäitamist maksukohuslase või kolmanda isiku poolt 5
2. peab hõlmama korraga vaid üthe maksustamisperioodi 3. tuleb alati vähemalt 7 päeva eelnevalt maksukohustuslasele teatada 4. peab sisaldama lõppvestlust 5. lõpeb haldusakti koostamisega, milleks on revisjoniakt 8. Teabe nõudmisel maksude tasumise õigsuse kontrollimisel võib maksuhaldur 1. nõuda igasugust majandusinfot 2. helistada ja kutsuda maksukohustuslase teabe andmiseks enda ametiruumidesse 3. nõuda suulisi seletusi maksude arvestamise kohta 4. kui maksukohustuslasel on määratud esindaja, suhelda vaid temaga 5. revisjoni teostamisel kohustada maksumaksjat ette näitama oma sularaha 9. Maksuhalduril on õigus nõuda 1. asjade ja dokumentide ettenäitamist ainult maksukohustuslaselt 2. kolmandalt isikult dokumentide ettenäitamist, kuid eelnevalt tuleb neid nõuda maksukohustuslaselt 3. dokumentide esitamist maksukohustuslaselt, kuid viimasel on õigus keelduda sularaha ettenäitamisest maksukohustuslase või kolmanda isiku poolt 4
2) esitama revidendile tutvumiseks asjasse puutuvaid dokumente ja asju ning vajaduse korral andma nende kohta selgitusi; 3) võimaluse korral tagama revidendile revisjoni läbiviimiseks kohase tööruumi või töökoha, võtmata selle eest tasu; 4) tutvustama revidendile raamatupidamissüsteemi ja raamatupidamisega seonduvaid infosüsteeme. Maksukohustuslasel on õigus saada revisjoni ajal teavet senituvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta. Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidendi taandamist MKS §-s 49 sätestatud alustel. lubama ametnikul takistamatult läbi viia menetlustoiminguid. Küsimused : 1. Seevastu maksuõigus reguleerib avaliku võimu suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad
arvete andmed, mille käibemaksuta kogusumma on väiksem kui 1000 tehingupartneri kohta. Tehingupartneripõhise piirmäära arvestamine (1000 ) ja arvete deklareerimine INF-il » Piirmäära arvestus eraldi tehingupartnerite lõikes: 1) eraldi väljastatud arvetel ja eraldi väljastatud kreeditarvetel 2) eraldi saadud arvetel ja eraldi saadud kreeditarvetel » info deklareeritakse arvete lõikes » NB! erandina on maksukohustuslasel õigus kuni 2015. a lõpuni kajastada INF vormil arvete summad tehingupartnerite kaupa summeerituna, tavaarved ja kreeditarved eraldi. Erandi kasutamisel tehakse vastav märge INF vormile (esitan andmed summeerituna) 8 4.09.2014 Mida INF-il ei kajastata? Arvet ei kajastata INF vormil, kui:
põhjusel mööda lastud, võib maksuhaldur omaalgatuslikult või maksukohustuslase taotlusel tähtaja ennistada; ennistamine tähendab uue tähtaja andmist; maksuhaldur võib omaalgatuslikult või maksukohustuslase taotlusel pikendada tema enda poolt antud maksumenetluse tähtaega, kui see pole veel saabunud. Maksukohustuslase kohustused: 1. kaasaaitamiskohustus maksukohustuslasel lasub kohustus teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud enne maksumenetluse algust; need võivad olla maksu suurendavad või vähendavad asjaolud; sellisel juhul vabaneb maksukohustuslane osaliselt või täielikult vastutusest. 2. maksukohustuslane peab pidama raamatupidamise arvestust vastavalt raamatupidamisseadusele ja täiendavat maksuarvestust, kui seda nõuab mõni maksuseadus. 3
menetlusosalisega koos elavale vähemalt 18 aastasele perekonnaliikmele-tõene, väär 21. Maksuhalduril on õigus revusjoni käigus nõuda maksukohustuslaselt sularaha ettenätamist- tõene, väär 22. Intresse makstakse siis · Kui maksumaksja jätab tasumata osa või kogu määratud summast tähtaegselt · Kui maksuamet ei tagasta maksumaksjale tema poolt enammakstud summat tähtaegselt 23. Mis on maksu ja lõivu peamine erinevus? 24. Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidenti taandamist(, , ). tõene, väär 25. ARK-s registreeriti 19 tonnise raskeveoki omanike vahetus 21. 10. 2007 . Auto oli ja jääb Eestisse registrisse . Seega uue omaniku raskeveokimaksu kohustus algab · Registreerimisele järgneval 15 päeval · Järgnevast kuust · 4 kvartalist · Järgmise aasta esimesest kvartalist 1. Maksuvõla ajatamise vabastab maksumaksja jooksvase maksukohustuslase täimisest- tõene, väär 2
(MKS § 72 lg 1) Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda majandus- või kutsetegevusega mittetegeleva isiku omandis või valduses olevat vara, sealhulgas kinnisasju, ehitisi, laevu, sõidukeid ja muud vallasvara, kui vaatlus ei kujuta endast selle isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ning selle läbiotsimist. (MKS § 72 lg 2) MKS § 72 lg-te 1 ja 2 nimetatud vaatluse läbiviimisest teatatakse ette sellise aja jooksul, mis võimaldab maksukohustuslasel kavandatava toimingu suhtes seisukohta võtta. Vaatluse läbiviimisest ei teatata ette kiireloomulistel juhtudel või kui ette teatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist. Vaatluse läbiviimisest ei teatata ette ka juhul, kui maksuhalduril ei õnnestunud vara omaniku või valdaja elu- või asukohta kindlaks teha. Vaatluse läbiviimiseks esitatakse maksukohustuslasele või 11
Ühenduste Nõukogu direktiivil nr.6. Selle kohaselt on käive: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks. Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus, sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade puhul maksukohustuslasel õigus soovi korral käibemaks lisada, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades. Käibemaksu objekt on: 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; 2) kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import; 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive; 4) seaduses nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu;
35. Mitu päeva peab revisjonist ette teatama? Maksuhaldur teatab revisjonist ja määrab revisjoni ulatuse korraldusega, mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt seitse päeva enne revisjoni algust. 36. Millal ja kus revisjoni läbi viiakse? Revisjon viiakse läbi üldisel tööajal või ettevõtte tööajal maksukohustuslase poolt revisjoni ajaks revidendi kasutusse antud tööruumis või töökohas. Kui maksukohustuslasel ei ole võimalik tööruumi või töökohta revidendi kasutusse anda, võib dokumente esitada ning asju ette näidata maksukohustuslase eluruumides või maksuhalduri ametiruumides. 37. Millised on maksukohustuslase õigused ja kohustused revisjoni ajal? Maksukohustuslasel on õigus saada revisjoni ajal teavet senituvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta. Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidendi taandamist käesoleva
maksukohustuslaselt ja alles siis, kui see osutub võimatuks, tuleb pöörduda kolmandate isikute poole. 2. kaalutlusõigus kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu rakendamist või valida erinevate abinõude vahel, siis teostab ta kaalutlusõigust oma volituste piires kooskõlas õiguse üldprintsiipidega, võttes arvesse olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 3. maksukohustuslase ärakuulamine maksukohustuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada haldurile oma arvamusi, seisukohti, selgitusi või vastuväiteid jne. 4. teabe andmine maksukohustuslasele maksuhaldur annab maksukohuslase taotlusel teavet maksustamise kõikide üldpõhimõtete kohta; Maksukohustuslane võib tutvuda kõigi tema kohta kogutud andmetega, teha neist koopiaid ja ärakirju. Maksuhaldur võib keelduda andmete esitamisest, kui see ohustab tõe
§73 (1);(2) 35. Mitu päeva peab revisjonist ette teatama? Revisjonist peab ette teatama hiljemalt seitse päeva enne revisjoni algust. §75 (1) 36. Millal ja kus revisjoni läbi viiakse? Revisjon viiakse läbi üldisel tööajal või ettevõtte tööajal maksukohustuslase poolt revisjoni ajaks revidendi kasutsse antud tööruumis või töökohas. §77 (1) 37. Millised on maksukohustuslase õigused ja kohutused revisjoni ajal? Maksukohustuslasel on õigus saada revisjoni ajal teavet senituvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta.Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidendi taandamist käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud alustel. Maksukohustuslane on kohustatud: 1) tagama revidendile juurdepääsu revideeritava maksukohustusega seotud andmetele; 2) esitama revidendile tutvumiseks asjasse puutuvaid dokumente ja asju ning vajaduse korral andma nende kohta selgitusi;
tollideklaratsiooni esitamist, mille alusel imporditavalt kaubalt arvestatud käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareeritakse (edaspidi käesolevas lõikes tollideklaratsioon). Maksukohustuslase tollideklaratsiooni esitamisele eelneva 12 kuu kogukäibest on nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive moodustanud vähemalt 50 protsenti. Maksukohustuslane on 12 kuu jooksul enne tollideklaratsiooni esitamist esitanud maksudeklaratsioone üksnes elektrooniliselt. Maksukohustuslasel ei ole tollideklaratsiooni esitamise ajaks tähtaegselt esitamata maksudeklaratsioone. Maksukohustuslasel ei olnud enne esimese tollideklaratsiooni esitamist 12 kuu jooksul ega järgmiste tollideklaratsioonide esitamise ajal maksuvõlga. Isikul tuleb tasuda käibemaks arve või muu müügidokumendi väljastamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Isik tasub rahandusministri kehtestatud korra kohaselt käibemaksu maksuhaldurile kümne kalendripäeva jooksul teisest liikmesriigist soetatud uue
sissenõudmist. Intressinõude esitamisel kehtib üheaastane aegumistähtaeg, seda 5 Maksukorralduse seadus, jõustunud 20.02.2002, RT I 2002, 26, 150 ... 23.12.2014, 20, §117 hakatakse arvestama alates maksusumma tasumise päevast. Samuti aegub intressinõude täitmine ühe aastaga.6 Kui intressinõue aegub, ei tohi selle asjus enam maksuotsust teha. Kas siis muuta või tunnistada kehtetuks maksuasjas varem tehtud maksuotsust. Maksuvõla ajatamine tähendab seda, et kui maksukohustuslasel pole võimalik maksuvõlga koheselt tasuda, on tal õigus taotleda maksuvõla ajatamist. Maksuvõla ajatamine toimub maksegraafiku alusel vastavalt kokkulepele.Maksukohustuslane peab esitama vabas vormis taotluse, samuti ka soovitava maksuvõla tasumise ajakava maksuvõla tasumise ajatamiseks. Taotlus peab sisaldama põhjendust maksuvõla tekkimise ja ajatamise vajaduse kohta, selgitust, kuidas tasuda maksuvõlg ajatamise
kui on täidetud kõik järgmised tingimused: (KMS § 5 lg 2) - füüsilise isiku elukoht on ühendusevälises riigis; (KMS § 4 lg 2 p 1) - isikule samal kuupäeval samas müügikohas sama maksukohustuslase poolt võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 38 eurot; (KMS § 4 lg 2 p 2) - ostja viib kauba avamata pakendis ühendusest välja hiljemalt kauba võõrandamise kuule järgneva kolmanda kuu lõpuks; (KMS § 4 lg 2 p 3) - maksukohustuslasel on tolli või Politsei- ja Piirivalveameti kinnitus kauba ühendusest väljaviimise kohta ostja poolt. (KMS § 4 lg 2 p 4) Kauba ekspordina käsitatakse ka kauba võõrandamist ühendusevälisesse riiki suunduvale reisijale reisijate liikluseks avatud rahvusvahelise lennujaama tollikontrolli tsoonis asuvas müügipunktis. (KMS § 5 lg 4) 7. Mis on import? Kauba import on: (KMS § 6 lg 1)
maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et esitatud dokumentidest nähtuvalt ei ole majandustegevust tegelikult toimunud. Seetõttu võib MTA teha käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsuse tema käsutuses olevate tõendite alusel, kui muud seaduses sätestatud eeldused registrist kustutamiseks on täidetud. Kui maksukohustuslane ei ole täitnud kaasaitamiskohustust nõuetekohaselt, on sellise otsuse vaidlustamisel maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksuhalduri otsus on ebaõige; 2) maksuhaldurile korraldustes nõutud teabe esmakordne esitamata jätmine ei ole käibemaksu- kohustuslaste registrist kustutamiseks alati piisav, kuid OÜ Vollmond on ka eelnevates kontrollides esitanud teavet ja dokumente valikuliselt ning on andnud teavet vaid isikute kohta, kes eeldatavalt tehinguid kinnitavad. Suuremas mahus soetatud kütuse müüjate kohta
võidakse rakendada sunniraha. Maksuhaldur võib sunniraha rakendamise hoiatuse teha ka maksukohustuslasele, kes ei ole täitnud maksuseadusest tulenevat aruannete või muude dokumentide esitamise kohustust. Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. 49. Mis on ajatatud laen ? Ajatatud laen- graafiku alusel tasumisele kuuluv laenu on õigus nõuda makseraskustes maksukohustuslasel ja selle otsustab maksuhaldur. 50. Kes on tulumaksu maksja ? tulumaksu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. 51. Mis on tulumaksu maksustamise periood ? Kalendriaasta, mõnel juhul kalendrikuu 52. Kes on resident tulumaksuseaduse mõistes ? Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval
sama asja eest 3300 eurot 20. Vaide esitamine • Maksukohustuslane võib taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist, samuti maksuhalduri toimingut (§ 137) • Esitamise tähtaeg 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast ning toimingu teada saamisest • Rahuldamata vaide korral on maksukohustuslasel õigus pöörduda halduskohtusse. Kohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata. 21. Maksuõigusrikkumise eest kohaldatavate karistuste üldpõhimõtted - Maksude maksmisest kõrvalehoidumine Füüsiline isik rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidiline isik rahatrahv kuni 13000 eurot - Maksukelmus Füüsiline isik rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidiline isik rahatrahv kuni 32000 eurot - Maksuhalduri tegevuse takistamine
Vajadusel võib maksuhaldur nõuda veel täiendavaid dokumente. Maksukohuslane on kohustatud esitamakogu talle teada oleva info ning kinnitama seda allkirjaga. Põhisumma arvutamine Maksuhalduril on kohustus kontrollida maksusumma arvestuse õigsust. Maksude kontrollimine on ajaliselt piiratud. Reeglina on maksukohustuse aegumine 3 aastat. Kui on tegemist tahtliku mittemaksmisega, siis on aegumine 6 aastat. Alla 10 sissenõudeid ei menetleta. Tagastusnõude taotluse õigus on maksukohustuslasel. Maksuhaldur võib ka ise tagastada. Maksukohustuse täitmiseks antakse reeglina 30 päeva. Maksuhaldur võib anda maksukohustuse täitmiseks ka sunniraha hoiatuse, näidates ära sunniraha suuruse. Deklaratsiooni puhul ülempiir 3300. Muidu ülempiir 2640. Teatud juhtudel võib maksuhaldur ka ise maksusumma arvudada ja määrab maksu. · Deklaratsiooni mitte esitamine seadusest tulenevaks tähtajaks.
registreerimise numbrit, tuleb käive deklareerida ja maksustada siseriikliku käibena. Ostja maksukohustuslasena registreerimise numbrit on võimalik kontrollida siit. 17.3. Lihtsustatud arve väljastamine KMS § 37 lõike 9 kohaselt on võimalik väljastada lihtsustatud nõuetele vastavaid arveid, kui arve väljastatakse reisijateveo teenuse osutamisel või parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali jm samalaadsete aparaatide kaudu. Vastav säte tähendab eelkõige seda, et ka maksukohustuslasel, kes vastava teenuse saab, on sisendkäibemaksu mahaarvamisel võimalik aluseks võtta arve, mis vastab üksnes lihtsustatud arve nõuetele. Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta. Lihtsustatud arvele tuleb märkida vähemalt arve väljastamise kuupäev, maksukohustuslase nimi ja maksukohustuslasena registreerimise number, kauba või teenuse nimetus või kirjeldus
6. Selle kohaselt on käive: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks (Ettevõtja Infovärav). Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus, sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade puhul maksukohustuslasel õigus soovi korral käibemaks lisada, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades (Ettevõtja Infovärav). Käibemaksu objekt on: 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; 12 2) kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import; 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive; 4) seaduses nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on
Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivil nr.6. Selle kohaselt on käive: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks. Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus, sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade puhul maksukohustuslasel õigus soovi korral käibemaks lisada, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades. Käibemaksu objekt on: 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; 2) kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import; 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive; 4) seaduses nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu;
transpordivahendi üürile andmine) on Eesti alati käibe tekkimise koht, p 7-11 teenustel on Eesti käibe tekkimise koht mõningate teenuse saajate korral Al 2011 ürituse korraldamise teenus maksustatakse põhireegli järgi kui teenuse saaja on teise liikmesriigi maksukohustuslane Teenused, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti KMS (nn mittemateriaalsed teenused) oluline, sest käive võib siis Eesti maksukohustuslasel tekkida välisriigis! Teenuse, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, käive maksustatakse Eestis 0% maksumääraga, v.a maksuvaba käive MÕNINGATE TEENUSTE KM Transpordivahendi üürile, rendile, kasutusvaldusesse andmine Lühiajaline (kuni 30 p, laev kuni 90 p) käive tekib kohas, kus vahend füüsiliselt kliendi käsutusse antakse Pikaajaline käive tekib põhireegli kohaselt Erand al 2013 huvi- ja lõbusõidulaev, transpordivahend antakse üürile, rendile
annaabi.ee 
