Test 3.1 (Tarbija käitumine) (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Majandus - Majandus

5 VÄGA HEA

ARVESTUSTEST 3.1 (Tarbija käitumine)
(41 õiget 44st; 9,32 punkti 10st)

Tarbja valikuteooria eeldab, et:

Tarbjate käitumine on ratsionaalne , kui nad maksimeerivad kasulikkust

Kõiki nimetatuid

Tarbjatel on piiratud sissetulek

Tarbjad teavad hüviste eelstusjärjestust

Kahanev piirkasulikkus näitab, et:

Nõudluskõver on negatiivse tõusuga

Asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt

Sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt

Pakkumiskõver on positiivse tõusuga

Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta:

Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y

Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb

Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb

Rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X

Piirkasulikkus:

Väheneb tarbimise kasvades

Suureneb tarbimise kasvades

On kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega

Võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjooneline

Kui sissetulek jääb samaks, siis nii C kui D hinna langus (vaata joonist):

Nihkub EJ sissepoole, kuid tema puutepunkt vertikaalteljega jääb paigale

Nihkub EJ paremale

Nihkub EJ vasakule

EJ-i ei mõjuta

Eelarvejoon näitab:

Kõiki tasakaalupunkte ükskõiksuskõveral

Kahe hüvise kogumeid, mille tarbimine annab ühesuguse kasulikkuse

Kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbja saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral

Hüvise A kogust, millest tarbja on nõus loobuma , saamaks juurde veel üht ühikut hüvist B

Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub:

Rahaline sissetulek

Ühe või mõlema hüvise hind

Asenduse piirmäär

Tarbja eelistusjärjestus

Tarbimise tasakaal on (vaata joonist):

Punktis M

Punktis L

Eelarvejoone igas punktis

Punktis K

Ükskõiksusväli kajastab seda, et:

Vaadeldavad kaks kaupa asendavad teineteist täielikult

Rahaline sissetulek on konstantne, kuid kahe vaadeldava kauba hinnad varieeruvad sõltuvalt ostukoguse suurusest

Koordinaatide alguspunktist kõrgemal asuvad ÜKK -d annavad tarbjale suurema kogurahulolu

Tarbja kohukasulikkus on seda suurem, mida kõrgemas antud ÜKK punktis ta asub

Piirkasulikkuse all mõistetakse:

Muutust kogukasulikkuses, kui tarbja tarbib täiendava kaubaühiku

Tarbja reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub

Muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutusega, kui tarbja tarbib täiendava kaubaühiku

Kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist

Tarbijal on 20 €, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks . Nii kaubast K kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega:

Peaks tarbja ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L

Ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbja ostab neid kaupu kogukasulikust maksimeerivas koguses või ei

Peaks tarbja ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K

Ostab tarbja kaupu K ja L kogukasulikkust maksimeerivas koguses

Kui tarbija sissetulek on 20 €, siis (vaata joonis):

Pole kaupade C ja D hindu võimalik kindlaks teha

Tarbja võib mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut

Kauba C hind on 2€ ja kauba D hind on 4€

Kauba C hind on 4€ ja kauba D hind on 2€

Alljärgnevatest on korrektne :

Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos

Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb

Kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel

Kui piirkasulikkus väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema

Alljärgnevast on õige:

EJ on positiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes

EJ on negatiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes

EJ on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; ÜKK on negatiivse tõusuga lineaarne sirge

EJ on negatiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes

Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus (vaata joonist):

MUx = Muy

Kõik tingimused on kehtivad

MRS = Px/Py

MRS = Py/Px

Asendamise piirmäär mõõdab:

Tarbja valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt , et tema kogukasulikkus ei muutu

Kahe kauba hindade suhet

Asendusefekti suurust

Tarbja kogukasulikkust, kui tarbja on tasakaalus

Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €.Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Kogukasulikkust maksimiseeriva X ja Y kombinatsiooni puhul on kogukasulikkus:

156

124

276

Ükskõiksuskõver (ÜKK):

On negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunktide suhtes

Võib olla nii positiivse kui negatiivse tõusuga, sõltuvalt sellest, kas tegemist on asendus- või täiendkaupadega

On negatiivse konstantse tõusuga

On negatiivse tõusuga ja nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes

Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus:

MUA/PA = MUB/PB

MUA*PA = MUB*PB

MUA-MUB = PA/PB

MUA/PB = MUB/PA BB

Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult:

Peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju

On S ja R täiendkaubad

Peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem

Peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem

Hinna tõustes nihkub:

Eelarvejoon paremale

Ükskõiksuskõver vasakule

Ükskõiksuskõver paremale

Eelarvejoon vasakule

Tarbja hinnavaru tähendab, et:

Teatud juhtudel oleksid tarbjad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad

Kui nõudlud on mitteelastne , siis on tarbjatel võimalik osta suuremat hüvitiste kogumit

Teatud juhtudel ületab tarbja kasu tootja kasu

Kogukasulikkus suureneb, kui sissetulekud suurenevad või hinnad alanevad

Sissetulekute suurenedes nihkub:

Eelarvejoon vasakule

Ükskõiksuskõver vasakule

Ükskõiksuskõver paremale

Eelarvejoon paremale

On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused (vaata tabel).Kaupade A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 15, 6 ja 24 €. Tarbijal on 140 €. Et oma kogukasulikkust maksimeerida, ostab ta:

4 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 2 ühikut kaupa C

5 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 1 ühikut kaupa C

3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C

Kasulikkuse maksmimeerimiseks peab tarbja jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et:

Piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesugune

Iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed

Kõikide hüviste nõudluse elatuskoefitsent oleks võrdne

Kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega

B.´5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C

Kõiki kaupu 3 ühikut

3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa

Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna:

Kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab

Kõik variandid on õiged

Kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus, kui tarbitud ühikute arv kasvab

Piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab

EJ tõusu absoluutväärtus on (vaata joonist):

MUc/MUd

Pc/Pd

Pd/Pc

Üldise ehk kogukasulikkuse all mõistetakse:

Kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat

Esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist

Viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist

Viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist

Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt:

On pärast teatud koguse tarbimist tarbja täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem

On pärast teatud koguse tootmist vaja ikka suuremaid ja suuremaid ressursikoguseid, et toota täiendavat kogust

Tuleb sellest, et tootjad kaupa rohkem pakuksid, kauba hinda alandada

On kogukasulikkus maksimaalne, kui tarbja rahulolu iga tarbitud kaubaühiku puhul on ühesugune

Asendamise piirmäär:

Võib antud ÜKK piires muutuda sõltuvalt sellest, kumb efekt (asendus- või sissetulekuefekt) domineerib

Väheneb, kui antud ÜKK-l allapoole liikuda

Suureneb, kui antud ÜKK-l allapoole liikuda

On konstante kõigis ÜKK punktides

Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 25eur, siis:

Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbja hinnavaru on null

Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbja hinnavaru on null

Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbja hinnavaru on 25eur

Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbja hinnavaru on 25eur

Tarbja ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbja maksimeerida:

Kogukasulikkust

Piirkasulikkust

Erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel

Kõike nimetatut

Kui EJ nihkub asendist ab asendisse ac (vaata joonist), siis:

Tarbja kogukasulikkus kasvab

Ostab tarbja rohkem nii kaupa J kui kaupa K

Ostab tarbja vähem nii kaupa J kui kaupa K

Ostab tarbja rohkem kaupa J ja vähem kaupa K

Kui tarbja asub esialgu punktis L, siis ta peaks kasulikkuse maksimeerimiseks (vaata joonist):

Liikuma punkti N

Ostma rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y

Ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X

Teadma, et punktis L ongi kasulikkus maksimaalne

Tarbja kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui:

PA = PB

MUA/PA = MUB/PB

MUA = MUB

Iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu

Kui EJ nihkub asendist ab asendisse ac (vaata joonist), siis:

Tarbja rahaline sissetulek on vähenenud

Kauba J hind on tõusnud

Kauba K hind on tõusnud

Kauba K hind on langenud

Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Tarbija kasulikkus on maksimaalne kui ta ostab:

4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y

2 ühikut hüvist X ja 7 ühikut hüvist Y

6 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y

3 ühikut hüvist X ja 6 ühikut hüvist Y

5 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y

Kauba A hinnatõus:

Ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkus

Suureneb kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust

Paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbja ostma kaupa A rohkem

Vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust

Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Oletame, tarbija rahasumma vähenes 24 krooni võrra, siis peab tarbija kasulikkuse maksimeerimiseks ostma:

4 ühikut hüvist X ja 1 ühik hüvist Y

3 ühikut hüvist X ja 2 ühikut hüvist Y

3 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y

2 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y

1 ühik hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y

Ükskõiksuskõver näitab:

Võimalikke tasakaaluseisundeid ükskõiksusväljal

Kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbjale ühesuguse rahulolu

Kahe hüvise tasakaalukombinatsiooni, mis on kättesaadav antud sissetuleku korra

Kahe hüvise kombinatsioone, mida tarbja võib osta antud rahalise sissetuleku ja antud hinnataseme korral

EJ nihkumise asendist cd asendisse ab on põhjustatud (vaata joonist):

Ükski variant pole õige

Rahalise sissetuleku suurenemisest

Kaupade M ja N hinna langusest

Rahalise sissetuleku vähenemisest

Kauba M hinna tõusust ja kauba N hinna langusest

Asenduse piirmäär näitab:

Asendusefekti suurust

Kahe hüvise omavahelist hinnasuhet

Tarbja soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks

Kogukasulikkust tarbimise tasakaalu tingimustes

Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 € ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 €. Järelikult:

Peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kui kaubale A

Ostab tarbja mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses

A ja B on asenduskaubad

Peaks tarbja kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 169 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

169 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annix88 Õppematerjali autor

mikro- ja makroökonoomika testi 3.1 küsimused vastustega (41 õiget 44st)

tarbja käitumine 2014 piirkasulikkus eelarvejoon ükskõiksusväli kogukasulikkus asendamise piirmäär hüvis tarbja piirkasulikkus tarbitud ühik

Sarnased õppematerjalid

docx

Test 3 T.Karm, 44 küsimust,TARBIJA KÄITUMINE

Küsimus 1 Valmis Küsimuse tekst Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: Vali üks: a. kogukasulikkust b. piirkasulikkust c. kõike nimetatut d. erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel Küsimus 2 Küsimuse tekst B.´5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C Vali üks: a. 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C b. kõiki kaupu 3 ühikut Küsimus 3 Küsimuse tekst Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Vali üks: a. on S ja R täiendkaubad b. peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju c. peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem Küsimus 4 Küsimuse tekst Piirkasulikkus: Vali üks: a. suureneb tarbimise kasvades b

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

pdf

Arvestustest 3.1 (TARBIJA KÄITUMINE)

Arvestustest 3.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 3 ► Arvestustest 3.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 40,00/44,00 Hinne 9,09, maksimaalne: 10,00 (91%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning Valmis hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y 19 20 21 22 23 24 Hinne 0,00 / 1,

Mikro- ja makroökonoomika

132

pdf

Mikroökonoomika Seminar 2

Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse:

Mikroökonoomika

pdf

Majandusteooria arvestustestid

tasakaaluhind on kõrgem. 14. Ökonomistid kasutavad mõistet „täiuslik konkurents“ situatsioonile, mil kõik tootjad on hinnavõtjad. 15. Alljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele: Tootmise otsused on tsentraliseeritud. 16. Arvutite tootmisel kasutatavate mikroskeemide langes. See põhjustab arvutite: pakkumise kasvu. 17. Tarbitava Pepsi nõutav kogus langes. Kõige paremini on see seletatav: Pepsi hind on tõusnud. 18. Kui hüvise hind langeb ja tarbija ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist asendusefektiga. Arvestustest 3.1 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluks nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist

Mikro-makroökonoomika

docx

Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8

Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3

Mikroökonoomika

rtf

Majandus teooria eksam

Tarbija ostab kaht kaupa (A ja sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 . Järelikult: Vali üks: a. ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses b. A ja B on asenduskaubad c. peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A d. peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B Tagasiside Õige vastus on: peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B. Meie majandust iseloomustab: Vali üks: a. Piiramatud materiaalsed ressursid b. Piiramatud soovid ja vajadused c. Küllaldase tööjõu olemasolu d. Võimaluse puudumine rahulolu saavutamiseks e. Energiaressursside puudumine Tagasiside Õige vastus on: Piiramatud soovid ja vajadused. Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a

Majandus

odt

Eksam majanduse alused 2013

Küsimus 1 Piirkasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku b. kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist c. muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku d. tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub Tagasiside Õige vastus on: muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Küsimus 2 Nõudluse seadus kehtib, sest: Vali üks: a. mida rohkem hüviseid te tarbite seda kallimad nad on b. mida rohkem hüviseid te tarbite seda suurem on rahulolu c. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb d. kui ühe hüvise hind langeb, siis teise hüvise hind suhteliselt kasvab e. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind tõuseb Tagasiside

Majanduse alused

docx

Mikro ja makroökonoomika alused,test

3. Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootjate kogutulu suureneb. Järelikult (1 punkt) a. Kauba nõudlus on elastne b. Kauba pakkumine on elastne c. Kauba pakkumine on mitte elastne d. Pakkumise hinnaelastsuse üle otsustamiseks ei ole piisavalt infot 4. Kas väide on õige: (3punkti) a. Kui piirkasulikkus väheneb (MU>0), väheneb ka kogukasulikkus vale b. Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema vale c. Kui tarbija maksimeerib kogu oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. vale 5. Mis alljärgnevast väidetest on korrektne? (1punkt) a. Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos b. Kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe

Makroökonoomika

Rohkem sarnaseid