Arvestustest 3.1 (TARBIJA KÄITUMINE) (0)

Arvestustest 3.1
Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 3 ► Arvestustest 3.1
Alustatud
Testi navigatsioon
Olek
Lõpetatud
Aega kulus
1
2
3
4
5
6
Punktid 40,00/44,00
Hinne 9,09, maksimaalne: 10,00 (91%)
7
8
9
10 11 12
13 14 15 16 17 18
Küsimus 1
Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning
Valmis
hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y
19 20 21 22 23 24
koguste ja piirkasulikkuste kohta. Oletame, tarbija
Hinne 0,00 / 1,00
25 26 27 28 29 30
rahasumma  vähenes 24 krooni võrra, siis peab tarbija
Märgista
kasulikkuse maksimeerimiseks ostma:
küsimus
31 32 33 34 35 36
37 38 39 40 41 42
43 44
Kuva  korraga üks aken
Lõpeta ülevaatus
Vali üks:
a. 1 ühik hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y
b. 3 ühikut hüvist X ja 2 ühikut hüvist Y
c. 4 ühikut hüvist X ja 1 ühik hüvist Y
d. 3 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y
e. 2 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y
Küsimus 2
Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt:
Valmis
Hinne 0,00 / 1,00
Vali üks:
a. on  kogukasulikkus  maksimaalne, kui
Märgista
küsimus
tarbija rahulolu iga tarbitud kaubaühiku
puhul on ühesugune
b. tuleb sellest, et tootjad kaupa rohkem
pakuksid, kauba hinda alandada
1/17
Arvestustest 3.1
c. on pärast teatud koguse tootmist vaja
ikka suuremaid ja suuremaid
ressursikoguseid, et toota täiendavat
kogust
d. on pärast teatud koguse tarbimist
tarbija täiendav rahulolu iga täiendava
ühiku tarbimisest ikka väiksem ja
väiksem
Küsimus 3
Ükskõiksusväli  kajastab seda, et
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. koordinaatide alguspunktist kõrgemal
Märgista
küsimus
asuvad ÜKK­d annavad tarbijale suurema
kogurahulolu
b. vaadeldavad kaks kaupa asendavad
teineteist täielikult
c. rahaline sissetulek on konstantne, kuid
kahe vaadeldava kauba hinnad
varieeruvad sõltuvalt ostukoguse
suurusest
d. tarbija kogukasulikkus on seda
suurem, mida kõrgemas antud ÜKK
punktis ta asub
Küsimus 4
Kui tarbija sissetulek on 20 €, siis (vaata joonis)
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista
küsimus
Vali üks:
a. tarbija võib mõlemat kaupa tarbida 5
ühikut
b. kauba C hind on 4 € ja kauba D hind on
2 €
c. kauba C hind on 2 € ja kauba D hind on
4 €
d. pole kaupade C ja D hindu võimalik
kindlaks teha
2/17
Arvestustest 3.1
Küsimus 5
Tarbijal on 20 €, mille ta kulutab kaupade K ja L
Valmis
ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L saadav
kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega:
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista
Vali üks:
küsimus
a. ostab tarbija kaupu K ja L
kogukasulikkust maksimeerivas koguses
b. peaks tarbija ostma rohkem kaupa K ja
vähem kaupa L
c. ei ole võimalik kindlaks teha, kas
tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust
maksimeerivas koguses või ei
d. peaks tarbija ostma rohkem kaupa L ja
vähem kaupa K
Küsimus 6
Kauba  nõudluskõver  on negatiivse tõusuga,
Valmis
kuna:
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
Märgista
küsimus
a. kogukasulikkus muutub väiksemaks
kui  piirkasulikkus , kui tarbitud ühikute arv
kasvab
b. kõik variandid on õiged
c. kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute
arv kasvab
d. piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud
ühikute arv kasvab
Küsimus 7
Alljärgnevast on õige
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. EJ on negatiivse tõusuga ja  kumer
Märgista
küsimus
koordinaatide alguspunkti suhtes; ÜKK on
negatiivse tõusuga lineaarne sirge
b. EJ on negatiivse tõusuga lineaarne
sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja
nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes
c. EJ on positiivse tõusuga lineaarne
sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja
nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes
d. EJ on negatiivse tõusuga lineaarne
sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja
kumer koordinaatide alguspunkti suhtes
3/17
Arvestustest 3.1
Küsimus 8
Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes
Valmis
koguses, et kauba A viimase ühiku
piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut
Hinne 1,00 / 1,00
ja kauba B viimase ühiku MU on 30
Märgista
kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind
küsimus
on 0,60 € ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40
€. Järelikult:
Vali üks:
a. peaks tarbija kaubale A kulutama
rohkem raha kui kaubale B
b. peaks tarbija kaubale B kulutama
rohkem raha kui kaubale A
c. ostab tarbija mõlemat kaupa
kasulikkust maksimeerivas koguses
d. A ja B on asenduskaubad
Küsimus 9
Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi
Valmis
turuhind  on 25 €, siis
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
Märgista
küsimus
a. Viimase antud kuul ostetud plaadi
tarbija hinnavaru on null
b. Esimese antud kuul ostetud plaadi
tarbija hinnavaru on null
c. Viimase antud kuul ostetud plaadi
tarbija hinnavaru on 25 €
d. Esimese antud kuul ostetud plaadi
tarbija hinnavaru on 25 €
Küsimus 10
Asenduse piirmäär näitab:
Valmis
Hinne 0,00 / 1,00
Vali üks:
a. kahe hüvise omavahelist hinnasuhet
Märgista
küsimus
b. asendusefekti suurust
c. tarbija soovi asendada üks hüvis
teisega  nii, et kogukasulikkus ei muutuks
d. kogukasulikkust tarbimise tasakaalu
tingimustes
Küsimus 11
Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine
Valmis
tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus:
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
Märgista
4/17
Arvestustest 3.1
küsimus
a. MUA/PB = MUB/PA
b. MUA / PA = MUB / PB
c. MUA –MUB = PA/PB
d. MUA*PA =MUB*PB
Küsimus 12
EJ nihkumise asendist cd asendisse ab on põhjustatud
Valmis
(vaata joonis)
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista
küsimus
Vali üks:
a. ükski variant pole õige
b. kaupade M ja N hinna langusest
c. rahalise sissetuleku vähenemisest
d. kauba M hinna tõusust ja kauba N
hinna langusest
e. rahalise sissetuleku suurenemisest
Küsimus 13
Tarbija valikuteooria eeldab, et
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. kõiki nimetatuid
Märgista
küsimus
b. tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui
nad maksimeerivad kasulikkust
c. tarbijatel on piiratud sissetulek
d. tarbijad teavad hüviste
eelistusjärjestust
Küsimus 14
Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib
Valmis
oma kogukasulikkuse antud sissetuleku
korral, kui:
Hinne 1,00 / 1,00
5/17
Arvestustest 3.1
Märgista
Vali üks:
küsimus
a. PA = PB
b. MUA = MUB
c. MUA/ PA = MUB / PB
d. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse
rahulolu
Küsimus 15
Kui EJ nihkub asendist ab asendisse ac (vaata joonist),
Valmis
siis
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista
küsimus
Vali üks:
a. tarbija rahaline sissetulek on
vähenenud
b. kauba K hind on tõusnud
c. kauba K hind on langenud
d. kauba J hind on tõusnud
Küsimus 16
Kui tarbija asub esialgu punktis L, siis ta
Valmis
peaks kasulikkuse maksimeerimiseks (vaata
joonist)
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista
Vali üks:
küsimus
a. liikuma punkti N
b. ostma rohkem hüvist Y ja vähem
6/17
Arvestustest 3.1
hüvist X
c. teadma, et punktis L ongi kasulikkus
maksimaalne
d. ostma rohkem hüvist X ja vähem
hüvist Y
Küsimus 17
Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse.
Valmis
Üks õige:
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
Märgista
küsimus
a. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse
summat
b. esimesena tarbitud ühiku
piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu
korrutist
c. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse
ja tarbitud ühiku arvu korrutist
d. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse
ja kauba hinna korrutist
Küsimus 18
Oletame, et MUX / PX > MUY / PY.
Valmis
Nimetatud tingimuse kehtides tuleks
kasulikkuse maksimeerimiseks osta:
Hinne 0,00 / 1,00
Märgista
Vali üks:
küsimus
a. rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb
b. rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y
c. rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X
d. vähem hüvist X, kui hüvise X hind
tõuseb
Küsimus 19
Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus (vaata joonist)
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista
küsimus
7/17
Arvestustest 3.1
Vali üks:
a. MUx = MUy
b. MRS = Py/Px
c. MRS= Px/ Py
d. kõik tingimused on kehtivad
Küsimus 20
EJ tõusu absoluutväärtus on (vaata joonis)
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista
küsimus
Vali üks:
a. Pd/Pc
b. ½
c. Pc /Pd
d. MUc / MUd
Küsimus 21
Sissetulekute suurenedes nihkub
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a.  ükskõiksuskõver  paremale
Märgista
küsimus
b. ükskõiksuskõver vasakule
c.  eelarvejoon  paremale
8/17
Arvestustest 3.1
d. eelarvejoon vasakule
Küsimus 22
Asendamise piirmäär
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. väheneb, kui antud ÜKK­l allapoole
Märgista
küsimus
liikuda
b. on konstantne kõigis ÜKK punktides
c. võib antud ÜKK piires muutuda
sõ1tuvalt sellest, kumb efekt (asendus­
või sissetulekuefekt)  domineerib
d. suureneb, kui antud ÜKK­l allapoole
liikuda
Küsimus 23
Kui sissetulek jääb samaks, siis nii C kui D hinna langus
Valmis
(vaata joonis):
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista
küsimus
Vali üks:
a. nihutab EJ paremale
b. nihutab EJ sissepoole, kuid tema
puutepunkt vertikaalteljega jääb paigale
c. nihutab EJ vasakule
d. EJ­i ei mõjuta
Küsimus 24
Alljärgnevast on korrektne:
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse
Märgista
küsimus
vahel puudub matemaatiline seos
b. kui piirkasulikkus on positiivne ja
väheneb, siis kogukasulikkus suureneb
c. kogukasulikkus on võrdne
piirkasulikkuse muutusega, mis tekib
hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel
9/17
Arvestustest 3.1
d. kui piirkasulikkus väheneb, siis peab
ka kogukasulikkus vähenema
Küsimus 25
On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste
Valmis
piirkasulikkused (vaata tabel).Kaupade A, B ja C ühiku
hinnad on vastavalt 15, 6 ja 24 €. Tarbijal on 140 €. Et
Hinne 1,00 / 1,00
oma kogukasulikkust maksimeerida, ostab ta:
Märgista
küsimus
Vali üks:
a. 5 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 1
ühikut kaupa C
b. 4 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 2
ühikut kaupa C
c. 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3
ühikut kaupa C
Küsimus 26
Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa
Valmis
S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on
vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute
Hinne 1,00 / 1,00
piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24.
Märgista
Järelikult:
küsimus
Vali üks:
a. peaks ta mõlemat kaupa ostma
ühepalju
b. on S ja R täiendkaubad
c. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja
kaupa S vähem
d. peaks ta ostma kaupa R vähem ja
kaupa S rohkem
Küsimus 27
Kui EJ nihkub asendist ab asendisse ac (vaata joonist),
Valmis
siis
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista
küsimus
10/17
Arvestustest 3.1
Vali üks:
a. ostab tarbija rohkem nii kaupa J kui
kaupa K
b. ostab tarbija rohkem kaupa J ja vähem
kaupa K
c. tarbija kogukasulikkus kasvab
d. ostab tarbija vähem nii kaupa J kui
kaupa K
Küsimus 28
Tarbija hinnavaru tähendab, et
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. teatud juhtudel ületab tarbija kasu
Märgista
küsimus
tootja kasu
b. kogukasulikkus suureneb, kui
sissetulekud suurenevad või hinnad
alanevad
c. teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus
rohkem maksma, kui nad tegelikult
maksavad
d. kui nõudlus on mitteelastne, siis on
tarbijatel võimalik osta suuremat hüviste
kogumit
11/17
Arvestustest 3.1
Küsimus 29
Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija
Valmis
jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et:
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
Märgista
küsimus
a. kõikide hüviste nõudluse
elastsuskoefitsient  oleks võrdne
b. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate
hüviste hulgaga, on võrdne
piirkasulikkusega
c. piirkasulikkus, mis saadakse viimase
rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise
puhul ühesuurune
d. iga hüvise viimase tarbitava ühiku
piirkasulikkused oleksid võrdsed
Küsimus 30
Piirkasulikkuse all mõistetakse:
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. muutust kogukasulikkuses, kui tarbija
Märgista
küsimus
tarbib täiendava kaubaühiku
b. tarbija reageerimistundlikkust kaupade
ostmisel, kui kauba hind muutub
c. muutust kogukasulikkuses, mis on
jagatud kauba hinna muutustega, kui
tarbija tarbib täiendava kaubaühiku
d. kauba tarbimisest saadava
kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu
jagatist
Küsimus 31
Eelarvejoon näitab
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. kahe hüvise võimalikke
Märgista
küsimus
kombinatsioone, mida tarbija saab osta
antud sissetuleku ja antud hinnataseme
korral
b. hüvise A kogust, millest tarbija on nõus
loobuma, saamaks juurde veel üht ühikut
hüvist B
c. kahe hüvise kogumeid, mille tarbimine
annab ühesuguse kasulikkuse
d. kõiki tasakaalupunkte
ükskõiksuskõveral
12/17
Arvestustest 3.1
Küsimus 32
Kauba A hinnatõus:
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. suurendab kauba A peale kulutatud
Märgista
küsimus
rahaühiku piirkasulikkust
b. vähendab kauba A peale kulutatud
rahaühiku piirkasulikkust
c. ei mõjuta kauba A peale kulutatud
rahaühiku piirkasulikkus
d. paneb kogukasulikkust maksimeeriva
tarbija ostma kaupa A rohkem
Küsimus 33
Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt
Valmis
püüab tarbija maksimeerida:
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
Märgista
küsimus
a. erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel
b. piirkasulikkust
c. kogukasulikkust
d. kõike nimetatut
Küsimus 34
Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning
Valmis
hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y
koguste ja piirkasulikkuste kohta. Tarbija kasulikkus on
Hinne 1,00 / 1,00
maksimaalne kui ta ostab:
Märgista
küsimus
Vali üks:
a. 5 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y
b. 3 ühikut hüvist X ja 6 ühikut hüvist Y
c. 4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y
d. 2 ühikut hüvist X ja 7 ühikut hüvist Y
e. 6 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y
13/17
Arvestustest 3.1
Küsimus 35
Kahanev piirkasulikkus näitab, et:
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. sissetulekuefekt on suurem kui
Märgista
küsimus
asendusefekt
b. nõudluskõver on negatiivse tõusuga
c.  pakkumiskõver  on positiivse tõusuga
d. asendusefekt on suurem kui
sissetulekuefekt
Küsimus 36
Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning
Valmis
hüvise Y hind on 4 €.Tabelis on toodud andmed X ja Y
koguste ja piirkasulikkuste kohta. Kogukasulikkust
Hinne 1,00 / 1,00
maksimiseeriva X ja Y kombinatsiooni puhul on
Märgista
kogukasulikkus:
küsimus
Vali üks:
a. 276
b. 124
c. 36
d. 156
Küsimus 37
B.´5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3
Valmis
ühikut kaupa C
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
Märgista
küsimus
a. 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4
ühikut kaupa C
b. kõiki kaupu 3 ühikut
14/17
Arvestustest 3.1
Küsimus 38
Piirkasulikkus:
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. väheneb tarbimise kasvades
Märgista
küsimus
b. suureneb tarbimise kasvades
c. on kogukasulikkus jagatud tarbitavate
hüviste kogusega
d. võrdub kogukasulikkusega, kui
nõudluskõver on sirgjoon
Küsimus 39
Ükskõiksuskõver (ÜKK)
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. on negatiivse konstantse tõusuga
Märgista
küsimus
b. on negatiivse tõusuga ja nõgus
koordinaatide alguspunkti suhtes
c. on negatiivse tõusuga ja kumer
koordinaatide alguspunkti suhtes
d. võib olla nii positiivse kui negatiivse
tõusuga, sõltuvalt sellest, kas tegemist
on asendus­ või täiendkaupadega
Küsimus 40
Hinna tõustes nihkub
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. ükskõiksuskõver vasakule
Märgista
küsimus
b. ükskõiksuskõver paremale
c. eelarvejoon vasakule
d. eelarvejoon paremale
Küsimus 41
Ükskõiksuskõver näitab:
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. kahe hüvise erinevaid kombinatsioone,
Märgista
küsimus
mis annavad tarbijale ühesugust rahulolu
b. kahe hüvise tasakaalukombinatsiooni,
mis on kättesaadav antud sissetuleku
korra;
c. kahe hüvise kombinatsioone, mida
tarbija võib osta antud rahalise
sissetuleku ja antud hinnataseme korral
d. võimalikke tasakaaluseisundeid
ükskõiksusväljal
15/17
Arvestustest 3.1
Küsimus 42
Tarbimise tasakaal on (vaata joonist)
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista
küsimus
Vali üks:
a. punktis L
b. eelarvejoone igas punktis
c. punktis M
d. punktis K
Küsimus 43
Asendamise piirmäär mõõdab
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. kahe kauba hindade suhet
Märgista
küsimus
b. asendusefekti suurust
c. tarbija kogukasulikkust, kui tarbija on
tasakaalus
d. tarbija valmisolekut asendada üht
kaupa teisega selliselt, et tema
kogukasulikkus ei muutu
Küsimus 44
Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub
Valmis
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. ühe või mõlema hüvise hind
Märgista
küsimus
b. asenduse piirmäär
c. tarbija eelistusjärjestus
d. rahaline sissetulek
16/17
Arvestustest 3.1
17/17