Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kapital, organisatsioon, vaesus, turg, käsitlus, mobiilsus, identiteet, solidaarsus, kapitalism, indiviidid, institutsioon, majandussüsteem, tegutseja, habitus, ettevõtlus, töötaja, majandustegevus, tööjaotus, haridus, anoomia, sotsialiseerumine, üksikisik, ressursid, duaalne, hierarhia, keskklass, klassid, kõrgklass, turud, eristumine, riskidkuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust? kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust? Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab
Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvulik identiteet. Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda.
Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Roll – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonflikt – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet ja selle erinevad vormid – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Need on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi, on individuaalsed ja personaalsed, kollektiivsed ja sotsiaalsed, alati üksteisega seotud. Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline ja rahvuslik identiteet.
• Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon • Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor – • Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele • Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Arengu eeldus 3: riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda (Infrastruktuuri kaubanduse hõlbustamiseks teed, kanalid, sillad, dokid, Seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus” 2. K
sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi; individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; seotud samastumise ja eristumisega sotsiaalses interaktsioonis: individuaalsus, unikaalsus vs kuuluvus Vormid: primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid- sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad Sotsiaalsed interaktsioonid: fokusseeritud ja mittefokusseeritud, esi-ja tagalava (Goffmann)- .... rutiniseeritud interaktsioonireeglid (Garfinkel)-
kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”, kvaliteet, konkreetne • Vahetusväärtus: ”väärtusvorm”, kvantiteet, abstraktne(tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus; sotsiaalselt loodud) • Emile Durkheim- funktsionalistliku suuna rajaja Tulenevalt linnastumisest, industrialiseerimisest ja tööjaotuse tekkest tekib sotsiaalne muutus (mehaaniline→ orgaaniline) Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Moraal kui ühiskonna „liim“, mh eelduseks lepingu institutsioonile; Max Weber- internatsionalistliku suuna rajaja Muutused:
kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”,kvaliteet, konkreetne • Vahetusväärtus:”väärtusvorm”,kvantiteet, abstraktne(tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus;sotisaalselt loodud) • Emile Durkheim- funktsionalistliku suuna rajaja Tulenevalt linnastumisest, industrialiseerimisest ja tööjaotuse tekkest tekib sotsiaalne muutus (mehaaniline→ orgaaniline) Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Moraal kui ühiskonna „liim“, mh eelduseks lepingu institutsioonile; Max Weber-interaktsionalistliku suuna rajaja Muutused: • Moderniseerumine: sekulariseerumine,
Töö – algne univeersaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) Tööjaotus – uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “õhem” valitsusaparaat/riik; vähem sekkumist ja avalike huvide kaitsmist; reformid – vajaduspõhine abi riigi poolt (mitte üldine nn “raha külvamine lennukilt”) 2. K
rollisisesed. Identiteet- indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi; on individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; on seotud samastumise eristumisega sotsiaalses interaktsioonis; kategoriseerimisega. Primaarsed / esmased identiteedi vormid -omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid -sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Võim- võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda Sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis
- Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng · Iga indiviid püüab oma kapitali rakendada nii, et see toodaks maksimaalset väärtus · “Nähtamatu käsi” (majanduse eneseregulatsioon) edendab eesmärki, mis polnud osa algsest kavatsusest · algne egoistlik impulss teenib ühiskonna huve, kuna raha teenimine eeldab, et
LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testiküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus
ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub rutiinsemaks Töömaht kasvab, seega toodangu maht kasvab ja hinnad langevad, uutele turgudele laienemine II arengu eeldus vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor Vabanemine riigi poolt seatud piirangutest majandusele Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon ehk nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Nähtamatu käe kontseptsioon: iga inimene üritab panustada nii palju, et toodang oleks maksimaalne (eesmärk ei ole ühiskonna arengut edendada), üritab ennast arendada ja edendada, ühiskonna areng on teisejärguline, see tuleb sellega kaasa. III arengu eeldus riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi ehk
iii. Masskultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. iv. Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus – töötada mitteellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. d. Featherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: i. Kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus ii. Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus iii. Tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine a. Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. b
mittetäielikkus ja individuaalne vastutus otsuste tegemiseks) Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside (maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel) · Põhjused: kommunikatsioonitehnoloogiate areng, uut tüüpi informatsioon (teadlikkus globaalsetest teemadest), mobiilsus, globaalne tööjaotus Mõjutegurid: - Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood (aja ja ruumi kokkutõmbumine; suhete seotus vahetu ruumiga väheneb; liikumisvood; globaalsed meediakuvandid, ,,tuttavad võõrad"; poliitilise kontrolli vähenemine; suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest; identiteediloome võimaluste laienemine) - Poliitilised muutused (sotsiaalsete süsteemide kollapsid; rahvusvahelised ja
indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet) piirid ja territoorium institutsioonid reproduktsioon poliitiline ja majanduslik organiseeritus võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) sotsiaal-majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid Sotsiaalne struktuur vs tegutseja I -> Strukturalistlik lähenemine, ehk – struktuur määrab! Nt Durkheim (1858-1917) – sotsiaalsed faktid Durkheim’i käsitlus suitsiidist “Le Suicide” (1897): põhjused sotsiaalsed, mitte individuaalsed: Egoistlik suitsiid – madal integratsioon (äralõigatus ühiskonnast, nt vanurid)
- Sümboliline võim Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 1. What is Sociology?, lk. 3-29 · 3. Theories and Perspectives of Sociology, lk. 72-103 Muid kirjandusallikaid: Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused : teoteooriast. Tänapäev, Tallinn. Beck, U. (2005). Riskiühiskond (teemad: uus vaesus, meeste ja naiste suhetest perekonnas ja väljaspool). Tartu: TÜ kirjastus. B. Bourdieu, P (1993) The Field of Cultural Production. Essays on Art and Literature, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1994) In Other Words. Essays Towards a Reflexive Sociology, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1989/1979) Distinctions. A social analysis of the judgement of taste, Routledge, London. Bourdieu, P. (1998) Practical Reason. On the Theory of Action, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P
Mõisted on grupeeritud vastavalt loengutele/loengumärkmetele Moodle’s, kuid tasub meeles pidada, et suurt osa mõisteid on kasutatud ka teistes loengutes ja kindlasti seminarides! 1. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) Ühiskond Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) Kultuur ja selle komponendid - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega ‘ KULTUURI KOMPONENDID väärtuseline - väärtussüsteemid normatiivne (normid) - ettekirjutused käitumise kohta, tulenevad tavadest, kommetest, õigusnormidest, seadustest; käitumis- ja tegevussüsteemid
Loengumärkmed II AUGUSTE COMTE (1789-1857) Sotsiaalstaatika kord ja stabiilsus ühiskonnas Sotsiaaldünaamika ühiskonna muutus ja kestvus Täpsed faktid, loodusteaduslikud meetodid HERBERT SPENCER (1820-1903) Darwini evolutsiooniteooria Ühiskond organism tervik Harmooniline ühiskonna areng EMILE DURKHEIM (1858-1917) (kaasaegse funktsionalistliku suuna rajaja) Tähtteos "Enesetapp" Võtmemõisted: sotsiaalne fakt, moraalne kord, tööjaotus ühiskonnas, solidaarsus kui kollektiivse teadvuse produkt, mehaaniline solidaarsus, orgaaniline solidaarsus KARL MARX (1818-1883) (kaasaegse konfliktiteoreetilise suuna rajaja) Tähtteos "Kapital" Arengu alus konflikt (klassikonflikt) Indiviidi edukus sõltub ühiskonna sotsiaalsest organisatsioonist; institutsionaalse keskkonna arengust ja olemusest FERDINAND TÖNNIES (1855-1936) "GEMEINSCHAFT" MAAÜHISKONNA IDEAALKUJUTLUS "GESELLSCHAFT" LINNAÜHISKOND
Sotsioloogiale panid aluse Comte (1798-1857) ja Martineau (1802-1876). KLASSIKALINE SOTSIOLOOGIA Durkheim (1858-1917)- Ühiskond kui omaette reaalsus. See koosneb omavahel seotud sotsiaalsetest elementidest(olulisemad moraalsed normid). Ühiskond kujutab endast moraalset tervikut. Inimeste vahelise suhtluse puhul tekivad ühised arusaamad, kuidas nad peaksid käituma ning millised on normid suhtlemisel. Lihtsamates ühiskondades valitseb grupiteadvus ja mehhaaniline solidaarsus, kuid arenenud ühiskonnas individualistlik teadvus ja orgaaniline solidaarsus. Inimesed sünnivad, elavad ja surevad, aga nende kogemuste muster kujuneb vastavalt nende eludest eraldiseisvalt. Inimelu kulgeb eelnevalt eksisteerivate reeglite kohaselt (perekondlikud ja majanduslike tegevuste reeglid). Tema arvates on sotsioloogilise analüüsi õigeks objektiks eksisteerivad reeglid. Arvab, et sotsioloogia on vajalik, et rõhutada
Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus. Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. 12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus
valdkonnas, 2. nende (väärtuste, normide, mudelite) järgimist kindlustav organisatsiooniline vorm, 3. antud organisatsioonilisele vormile vastav rollide süsteem FUNKTSIOON ÜHISKONNAS, PEREKOND KUI INSTITUTSIOON???? 12. Sotsiaalseid vajadused ja neid rahuldavad institutsioonid 1. kommunikatsiooni tagamine ühiskonna liikmete vahel. Side 2. ühiskonna liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmine. Ettevõte 3. kaupade ja teenuste jaotamine ühiskonna liikmete vahel. Turg (tööjaotus, aktsiaturg jne) 4. ühiskonna liikmete kaitsmine füüsiliste ja bioloogiliste ohtude ning teiste inimeste (ühiskondade) eest. Tervishoid, päästeamet, õiguskaitse. 5. väljalangenud ühiskonnaliikmete asendamine (soo jätkamine, sotsialisatsioon). Perekond, tervishoid, haridusinstitutsioonid (lasteaed, koolid). 6. ühiskonna kindlustamine tema liikmete ühtekuuluvuse, solidaarsuse kaudu. Religioon, massikultuur (kultuuri intitutsioonid). 7
9. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus. Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus
2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Peter Berger'i sõnul tähendab sotsioloogiline kujutlus tavaliste asjade nägemist erilisena. Näiteks uurides täiesti tavalisi igapäevaseid
4. Ka inimesel kaob vajadus vahetu kogemise ja nägemise järele. Kultuur on sagedamini koopia kui originaal. Uude suhtutakse osavõtmatu irooniaga, külastajate ligimeelitamiseks on vaja superefekte. 5. Kirjalik tekst asendub visuaalsega, lugemise asemel vaadatakse pilte. 6. Klassikalise loovuse aeg on läbi, nüüd tegeldakse varemloodu ümbertõlgitsemisega. Moes on stiilipeod ja performansid. 7. Individuaalsus ja subjektiivsus on võimatu. Moodi dikteerib turg, inimeselt oodatakse eelkõige võimet muutuda, loobuda traditsioonidest. Isikutüübid Riesmani järgi 8. Ühiskonnateaduses loobutakse suurtest kõikehõlmavatest teooriatest (-ismid), tegeldakse individuaalsete situatiivsete valikutega (mikroteooriad). 9. Kitsas spetsialiseerumine asendub kompetentsusega mitmes valkonnas, arenevad sünteesivad teadused (biokeemia, sotsiaalpsühholoogia jm.). Teadus on üha enam teenus. 10. Riik ja rahvus:
ühiskonnas). Kitsamalt: ühiskonna (grupi) sotsiaalsete vajaduste rahuldamist tagav sotsiaalne mehhanism, mille komponendid on: 1. ühiskonna vajadustest lähtuvad väärtused, normid, mudelid, mis reguleerivad inimeste toimimist antud valdkonnas, 2. nende (väärtuste, normide, mudelite) järgimist kindlustav organisatsiooniline vorm, 3. antud organisatsioonilisele vormile vastav rollide süsteem. Institutsioon ei ole organisatsioon. INSTITUTSIOONI inimsuhteid korrastav funktsioon seisneb üldtunnustatud NORMIDE sisseviimises ROLLIDE TÄITMISSE - rollide institutsionaliseerumises. N.: perekond on sotsiaalne institutsioon, kuna perekonnaliikmete rollid kujunevad vastavalt ühiskonna poolt antud väärtustele, normidele ja toimimismudelitele. Institutsioonide kaudu toimub ressursside ümberjagamine ühiskonnas. Funktsionalism
................................................................................................46 6.2.2. Sotsialiseerumise protsess............................................................................. 46 6.2.3. Sotsialiseerimise agentideks..........................................................................47 6.2.4. Mina-pildi kujunemine.................................................................................. 47 6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet.......................................................................48 6.2.6. Erikson ja ego arenemine.............................................................................. 48 6.2.7. Kokkuvõtteks:................................................................................................50 7. Grupid ja interaktsioon................................................................................................ 50 7.1. Sotsiaalne struktuur.......................
ütlema kuidas asjad peavad olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikro- vs makrosotsioloogia Mikrosotsioloogia – sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja seda kuidas nad maailma näevad. Makrosotsioloogia – peab uurima suure-maastaabilisi nähtusi nagu riigid, organisatsioonid, ühiskonnad, tsivilisatsioonid. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism vs individualism. Holism – sellised nähtused nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on siiski midagi enamat kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism – makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, inimtegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevus vs struktuur 3
töökohustustega enam toime ei tule a) Protestantlik religioon soodustas kapitalismi b) Bürokraate võetakse tööle ja edutatakse teket oskuste eest b) Protestantide sissetulek on kõrgem c) Bürokraatia on hierarhiliselt organiseeritud katoliiklaste omast d) Bürokraadi töös on olulisel kohal kirjalik c) Kapitalism soodustas protestantliku religioni asjaajamine teket 2 16. Mitmed sotsioloogid on väitnud, et religioon on Isa sotsiaalne positsioon ühiskonna jaoks vajalik. Millst paradigmat Vasta tabeli põhjal järgmisele neljale küsimusele selline väide esindab? 19. Millist mobiilsuse liiki kujutab tabel? a) Interaktsionism a) Põlvkondade vahelist
Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Funktsionalist. Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsiaalsed faktid. Solidaarsus. Tema tööd on kõige enam mõjutanud nüüdisaegset sotsioloogiat. Alus kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Sotsioloogia kui uus teadus, mille probleeme ja küsimusi saab lahti mõtestada empiirilisel teel. Durkheim on ka sotsiaalse statistika leiutaja. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt
eliit - aadlikud,linnakodanikud, keskklass nõrk, valdav osa elab vaesuses - talupojad ja vaesed linnakodanikud, eestis 19.saj alguses balti-saksa aadelkond, saksasoost linnakodanikud, eestlased vaesed talupojad) VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND (19.saj, 20.saj algus, kesklassi osakaal suurenes, enamus siiski alamklass - töölised, töölisklass, suured majanduslikud lõhed, arengumaad Ladina-Ameerika) TÄNAPÄEVA ARENGUMAAD TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKONNAD 3. Sotsiaalne mobiilsus - liikumne ühest ühiskonnakihist või klassist teise. Avaldumisvormid horisontaalne ja vertikaalne. Horisontaalne mobiilsus on liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, näiteks usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine. Vertikaalne mobiilsus on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Liikumise ulatust ja suunda determineerivad muutused isiksuse struktuuris (teadmised,
Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst) Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad, teadmised) ja tootmisuhted (määravad tööjaotuse ja produkti jagunemise) Klassid kapitalistid ja töölised Ühiskonna areng tootmisviiside vaheldumine o Ürgühiskond (klassideta) orjanduslik feodalism kapitalism kommunism Emile Durkheim sotsiaalsed faktid (paljude inimeste ühislooming), mis mõjutavad inimese käitumist Tööjaotus mehaaniline (primitiivne ühiskond) inimesed on sarnased, üksikindiviidi tähtsus väike, õigusnormid repressiivsed; orgaaniline (modernne ühiskond) inimesed on erinevad üksikindiviidi tähtsus suur Religioon religioossete ideede allikaks ühiskond, suurem jõud (jumal)
11. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse Esimene, kes hakkas õpetama sotsioloogiat, kui iseseisvat ainet. Pani aluse kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Rääkis esmakordselt sotsiaalsetest faktidest, asutas esimese sotsioloogilise ajakirja, tõi sotsioloogia ülikoolidesse, (hälbekäitumine) 12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Mõisted võttis kaustusele E. Durkheim, kes jagas ühiskonna kaheks: traditsiooniline ja kaasaegne ühiskond. Mehaaniline solidaarsus on samastumistungil põhinev solidaarsus (arvestamine teistega) Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt Orgaaniline solidaarsus on tööjaotusel tuginev solidaarsus. Nt sõltume üksteisest. 13. Mida tähendab anoomia
Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega "stigmatiseerimine" : inimesele surutakse peale "rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on
annaabi.ee 
