vajaduses rahuldada nälga, külma, tagada oma isiklik julgeolek jne. Mida enam võimalusi tekib, seda individualiseeritumaks inimeste huvid muutuvad ja üksteisest erinevad, seda rohkem avaldub nende vahel ka vastuolusid. Inimeste huvid on väga erinevad. Ka nn ühiskondlike gruppide huvid on äärmiselt erinevad. Huvigruppe iseloomustab eelkõige soov maksumaksjatelt kogutud raha enda huvides ümber jagada. Kõik huvigrupid tahavad riigipirukast tükki saada: mida suuremat, seda parem. Rikkad ei taha sisemajanduse koguprodukti (SKP) suurt ümberjagamist. Vaesed tahaksid aga SKP enda kasuks oluliselt ümber jagada. Pensionärid tahaksid suure osa riigieelarvest kantida pensionideks, sõjaväelased kaitsekulutusteks, üliõpilased stipendiumideks jne. Põllumajandustootjad on sügavalt veendunud, et riik on kohustatud neid eelarvest toetama. Toiduainete importijad arvavad aga, et seda pole üldse vaja teha jne. 2
Kui avalike hüviste tootmine paisuva bürokraatia tõttu kasvab, muutuvad kaod üha suuremaks. Bürokraatial on kalduvus paisuda ja muutuda ebaefektiivseks. Läbirääkimised - Eri sots gruppide läbirääkimised. (nt tööandjate ja töövõtjate esindajad teevad otsuseid läbi rääkides, mitte grupiti eraldi - tulemuseks on mõlemaid pooli rahuldav kompromiss). On võimalik, et sellise kompromissi kulud peavad jääma kellegi kanda. 5.Sotsiaalsed väärtused majanduspoliitika eesmärkidena MP peamiste eesmärkide leidmisel on lihtsaim moodus kasutada üldtunnustatud sots. väärtusi, mida valdav enamus kodanikest omaks peab: Vabadus - igaühe vabadus määrata omale eesmärgid ja töötada nende saavutamiseks. Individuaalne vabadus väärtusena lõpeb seal, kus ta hakkab piirama teiste vabadust. Õiglus - ühiskondlikku rikkust tuleb jaotada ühiskondlikult õiglaselt. Aga ka õigus seaduse ees: kõigil
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" 1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt a) erinevatest majanduskoolkondadest; b) ressursside piiratusest; c) erinevatest grupihuvidest. 2. Kõige halvem on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused a) tegemata jäetakse; b) tehakse vahetult peale parlamendivalimisi; c) tehakse vahetult enne parlamendivalimisi. 3. Majanduspraktikas valitsus a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri; b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid;
Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamatuid, ajakirjades ning ajalehtedes ilmunud vastavateemalisi artikleid, uurimistöid, samuti mitmete valitsusasutuste dokumente. Majanduspoliitika vaatleb probleeme tunduvalt laiemalt ning filosoofilisemalt (tihti ka pragmaatilisemalt ja isegi küünilisemalt), kui seda teevad näiteks mikroökonoomika ning makroökonoomika, mis enamasti lihtsustatult käsitlevad turgu ja riiki ideaalsetena ning inimesi
Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades
MAJANDUSPOLIITIKA Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemateks ja parandades otsustusprotsessi. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele
19. Inglise multikultuursus ja Prantsuse assimilatsioon Euroopas on immigrante püütud integreerida mitmeti. Kaks äärmust on järgmised: Inglise multikultuursus. Brittide ellusuhtumise aluseks on põhimõte “ela ise ja lase teistel elada”, lisaks üldiselt aktsepteeritud seaduskuulekus oma riigi suhtes. Sellest johtuvalt on hilisasukate rahvusrühmadel lastud elada “omas kultuuris”, niikaua kui nad järgivad Briti seadusi. Kui vaadata minevikku, siis inglased ei sekkunud ka oma koloniaalvalduste kohalikku kultuuri pea üldse, välja arvatud mõnede kommete keelamine (näiteks lesepõletamine Indias). Prantsuse assimilatsioon. Prantsusmaal peavad kõik muutuma prantslasteks, sõltumata päritolust ja taustast. Ideeliselt lähtub see vabaduse, võrdsuse ja vendluse loosungist. Prantsusmaal on keelatud isegi statistika elanikkonna etnilise päritolu kohta. Kui vaadata minevikku, siis prantslased tahtsid
Kõik kommentaarid