Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Majanduspoliitika KT 1 valikvastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on probleemid?
Vasakule Paremale
Majanduspoliitika KT 1 valikvastused #1 Majanduspoliitika KT 1 valikvastused #2 Majanduspoliitika KT 1 valikvastused #3 Majanduspoliitika KT 1 valikvastused #4 Majanduspoliitika KT 1 valikvastused #5 Majanduspoliitika KT 1 valikvastused #6 Majanduspoliitika KT 1 valikvastused #7 Majanduspoliitika KT 1 valikvastused #8 Majanduspoliitika KT 1 valikvastused #9 Majanduspoliitika KT 1 valikvastused #10 Majanduspoliitika KT 1 valikvastused #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eestirula Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
doc

Majanduspoliitika 1. Kontroltöö

c)on poliitikute eesmärgiks häälte arvu malcsimeerirnine valimistel. 44.Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a)Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b)kliima oli sobiv; c)taimede ja loomade valik oli sobiv. 41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis a)väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste, tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu; b) tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja arendamata; c)tähistab võimet aktiivselt reageerida konkurentsikeskkonna iseloomule ja selle muutustele oma omadusi parandades ning tegevust tõhustades. 26. Aktiivset sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja vähest sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana toetab a) sotsiaaldemokraatia; b)anarhism; c) kommunism 96

Majanduspoliitika
thumbnail
30
docx

Majanduspoliitika eksamiküsimused

vajaduses rahuldada nälga, külma, tagada oma isiklik julgeolek jne. Mida enam võimalusi tekib, seda individualiseeritumaks inimeste huvid muutuvad ja üksteisest erinevad, seda rohkem avaldub nende vahel ka vastuolusid. Inimeste huvid on väga erinevad. Ka nn ühiskondlike gruppide huvid on äärmiselt erinevad. Huvigruppe iseloomustab eelkõige soov maksumaksjatelt kogutud raha enda huvides ümber jagada. Kõik huvigrupid tahavad riigipirukast tükki saada: mida suuremat, seda parem. Rikkad ei taha sisemajanduse koguprodukti (SKP) suurt ümberjagamist. Vaesed tahaksid aga SKP enda kasuks oluliselt ümber jagada. Pensionärid tahaksid suure osa riigieelarvest kantida pensionideks, sõjaväelased kaitsekulutusteks, üliõpilased stipendiumideks jne. Põllumajandustootjad on sügavalt veendunud, et riik on kohustatud neid eelarvest toetama. Toiduainete importijad arvavad aga, et seda pole üldse vaja teha jne. 2

Majanduspoliitika
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamatuid, ajakirjades ning ajalehtedes ilmunud vastavateemalisi artikleid, uurimistöid, samuti mitmete valitsusasutuste dokumente. Majanduspoliitika vaatleb probleeme tunduvalt laiemalt ning filosoofilisemalt (tihti ka pragmaatilisemalt ja isegi küünilisemalt), kui seda teevad näiteks mikroökonoomika ning makroökonoomika, mis enamasti lihtsustatult käsitlevad turgu ja riiki ideaalsetena ning inimesi

Akadeemiline kirjutamine
thumbnail
18
pdf

Majanduspoliitika vastused

Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades

Majandus
thumbnail
6
docx

Majanduspoliitika vastused

MAJANDUSPOLIITIKA Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemateks ja parandades otsustusprotsessi. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed

majanduspoliitika
thumbnail
38
docx

Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks 2014

TTP0010 Majanduspoliitika eksamiküsimused 2014/2015. õppeaastal 1. Millest tulenevad põhiliselt (majandus)poliitika alternatiivid? Põhiliselt erinevatest (grupi)huvidest. 2. Mis piiravad majanduspoliitika väljatöötajate ja elluviijate võimalusi? Nende endi pädevus; Kehtiv poliitiline kord; Huvigrupid. Majanduspoliitika väljatöötajad ja elluviijad sõltuvad järgmistest ühiskondlikest otsustussüsteemidest. Turg. Tsentraliseeritud planeerimise ja otsustamise puudumine. Turul toimivad protseduurid annavad informatsiooni kaupade ja teenuste nappuse määrast ning selle muutumisest ajas. Konkurents garanteerib, et kaupu toodetaks efektiivselt ja pakutaks odavaima võimaliku hinnaga

Majanduspoliitika
thumbnail
8
docx

Majanduspoliitika

Kontrolltööks Sunday, March 28, 2010 11:18 PM 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Maj poliitika kuulub maj teaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. Maj pol teooria uurimisobjektiks on praktiline majanduspoliitika st. suure hulga intsitutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. Maj pol teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. Maj pol hõlmab maj pol eesmärkide, abinõude ja strat uurimist, samuti ka maj arengu prognoosi. Eesmärgiks on prakt maj pol

Majandus
thumbnail
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Euroopas see suund laienenud. Biheivioristlik lähenemine Aluse pani Chicago koolkond, mis oli üks esimesi tõsisemaid koolkondi politoloogias. Biheiviorismi aluseks on poliitika vaatlemine inimkäitumise süsteemis ehk tähtsad pole institutsioonid vaid indiviidid. Selle raames hakati uurima poliitilise käitumise põhjuseid. Nt mis motiveerib isiksust tegutsema: vanus (mida vanem, seda vasakpoolsem), haridus (mida haritum, seda parempoolsem, kuid oleneb haridusest), etnilisus (vähemusrahvused vasakpoolsemad), sugu (naised kalduvad vasakpoolsusesse, kuna tahavad õiglust), religioon (mida tõsiusklikum, seda parempoolsem). vasakpoolsed parempoolsed Keskklass (60-70%) Ratsionaalse valiku teooria Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduste üks kõige silmapaistvam teoreetiline suund. Ratsionaalse valiku

Politoloogia



Lisainfo

l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA"
1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt
a) erinevatest majanduskoolkondadest;
b) ressursside piiratusest;
c) erinevatest grupihuvidest.
2. Kõige halvem on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused
a) tegemata jäetakse;
b) tehakse vahetult peale parlamendivalimisi;
c) tehakse vahetult enne parlamendivalimisi.
3. Majanduspraktikas valitsus
a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri;
b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid;
c) algul lühendab ja siis pikendab konjunktuuritsükleid.
4. Pärast valimisi püüab valitsus
a) järgida ranget majanduspoliitikat ja vähendada tööpuuduse tõusu hinnaga inflatsiooni;
b) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada tööpuudust;
c) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada inflatsiooni.
5. Saksa majanduspoliitika õpikutes jagatakse majanduspoliitika
a) kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks majanduspoliitikaks;
b) korrapoliitikaks ja protsessipoliitikaks;
c) riigi majanduspoliitikaks ja ettevõtete majanduspoliitikaks.
6. Kvantitatiivne majanduspoliitika
a) hõlmab majandusstruktuuri muudatusi;
b) on suunatud ökonomeetriliste struktuurivõrrandite lahendamisele;
c) on üldine majandusstrateegia, selle seatud eesmärgid ja vahendid.
7. Majanduspoliitika horisontaalse lähenemise kontseptsioon
a) käsutab mitmesuguseid haruspetsiifilisi regulatsioone, finantssoodustusi või -koormiseid jms.;
b) käsutab meetmeid, mis otseselt sekkuvad majandusprotsessi, on sellisena loomulikult diskrimineerivad ja
püüavad stniktuurrmuutusi suunata;
c) tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele.
8. Seaduslik järelevalve (kui kollektiivse sunni instrument)
a) orienteerub informaalsetele suhetele, mis on jäigad, kuid võivad muutuda äkiliselt;
b) orienteerub informaalsetele suhetele, mis on dünaamilised ja paindlikud;
c) orienteerub formaalsetele suhetele, mis on jäigad, kuid võivad muutuda alaliselt.
9. Ekvivalenditeooria (maksude õigustatuse, eesmärgi ja õiglase maksukoormuse jaotuse põhjendamiseks)
väidab, et
a) iga kodanik on kohustatud hoolitsema riigi heaolu ja käekäigu eest;
b) kõik riigi alamad peavad maksma võrdse suurusega maksu;
c) tulenevalt lepinguteooriast on maksud riigile tasu korra ja julgeoleku tagamise eest.
10. Piirvajaduse teooria (maksude õigustatuse, eesmärgi ja õiglase maksukoormuse jaotuse põhjendamiseks)
a) õigustab sisuliselt progresseeruvat tulumaksu;
b) peab makse kodaniku ohvriks riigile;
c) peab makse sisuliselt kindlustusmakseteks.


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun