Majanduspoliitika KT 1 valikvastused (0)

l.    KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES « MAJANDUSPOLIITIKA "
1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt
a) erinevatest majanduskoolkondadest;
b) ressursside piiratusest;
c) erinevatest grupihuvidest.
2. Kõige  halvem  on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused
a) tegemata jäetakse;
b) tehakse vahetult peale parlamendivalimisi;
c) tehakse vahetult enne parlamendivalimisi.
3. Majanduspraktikas valitsus
a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri;
b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid;
c) algul lühendab ja siis pikendab konjunktuuritsükleid.
4. Pärast valimisi püüab valitsus
a)järgida ranget majanduspoliitikat ja vähendada tööpuuduse tõusu hinnaga inflatsiooni;
b)suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada tööpuudust;
c) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada inflatsiooni.
5. Saksa majanduspoliitika õpikutes jagatakse majanduspoliitika
a) kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks majanduspoliitikaks;
b) korrapoliitikaks ja protsessipoliitikaks;
c) riigi majanduspoliitikaks ja ettevõtete majanduspoliitikaks.
6.  Kvantitatiivne  majanduspoliitika
a) hõlmab majandusstruktuuri muudatusi;
b) on suunatud ökonomeetriliste struktuurivõrrandite lahendamisele;
c) on üldine majandusstrateegia, selle seatud eesmärgid ja vahendid.
7. Majanduspoliitika horisontaalse lähenemise kontseptsioon
a) käsutab mitmesuguseid haruspetsiifilisi regulatsioone, finantssoodustusi või -koormiseid jms.;
b) käsutab meetmeid, mis otseselt sekkuvad majandusprotsessi, on sellisena loomulikult diskrimineerivad ja
püüavad stniktuurrmuutusi suunata;
c) tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele.
8. Seaduslik järelevalve (kui kollektiivse sunni  instrument )
a) orienteerub informaalsetele suhetele, mis on jäigad, kuid võivad muutuda äkiliselt;
b) orienteerub informaalsetele suhetele, mis on dünaamilised ja paindlikud;
c) orienteerub formaalsetele suhetele, mis on jäigad, kuid võivad muutuda  alaliselt .
9. Ekvivalenditeooria (maksude õigustatuse, eesmärgi ja õiglase maksukoormuse jaotuse põhjendamiseks)
väidab, et
a) iga kodanik on kohustatud hoolitsema riigi heaolu ja käekäigu eest;
b) kõik riigi  alamad  peavad maksma võrdse suurusega maksu;
c) tulenevalt lepinguteooriast on  maksud  riigile tasu korra ja julgeoleku tagamise eest.
10. Piirvajaduse teooria (maksude õigustatuse, eesmärgi ja õiglase maksukoormuse jaotuse põhjendamiseks)
a) õigustab sisuliselt progresseeruvat tulumaksu;
b) peab makse kodaniku ohvriks riigile;
c) peab makse sisuliselt kindlustusmakseteks.
11. Administreerimine on
a) põhimõtteliste otsuste langetamise protsess;
b) poliitiliste otsuste  elluviimine ;
c) väärtushinnangute kujunemise ja analüüsimise protsess.
12. Poliitika väljatöötamine on vastus küsimusele
a) kuhu  liikuda ?
b) mida teha?
c) millised on probleemid?
13. Strateegia tegeleb
a) tee valikuga praegusest situatsioonist lõppeesmärgini;
b) olukorra analüüsija tegevuse plaanimisega;
c) lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega.
14.  Sisulised  (riigiõiguslikud) võimupiirid on
a) kolmikmõju;
b) valinus-ja valitavusõigus, valijaskond, võrdsus seaduse ees;
c) võimu mõjupiirkonna jagunemine.
15.  Valitsusest  peaksid olema (vähemalt suhteliselt) sõltumatud
a) konkurentsi kujunemine,  aruandlus  ja statistika;
b) riigiametid;
c) ministeeriumid.
16. Individuaalset ja ühiskondlikku hüvet eristatakse
a) inimese bioloogiliseks eksisteerimiseks olulisuse järgi;
b)tööjõu taastootmiseks olulisuse järgi;
c) hüve jagatavuse ja tarbimise iseloomu alusel.
17. Ühiskondliku kauba (hüve) tootmist finantseeritakse enamasti
a) tarbijate vabatahtlike maksete arvel;
b)üldkohustuslike maksude arvel;
c) ametiühingute poolt.
18. ,Euroopa sotsiaalharta"
a) väidab, et igaüks on kohustatud oma heaolu eest ise seisma;
b)nõuab, et riigid kindlustaksid inimestele väärika elatustaseme;
c) vastandab avaliku sektori teenuseid isikuvabadusele.
19. Kiriku osa avalike teenuste  pakkumisel  on väiksem, riigi ja omavalitsuste osa suurem
a)protestantlikus Põhja-Euroopas;
b)katoliiklikus LÕuna-Euroopas;
c) ortodoksi maades.
20. Avaliku sektori suur osatähtsus väikestes Euroopa riikides tuleneb suuresti
a)emakeelse hariduse, kultuuri ja teaduse säilitamise-arendamise vajadusest;
b)individuaalsete hüvede suurest osatähtsusest;
c)jagamatute hüvede suurest osatähtsusest.
21. Väike riik on üldjuhul
a) suhteliselt odavam kui suur riik;
b)suhteliselt kallim kui suur riik;
c) suhteliselt sama kallis kui suur riik.
22. Avalikus sektoris
a)püüeldakse efektiivsuse ja kasumi poole;
b)püütakse konkureerida erasektoriga;
c) on poliitikute eesmärgiks häälte arvu  maksimeerimine  valimistel.
23. Sotsiaalne ebavõrdsus väljendub
a) palkade, tulude, varanduse ja omandi suuruses, võimalustes majandustegevuseks;
b) võimaluses omada võimu ja autoriteeti, domineerida  parteis , kollektiivis, seltskonnas; omada kodanikuõigusi
või taluda poliitiliste võimaluste piiranguid jne.;
c) võimaluses liikuda ja soetada tutvusi teatud ühiskonnakihtides,  klubides , seltskondades; saavutada 
prestiiž, kuulsus, tuntus, maine jne.
24. Euroopas domineerib  seisukoht, et sellise osa inimeste tööst eemalhoidmine on riigile-ühiskonnale odavam,
kui nende töö juurde  laskmine
a) 3%;
b)5%;
c) 7%.
25. Väikeettevõtluse sotsiaalne tähtsus väljendub järgnevas:
a)väikeettevõtluse majanduslik efektiivsus on suurtootmise omast kõrgem;
b) tööhõive tagamine inimestele, kes ei sobi suurtootmisesse;
c)väikeettevõtlus on suurtootmisest innovaatilisem.
26. Aktiivset sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja vähest sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana
toetab
a)  sotsiaaldemokraatia ;
b) anarhism ;
c)  kommunism .
27. Vähest sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana
toetab
a) uusparempoolsus;
b) anarhism;
c)konservatism.
28.  Plaanimajandus  ja monopoolne  kapitalism  on
a)mõlemad mõeldavad vaid vasakpoolse diktatuuri oludes;
b) diametraalselt erinevad majanduslikud seisundid ;
c)sisuliselt väga lähedased majanduslikud seisundid.
29. Heaoluriik
a) likvideerib täielikult vaesuse;
b) annab võimaluse elus edasi jõuda ja tekitab perspektiivitunde;
c) likvideerib kapitalismi loomuomased vastuolud.
30. Võrdsust mitte ainult töötajate, vaid kõigi kodanike vahel (turul ja perekonnal on ebaoluline roll) näeb ette
heaoluühiskonna
a) katoliiklik mudel;
b) konservaiiv- korporatiivne  mudel;
c) sotsiaaldemokraatlik mudel.
31. Sotsiaalset integreeritust (et inimene oleks integreeritud  gruppidesse  - näiteks perekonda -ja grupid
omakorda - näiteks perekonnapeade kaudu - integreeritud ühiskonda) taotleb heaoluriigi
a)  liberaalne  mudel;
b) korporatiivne mudel;
c) sotsiaaldemokraatlik mudel.
32. Konservatiivses riigis
a) on riik reguleerija, hoides ara ja ohjeldades indiviidide ja gruppide käitumist, mis võiks ohustada  avalikku
huvi;
b) peaks riigi osalus olema minimaalne (kaitsta ühiskonda ja selle suveräänsust välise agressiooni 
eest;
    (ühiskonna sisemistesse protsessidesse riik sekkuda ei tohiks);
c) on riik ümberjagaja, sekkudes sotsiaalsetesse ja majanduslikesse protsessidesse.
33. Kõige üldisem ja tüüpiline riigipoolne sekkumine on
a) uute ja täiendavate seaduste ning õigusaktide kehtestamine, olemasolevate täiendamine või muutmine;
b) abistava käe mudeli rakendamine;
c) poliitikatõrgete ja haldustõrgete vähendamine.
34. Riikliku  sekkumise  kulukuse tingivad
a) kähmava käe mudeli rakendumine;
b)  transaktsioonikulud , abinõu teostamise otsesed kulud, abinõu finantseerimisega seotud heaolukaod;
c) riigi vähene võimekus.
35. Valitsus peab majandusse sekkuma isegi Pareto efektiivse jaotuse korral, sest
a) vaja on võidelda polütikatõrgetega;
b)vaja on võidelda haldustõrgetega;
c) väga efektiivne jaotus ei pruugi ühiskonnale mingitel põhjustel meeldida.
36. Paternalism väidab, et valitsus peab sekkuma selleparast, et
a) vastutab riigi suveräänsuse eest;
b)ta teab paremini, mis on hea ja mis on halb;
c) ta peab kaitsma keskvõimu huve.
37. ( Suunav ) eelreguleerimine on
a) seaduste ja regulatsioonide täitmise kindlustamine;
b)seaduste ja regulatsioonide kehtestamine;
c) valitsusasutuste organisatsioonilise struktuuri kehtestamine.
38. (Korrigeeriv) järelreguleerirnine on
a) turuväline ja strateegiline;
b) turuväline ja taktikaline;
c) turusisene ja taktikaline.
39. Põhimõte ,,nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik" on
a)subsidiaarsusprintsiip;
b)ortoliberaalne doktriin;
c) sotsiaalse turumajanduse seisukoht.
40. Subsidiaarsusprintsiip kaitseb kodanikku riigi ülemvõimu eest, sest
a) kodanikku ja riiki lahutavad mitmesugused  organisatsioonid ;
b) see paneb paika riigiõiguslikud piirid;
c) see paneb paika erinevate institutsioonide  kompetentsi  piirid.
41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis
a) väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste,
tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu;
b)tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja
arendamata;
c) tähistab võimet aktiivselt reageerida konkurentsikeskkonna iseloomule  ja selle muutustele oma 
omadusi parandades ning tegevust tõhustades.
42. Sachsi ja  Porteri  arengumudeli kohaselt on investeeringupõhise faasi majanduskasvu allikaks
a)teadmised ja oskused, võime kiirelt juurutada uusi tehnoloogiaid;
b)globaalse tehnoloogia rakendamine kohalikku tootmisse;
c)tootmissisendite käsutus (maa, primaarkaubad, kvalifitseerimata tööjõud).
43. Riigi majanduslik konkurentsivõime (võime tõsta oma rahva elatustaset) on agressiivne, kui see on rajatud
a) võimele ligi meelitada mobiilseid tootmisressursse;
b) toodete konkurentsivõimelisusele rahvusvahelisel turul;
c) odava  tooraine  ja energiakandjate  impordile .
44. Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks
levikuks-levitamiseks, sest
a)  Euraasia  peatelg oli ida-lääne  suunaline ;
b) kliima oli sobiv;
c) taimede ja loomade valik oli sobiv.
45. Moderniseerumise  riigiteooria  väidab, et
a)  kapitalistlikud  suhted ja tööstusrevolutsioon sai toimuda vaid sellises riigis, mis ei olnud repressiivne, 
kus  eraomand  oli kaitstud konfiskeerimise eest ja inimesed olid vabad püüdlema majandusliku kasvu 
poole;
b) arenenud riigid ekspluateerisid vähem arenenud riike ning saadud rikkused võimaldasid tööstuslikku pööret
ning maailma jagunemist rikka tsentrumi (tuuma) ja  vaese  perifeeria vahel;
c) kapitalism tekkis kiiresti ja edukalt ainult seal, kus protestantlik reformatsioon oli edendanud eetilist tööd,
säästmist ja korduvinvesteerimist.
46. Nõudluse kasv
a) suurendab ettevõtetevahelist konkurentsi;
b)vähendab ettevõtetevahelist konkurentsi;
c) ei mõju ettevõtevahelisele  konkurentsile .
47. Kõrged väljumisbarjaarid
a)suurendavad ettevõtetevahelist konkurentsi;
b)vähendavad ettevõtetevahelist konkurentsi;
c) ei mõju ettevõtetevahelisele konkurentsile,
48. Suured püsikulud
a)suurendavad ettevõtetevahelist konkurentsi;
b)vähendavad ettevõtetevahelist konkurentsi;
c)ei mõju ettevõtetevahelisele konkurentsüe.
49. Kliendi väikesed kulud  hankija  vahetamiseks (madalad ümberlülituskulud)
a) suurendavad ettevõtetevahelist konkurentsi,
b) vähendavad ettevõtetevahelist konkurentsi;
c) ei mõju ettevõtetevahelisele konkurentsile,
50. Kogemuskurvi efekt ( experience  curve) väljendub järgnevas:
a) uutel  ettevõtetel on väiksemad kulutused kui neil, kes omavad akumuleeritud kogemusi;
b)vanadel ettevõtetel on suuremad kulutused kui neil, kes ei oma akumuleeritud kogemusi;
c)uutel ettevõtetel on suuremad kulutused kui neil, kes omavad akumuleeritud kogemusi.
51. 2002. aastal oli keskmine brutopalk Soomes kõrgem kui Eestis
a)5,3 korda;
b)6,3 korda;
c)7,3 korda.
52. Mingi (tööstus) haru langusfaasi jõudmise põhjusena domineerib Euroopa Liidus
a) tehnoloogilisest arengust tingitud asenduskaupade ilmumine;
b) tootmise odavamatesse riikidesse ümberpaiknemine;
c) tarbijate käitumise muutumine.
53. Euroopa Liidu liikmesriikides paiknevad kõrgtehnoloogilised ettevõtted püüavad tegeleda põhiliselt
a)tootmise ja turundusega;
b) tootearenduse ja turundusega;
c)tootearenduse ja tootmisega.
54. Tüüpiline  langusfaasis  (tööstus)haru Euroopa Liidus on
a)rõivatööstus;
b) plastmassitööstus;
c)Õlletööstus.
55. Üks vähestest langusfaasist välja tulla suutnud (tööstus)haru Euroopa Liidus on
a) tekstiilitööstus;
b) jalgrattatööstus;
c) veinitööstus.
56. Poliitilise riski hindamise meetod on
a) ÜRO rahvusvahelise võrdluse programm (ICP - International Comparison Programme ):,
b) poliitiline osalemine (politicalparticipatiori);
c) Delfi meetod ( Delphi  technique).
57. Riigi konkurentsivõime mõõtmisel on sisemajanduse  koguprodukti  (SKP) puuduseks asjaolu, et see näitaja
a) on väga raskesti mõõdetav;
b) ei tee vahet kasuliku ja kahjuliku majandustegevuse vahel;
c) ei ole mõõdetav regiooniti.
58. Maailmapanga poolt käsutatav jätkusuutlik säästmismäär (genuine  saving ) arvestab heaolu muutumise ja
arengupotentsiaali hindamisel
a) sisemajanduse koguprodukti absoluutsuurust ja selle dünaamikat;
b) toodetud kapitali, looduskapitali ja  inimkapitali ;
c) sisemajanduse koguprodukti inimese kohta ja selle dünaamikat.
59. Füüsilise  elukvaliteedi  indeks mõõdab inimeste peamiste põhivajaduste rahuldamist järgmiste näitajate alusel
a) SKP, arstide ja haiglakohtade arv inimese kohta;
b)imikute suremus, oodatav eluiga, kirjaoskuse tase;
c)  tervishoiukulud ja hariduskulud inimese kohta, keskmine eluiga.
60. Tulevikuks valmisoleku indeks toetub neljale sambale
a)poliitilised vabadused, majandus vabadused, füüsiline elukvaliteet, säästud;
b)SKP ja  loodusvarad  elaniku kohta, haridustase, poliitiline vabadus.
c) säästlikkus, õiglus,  harmoonia , potentsiaal.
61. Ühiskondlik majandus vajab esmajoones
a) demokraatlikku õigusriiki;
b) infrastruktuuri;
c)vaba vahetust, tööjaotust ja raha.
62. Institutsionaalse ökonoomika järgi on majandussüsteem
a) mitmesuguste organisatsioonide ja mängureeglite keeruline ja pidevalt muutuv kogum;
b) mitmesuguste püüdluste, toimingute ja abinõude keeruline ja pidevalt muutuv kogum;
c)mitmesuguste abinõude ja meetodite keeruline ja pidevalt muutuv süsteem.
63. Majanduskorra alusfunktsioonid on
a)strateegilise juhtimise funktsioon, taktikalise juhtimise funktsioon, järeheguleerimise funktsioon;
b) eelreguleerimise funktsioon; ühiskondlike otsustussüsteenüde funktsioon, avaliku arvamuse funktsioon;
c) informatsioonifunktsioon, koordinatsioonifunktsioon, motivatsioonifunktsioon.
64. (Majanduskorra) koordineerimine tähendab
a) tootja ja tarbija omavahelist informatsioonivahetust, mille alusel kujuneb nõudmine ning pakkumine;
b) nõudlus- ja pakkumisülejäägi vältimiseks või vähemalt nende minimiseerimiseks mitmekesist
kooskõlastamist;
c) motivatsiooni ressursside rohkendamiseks ja käsutamise parandamiseks.
65. Interventsionistlik riik
a)toetab turgu,
b) suunab majandust;
c)tegeleb ümberjaotamisega.
66. Majanduspoliitika kujundajad ja elluviijad peavad lähtuma eeldusest, et (majanduspraktikas on
a) nii reeglid kui ka nende rakendamine jäigad;
b) nii reeglid kui ka nende rakendamine  perfektsed ;
c) nii reeglid kui ka nende rakendamine ebatäiuslikud.
67. Risk on
a) kvantitatiivne ja mõõdetav;
b) kvalitatiivne ja mittemõõdetav.
c) kvantitatiivne ja mittemõõdetav.
68. Määramatuse puhul
a) võivad esineda nii objektiivsed kui subjektiivsed tõenäosused;
b)võivad esineda objektiivsed tõenäosused;
c) võivad esineda subjektiivsed tõenäosused.
69. Puhta riski puhul on mingi sündmuse esinemise korral tulemuseks
a) kasum või kahjum;
b)ainult kahjum;
c) ainult kasum.
70. Puhtaid, staatilisi ja üksikuid riske
a) pole põhimõtteliselt võimalik kindlustada;
b)kindlustavad kindlustusfirmad;
c) saab kindlustada ainult juhul, kui kmdlustaja või edasikindlustaja rollis on valitsus.
71.  Teleoloogiline  (äri) eetika
a) võtab arvesse eesmärgini jõudmise meetodid;
b)arvestab mõju rahvusvahelistele suhetele;
c) hindab tegude õigsust või väärtust vastavalt tagajärgedele.
72. Utilitaarne (eetiline) lähenemine (utilitarian approach)
a)väidab, et kõik teod on  moraalsed  seni, kuni nad  toetavad  indiviidi parimaid pikaajalisi huve;
b)väidab, et inimesel on fundamentaalsed Õigused ja vabadused, mida ei saa  neilt  keegi ara võtta;
c) põhineb moraalsel käitumisel, mille raames saavutatakse kõige parem tulemus kõige suuremale hulgale
inimestele.
73. (Äri)eetikal on suurim tähtsus USA-s järgmisel  põhjusel
a)õigusemõistmine on seadusetähes kinni;
b)domineerivad väikeettevõtted;
c)USA on tavaõiguse maa.
74. Tsiviilõiguse maades on lepingud
a)pikad ja detailsed;
b)tihti korrigeeritavad;
c) lühikesed  ja üldised.
75. Korruptsioonivastases seaduses on ühe korruptsiooni ennetamise vahendina sätestatud
a) töökohapiirangud;
b) kautsjon ;
c)kvartaalne aruanne kohalikule omavalitsusele.
76. Majanduspoliitikas mõistetakse kultuuri all eeskätt
a)teadmiste kogunüt;
b) kultuuripärandi kogumit;
c)mentaalset programmeeritust.
77. (Kultuuri) väärtused on
a) abstraktsed ideed sellest, mis on ühiskonna seisukohalt hea, õige ja  soovitav ;
b) sotsiaalsed reeglid ja juhtnöörid, mis kirjeldavad  asjakohast käitumist konkreetsetes  situatsioonides ;
c) on igapäevaelu rutiinsed tavad, millel on üldjuhul vähe moraalset tähtsust.
78. Kultuuri normatiivse komponendi moodustavad
a) argiteadmised;
b)  ettekirjutused  käitumise kohta;
c) asjad ja nende käsutamise viisid.
79. Kultuuri väärtuselise komponendi moodustavad
a) tegelikkuse vastavus inimeste vajadustele ja eesmärkidele;
b) märgid ja sümbolid;
c) ideoloogiad, müüdid, usundid.
80. Sotsiaalset kapitali loob
a)usaldus, ühiskonda koos hoidvad inimestevahelised sidemed;
b)demokraatlik põhiseadus ( konstitutsioon );
c)funktsioonide  ratsionaalne  jagunemine keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel.
81. Võib täheldada  seoseid  maskuliinsuse-feminiinsuse ja järgmise näitaja vahel
a)riigi majanduslik heaolu;
b) riigi rahvaarv;
c)riigi tehnoloogiline arengug.
82. Feminiinses kultuuris
a) tehakse tööd selleks, et elada;
b) elatakse tööle;
c)on rohkesti auahneid naisi.
83. Maskuliinne  feminism
a) nõuab naistele samu õigusi kui meestel;
b) tahab, et mehed pühenduksid rohkem kodule ja lastele;
c) tahab muuta mehi pehmemaks.
84. Reaktiivsed rahvad
a) planeerivad, koostavad ajakavasid, usaldavad kõige enam andmebaase;
b) peavad esmatähtsaks viisakust ja aupaklikust, nii andmebaase kui ka silmast-süma kohtumisi;
c) on elavaloomulised ja jutukad, usaldavad kõige enam silmast-silma kohtumisi ja  vestlusi .
85. Jaapanlased suhtuvad lepingusse kui
a) lõplikusse dokumenti;
b)  ideaali , mille saavutamine pole tõenäoline.
c) algdokumenti, mis tuleb vastavalt olukorrale ümber kujutada.
86. ,(Terve mõistus" majanduspoliitiliste probleemide lahendamisel
a) tuleneb kogemustest, mis on paratamatult seotud  kultuuriga ;
b) tuleneb erialasest ettevalmistusest;
c) tuleneb üldharidusest.
87. Lääneriikides
a) on töötajad kohusetundlikumad ja töökamad kui  Jaapanis ;
b) seostub töömotivatsioon nõrgalt töötasuga;
c) on töötasul suur tähtsus töömotivatsiooni kujundamisel.
88.  Osalise  assimileerumise puhul
a) inimesed jagunevad kaheks: 1) immigrantide esimene põlvkond; 2) immigrantide teine ja kolmas põlvkond;
b) inimesed jagunevad kaheks: 1) keelt  valdavad ; 2) keelt mitte valdavad.
c) inimene  jaotab  kultuurisfäärid kaheks: 1) tööl; 2) kõdus ja sõprade ringis.
89. Religiooni kommunikatiivne funktsioon tähendab seda, et
a)  religioon  liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse;
b) avaldab usklikele  positiivset  mõju, annab neile lohutust ja tröösti;
c) religioon võimaldab  usklikel  suhelda Jumalaga  ja omavahel.
90. Maailma kõige arvukama religiooni - kristluse - sees on kõige rohkem
a) katoliiklasi,
b) protestante,
c) õigeusklikke.
91. Max  Weber  kinnitab, et kapitalismi liikumapanevaks jõuks oli
a) katolükliku kiriku hierarhiline süsteem;
b)protestantlik tööeetika;
c) katoliiklik uskumus surmajärgsesse lunastusse.
92. See suur usund väidab, et inimesel ei saa olla omandit, vaid inimesed  toimivad  vaid jumala vahemeestena
( kandes  hoolt selle eest, mis nende kätte usaldatud)
a) konfutsiaanlus;
b) islam ;
c)  hinduism .
93. Kõige rohkem takistab sotsiaalset mobiilsust
a)  budism ;
b)konfutsiaanlus;
c) hinduism.
94. Protestantliku Põhja-Euroopa liitumisel Euroopa Liiduga ja kuhtumisel katolükliku Brüsseli moraaliga on
kõige raskema kultuurikonflikti läbi elanud
a) Soome;
b)Rootsi;
c) Taani.
95. Neli kõige  olulisemat  otsustusinstitutsiooni on
a) parlament , valitsus, kesk-emissioonipank, avalik-õiguslikud omavalitsusinstitutsioonid;
b) parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, riigikohus ;
c)parlament, valitsus, ametiühingud, tööandjate liidud.
96. Anoomiline  huvigrupp  on
a)lühiajaline spontaalselt tekkinud grupp;
b)ühiseks konkreetseks aktsiooniks moodustatud grupp;
c) mingi institutsiooni raames tegutsev, teatud poliitilisi eesmärke taotlev grupp.
97. Edendamisgrupp
a)avaldab valitsusele survet kitsa omakasu, kasumi või oma positsioonide tugevdamise nimel;
b) moodustatakse  mingite  rahvastikukategooriate kaitseks ja heaolu edendamiseks;
c)viib edasi üritust, mis ei too grupi liikmetele mingit viivitamatut või käegakatsutavat tulu.
98.  Survegrupi  loogilise tegutsemise järjekord on selline
a) lobitöö ja muud aktsioonid parlamendistaadiumis; seaduseelnõu endale meelepärases suunas kallutamine;
   pöördumine kohtusse, et  vabaneda   seadustest  või administratüvmeetmetest; valitsuse või selle allasutuste
manööverdamisruumi võimaluste ärakasutamine;
b) seaduseelnõu endale meelepärases suunas kallutamine; lobitöö ja muud aktsioonid parlamendistaadiumis;
pöördumine kohtusse, et vabaneda seadustest või administratüvmeetmetest; valitsuse või selle allasutuste
manööverdamisruumi võimaluste käsutamine.
c)seaduseelnõu endale meelepärases suunas kallutamine; lobitöö ja muud aktsioonid 
parlamendistaadiumis; valitsuse ja selle allasutuste manööverdamisruumi võimaluste käsutamine; 
pöördumine kohtusse, et vabaneda seadustest või administratüvmeetmetest.
99. Majanduspoliitika kandjate suhted rajanevad
a) vastastikusel kokkuleppel ja koostööl;
b) parlamendi kontrollil ja operatiivsel sekkumisel;
c) kontrollil, sõltumatusel, koordineerimisel.
100. Parlamendi tööd kontrollivad
a) valijad;
b) parteid;
c)  ajakirjandus .
101. Valitsuse tööd kontrollib
a)  riigikantselei ;
b) parlament;
c)  riigikontroll .
102. Valitsusbürokraatia (valitsusasutuste) tööd kontrollib
a) parlament;
b)valitsus;
c) kohtusüsteem.
103. Formeerimise printsiipidest lähtudes on parimad eeldused esindada ühiskonna üldisi huvisid ja täita riigis
leiduvate huvide tasakaalustaja osa
a)parlamendil;
b)valitsusel;
c)bürokraatial.
104. Eesti kohtusüsteem on
a) kaheastmeline,
b)kolmeastmeline;
c) neljaastmeline.
105. Riigikontroll kontrollib
a)riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste majandustegevust;
b) riigiasutuste, riigiettevõtete, riiklike organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste majandustegevust;
c)riigiasutuste, riigiettevõtete j a muude riiklike organisatsioonide majandustegevust.
106. Kõige laiemaks kujuneb parlamendi poliitiline  spekter
a) ühemandaadiliste valimisringkondade ja üksikkandidaatide puhul,
b) mitmemandaadiliste valimisringkondade ja üksikkandidaatide puhul,
c) mitmemandaadiliste valimisringkondade ja parteinimekirjade puhul.
107. Parlamendi heterogeensust (laia poliitilist spektrit) soodustaks
a) valimisnimekirjade (parteide) vahmiskünnise puudumine;
b) valimisnimekirjade (parteide) kõrge valimiskünnis;
c) valimisnimekirjade (parteide) keskmine vaümiskünnis.
108. Ühiskonna huvisid on sunnitud kõige laiemalt arvesse võtma
a) laial  poliitilisel  põhjal moodustatud valitsus;
b) ühtsal poliitilisel põhjal moodustatud valitsus;
c) ülemineku valitsus.
109. Motiivide struktuuri moodustavad
a) valijate  tahe ;
b) valimiseelsed  lubadused ;
c) ideoloogiad, huvid, survetegurid.
110. Seisukoht ,,inimese olemus on muutumatu ja inimestevaheline ebavõrdsus paratamatu" on järgmise
ideoloogia lähtepunkt
a) konservatiivne ideoloogia;
b) fašistlik ideoloogia;
c) liberaalne ideoloogia.
111. See ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonna suurimaks hüveks ja eesmärgiks
a) liberaalne ideoloogia;
b) rahvuslus- ehk natsionalismiideoloogia;
c) sotsialistlik ideoloogia.
112. Nn. kolmanda tee ideoloogia defineerib võrdsust
a) võrdsusena sotsiaalsetes standardites;
b) kui osalust ühiskonna ja riigiasjade ajamises;
c) võrdsete sissetulekutena.
113. Otsustuskeskkonna Õiguslik- institutsionaalsed  tegurid on
a) justiitsministeerium, kohtusüsteem;
b)parlament, valitsus;
c) seadused, määrused.
114. Otsustuskeskkonna ühiskondlikud tegurid on
a) väärtused, ideoloogiad, mentaliteet;
b) ühiskondlikud organisatsioonid;
c) avalik sektor.
115. Otsustuskeskkonna tehnilis-majanduslikud tegurid on
a) riiklik innovatsioonisüsteem;
b) tootmisvõimsused, tehniliste ja majanduslike teadmiste tase;
c) tehniline ja majanduslik haridus.
116. Sotsiaalse valiku mehhanismid on
a) parteid, ühendused, liidud;
b)parlamendivalimised, koalitsioonikokkuleppe sõlmimine;
c) turumehhanism, poliitiline sotsiaalse valiku mehhanism , bürokraatia, assotsiatsioonid.
117. Ühiskonna kõige kõrgemaks ja üldisemaks eesmärgiks on
a) üldise heaolu maksimeerimine;
b)sisemajanduse koguprodukti rnaksimeerimine;
c) ekspordi  suurendamine .
118. Ühiskonna põhiväärtusteks peetakse tavaliselt järgmisi
a) vabadus, Õiglus, turvalisus, edukus;
b)suveräänsus, kõrge elatustase;
c) turumajandus, sisemajanduse koguprodukti kire kasv.
119. (Majanduspoliitilise) stabilisatsiooni eesmärgiks on
a)avalike hüviste pakkumise kasv;
b)Õiglane rikkuse jaotus;
c)tööhõive, suhteliselt püsivad hinnad.
120. (Majanduspoliitilise) struktuuri eesmärgiks on
a) stiimulid majandusarenguks;
b)pakkumise paindlikkuse suurendamine;
c)sissetuleku kasv elaniku kohta.