Akstiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. FIE füüsilisest isikust ettevõtja , kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Turg ja konkurents - 3. Majandussüsteemid. Tuntakse kolme peamist majandussüsteemi: naturaal- turu- ja käsumajandus. Naturaalmajandus kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise, mida pole võimalik ise toota saadakse vahetuskaubanduse teel. Raha ei kasutata või on vähetähtis. Teadmisi ja oskuseid pärandatakse põlvest põlve. Turumajandus ressursside kasutamise otsustav valitsev nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub majadusse seadusandlikkuse kaudu, valavates muu hulgas ausa konkurentsi järele. Vaba konkurents! Käsumajandus mida ja kuidas toota otsutab riik. Tootmisressursid ja turunduskanalid
Seega Politsei tagab avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Organiseeritud ühiskondades tavaliselt taunitakse jõu kasutamist ühe ühiskonna liikme poolt teise suhtes. Politseile tehakse selles suhtes erand eeldusel, et taunitavale jõu kasutamisele ei saa vastata muul moel kui jõudu kasutades. Politseid peavad ülal ühiskonnaliikmed (maksude maksmise kaudu). Ühiskond võib teatud juhtudel lubada ka teiste sisemiste relvastatud struktuuride olemasolu (nt turvafirmad). Esialgne universaalne politsei jaguneb tänapäeval spetsiaalsete ülesannetega politseideks: · liikluspolitsei · korrakaitsepolitsei (patrullteenistus) · kriminaalpolitsei (korra valvamise asemel võimalike süüdlas(t)e leidmine pärast korrarikkumist) · narkopolitsei · Julgestuspolitsei
Senjööri või isamaa eest suremist peeti ülimaks tunnustuseks truudusest. Surm oli kui oodatud osa saatusest, see oli vältimatu ning kõige parim viis ennast mahajäänutele meelde jätta, oli surra väärikalt. Kiriku mõjutuste tõttu oli aadlikele ilmalik elu ka kui üks vaheetapp elus, kuna järgmiseks oli elu taevas, mis jättis ilmaliku elu trööstituks. Keskajal levinud rüütliromaanid panid suurt survet noortele meestele, kes pidid olema nii suurepärast sõjamehed kui ka austatud ühiskonnaliikmed. Suhtumine haridusse Suhtumine naistesse Suhtumine füüsilisse töösse Suhtumine sõtta/teenistusse Hinnatavad iseloomuomadused
vesi 2) Inimressurss: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kombineerida. Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele majanduse põhiküsimusele: 1) MIDA JA KUI PALJU TOOTA? 2) KUIDAS TOOTA? 3) KELLELE TOOTA? Majandussüsteemid Naturaalmajandus Leidub maakera vaesemates ja tööstuslikult vähemarenenud piirkondades Kõik eluks vajaliku valmistavad ühiskonnaliikmed ise Toodetakse kaupu, mida toodetud juba palju aastaid (vastavalt tavale) Toodetakse algeliste tööriistadega ja väikese tootlikkusega Enamik kaupa tarbitakse ära kohapeal. Traditsioon olulisem kui ratsionaalsus ja efektiivsus! Vahetuskaubandus kuid ka erilised maksevahendid: hammastigu, merepärl, rauast kõplad jne. Käsumajandus ehk plaanimajandus Riik otsustab selle üle, mida, kuidas ja kellele toota.
ei kaitse. 4. Õigus omandile- õigus oma töö viljadele, õigus kasu omale saada. Raha on leiutatud, et töö produkte oleks võimalik paremini jaotada. 5. Locke üritas rajada alust usulisele sallivusele sõnastades mitmetes kirjutistes platvormi erinevate kristlike konfessioonide vaheliseks ükseisemõistmiseks. 6. ,,Essee inimmõistusest" eesmärk oli luua ühiskonnale üksteisemõistmise platvormi, milles oleks sõnastatud see, mida kõik ühiskonnaliikmed kindla veendumusena jagavad. 7. Descartes'i filosoofiast võttis Locke üle lähtumise üksiksubjektist- mida on üksikul ''isikul'' võimalik teada? 8. Tõsikindlaks peab filosoof üksnes ainult seda seisukohta , mille me ise endale kujundame, lastes endale mõju avaldada meeltetajumustel. 9. Locke arusaam ühtib Kanti omaga juhul, kui väliste asjade meelelises tunnetuses
Tootmisressursid ehk tootmistegurid · Loodus-, inim-, kapitaal-, ettevõtlus Majandussüsteemid · Naturaal-Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise, vahetuskaubandus · Turu-nõudluse ja pakkumise suhe, riik sekkub seadusandluse kaudu · Käsu- riik otsustab mida, kuidas ja kellele toota, eraomandus puudub või on piiratud Turumajanduses sekkub riik vähe, käsumajanduses palju. Käsumajanduses pole üksikisikul võimalust aktiivselt sekkuda, turus on. Eestis on turumajandus. SKP-sisemajanduse koguprodukt, aasta jooksul konkreetse territooriumi toodetud ja
inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsiooniga ühiskonnaelus. Regionaalne kihistumine- lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste majanduslikud võimalused ning ligipääs teenustee ja hüvedele (nt haridusele). Kõrgklass- kuulub kõige jõukam ühiskonna osa, kellel on keskmisest märgatavalt kõrgem sissetulek ja hea haridus ning kes saab endale tihti lubada üsna luksuslikku elustiili. Keskklass- kuulub keskmise sissetulekuga ühiskonnaliikmed, kellel on enamasti kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon. Alamklass- kuuluvate inimeste sissetulekud on keskmisest veelgi madalamad ja osa neist elab juba täielikus vaesuses. Neil on tihti raske ots-otsaga kokku tulla, mistõttu jääb võrdlemisi vähe raha muuks kui toiduks ja eluasemekuludeks. Sotsiaalne mobiilsus- Liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise. Põlvkondadevaheline sotsiaalne mobiilsus- Jätkusuutlik areng
KESKAAEG *Periood kestis umbes 10 sajandit (5.-15. saj) *Iseloomulik: *Usu olulisus inimese maailmavaates *Ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud. *Enamik ühiskonnaliikmed olid kirjaoskamatud GREGOORIUSE LAUL e. GREGOORIUSE KORAAL *Koraal on koguduse laul. *Nimetuse saanud paavvst Gregorius Suure (540-604) järgi. *Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele. *MELOODIA: RÜTM: ühtlane TEMPO: aeglane HARMOONIA: ei saa sellest rääkida TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik.
hüvist müüa pakkumise üldine seaduspärasus - hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist tasakaaluhind - turul hüviste nõudmist ja pakkumist võrdsustav hind tasakaalukogus - turul teatud konkreetse hinna juures tekkiv nõudmisele ja pakkumisele vastav hüviste kogus tuluefekt - hüvise hinna alanemine suurendab tarbija suhtelist ostuvõimet, ja vastupidi turg - paik, kus kohtuvad hüviseid pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed turu tasakaal - tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil konkreetsel hinnatasandil turu vaba toimimise üldine seaduspärasus - turu võime saavutada nõudmise ja pakkumise tasakaal turuhind - rahas väljendatud turuosaliste hinnang konkreetse hüvise kasulikkusele ja tootmiskuludele turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest
sotsiaalkindlustussüsteemi. Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt , riigi kodanikelt, saadud valitsemismandaadi ja maksuraha abil korraldab oma tegevust nii, mis peaks kokkuvõttes kaasa aitama üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve – efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, kohtusüsteem jne. Majanduslik ühishüve – kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusega: riiklik meedia (televisioon, raadio jne), heakorrastatud linnaruum, sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad jne). Anarhism ehk ühiskond ilma riigita – selle poliitilise ideoloogia aluseks on üksikisiku piiramatu vabadus ja individualism. Riigivõim on anarhistide arvates peamiseks takistuseks indiviidi vabadusele. Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused: sugu, vanus, vaimsed ja füüsilised võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon jne.
Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed. Edukalt toimiv riigivõim väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Majanduslik ühishüve- kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik või munitsipaalmeedia (televisioon, ajalehed), heakorrastatud linnaruum, toetused rahvuskultuuri arengule, kvaliteetne infrastruktuur (teed, tänavad), sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad). Mittemajanduslik ühishüve- efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, ühiskondlikke suhteid õiguslikul tasandil reguleeriv kohtusüsteem. 1.2. Ühiskonnaliikmed
seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Organiseeritud ühiskondades tavaliselt taunitakse jõu kasutamist ühe ühiskonna liikme poolt teise suhtes. Politseile tehakse selles suhtes erand eeldusel, et taunitavale jõu kasutamisele ei saa vastata muul moel kui jõudu kasutades. Politseid peavad ülal ühiskonnaliikmed. Ühiskond võib teatud juhtudel lubada ka teiste sisemiste relvastatud struktuuride olemasolu. Esialgne universaalne politsei jaguneb tänapäeval spetsiaalsete ülesannetega politseideks: · liikluspolitsei · korrakaitsepolitsei · kriminaalpolitsei · narkopolitsei · Julgestuspolitsei · Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus Eesti Politsei Ajalugu: Eesti politsei asutati 12. novembril 1918.
Mis on lastekaitse??? Lapsed on täieõiguslikud ühiskonnaliikmed, aga kuna nad ei suuda alati iseseisvalt oma õigusi teostada, siis on selleks loodud erimeetmed kaitsmaks laste õigusi. Lapsed väärivad pidevat ja süsteemset tähelepanu, et nende õigustest päev päeva järel kinni peetakse. Iga laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda ja hoolt. Kahjuks kõik vanemad ei suuda seda oma lastele pakkuda. Kui 20 aastat tagasi lapsevanem tõesti võis imestusega küsida: mis need lapse õigused veel on, siis täna seda enam väga ei juhtu
Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse võimalikult vähe. Madalad maksud. ja paks riik riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse jõuliselt ja palju. Kõrged maksud. Ühishüved kaup või teenus, mida pakutakse inimestele turuvahenduseta. Nt valgusfoor, sebra, rand jne 2. Ühiskonnaliikmed: omandatud staatus haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, omistatud staatus ehk kaasasündinud. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus. 3. Ühiskonna sotsiaalne struktuur: sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne liikuvus (horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine. Enne tööd lugeda õpikust lk 12-13. 4. Ühiskonnamudelid. Tooge välja igale ühiskonnamudelitele iseloomulikud jooned. ...
Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, raadio, ajalehed) Anarhism- 19 sajandi keskel levima hakanud poliitiline teooria, mille filosoofia aluseks on üksikisiku piiramatu vabaduse ja individualismi propageerimine 1.2 ühiskonnaliikmed Bioloogiline erinevus-sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon Sotsiaalne erinevus- haridustase, elukoht, väärtushinnangud, kodakondsus, perekondlik staatus, suhtumine religiooni
avaliku sektori,turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus,rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine leibkond-majapidamisüksus,mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) massimeedia-suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mõjutab suurt osa ühiskonnast massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel ühishüved-kaubad/teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljusus,mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust,parteistumist,vaimukultuuri;demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; b)USA poliitikateaduse
kutsuda negatiivsete tagajärgedega reaktsiooni. Füüsiliste ja vaimsete tingimuste tagamine vaimse vabaduse võimaldamiseks globaalses mitmekultuurilises ühiskonnas õigusena tagab 1 Inimene kuni 18-aastaseks saamiseni on laps. 2 Tundmus on organismi poolt läbielatud suhtumine maailmast, iseendast ehk emotsioonide läbielamine. 3 ,,Riik, see olen mina", või, ,,Mina olen riik." meile tasakaalukad ühiskonnaliikmed. Afektilise hirmu ja füüsilise sunnita väljendab õigus lühematel ajavahemikel ühiskonnas alati korralduslikku kasutegurit. Selleks, et saavutada eelkirjeldatud reglement, on vajalik vanemate tarkus ja lapsele stabiilne perekond. i Mis on õigus?, URL = http://www.eesti.ee/est/oigusabi/oigusest_uldiselt/mis_on_oigus/ ii Eesti Vabariigi lastekaitse seadus, I osa Üldsätted, §2. Lapse vanus, URL = https://www.riigiteataja.ee/akt/741888 iii Smith K
sportimine, reisimine, kunst? Põhjendage oma vastust. Religioon- kuuluvust, sest religioon ühendab inimesi, ning teiste inimestega suhtlemine näitab kuuluvust. Sportimine- Eneseteostust, sest sportimine on enesearendamine. Resimine- Eneseteostus inimene tahab reisida ning see on võimalus enda harimiseks, täiendamiseks jne. Kunst- eneseteostus, sest kunst on eneseväljendusvorm. 15. Mis on sotsiaalne võrdsus? Kas ühiskonnaliikmed peavad olema võrdsed? Põhjendage vastust Sotsiaalne võrdus tähendab seda, et kõik inimesed on kõigiga võrdsed ning neid ei hinnata nende majanduslike võimaluste, sotsiaalse tauste ega muu järgi Ma arvan, et ühiskonnaliikmed peaksid olema võrdsed, sest siis poleks nii palju erimeelsusi ja erikohtlemist ning eelistusi. Nt kui naine teeb sama tööd, mida mees, siis reaalselt saab naine sama töö eest vähem palka. 16
riik. Võimudistants Võimudistants puudutab ebavõrdsust ühiskonnas. Ebavõrdsus võib ilmneda erinevates valdkondades nagu prestiiz, rikkus, ja võim, millele erinevad ühiskonnad panevad erinevat rõhku. Organisatsioonides on ebavõrdne võim vältimatu ning see on enamasti formaliseeritud ülemus-alluv suhetes. Võimudistants on teatud saavutatud tasakaal, mida aktsepteerivad kõik võimuhierarhia osad: see on just see piir, milleni vähem võimukad ühiskonnaliikmed aktsepteerivad võimu ebavõrdset jaotumist. See näitab ebavõrdsuse defineerimist altpoolt. Võimudistantsi norm on seotud sellega, kui lubatav on ebavõrdsus ja kui suur on ühiskonnas valitsev omavaheline sõltuvus. Ebavõrdsusega seonduvad väärtused on lähedalt seotud võimu teostamisega seotud väärtustega. Ühiskondades nõutakse võimult erineval määral enese legitimeerimist: kõrge võimudistantsiga ühiskondades vähem, madala võimudistantsiga ühiskondades rohkem
Alamklass-inimesed,kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu.Avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevae ja plaanipärane täideviimine riigi ning omavalitsusinstitutsioonide poolt.Avalik sektor e esimene sektor-üks ühiskonna kolmest sektorist:võimu-ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Selle põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine.Bürokraatia-Ametnike võim, rangete reeglite ja hiearhia alusel toimiv juhtimiskorraldus.Digitaalne lõhe- üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid. Jagab inimesed iforikasteks (juurdepääs moodsatele asjadele) ja infovaeseteks (kellel see puudub).Elatusstandard-elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv isiku või perekonna tarbimist.Erasektor e tulundussektor-üks ühiskonna kolmest sektorist; kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted.Feminism-ideoloogia,mis propageerib naise s...
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö küsimused. 1. Sõnastage sotsiaalriigi ja liberaalriigi peamine erinevus. Sotsiaalriik pooldab, et ühiskonnaliikmed oleksid võrdsed, riik kehtestab ka rohkem makse, kuid liberaalriik pooldab seevastu vabadust majanduses ning riik sekkub vähe. 2. Miks on sallivus ehk tolerantsus ühiskondlik väärtus? Kas tolerantsusel on piirid? Põhjendage oma seisukohti eluliste näidete varal. Väärtus sellepärast, sest kui sallivust ei oleks siis ei saaks ühiskonnas toimuda õiglane otsuste langetamine ja oleks rohkem vägivalda. 3. Mis on demokraatliku riigivõimu üldine eesmärk?
Ühiskonna KT 1. mõisted: * Nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva psalus ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine * Heaoluriik riik mis sekkub turumajandusse, ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide müju inimese toimetulekule * Ühishüved kaup/ teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusel * Demokraatia valitsemise vorm, mille tunnusteks on kodanikkkonna osalemine poliitikas, kodaikkkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustus, seaduse ülimlikkus ning inimõiguste ja kodanike õiguste austamine * Siirdeühiskond - ühiskonna arengu etapp mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale
Varasemal perioodil kujunes välja 2 tootmisvormi: a) rändkarjakasvatus b) alepõllunuds Esineb palavvöötmes väikeste inimrühmade juures. Hilisagraarühiskond kujuneb inimeste paikseks jäämisega, põlispõllunduse tekkimisega ning omandisuhete muutustega. Omanikeks said inimrühmade valitsevad isikud, kes omandasid maa ning nende heaks hakkasid tööle ülejäänud ühiskonnaliikmed. Tootmisvormideks sai mõis ja renditalud 2) Industriaalühiskonnas: Eeltingimuseks on agraarreform st. tegelikud tootjad ehk talupojad peavad saama maa omanikeks. Tekkisid segatalud st talupojad tootsid kõike endale vajaminevat ning ülejäägid müüsid turul maha. Arengukäigus toimus talude spetsialiseerumine ning pindala suurenemine. Kujunesid spetsialiseerunud suurtalud. Müüsid
· Tekib rohkem töökohti, kus töötaja peab oma tegevust ise kavandama ja korraldama · Eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi mõisted: konveier- teisaldusseade bürokraatia- ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus keskklass- kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria ühishüve- kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad ilma turu vahenduseta. heaoluriigi olemus ja ülesanded Õ lk 13 - 16 Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. · Püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi · Täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ül ning reguleerib majandust · Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega · Pakuvad ühishüvesid
Kutseharidussüsteemi tuleb tugevdada ja kohandada tööturu reaalsete vajadustega. Erakonna sotsiaalpoliitilised põhiseisukohad: EKRE sotsiaalpoliitika toetab Eesti järjepidevat arengut, sotsiaalset ja regionaalset tasakaalustatust, majanduse konkurentsivõimet avaliku, era- ja mittetulundussektori koostöös ning tagab iga ühiskonnaliikme turvalisuse ja toimetuleku rasketel aegadel. Rahva heaolu aluseks on majanduse areng, mitte sotsiaaltoetused. Kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad hüvedest õiglase osa. Kõrged maksud, töötute abirahad ja muud sotsiaaltoetused ei tohi vähendada inimeste töömotivatsiooni. Riiklik pension peab tagama inimväärse elu. Millised erakonna seisukohad (ka teisi valdkondi puudutavad) Sulle meeldivad? Põhjenda. Mulle meeldib EKRE seisukohad seoses perekonna teemaga. Nad väärtustavd pere traditsioonilist mudelit, et Eesti rahva iive tõuseks ja säiliks eestikultuurne elanikkond
Hea valitsemine legitiimne, efektiivne näitab seda, kui hästi suudab võim valitseda ja kui hästi ta suudab rahuldada erinevte sotsiaalsete gruppide vajadusi. Peab olema läbipaistev ja kaasama kodanikke. Efektiivne valitsemine 9. Mõisted Polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Ühishüved kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad ilma turu vahenduseta Leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed. Keskklass kõrgema ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorilikud võimustruktuurid- ja suhted asendatakse demokraatilikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale.
rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Hea valitsemine peab olema tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Efektiivne valitsemine: kaasatakse huvigrupid poliitikasse juba õigusaktide ja otsuste kujunemise algstaadiumis. 9. Mõisted: 1) polüarhia on tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 2) ühishüved kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. 3) leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (tavaliselt ühe perekonna liikmed). 4) keskklass - kõrge ametialase ettevalmistusega ja stabiilselt kõrge sisse tulekuga inimesed. 5) siirdeühiskond arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. 6) pluralism arvamuste ja organisatsioonide paljusus. 7) legitiimne ehk seaduslik. Valitsemine seaduste põhjal.
Tuntud ameerika poliitiline filosoof John Bordley Rawls sõnastab oma põhjapanevas töös ,,Õigluse teooria" (A Theory of Justice;1971) 2 õigluse printsiibi. Esiteks, iga inimene peab omama samaväärseid õigusi kõige laiema põhivabaduste spektri suhtes, mis on ühendatav samalaadsete vabadustega ka teiste jaoks. Teiseks, sotsiaalsed ning majanduslikud erinevused peavad olema niiviisi ehitatud: et suurimaid hüvesid saaksid kõige vähem priveleegeritud ühiskonnaliikmed vastavalt järeltulevate põlvkondade ees vastutuse printsiibile (just savings principle) ning õiglase ebavõrdsuse printsiibile (the difference principle); töökohad ning riigiametid peavad olema kõigile kättesaadavad võimaluste võrdsuse alusel. Majandusteadlase, Nobeli preemia laureaadi Friedrich August von Hayek arvamusel evolutsioon ei või õiglane olla. Kuna iga muutus viib ühte osapoolt võidule ning teist kaotusele, õigluse nõue võrdub arengu lõpuga
12. Nimeta peamised tootmistegurid. -loodusressursid: nt maa, maavarad, mets, veevarud -inimressursid: tööjõud -kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised, vahendid -ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida 13. Tead peamise majandussüsteeme ning teed neid neil vahet ja oskad iseloomustada. NATURAALMAJANDUS: o Vanim majandussüsteem o Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise o Raha ei kasutata või on see vähetähtis o Töötmisvahendid ja meetodid algelised o Vahetuskaubandus o Teadmised/oskused päranduvad peres edasi o Tänapäeval levinud mitmel pool Aasiat. TURUMAJANDUS: o Levinuim majandusüsteem o Ressursside kasutamise otsustab nõudluse-pakkumise
Milleks meile aktiivne kodanik? Kodanikkond on riigi üheks peamiseks tunnuseks. Põhiseadusega on aga määratud kodanike kohustused, õigused ja vabadused. Seega on kodanikel kohustused oma riigi ees, mida tuleb täita. Tähtis on, et kodanikud tunnetaksid seda, et igaühest sõltub meie igapäeva elu, et igal häälel on tegelikult vastukaja. Kui inimene seda mõistaks, siis julgetaks olla ka aktiivsed ühiskonnaliikmed. Milleks muidu on meil selline ilus ütlus ,,kus viga näed laita, seal tule ja aita", see kehtib küll vaieldamatult igal tasandil. Kodanik peaks enam pühenduma ühiskonna arengu üle muretsemisele. Ometi on ainsaks aktiivsuse märgiks meie kodanikel: pass taskus. Enamik meie riigi kaasvõitlejatest on passiivseks muutunud: ei käida enam valimistel, ega üldse ei huvituta riigi toimimisest. Tuues paralleele Eesti ärkamisajaga - kas ekisteeriks praegusel kujul üldse meie riiki, kui
Avalik haldus- riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Ettevõtted, nende ühine eesmärk- kasumi taotlemine ja eraomandus. Riigi majandusse sekkumise teooriad: 1)riigi jõuline sekkumine 2)selle vastu- vabaturumajandus. Turg juhib majandust justkui nähtamatu käega. Turutõrked- välismõjud ja loomulikud monopolid. ning riigi sekkumine nende lahendamisel- peab sekkuma, et neid puudusi kõrvaldada Ühishüvis- kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta 3.Kodanikuühiskond- ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda v teenida kasumit. Selle analüüsimise 2 võimalust: (äritegevus, mittetulunduslik tegevus??) Kodanikuühenduste võimalused mõjut riigipoliitikat: streigid, meeleavaldused, kirjad/avaldused, osalemine seaduse väljatöötamisel Partnerlus avaliku ja 3nda sektori vahel: kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja,
Seadused koodeksites ja tegelikkuses. Ühiskond, kus me elame on üles ehitatud tuhandetele seadustele. Läbi aegade on neid nii kirja pandud kui ka suuliselt levitatud. Seadused annavad küll inimkonnale ette juhised, mille järgi elada ja käituda, kuid väga tihti tuleb igapäevaelus ette, et ühiskonnaliikmed ei täida üldiseid norme ja seadusi, vaid rikuvad neid igal esimesel võimalusel. Mõnel korral neid rikutakse isegi ise aru saamata. Kuidas tegelikkuses seadusi järgitakse? Esimesed seadused pandi kirja juba sajandeid tagasi. Loodi seadusi, et austataks oma valitsejat ja tööandjaid. Karistused olid väga karmid, et inimesed ka neid järgiksid. Väga palju mõisteti inimesi surma. Samuti ihunuhtlused tulid kergelt. Mida rohkem aeg edasi, seda enam hakkasid ka tavakodanikud endale õigusi nõudma. Üks tuntuim õigus, mis tavakodanikud ka endale said, oli põhimõttel ,, silm silma, hammas hamba vastu" . Karistus olenes tehtud kuri...
Töötaja puhul eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi. 6. mõisted: konveier, bürokraatia, keskklass, ühishüve. Konveier transpordimasin lasti teisaldamiseks pideva vooluna. Bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed.(ametnikud, haridus, tervishoid) Ühishüve kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. 7. heaoluriigi olemus ja ülesanded. Riik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi, sekkub majandusse ja tulude jaotamisse, korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat, täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust, pakub ühishüvesid, ressursside ülekandmine ja pool avalikest kuludest läheb sotssfääri vajadusteks. 8. majanduse ja demokraatia seotus 1950.-1960.aastatel, suhtumise muutus 1980.-1990.aastatel. 1.
ühiskonna eakamast kihist, mistõttu ei saaksi ajakirjanduses pensionäre "enda" vaatepunktist kuvada. On küll just eakatele inimestele mõeldud meediaväljaandeid, kuid neid selle töö puhul ma ei analüüsi. Tihti saame erinevatest artiklitest lugeda, kuidas riik tunneb muret pensionäride arvu kasvu üle ning töövõimeliste inimeste arvu languse üle, mistõttu jäetaksegi tihti nende lugudega mulje nagu oleksid eakad inimesed kasutud ühiskonnaliikmed ning omaenda riigile koormaks. Tihti kujutatakse pensinäre kui 'saakaleid', kes igal võimaluse sooduspakkumistest viimast võtavad ning bussidesse esimesena sisse tormavad. 23. septembril ilmus pensinäre päris tugevalt halvustav arvamuslugu, kus just niimoodi neid kujutataksegi. "Leti äärde jõudes tabab neid "digimuutumine". Kui on vaja endale järjekorras koht kätte võidelda, siis näeme, kuidas põduratest vanainimestest saavad halastamatud puurivõitlejad ja sprinterid.
Heaolu on jaotatud kolmeks komponendiks, mida võib käsitleda ka heaolu saavutamise alleesmärkidena: Majanduslik jõukus (raha sissetuleku ja tarbimise suurus pereliikmete kohta), Turvalisuse tase (tervislik seisund, haigestumise risk, kuritegevuse oht), Võimaluste mitmekesisus (sotsiaalseks suhtlemiseks tööga rahulolu, ajakasutus). Kolmandaks jätkusuutlikuks arengu eesmärgiks Eestis on sidus ühiskond. Kolmas eesmärgipüstitus väljendabki soovi jõuda olukorrani, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad loodust/toodetust ka õiglasel moel osa. Praktikas tähendab see kokkulepitud tegutsemist eelkõige neis sotsiaalelu valdkondades, kus on kujunenud oht pikaajaliste vastasseisude/tõrjutuse kujunemiseks põlvkonniti edasikanduv vaesus, suletud muulasenklaavid, hariduslik tõrjutus, perifeersete elupiirkondade mahajäämus jms. Sotsiaalse sidususe saavutamine tähendab nii sotsiaalset kui ka regionaalset
TURBA GÜMNAASIUM Anzelika Raagmets MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines"Majandusõpetus" Turba 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................2 1.Majandusteaduse ajalugu...........................................................................3 2.Adam Smith kui moodsa majandusteaduse rajaja ................................................3 2.1 ,,Rahvaste rikkus"..................................................................................4 2.2 Nähtamatu käsi.....................................................................................6 Kokkuvõte................................................................
Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. Klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke ja paks riik. Ühishüved. - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille alla kuuluvad eraettevõtted. Kolmas sektor: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Paks riik on riik, kus riik jõuliselt sekkub majandusse ja maksud on kõrged (sotsiaalr...
nende abil eristatakse head ja kurja, õiget ja valet jne, ent eristused ei ole kõigile ühesugused, nii näiteks võib üks ja seesama käitumine olla ühe jaoks peen, teise meelest hooplemine ja kolmanda jaoks maitselagedus. Mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus - Durkheim. Mehhaaniline solidaarsus- traditsioonilised ühiskonnad- individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. Orgaaniline solidaarsus-kaasaegsed ühiskonnad- inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehaanilise solidaarsuse korral. Ühiseid uskumusi on vähem. Gemeinschaft” (kooskond)-valitseb loomulik tahe, instinktiivsed vajadused, harjumused, veendumused, kalduvused. Isiklikud sidemed on oluliseimad.
totalitarism – valitsemisvorm, milles kõik ühiskonnaelu sfäärid on allutatud täielikult riigi kontrollile võimude lahusus ja tasakaal - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel ja need ei sõltu üksteisest seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament, täidesaatva võimuorganiks valitsus õigusriik - riik, milles nii valitsetavad kui ka valitsejad järgivad õigusnorme; kõik ühiskonnaliikmed on seaduse ees võrdsed kodanikuühiskond - ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikeühendusi (kolmas sektor) kodanikualgatus - inimeste omaalgatuslik tegevus mõne probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks näiteks naabrivalve kodanikuosalus - inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikus tegevuses pluralism - erisuguste arvamuste, vaadete, ideede, ühenduste olemasolu ühiskonnas
eelistavad tööandjad kõrgema haridusega inimesi tööpositsioonidele. Ei - Hea haridus omab küll positiivset mõju tööd otsides, kuid lisaks sellele on tähtsad ka oskused oma erialal ning sidemed tööturul. Kõrgklass - ühiskonna kõige jõukam osa, kellel on keskmisest märgatavalt kõrgem sissetulek ja hea haridus ning kes saab lubada endale luksuslikku elustiili. Keskklass - keskmise sissetulekuga ühiskonnaliikmed, kellel on enamasti kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon Alamklass - sissetulekud on keskmisest veelgi madalamad ja osa neis elab täielikus vaesuse, vajavad toimetulekuks toetusi ja abi. Demokraatlikes riikides moodustab keskklass suurima kihi. Absoluutne vaesus - inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks. Suhteline vaesus - inimese elatustase on allpool ühiskonna tunnetatavat keskmist. Nüüdisühiskond:
1.Kristuse tekkimine:Poliitiline olukord Plaestiinas-allus Rooma võimule,oli määratud ametisse roomlasest asevalitseja nn Juudamaa prokuraator.Juudamaa valitsejale oli jäetud iseseisvus,ja ulatuslikud valitsused maa iseasjade korraldamises. Jeesuse elu ja õpetus-oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringirännates kuulutas jumalariigu ehk taevariigi peatset saabumist. Õpetus-taevariiki võisid pääseda ainult need kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning:ütlevad lahti isekusest ,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat.Jumalariik pol avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile,vaid pigem viletsaile ja põlatuile,keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Kristluse levik-Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid.Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane-jünger-juba õpetaja eluajal.Sai pärast Rooma esimeseks piiskopiks.Paulus seevastu pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma.Ta aitas tõhusalt kaasa kr...
Noorsootöötaja roll kohalikus omavalitsuses. Noorsootöötaja roll kohalikus omavalitsuses oleneb kindlasti enim noorsootöötaja kompetentsusest ja ettevõtlikkusest. Kui noorsootöötaja kohalikus omavalitsuses võtab oma tööd südame ja suure missioonitundega, ning on kompetentne, ning pidev enesetäiendaja, siis ilmselgelt on tema roll kohalikus omavalitsuses suur. Kui aga samal ametikohal töötav inimene ei ole oma karjääriks valinud noorsootööd ja ei tee oma tööd kirega, siis olen kindel, et tema roll kohalikus omavalitsuses on väike ja muud noorsootööasutused vallas võtavad peagi üle enamus tema ülessanded, et neid paremini lahendada. Selle essee aluseks võtsin noorsootöötaja kutsestandardi 4. Taseme kirjelduse. Kompetentse ja tubli noorsootööspetsialisti roll kohalikus omavalitsuses on väga suur. Just valla noorsootööspetsialist on see, kes loob kahepoolse koostöö vallavalitsuse ja noorte vahel, mis annab noortele võimaluse aktiivselt r...
ühiskonna bioloogilise järjepidevuse säilitamine perekond peab ühiskonda taastootma, ühiskonna taasteke, laste sündmine. See peaks toimuma just perekonnas. ühiskonna kultuurilise järjepidevuse säilitamine perekond tegelikult annab lapsele edasi kultuuripärandi, rahvusliku kuuluvuse tunde. ühiskonna sotsiaalse järjepidevuse säilitamine perekond peab olema see, eks uued ühiskonnaliikmed sotsaliseerib ühiskonda. Perekonna ül on õpetada ühiskonna toimimise reeglid, mida tohib ja mida ei tohi, mis on karistused jne. Ühiskond ootab perekonnalt täisväärtuslikke uusi liikmeid. · indiviidi seisukohalt bioloogiliste vajaduste rahuldamine- on vaja süüa, juua, sooja- perekond peaks tagama vajaduste rahuldamise. emotsionaalsete vajaduste rahuldamine- kes kallistab, kes aitab kui halb jne.
inglise filosoof; teame; teame ainult ühiskonnale kaasasündinud teadmisi, poliitik; skeptik. läbi kogemuse; üksteisemõistmise teadvus täitub taju ja platvorm, mida kõik kogemuse läbi; Idee on ühiskonnaliikmed see, millega mõistus aktsepteerivad; vaatlus mõteldes tegeleb. teadmise allikana; Kolme sorti teadmised: aistingutel põhinev, intuitiivne teadmine ja
Rooma ühiskond ja seisused . Ühiskond Rooma oli seisulik ühiskond, mis oli paljuski ära määratud seadustega. Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Ühiskonnaliikmed ei olnud võrdsed, rikastel kodanikel olid oma sõltlased kliendid, kelle nad andsid maad ja raha ning vastutasuks toetas klient teda sõjaretkedel ning hääletas nii nagu patroon seda soovis. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintside linnade ülikuid. Senaatori ametirüüks oli valge purpurpunase triibuga tooga. Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid nende elu möödus kõrgetes riigiametites Roomas. Senaatorite hulgast pärinesid ka provintside asevalitsejad ja sõjaväeülemad. Jär...
1. Ühiskonnaelu tasandid Ühiskonna mõiste: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselude korrastatud viis. Sektorid ja nende ülesanded: avalik sektor - riik, kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud asutused, nende organid. Ülesanded: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektor eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor ühiskondlik tegevus, mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Ülesanne: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussekt...
Mis on selle muutumise esile kutsunud? On neid, kes väidavad, et selle muutuse põhjuseks on muutunud valitsuse poliitika; on neid, kes panevad selle normaliseerimisteooria algatajate arvele. Muutus vanemate suhtumises on omakorda suurendanud Downi sündroomiga inimeste toimetulekuoskusi. Tänapäeval on sündroomiga inimesed tervemad, võimekamad ning 7 ühiskonnaga integreeritumad kui kunagi varem. Selle tulemusel tunnevad ka teised ühiskonnaliikmed paremini nende potentsiaali ja isikupära. Kõiki neid arenguid arvestades on Downi sündroomiga inimeste tulevik helgem kui kunagi varem, ning lubab neile senisest suuremaid võimalusi õnnestumisteks ja täisväärtuslikuks eluks 8 Kasutatud kirjandus: Mark Selikowitz ´´Downi sündroom müüdid ja tegelikkus´´ 9
omakorda motiveerib nii rahvuskeele kasutamist kui rahvuslike väärtuste au sees püsimist muutuvas ja globaliseeruvas maailmas. Inimese heaolu kasv - heaolu on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Sotsiaalselt sidus ühiskond - olukord, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad loodust/toodetust ka õiglasel moel osa. Ökoloogiline tasakaal - kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes. Eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse ning olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on. 1996
areng. Inimesed on hõivatud peamiselt teenindus-sfääris Sotsiaalne areng – kunagi oli ainult seadusloome ja julgeolek, siis nüüdisühiskonna riik pakub veel sotsiaalseid karantiisid. Bismarcki valitsus: Nüüdisühiskonna riikidest oli esimene Saksamaa ja hakkas maksma pensione riigile vajalikele ametnikele et need püsiks lojaalsed Järgmisena hakati pakkuma tasulist puhkust ja töötuabiraha. Heaolu said kõik ühiskonnaliikmed ja see oli väga kulukas, mis viis riigi kriisideni. Heaoluriik – riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluühiskond – lisaks riigile osaleb riigi heaolu pakkumises ka elanikkond ise. Heaoluriigi mudelid ehk peamised heolurežiimid – lk 54 individuaalne ja kollektiivne heaolu – Nüüdisühiskonna valitsemise tunnus on rahva osalemine ühiskonna valitsemises
kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsiooniga ühiskonnaelus Regionaalne kihistumine - lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste majanduslikud võimalused ning ligipääs teenustele ja hüvedele Kõrgklass - kõige jõukam ühiskonna osa, kellel on keskmisest märgatavalt kõrgem sissetulek ja hea haridus ning kes saab endale lubada luksuslikku elustiili. Keskklass - keskmise sissetulekuga ühiskonnaliikmed, kellel on enamasti kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon Alamklass - sissetulekud on keskmisest veelgi madalamad ja osa neis elab täielikus vaesuses Sotsiaalne mobiilsus - liikumine ühest ühiskonnakihist teise Horisontaalne mobiilsus - liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, näiteks usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
