Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

II Kontrolltöö majanduspoliitikas (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Majanduspoliitika II KT
  • Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas
  • tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem
  • uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks
  • tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks
  • Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti
  • riigi vaiksust ja head imagot
  • ime programmi
  • nõrku ametiühinguid
  • Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida
  • aprilliks 1995
  • aprilliks 1994
  • aprilliks 1993
  • Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks
  • põllumajandustoodangu vähenemine
  • raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega
  • tööpuudus, sotsiaalsed probleemid
  • Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel
  • paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil
  • linnades valitseb suur tööpuudus
  • riiklik majanduspoliitika takistab linnastumist
  • Põllumajandustoodang liigub käesoleval ajal Euroopas
  • odavast Idast kallisse läände
  • kallist läänest odavasse itta
  • suhteliselt odavast lõunast suhteliselt kallisse põhja
  • Euroopa Liidu regionaalpoliitiline programm Europe 2000 konstanteerib, et tulevikus koondub põllumajanduslikult rakendatud tööjõud paratamatult Vahemere maadesse
  • 60%
  • 75%
  • 85%
  • Teenusemaksu majandusliku keskkonnakaitsemeetmena keskkonnapoliitika elluviimisel
  • makstakse jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda
  • makstakse mitmesuguste keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve jms-ga tegelevate asutuste linantseerimiseks
  • asutatakse heitmete suunamise eest kollektiivsetesse puhatus- või töötlemisseadmetesse
  • Maksude diferentseerimine majandusliku keskkonnameetmena seab oma eesmärgiks
  • kehtestada hinnalisa sellistele toodetele , mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist
  • alandada keskkonnasõbralike ja tõsta keskkonnakahulike toodete hindu
  • kehtestada hinnalisa sellistele toodetele, millede tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine
  • Vaba elamispinna nn. filtreerumisteooria tähendab seda, et
  • head inimesed parandavad oma elamistingimusi ja teised saavad seda teha jällegi vabanenud elamispinna arvel
  • riik ja kohalikud omavalitsused filtreerivad kindlate objektiivsete kriteeriumite alusel välja kõige enam elamispinda vajavad inimesed
  • turumajandus filtreerib välja maksujõulised inimesed, kes hakkavad parandama oma elutingimusi
  • Eesti majanduspoliitika senini kõige programmdokument on olnud
  • Koonderakonna ja Reformierakonna omaaegne koalitsioonikokkulepe
  • Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu teesid majanduspoliitika koostamiseks
  • Rahvusvahelise Valuutafondi esitatud memorandumid
  • Erinevate Eesti valitsuste majandusprogrammid ja koalitsioonikokkulepped
  • on olnud täiesti erinevad ja üksteist välistavad
  • on moodustanud võrdlemisi ühtse ja järjepideva süsteemi
  • on käsitlenud erinevaid valdkondi ja seetõttu võrreldamatud
  • Tulenevalt konkreetsest situatsioonist ja väljakujunenud majanduse struktuurist oli taasiseseisvunud Eesti Vabariik
  • mänguruum majanduspoliitika vallas väga väike
  • võimalik valida paljude majanduspoliitiliste suundade vahel
  • võimalik valida vaid IMF ja Maailmapanga soovituste vahel
  • Eesti NSV tööstuse arendamine sõjajärgsel perioodil
  • oli NSV Liidus unikaalne ettevõtmine
  • oli NSV Liidus täiesti tavaline industrialiseerimiskampaania
  • toimus suuresti Leningradi tööstusringkondade survel
  • Sõjajärgsel perioodil oli Eesti NSV tööstuse arendamisel prioriteedujs
  • laiatarbekaupade tootmine
  • ehitusmaterjalide tootmine
  • tootmisvahendite tootmine (rasketööstus)
  • Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis kõige raskemad probleemid tekkisid nendes majandusharudes, mis
  • Eesti NSV ajal ületähtsustatud ja forsseeritult arenenud
  • olid varem oma toodangu realiseerinud Lääneturul
  • olid Eesti NSV ajal alaarenenud
  • Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel olid probleemid mitteklassikalised, sest need olid
  • väikeriigi majanduse restruktureerimise probleemid
  • spetsiifilised postsotsialistlikud postkoloniaalmaad probleemid
  • alaarenenud majanduse forsseeritud arendamise probleemid
  • Kui varem oli ettevõtete juhtkond pidanud lahendama põhiliselt tootmistehnilisi küsimusi ja varustusprobleeme, siis Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel kujunes ettevõtete juhtkondade põhiprobleemiks
  • mida ning millisele turule toota
  • enda konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroode loomine
  • Moskva ametkondade poolt sõlmitud lepingute ümbervormistamine
  • Rahareformi mõju oli tunda ammu enne selle toimumist , sest
  • rublatsooni riikide ettevõtted venitasid tarnetega, et saada rublade asemel kroone
  • rahareformi otsuses ei tahtnud paljud Eesti ettevõtted oma toodangut enam rublade eest müüa ja tootsid suures osas lattu
  • EV valitsus keelas ettevõtetel toodangu müügi rublade eest
  • Krooni üledevalveerimine
  • raskendas arveldusi Lääneriikidega
  • muutis imporditava tooraine ja materjalid odavaks
  • muutis imporditava tooraine ja materjalid kalliks
  • Eesti tööstustoodang vähenes
  • kolm aastat järjest (1991- 1993)
  • neli aastat järjest (1990-1993)
  • viis aastat järjest (1990-1994)
  • Aastatel 1991-1992 oli peamiseks tootmist piiravaks teguriks
  • tooraine ja materjalide nappus
  • tööjõu puudus
  • vananenud seadmed
  • Alates 1993 aastast oli peamiseks tootmist piiravaks teguriks
  • varuosade puudumine
  • vähene nõudlus
  • häired energiaga varustamisel
  • Ehitusmaterjalidetööstuse toodangu vähenemist mõjutas enim
  • ehitustööde mahu vähenemine ning renoveerimise ja rekonstrueerimise domineerimine
  • välismaiste ehitusmaterjalide sissevool
  • ehitusettevõtete suured materjalivarud
  • Protektsionistlike vahendite suur puudus seisneb selles, et nad
  • konserveerivad olemasoleva struktuuri ja tekitavad poliitilisi erimeelsusi (konserveerib olemasoleva majanduse struktuuri)
  • diskrimineerivad avalikku sektorit
  • on väga kallid ja töömahukad
  • Privatiseerimine oli ainuvõimalik lahendus, sest
  • see oli GATTI (WTO) eeltingimus läbirääkimiste alustamiseks
  • riigil puudus raha struktuuripoliitiliseks eesmärkideks ja ta ei saanud oma ettevõtete haldamisega hakkama
  • oli vaja krooni kattevara
  • Väliskapitali kaasamine oli paratamatu, sest
  • sisemise akumulatsiooni arvel võtaks Eesti majanduse ümberkujundamine aega aastakümneid
  • see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimuseks
  • välisinvestorid olid valmis ettevõtete eest kohalikest investoritest rohkem maksma
  • Eesti majandusreformide ebaõnnestunud valdkonnaks peetakse
  • privatiseerimist
  • välisinvesteeringuid
  • kollaseid kaarte, restitutsiooni , maareformi
  • Kui poliitspektri äärmused maailmasõdade vahel radikaliseerusid, siis antiinternatsionaalne parem tiib (globaliseerumisvastased konservatiivid )
  • suundusid fašismi
  • suundusid kommunismi
  • olid halvatud
  • Kaasaegset globaliseerumist (kaupade ja raha liikumist maailmas) on suunanud enim
  • ÜRO
  • erinevate majandusühenduste koostöö
  • tehnoloogia ja liberaalne majanduspoliitika
  • Kaasaegne vabakaubandus põhineb praegu tunduvalt püsivamatel institutsioonidel kui varem, tänu
  • WTO-le
  • ÜRO-le
  • rahvusvahelistele kommertspankadele
  • (Majandus)blokkidesisene integratsioon on
  • sama kiire kui blokkidevaheliste suhete areng
  • aeglasem kui blokkidevaheliste suhete areng
  • kiirem kui blokkidevaheliste suhete areng
  • Vabakaubandustsoon muutub tolliliiduks, kui
  • kõik kaubandusbarjäärid liikmete vahel on kõrvaldatud
  • tegu on ühtse kaubanduspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes
  • iga osaleja võib iseseisvalt kujundada oma kaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes
  • Tolliliit muutub ühisturuks kui
  • lisandub tootmistegurite ( kaubad , kapital , tööjõud) mobiilsus liikmesriikide vahel
  • tegu on ühtse kaubanduspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes
  • ühtlustatakse käibemaksu määrad
  • Ühisturg muutub majandusühenduseks, kui viiakse sisse
  • tootmistegurite mobiilsus liikmesriikide vahel
  • ühtne kaubanduspoliitika mitteliikmesriikide suhtes
  • ühtne valuuta, maksumäärade harmoniseerimine ning ühtne monetaar - ja fiskaalpoliitika
  • Majandusühendus muutub poliitiliseks ühenduseks, siis kui
  • seni iseseisvad riigid moodustavad sisuliselt uue riigi
  • hakatakse välispoliitikat kooskõlastama
  • hakatakse välispoliitika põhimõtteid harmoniseerima
  • Regionaalne majaduslik integratsioon väljendab püüet
  • hiilida kõrvale WTO ettekirjutustest
  • valmistada ette lahkumist WTO-st
  • ületada WTO võimalusi
  • Seda riigimudelit iseloomustab võimu koondumine tõhusa, haritud ja motiveeritud poliitilise eliidi kätte ning täidesaatva võimu oskus oma tahtmist läbi suruda
  • Prantsuse riigimudel
  • Saksa föderalistlik riigimudel
  • Briti mudel
  • Regionaalsel majanduslikul integratsioonil on enamike analüütikute arvates järgmine põhiline takistus
  • riikide roll majanduspoliitika kujundamisel on oluliselt vähenenud
  • ühiskonnagrupid, keda integratsioon otseselt kahjustab, teevad lobitööd oma kaotuste vältimiseks
  • on vastuolu klassikalise ja modernse regionaliseerumise vahel
  • Geopoliitiline ruumimudel, mis näeb maailma loomupärast võimukeset põhjapoolkera parasvöötme ja lähistroopilises tsoonis (seega määravad võimukeskmete paiknemise eeskätt loodusgeograafilised tingimused, on
  • tsentraalne mudel
  • tsonaalne mudel
  • pluralistlik mudel
  • Geopoliitiline ruumimudel, mille järgi on majanduslik ja poliitiline võim maailmasüsteemi tuumas, mis samas domineerib ja ekspluateerib ülejäänud maailma (poolperifeeriat ja perifeeriat)
  • USA-s
  • Jaapanis
  • Hiinas
  • Mitmete Vene majandusteadlaste ja poliitikute (Paršev, Zinovjev, Primakov jt) arvates on globaalmajanduses osalemine Venemaale hukatuslik
  • looduslike tingimuste tõttu
  • ajaloolistel põhjustel
  • sadamate vähesuse tõttu
  • Samuel P. Huntingtoni arvates külma sõja eraldusjoon
  • arvestas tsivilisatsioonide piire
  • arvestas vaid Lääne ja veneortodoksi tsivilisatsioonide piiri
  • jooksis ühe tsivilisatsiooni keskelt läbi
  • Samuel P. Huntingtoni arvates kujuneb globaalpoliitika üha enam
  • kultuurilisi ja tsivilisatsioonilisi jõujooni mööda
  • keelebarjääre mööda
  • majandusblokkidest tulenevalt
  • Samuel P. Huntingtoni määratleb tsivilisatsioonis esmajoones
  • majandusühendustesse kuulumise järgi
  • religiooni põhjal
  • sõjalistesse blokkidesse kuulumise järgi
  • Globaliseerunud (väliskaubanduslikult avatud) maailma suhtelise stabiilsuse enne I maailmasõda tagas tähtsaima asjaoluna
  • imperialistlike suurriikide olemasolu, kes süsteemi tuumikuna seda koos hoidsid
  • migratsioonivood Ameerikasse ja Austraaliasse
  • rahvusvaheline kaubandus
  • Vastuseis I maailmasõja eelsele globaliseerumisele puhkes eeskätt
  • tollastes rikastes tööstusriikides
  • tollastes vaesetes agraarriikides
  • tollastes koloniaalmaades
  • Tollane integratsiooniprotsess (globaliseerumine, väliskaubanduslikult avatud maailm)
  • pidurdus 1905. aasta paiku ja hävis lõplikult enne I maailmasõda
  • pidurdus enne I maailmasõda ja hävis lõplikult I maailmasõja ajal
  • pidurdus seoses I maailmasõjaga ja hävis lõplikult 1930. aastate suure majanduskriisi ajal
  • Leedu ametlik välispoliitika on alates 1996. aastast rõhutanud oma kuulumist
  • Balti regiooni
  • Ida-Euroopasse
  • Kesk-Euroopasse
  • Tänapäeva globaliseerumine on oma tekkepõhjustelt valdavalt
  • kultuurikeskne
  • poliitikakeskne
  • tehnoloogia- ja majanduskeskne
  • Kultuurilise globaliseerumise peamiseks taganttõukajaks on
  • massikommunikatsioonivahendite areng
  • haridustaseme tõus maailmas
  • majandusühenduste vaheline koostöö
  • Võidukad megakompaniid võivad ignoreerida turuseadusi seetõttu, et
  • neil on sisuliselt WTO toetus
  • nende finantsvõimsus on piisav potentsiaalsete konkurentide hävitamiseks
  • nemad kontrollivad logistikat
  • Võidukad megakompaniid võivad ignoreerida riigiseadusi seetõttu, et
  • nende jaoks töötavad parimad juristid
  • nemad sõltuvad seadusandjatest vähem kui seadusandjad neist
  • nad lähtuvad WTO regulatsioonidest
  • Kogu maailm ei saa amerikaniseeruda (üle võtta USA majanduspoliitikat), sest
  • seda ei luba erinevad rahvuslikud identiteedid
  • seda ei luba majandusühenduste omavahelised kokkulepped
  • selleks ei jätku toorainet, energiakandjaid ja ökoloogilisi võimalusi
  • Aglomeratsioon on
  • tööjõu ühte asukohta kogunemine (kontsentreerumine)
  • laomajanduse ühte asukohta kogunemine (kontsentreerumine)
  • kapitali ühte asukohta kogunemine (kontsentreerumine)
  • Selline osa maakera rahvastikust on tegelikult nüüdisaegsetest tehnoloogiatest eraldatud (ei saa isegi nende ülevõtmise ja kasutamisega hakkama)
  • veerand
  • kolmandik
  • pool
  • 1929. aastal alanud majanduskriisist väljuti paljuski
  • sotsiaaldemokraatlike meetoditega
  • liberaalse majanduspoliitikaga
  • konservatiivse majanduspoliitikaga
  • Riikidevahelise tehnosiirde kapitali mudelit on kasutanud edukalt
  • USA
  • Brasiilia
  • Austraalia
  • Selle ettevõtte rahvusvahelise filosoofia puhul eksporttoode on tavaliselt identne kodumaisega ning sisenemisstrateegia põhimõtted samad kui kohalikul turul
  • etnotsentrism
  • polütsentrism
  • geotsentrism
  • Selle ettevõtte rahvusvahelise filosoofia puhul keskendutakse välisturule ja toodet muudetakse vastavalt selle turu vajadustele
  • polütsentrism
  • variotsentrism
  • kvaasitsentrism
  • Intensiivne kasv ettevõtete omandamise teel, kus “ühinevad kaks või enam ettevõtet, mille tulemusena turule jääb üks, kes võtab üle teise ettevõtte varad ja kohustused” on
  • ühinemine (consolidation)
  • liitumine (mergers)
  • koondumine ( concentration )
  • Intensiivne kas ettevõtete omandamise teel, mille puhul “see on kahe või enama ettevõtte kombinatsioon, kus pariteetsetel tingimustel tekib uus ettevõte” on
  • mittemaksustatav reorganiseerimine
  • madalalt maksustatud reorganiseerimine
  • ühinemine (consolidation)
  • Horisontaalse integratsiooni strateegia puhul multinatsionaalsed korporatsioonid
  • paigutavad välismaale päritolumaa tootmise varasemad või järgnevad etapid
  • toodavad välismaal samu tooteid ja sama töötlusastmega kui päritolumaal
  • veavad pooltooteid üle piiri turuhindade asemel ülekandehindadega
  • Korporatsioon , mis koosneb välisfiliaalidest, mis kõik tegutsevad ühes tootmisharus või turustamisvaldkonnas, on
  • paralleelselt integreeritud
  • vertikaalselt integreeritud
  • horisontaalselt integreeritud
  • Korporatsioon, millel on üle maailma filiaale , mis täidavad erinevaid tootmis- või müügiülesandeid, on
  • diversifitseeritud
  • determineeritud
  • vertikaalselt integreeritud
  • Rahvusvaheliste ettevõtete poolt vaheproduktide ekspordil ja impordil kasutatavad ülekandehinnad võimaldavad
  • kanda kasumit kõrge maksukoormusega riikidest madala maksukoormusega riikidesse
  • vältida käibemaksu
  • lihtsustada raamatupidamist
  • Selle võõrriigis asuva tootmisüksuse ülesandeks on toota võimalikult odavalt
  • algtehas (source factory )
  • eelpost-tehas (outpost factory)
  • filiaal tootmistsehhi õigustes ( offshore factory)
  • Selle võõrriigis asuva tootmisüksise ülesandeks on leida organisatsioonile vajalikke (inim)ressursse teatud kindlast regioonist
  • juhtiv tehas ( lead factory)
  • teenindav tehas (server factory)
  • eelpost-tehas (outpost factory)
  • Seda tüüpi rahvusvaheline ettevõte algab müügiesinduste loomisega ja jätkub hiljem tootmise üleviimisega välisturule
  • multilokaalne ettevõte (Euroopa mudel)
  • multinatsionaalne ettevõte (USA mudel)
  • globaalne eksportöör (Jaapani mudel)
  • Seda tüüpi rahvusvaheline ettevõte on võimeline pakkuma välisturgudel kodumaiseid tooteid erinevate jaotuskanalite kaudu
  • globaalne eksportöör (Jaapani mudel)
  • kohandunud (multidomestic) ettevõte
  • transnatsionaalne ettevõte
  • Seda tüüpi rahvusvaheline ettevõte ei näe maailma ühtse turuna, vaid hoopis individuaalsete turgude kogumine
  • multilokaalne ettevõte (Euroopa mudel)
  • globaalne ettevõte
  • transnatsionaalne ettevõte
  • Rahvusvaheliste ettevõtete transnatsionaalne strateegia
  • hõlmab samaaegset keskendumist kulude alandamisele, oskuste ja toodete ülekandmisele ning kohalike oludega kohandumisele
  • püüdleb kulude vähendamisele kogemus- ja asukohasäästude kaudu; strateegiaks on üldjuhul tsentraalse juhtimise ja kontrolli säilitamine
  • on rajatud oma toote pakkumise, turundus - ja äristrateegia kohandamisele asukohariigi oludele vastavaks
  • Seda strateegiat viivad ettevõtted rahvusvahelise tegevusega ellu siis, kui ettevõttel on väärtuslik oskusteave, mis puudub väliskonkurentidel, ning ollakse turu nõudluse ja kulude suhteliselt nõrga surve all
  • globaalne ( global ) strateegia
  • kohandumise (multidomestic) strateegia
  • rahvusvaheline (international) strateegia
  • Vaatamata madalale rentaablusele ei vähene põllumajandus enamikes tööstusriikides alla kriitilise piiri eelkõige järgmistel põhjustel
  • riigi majanduspoliitika näeb ette toiduainetega isevarustamist
  • paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil
  • tugev toiduainetööstuse lobi
  • Põllumajandustoodete hindu reguleeritakse Euroopa Liidus põhiliselt järgmiste instrumentidega
  • eesmärgihinnad ja sekkumishinnad
  • kvoodid ja limiidid
  • eksport ja import
  • Bioloogiliste liikide hävinemine on majanduspoliitiliselt ebasoovitav eelkõige järgmisel põhjusel
  • väheneb turism
  • teravnevad eetilised probleemid
  • hävineb geneetiline materjal kui tooraine
  • Inimese ja looduskeskkonna suhteid käsitlev filosoofia “preservatsionism”
  • rõhutab vastustustundlikku käitumist keskkonna ees, mis peaks säilitama ressursse ja tulevastele põlvedele
  • rõhutab muuhulgas looduse vaimset ja kultuurilist väärtust inimese jaoks
  • vaatleb inimest kui terviklikku ökosüsteemi loomulikku osa
  • Keskkonnaprobleemide tekke põhjust seletamiseks eksisteeriv teooria “sügav ökoloogiadeep ecology
  • näeb probleemi inimkeskse maailmavaate domineerimises
  • väidab, et kuna keskkonna objektidel puudub tihti konkreetne omanik, pole keegi huvitatud nende pikaajalisest säilitamisest, vaid ainult lühiajalisest ekspluateerimisest
  • seletab keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ajalooliste kultuuritraditsioonisega ja erinevates riikides ajaloo jooksul kujunenud mõttemallidega
  • Keskkonnaprobleemide tekke põhjust seletamiseks eksisteeriv teooria “sisemise väärtuse teooria – intrinsic value theorists)
  • näeb keskkonnaprobleemide põhjusena majanduslikku oligarhiat ja demokraatsia nõrkust
  • väidab, et inimene peab nägema loodust omaette väärtusena ja vastavalt sellele ka käituma
  • näeb keskkonnaprobleemide ühe põhjusena naiste ja meeste mõtteviisi erinevusi
  • Kaudsed maksud majandusliku keskonnameetmena kehtestatakse
  • maksude näol sellistele toodetele, mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötamist või hävitamist
  • hinnalisana sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine, samuti toodetele, mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist või hävitamist
  • jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda
  • Sooritustagatis majandusliku keskkonnakaitsemeetmena
  • määratakse saastajatele, kes ei täida normatiivseid nõudeid
  • makstakse firma poolt võimudele teatud summa; tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt, saab firma sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte
  • on firma kindlustus juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahjud või katta saastuse likvideerimiskulud
  • Looduskaitselisteks prioriteetideks on Eestis
  • väärtuslike maastike ja maastikuosade säilitamine
  • haruldaste ja hävimisohus olevate looma- ja taimeliikide kaitsmine
  • inimese elukeskkonna ja biotoopide kaitsmine
  • Eesti edu jäätmete emissiooni vähendamisel 1990. aastatel oli suuresti tingitud
  • tootmismahtude langusest
  • emissioonimaksu sisseviimisest
  • kaasaegsete keskkonnatehnoloogiate rakendamisest
  • Puhas turumajandus kui majandussüsteem oli 19.sajandi Inglismaal
  • Eesti Vabariigi majanduspoliitika reformide algetapil (1990. aastate alguses) seisnes sisuliselt
  • sõjakommunismi meetodite rakendamises
  • liberaliseerimise ja makrostabiliseerimise samaaegses rakendamises
  • riigikapitalismi ja “kolmanda tee” samaaegses rakendamises
  • Eesti majandusarengu kulgemises on viimase 300 aasta jooksul olnud väga järske muutusi
  • välispoliitiliste sündmuste tõttu
  • sisepoliitiliste sündmuste tõttu
  • majanduslike prioriteetide muutumise tõttu
  • Eesti NSV oli sisuliselt
  • NSV Liidu autonoomne piirkond
  • NSV Liidu haldusüksus
  • NSV Liidu osariik
  • Eesti NSV tööstuse ekstensiivne arendamine sõjajärgsel perioodil
  • toimus suuresti Leningradi tööstusringkondade survel
  • oli NSV Liidus unikaalne ettevõtmine
  • oli NSV Liidus täiesti tavaline industrialiseerimiskampaania
  • Paljud tootmisvõimsused Eesti NSV tööstuses loodi esmajoones
  • tööpuuduse vähendamiseks ja kohaliku turu varustamiseks
  • Lääne turule eksporttoodangu valmistamiseks
  • migratsiooni soodustamiseks ja Idaturu varustamiseks
  • Sõjajärgsel perioodil oli Eesti NSV-s investeerimine enamiku teiste NSV piirkondadega võrreldes
  • majanduslikult vähemefektiivne
  • majanduslikult enamefektiivne
  • majanduslikult sama efektiivne
  • Ida-Virumaa tööstusliku arengu sõjajärgsel perioodil määras suuresti
  • Narva hüdroelektrijaam
  • seal asuv uraanimaagi leiukoht
  • Kreenholmi manufaktuur
  • Sõjajärgsel perioodil oli Eesti NSV tööstuse arendamise prioriteediks
  • laiatarbekaupade tootmine
  • ehitusmaterjali tootmine
  • toomisvahendite toomine (rasketööstus)
  • Eesti NSV suurtel tööstusettevõtetel olid erinevalt Lääneriikide ettevõtetest lisaks tootmisele ka
  • paljud sotsiaalse teenindamise ja kontrolli funktsioonid
  • suured turustusorganid
  • suured konstruktori- ja tehnoloogiabürood
  • Eesti NSV tööstus ei pidanud maailmakonkurentsiga arvestama tänu
  • hindade erinevusele sise- ja välisturul
  • NSV Liidu dumpinguhindadele
  • tänu NSV Liidu suurele turule, tohututele loodusressurssidele ja defitsiidimajandusele
  • Partnerlus - või konsensuskapitalismi näiteks tänapäeva maailmas on
  • Põhjamaad
  • Jaapan
  • Tšehhi
  • Otsesteks protektsionistlikeks meetmeteks peetakse
  • toetusi uute toodete väljatöötamiseks
  • impordi piiramiseks rakendatavad kvoodid ja litsentsid
  • riiklikult koordineeritud uurimis- ja arengutegevuse ning teholoogia siirde programme
  • Eesti NSV tööstuse materjali- energia- ja transpordimahukus oli tingitud
  • kohalike elektrijaamate ja tiheda raudteevõrgu olemasolust
  • energiakandjate ja tooraine madalatest hindadest NSV Liidus
  • kohalike põlevkivivarude olemasolust
  • Põrast Vabadussõda läbiviidud maareform oli majanduslikust seisukohast vaadatuna
  • progressiivne, sest lõi eeldused efektiivse väiketootmise arenguks
  • tagurlik , sest lõhkus hästi funktsioneeriva mõisatootmise (suurtootmise)
  • paratamatu, sest valdav osa mõisate omanikest oli Eestist lahkunud
  • Pärast II maailmasõda Eesti põllumajandus
  • spetsialiseeriti valdavalt kodumaise jõusööda ja teravilja baasil liha ning piima tootmisele
  • spetsialiseeriti valdavalt sisseveetava jõusööda ja teravilja baasil liha ning piima tootmisele
  • spetsialiseeriti valdavalt sisseveetava jõusööda ja kodumaise teravilja baasil liha ning piima tootmisele
  • Postkommunismi uurijad nimetavad ühiskonna ümberkujundamist
  • transaktsiooniks
  • transitsiooniks
  • transformatsiooniks
  • Mõtlemise sekulariseerimist (mõtlemise religioossete vormide asendamist ilmalikega), tööstusühiskonna kujunemist ja selle ühiskonna demokratiseerimist nimetatakse
  • premoderniseerimiseks
  • postmoderniseerimiseks
  • moderniseerimiseks
  • Enamik ühiskonnateadlasti peab NSV Liitu
  • premodernseks
  • modernseks
  • antimodernseks
  • Kiire inflatsioon ja rahareformi ebasoodus vahetuskurss
  • vähendas oluliselt ettevõtete käibevahendeid
  • muutis oluliselt ettevõtete käibevahendite struktuuri
  • aeglustas oluliselt käibevahendite ringlust
  • 1990. aastate alguses kerkisid Eesti majanduses juhtpositsioonidele noored, sest
  • vanad juhid ei toetanud kavandatavaid reforme
  • vanade kogemustega polnud muutunud situatsioonis suurt midagi peale hakata
  • vanad majandusjuhid siirdusid massiliselt poliitikasse
  • Kogu Eesti tööstuse (kõigi tööstusharude) toodangu vähenemise põhjuseks oli
  • kohaliku toorainebaasi vähenemine
  • Idaturu vähenemine, tooraine ja energia kallinemine, siseturu ostujõu langus
  • ehitustööde mahu vähenemine
  • Eesti toiduainetetööstuse mahu vähenemist tingis oluliselt
  • varuosade puudumine
  • Lääne standardite kehtestamine
  • toiduainete import
  • Miks müüdi 1990. aastate alguses suur osa põllumajandussaadustest otse põllumajandustootjate poolt kaupluste uste taga?
  • toiduainetetööstuse tootmisvõimsused olid oluliselt vähenenud
  • toiduainetööstus oli põllumeestele tooraine eest võlgu
  • nii õnnestus vältida maksustamist
  • Eesti mööblitööstuse mahu vähenemist tingis oluliselt
  • Püssi kombinaadi müümine Soome kapitalile
  • elamuehituse mahu langus
  • Standardi ja Tarmeko võitlus turu pärast
  • Eesti ehitusmaterjalidetööstuse mahu vähenemist tingis enim
  • ehitustööde mahu vähenemine ja struktuuri muutumine
  • välismaiste ehitusmaterjalide import
  • ehitusettevõtete suured materjalivarud
  • Eesti energeetika mahu vähenemist tingis enim
  • energiasäästlikumate tehnoloogiate kasutuselevõtt
  • energiatarbijate mugavuste vähenemine
  • kogu majanduse toomismahtude vähenemine
  • Statistikaameti andmetel moodustas Eesti tööstuse 1994. aasta toodang 1989. aasta toodangust
  • alla poole
  • kaks kolmandikku
  • kolm neljandikku
  • Tegelikult oli suurmajandite likvideerimine sundotsus, sest
  • see oli Rahvusvahelise Valuutafondi eeltingimus laenude saamiseks
  • see oli Maailmapanga eeltingimus laenude saamiseks
  • suur osa kolhooside ja sovhooside varast erastati juba 1990-1991
  • Riigi seisukohast vaadatuna on Eesti põllumajanduse põhiprobleemiks
  • põllumajandustoodangu vähenemine
  • tööhõive ja sotsiaalprobleemid ääremaadel
  • raskused toiduainetööstuse toorainega varustamisel
  • Selle teoreetiliseks aluseks on traditsiooniline neoklassikaline majandusteadus, mille põhiprobleemiks on ühiskonna rikkust maksimeeriva ressursipaigutuse saavutamine
  • Stockholmi konsensus
  • Berliini konsensus
  • Washingtoni konsensus
  • Ettevõtte senise edukuse Eestis on määranud enamasti
  • võime leida oma nišš maailmaturul ja hankida investeeringuid
  • EAS-ilt saadud toetuste suurus
  • Kaubandus- ja Tööstuskojalt saadud abi ekspordivõimaluste leidmiseks
  • Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi suutmatus riigile kuuluvaus ettevõtteid hallata oli suuresti tingitud sellest
  • toimus kiire üleminek käsimajanduselt turumajandusele
  • IMF ja Maailmapank keelasid ettevõtete direktiivse juhtimise
  • katkesid sidemed NSV Liidu ministeeriumitega ja kompartei tegevus
  • Väliskapitali kaasamine privatiseerimisel oli paratamatu sest
  • välisinvestorid olid valmis ettevõtete eest rohkem maksma
  • kodumaist kapitali oli vähe
  • see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimus
  • Esimeses laines suurte ja keskmiste ettevõtete erastamisel langes Eesti insaiderite kätte umbes 40% ettevõtetest, praeguseks on insaiderite kätte jäänud 10% ringis
  • Eesti rahvusvaheline reiting on kõige kõrgem
  • majandusvabaduse osas
  • inimarengu indeksi alusel
  • globaalse konkurentsivõime alusel
  • Eesti Tuleviku-uuringute instituudi koostatud tulevikustsenaariumi ühe võimaliku arengutee “Lõuna-Soome” arengustsenaariumi korral
  • jääb Eesti ainult Soome ettevõtete huvisfääri
  • jääb Eesti Skandinaavia ja eriti Soome ettevõtete huvisfääri
  • jääb Eesti põhiliselt transnatsionaalsete korporatsioonide huvisfääri
  • Eesti Tuleviku-uuringute instituudi koostatud tulevikustsenaariumi ühe võimaliku arengutee “Suur mäng” arengustsenaariumi korral
  • on väga suur kihistumise oht
  • on keskmine kihistumise oht
  • on väike kihistumise oht
  • Ettevõtjate meelest on ühiskondlik kokkulepe vajalik selleks, et
  • minimaalpalk ja maksumäärad külmutatakse ühiskondliku kokkuleppe kehtimise ajaks
  • keskmine palk tõuseks ühiskondliku kokkuleppe kehtimise ajal vaid inflatsiooni kompenseerimiseks
  • majandus- ja sotsiaalpoliitika oleks stabiilne ega sõltuks konkreetsest valitsusest ega valimistest üldse
  • Ühiskondlikku kokkulepet võib käsitleda kui
  • parteide omavahelist kokkulepet majandus- ja sotsiaalpoliitika küsimustes
  • ametiühingute sekkumist majandus-ja sotsiaalpoliitikasse
  • kolmepoolsete läbirääkimiste arendust
  • Rahvuslik kokkulepe tuleks senise plaani kohaselt sülmida järgnevate partnerite vahel
  • tööandjad, ametiühingud , valitsus
  • tööandjad, ametiühingud, valitsus, kolmas sektor
  • tööandjad, ametiühingud, parteid, kolmas sektor
  • Kagu- Aasia riikide majanduspoliitiliste instrumentide kasutamine Eestis on raske järgmistel põhjustel:
  • seal pole veel välja kujunenud klassikaline tarbimisühiskond
  • seal on töötajatele arvestatavaks hüvituseks tunnustus firma sees
  • seal on teised demokraatlikud reeglid ja poliitiline kultuur kui Euroopas
  • Euro kursi muutus dollari suhtes pole arvestatavalt mõjutanud Euroopa riikide majandusi järgmisel põhjusel
  • EL majandus on suhteliselt suletud
  • jeeni nõrgenemine dollari suhtes on seda osaliselt kompenseerinud
  • euro tõus jeeni suhtes on seda osaliselt kompenseerinud
  • Sotsiaalpoliitiline ühiskonnamudel, kus laste kasvatamine ja muud sotsiaalküsimused (sh vanurite hooldus( on jäetud suurperede hooleks, on
  • perekonnamudel
  • traditsiooniline mudel
  • hõimumudel
  • Riigi käitumismudel, mida iseloomustavad märksõnad: stabiilsus, konsesnsus, regulatsioon, on ( Stephen Garelli järgi)
  • Põhja-Euroopa mudel
  • Anglo-Saksi mudel
  • Lõuna-Euroopa mudel
  • Kapitalismi mudel, kus riikliku vahelesegamise määr on suhteliselt madal, kuid poliitiline süsteem sunnib ettevõtjaid arvestama töötajate vajadustega, on
  • turujõudude kapitalism (market-led capitalism)
  • partnerlus- või konsensuskapitalism (consensual capitalism)
  • riigikapitalm (state-led capitalism)
  • Vasakule Paremale
    II Kontrolltöö majanduspoliitikas #1 II Kontrolltöö majanduspoliitikas #2 II Kontrolltöö majanduspoliitikas #3 II Kontrolltöö majanduspoliitikas #4 II Kontrolltöö majanduspoliitikas #5 II Kontrolltöö majanduspoliitikas #6 II Kontrolltöö majanduspoliitikas #7 II Kontrolltöö majanduspoliitikas #8 II Kontrolltöö majanduspoliitikas #9 II Kontrolltöö majanduspoliitikas #10 II Kontrolltöö majanduspoliitikas #11 II Kontrolltöö majanduspoliitikas #12 II Kontrolltöö majanduspoliitikas #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AKE Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    13
    docx

    II Kontrolltöö majanduspoliitikas

    c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel a paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil b linnades valitseb suur tööpuudus c riiklik majanduspoliitika takistab linnastumist 6 Põllumajandustoodang liigub käesoleval ajal Euroopas a odavast Idast kallisse läände b kallist läänest odavasse itta c suhteliselt odavast lõunast suhteliselt kallisse põhja 7 Euroopa Liidu regionaalpoliitiline programm Europe 2000 konstanteerib, et tulevikus koondub põllumajanduslikult rakendatud tööjõud paratamatult Vahemere maadesse a 60% b 75% c 85%

    Majanduspoliitika
    thumbnail
    3
    doc

    II kontrolltöö mõned küsimused

    aprilliks 1994 c. aprilliks 1993 4. Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a. põllumajandustoodangu vähenemine b. raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c. tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5. Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel a. paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil b. linnades valitseb suur tööpuudus c. riiklik majanduspoliitika takistab linnastumist 6. Euroopa Liidu praeguse põllumajanduspoliitika peamiseks algpõhjuseks oli a. tööstuse vajadus täiendava tööjõu järele b. põllumajanduse tootmismahtude suurendamise vajadus c. hirm põllumajanduspiirkondades poliitiliste äärmuste tekkimise ees 7. Põllumajandustoodang liigub käesoleval ajal Euroopas a. odavast Idast kallisse läände b. kallist läänest odavasse itta c

    Majanduspoliitika
    thumbnail
    23
    doc

    Eesti majandus 20. sajandil

    EESTI MAJANDUSE OLUKORRAST 1900 ­ 1918. a. Majanduse üldiseloomustus Majanduse areng sõltus ülevenemaalise turu nõuetest ja vajadustest Kohalikul toorainel baseeruv ja kohaliku turu vajadusi rahuldav tööstus oli valdavalt väiketööstus. Tähtsamateks harudeks olid: · mineraalide töötlemine · toiduainetööstus · puidutööstus Perioodil 1900 ­ 1913 suurenes tööstustoodang umbes 2,4 korda. Tööstuse kogutoodangus moodustas 1/3 tekstiilitööstuse toodang Teisel kohal oli toiduainetööstus (peamiselt viina ja piirituse tõttu) Kolmandal kohal oli metallitööstus. Kergetööstus andis sajandivahetusel 62 % tööstuse kogutoodangust. Metallitööstus hakkas üle kanduma Tallinnasse, kus paiknes ¾ metallitööstuse ettevõtetest. Narva ja Tallinn andsid kokku 77,9 % tööstuse kogutoodangust. Esimese maailmasõja eel sõjatööstuse ettevõtteid ei olnud. Vahetult enne sõda ehitati laevatehase

    Majandus
    thumbnail
    196
    pdf

    Makroökonoomika

    3) ergutab kolmanda ja neljanda lapse sündi perre, selleks muudab seadusi selliselt, lli lt ... 4)) maksab alates vanemahüvitise maksmise lõppemisest pp lapsetoetust p kolmanda jja järgneva lapse kohta 2000 krooni kuus; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika Valitsusliidu majanduspoliitika j p p pikaajaline j eesmärk on Eesti inimeste jjõukuse suurendamine. Selleks peame vajalikuks senise eduka liberaalse majanduspoliitika edasiarendamist ning Eesti majanduse struktuuri ümberorienteerimist suuremale tootlikkusele efektiivsemale energia tootlikkusele, energia- ja materjalikasutusele ning teadmiste tootmisele

    Makroökonoomika
    thumbnail
    35
    doc

    AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE

    http://www.mtk.ut.ee/ aineinfo (int) sorteerimata / Avaliku koduleheküljele sektori ökonoomika ja juhtimine. 5 SISSEJUHATUS Läbi aegade on majandusteadlasi huvitanud, kuidas mõjutab valitsuse tegevus või tegevusetus majandust ja ettevõtlust? Kas majandustegevust teostavad ainult eraettevõtted või on sellega kuidagi seotud ka riigipoolne majanduspoliitika? Käesolev loengukonspekti eesmärk on anda ülevaade avaliku sektori ökonoomika teooriast ja praktikast. Selle sees püütakse selgitada avaliku sektori erinevaid seoseid majanduspoliitika, riigirahanduse ja ettevõtluskeskkonna vahel ning mil viisil valitsus mõjutab oma tegevusega või tegevusetusega eraturge. Käsitletakse avaliku sektori mõju eelarvepoliitikale teoorias ja praktikas, analüüsitakse eelarvelise planeerimise ja riigi kulude efektiivsuse hindamise

    Juhtimise alused
    thumbnail
    116
    pdf

    Sissejuhatus majandusteooriasse

    kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks. Sellest tulenevalt nimetatakse mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. Makroökonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Makroökonoomika läheneb probleemide lahendamisele majanduspoliitika seisukohast lähtudes. Makroökonoomika eraldus üldisest majandusteooriast eraldi suunana 1930- ndatel aastatel nn. Suure Depressiooni ajal. Suuna põhiliseks loojaks peetakse John Maynard Keynes`it, kes pidas majandusnähtuste uurimisel oluliseks lähtuda rahvamajandusest kui tervikust. 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Majanduses loetakse vajalikuks lahendada 3 põhiprobleemi: MIDA toota? KUIDAS toota? ja KELLELE toota? . Need küsimuse peab lahendama,

    Majandusõpe
    thumbnail
    25
    docx

    Eesti lähiajalugu

    Ka kunstiajaloos teatud piir, mis tähistab eesti kunsti autonoomia algust. Perioodiraja selge lõpp on aasta 1968: NSVL-i ja satelliitriikide sõjavägede sisseviimine Tšehhoslovakkiasse 20. augustil. Kollektiivpsühholoogiliselt tähendab see Eesti ajaloos kohanenuile ja kaasajooksikutele illusioonide täielikku lõppu, seega küünilisuse uude ajajärku astumist. - Stagnatsiooniaeg 1965/1968 – 1978 1970. aastate lõpus algas üleliiduline varjatud majanduskriis. Nõukogude majanduspoliitika ei osanud naftakriisile kuidagi muud moodi reageerida, kui tootmismahte suurendad püüdes ning teadus-tehnilist revolutsiooni ignoreerides. Eesti põllumajanduses alas 1975. a agrotööstuskomplekside rajamine. Majanduslik ja poliitiline stagnatsioon käsikäes: 1970. aastate lõpus levis dissitentlus ning sellega kaasnev poliitilise surve tugevnemine. 1978. aasta lõpust tugevneb venestamise surve. - Stagnatsiooni II periood 1979 – 1987 Stagnaaja II pool

    Eesti Lähiajalugu
    thumbnail
    92
    pdf

    EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

    EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 ­ 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann

    Loomakasvatus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun