6. RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID Riigid võivad koostööd teha järgmistes vormides: Vabakaubanduspiirkond Tolliliit Ühisturg Majandusliit Organisatsioonid võib jagada kolmeks: 1) Toorainekartell lepitakse kokku tootmismahus, mis mõjutab ka hinda 2) Piirkondlikud majandusühendused peamine eesmärk on kaubavahetuse lihtsustamine 3) Kogu maailmamajandust koordineerivad organisatsioonid 1) Toorainekartell OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon moodustati 1960 eesmärk kaitsta naftat tootvate maade sissetulekut ja huvisid rahvusvahelistel turgudel liikmed: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Venezuela, Alzeeria, Indoneesa, Liibüa, Nigeeria, Katar, AÜE, Angola, Albaania miks nii edukas
põllumajandus saadused) 3 põlvkond 20 saj keskpaik (tegeleb hankimisega, tehnoloogia on täiustunud ja kasutusele on võetud transport et kaup kiiremini kohale viia) 4 põlvkond 20 saj lõpp (ettevõtlusvõrgustik, igaüks teeb niipalju mida oskab ... ja neid mida ei osata ostetakse sisse nt koolis koristajad või firmas raamatupidajad) Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Jaotatakse: · Majandusühendused riigid, kes teevad oma vahel tugevat koostööd. Leidub kogu maailmas Riikidevaheline kaubandus · Toorainekartell siia kuuluvad riigid, kes toodavad mingit toorainet või põllumajandussaadusi (nt kohvi ja tee) 1) Majandusühendused · ASEAN kagu- aasia maade assetatsioon, sinna kuuluvad kagu- aasia riigid ning asutati see 1967a. Peamiseks ülesandeks on toetada enda assotsiatsioone, abistada neid, arendada
tagasilöök),säästab oma maa keskkonda,turg laieneb. Kasu asukohamaale: uued töökohad, tööjõu haritus paraneb,infrastruktuur paraneb, elanike elatustase tõuseb(uued töökohad, palka rohkem),maksud jäävad riiki,kaasab asukohamaa firmasid,uus tehnoloogia.Probleemid : kui mujal odavam tööjõud, viiakse tootmine teise riiki;eripära kadumine;töötajate kultuurilised erinevused; keskkonna probleemid;kasum viiakse välja. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid:1)majandusühendused- teenuste,kapitali,kaupade,tööjõu vaba liikumine. EU-Euroopa Liit,27 riiki,kõige üldisem, kapitali,tööjõu,kaupade,teenuste vaba liikumine. NAFTA-Põhja Ameerika vabakaubanduse assotsiatsioon,Kanada,USA,Mehhiko,kaotada liikmes riikide vahel olevad tollimaksud ja kvoodid. EFTA-Euroopa vabakaubanduste assotsiatsioon,kõik europa riigid(üle40 riigi). ASEAN-Kagu-Aasia maade assotsiatsioon.Kagu Aasia maad liitunud Jaapani vastu. APEC-
Majandusorganisatsioon · Majandusühendused · Väliskaubandus, rahandus · Toorainekartellid WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon. Reguleerib maailmakaubanduse vastavate lepetega selle liberaliseerimise suunas. IMF- Rahvusvaheline valuutafond. Riikidevahelise koostöö reguleerimine, krediidi võimaldamine liikmesriikidele. NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon. Kanada, Mehhiko, USA. Liikmesriikide vaheliste kaubandustõkete puudumine, firmade tegevuse korraldamine. EFTA ehk Euroopa Majanduspiirkond
Orjad olid töötud ning kirjaoskamatud, neile tuli anda perekonnanimed. Sellega ei lepitud lõunas, kus loodi rida rassistlike organisatsioone. 2.USA kiire tööstusliku arengu põhjusi 19. sajandi teisel poolel. · Maavarad · Arvukas sisserännanud tööjõud · Lai siseturg(linlased ostsid enamuse tööstuskaupadest poest) · Puudusid suured sõjalised kulutused. · Raudtee ehitamine(sidus riigi erinevaid osasi) 3. Kuna majanduslik konkurents oli tugev, tekkisid suured majandusühendused, monopolid, mida USA's nimetati trustideks. Ühendriikide peamine majandusharu oli põllumajandus, kus käsitöö asendus masinatega. Lääne hõlvamise käigus asustati indiaanlased ümber reservaaatidesse. See viis sõdadeni indiaanlaste ja uusasukate vahel. Kiire linnastumise tagajärjel olid 19. sajandi lõpuks saanud miljonilinnadeks New York, Chigago ja Philidelphia. Linnastumine tõi kaasa hulga probleeme: korterikitsikus, töötingimuste halvenemine, vaesus jne
neisse ei taheta investeerida ning vaesus suureneb ei võta oluliselt osa maailmamajanduses Aafrika = Mosambiik + Somaalia + Tsaad Afganistan + Jeemen 7. RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID Riigid võivad koostööd teha järgmistes vormides: Vabakaubanduspiirkond Tolliliit Ühisturg Majandusliit Organisatsioonid võib jagada kolmeks: 1) Toorainekartell lepitakse kokku tootmismahus, mis mõjutab ka hinda 2) Piirkondlikud majandusühendused peamine eesmärk on kaubavahetuse lihtsustamine 3) Kogu maailmamajandust kordineerivad organisatsioonid 1) Toorainekartell OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon moodustati 1960 eesmärk kaitsta naftat tootvate maade sissetulekut ja huvisid rahvusvahelistel turgudel liikmed: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Venezuela, Alzeeria, Indoneesa, Liibüa, Nigeeria, Katar, AÜE, Angola, Albaania miks nii edukas
majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi. Puudused enamikel juhtudel ei võimalda kaupade ja reisijate “uksest-ukseni” vedu; on mõningatel juhtudel, võrreldes auto- ja raudteetranspordiga, aeglasem; reeglina esineb vajadus kaupade ümberlaadimiseks või reisijate ümberistumiseks;
pakkumisest.(euro) Fikseeritud vahetuskurss – kindel ja konkreetne nõudlus ja pakkumine.(rubla) 20) Devalveerimine on rahaväärtuse langetamine, teise valuuta suhtes. Revalveerimine on rahaväärtuse tõstmine, teise valuuta suhtes. Majandusühendus on majandusliku koostöö organisatsioon. See on rühmitus majandusühendusse ühinenud riikidest. Meile kõige tuttavam näide on Euroopa Liit ning selle liikmesriigid. Erinevad majandusühendused: IMF – Rahvusvaheline valuutafond – rahvusvaheline krediidi ja valuutaorganisatsioon. Selle eesmärgid on valuutade konverteeritavuse taastamine, multilateraalse maksesüsteemi loomine, korrastatud valuutasuhete loomine, et tagada stabiilne vahetuskursside süsteem, maksebilansi defitsiidiga riikidele finantsilise toetussüsteemi loomine, et neid maksebilansi tasakaalustamiseks ja valuuta stabiliseerimiseks lühiajaliselt krediteerida, rahvusvahelise
1. WTO (ehk World Trade Organisation) ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon- reguleerib liikmesriikidevahelist kaubavahetust. Eesti kuulub sinna organisatsiooni 2. IMF (ehk International Monetary Fund) ehk Rahvusvaheline Valuutafond- üritab vältida järske valuutakursside kõikumisi ning leevendada riikide finantskriise. Eesti kuulub sellesse organisatsiooni 3. Maailmapank ehk World Bank ehk WB- organisatsioon, mis annab riikidele laenu Piirkondlikud majandusühendused: (mitut vaja??) 1. NAFTA 2. EFTA 3. (EU) Vabakaubanduspiirkonnad- riikide ühendus, kus liikmesmaad kauplevad omavahel piiranguteta 4 Jaguneb koostöövormideks: 1. tolliliit- riikide koostöövorm, kus liikmesmaade vahel kaubandustõkked puuduvad ning liiduväliste riikidega on kaubavahetuses kehtestatud ühtsed reeglid 2
+ rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsete toodete turule tulekut + hinnad lähevad alla + suurenevad rahvusvahelised investeeringud - investeeringud on teatud piirkondades - suureneb rahvusvaheline migratsioon - väikefirmad tõrjutakse turult välja 4.Rahvusvahelised majandus organisatsioonid Jagunevad 3: 1)toorainekartellid mingit toorainet või põllumajandussaadusi eksportivate riikide ühendused.OPEC 2)majandusühendused riigid teevad koostööd,kas mõnes või kõikides majandus valdkondades Eesmärk:vabakauba vahetus.EFTTA,NAFTA,ASEAN,APEC,EL 3)Maailmamajandust koordineerivad organisatsioonid WTO,IMF,IBRD(Maailmapank) 1) OPEC naftat eksportivate riikide org.(1960). - 11 liiget (Iraan,Iraak,Kuveit, SaudiAraabia,Venezueela,Alzeeria,Indoneesia, Liibüa, katar, nigeeria, aüe) - Kontrollib nafta hinda - Kaitseb liikmete huve
c. on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; d. omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; e. omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; f. on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi. Puudused: a. enamikel juhtudel ei võimalda kaupade ja reisijate “uksest-ukseni” vedu; b. on mõningatel juhtudel, võrreldes auto- ja raudteetranspordiga, aeglasem; c. reeglina esineb vajadus kaupade ümberlaadimiseks või reisijate ümberistumiseks; d. erandjuhtudel – suur keskkonnareostuste oht (laevaavariide puhul kütuse ja mürgiste kaupadega); e
· Vaesed riigid o Pole kapitali, loodusvarasid ega usinaid tööinimesi o Muutunud globaalse maailmamajanduse seisukohalt tähtsusetuks o Afganistan, Jeemen, Nepal, Ruanda, Niger, Eritrea 1.8. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid · Suunavad riikidevaheliste majandussidemete arendamist, sh ka RVE tegevust · Põhjuseks: globaliseerumine ja rahvusvahelise tööjaotuse kasv · Regionaalsed majandusühendused kuna riigid ei suuda kõigis pisiasjades kokku leppida ja ühtseid reegleid kehtestada · Tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT) - 1948 o Ülesandeks alandada imperiaalsete ja riiklike majanduste huvides püstitatud kaubandustõkkeid o Reorganiseeriti 1994 asemele moodustati · Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) o Üle 140 liikme o Eesmärgiks elavdada rahvusvahelist kaubandust tuleb kõrvaldada kaubandussuhetest kitsendused ja barjäärid; alandada
juriidiliselt kui kui faktiliselt. Kohtusüsteem eesotsas Riigikoguga on õigustmõistev institutsioon, mis tegutseb oma funktsioonidele vastavalt kui majanduspoliitika kandjate kontrolliinstants. Lisaks on ka täiendavad otsustusinstitutsioonid nagu avalik- õiguslikud omavalitsus institutsioonid (kaubandus- ja tööstuskojad), ametiühingud ja tööandjate ühendused, majandusühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid (EL, IMF, WTO). 24. Mõjuinstitutsioonid Mõjuinstitutsioonide ülesandeks on eelkõige nõuandvate funktsioonide täitmine, st praktilise majanduspoliitika kritiseerimine; lahendusettepanekute tegemine; oluliste probleemide tõstatamine jne. Mõjuinstitutsioonide hulka kuuluvad parteid; huvigrupid; ühendused ja liidud, turul domineerivad ettevõtted; massimeediumid ja teadus. 25. Majanduspoliitika faasid
o Siseriiklik poliitika o Intergovernmentalism o Realism Regionalismi ajalugu II maailmasõja järgne nähtus 1950ndate ja 60ndate edu Langus 1970ndatel 3.maailm Uus tõus 1980ndate lõpus ja 90ndatel Regionalismi tunnused Sotsiaalne ja kultuuriline homogeensus; Sarnased hoiakud ja käitumine; Poliitiline vastastikune sõltuvus; Majanduslik vastastikune sõltuvus; Geograafiline lähedus Regionaalsed majandusühendused WTO raamistik EL NAFTA Mercosur Andide Kogukond Asia-Pacific Trade Agreement (APTA) ASEAN Free Trade Area (AFTA) South Asian Free Trade Area (SAFTA) SRÜ Loeng XI - neoklassikaline majandusteooria Definitsioon Gilpin ,,meetodite ja teooriate kogu, mida aktsepteerivad ja kasutavad enamus majandusteadlasi" Tekkimine o Isik kes tuleb teooria peale ja teeb alumist. Piirab
Neoliberalistid näevad praegust globaliseerumist kui positiivset, progressiprotsessi, mis loob töökohti ja tõstab elatustaset kogu maailmas. Globaliseerumise kultuurilist sarnanemist N-lib ei rõhuta, kuid näeb seda pigem positiivsena. Enamik suuri lääneriike on 80ndatest omaks võtnud N-lib poliitika, eestvedajad on Bretton Woodsi organisatsioonid. N-lib’i toetavad eelkõige suurkorporatsioonid ja majandusühendused, seda suunitlust toetavad suured meediakorbid on N-lib’ile loonud „terve mõistuse“ imago. Neoliberalism kannab topeltmoraali – USA ja EL ei ole vabaturgu rakendanud põllumajandussaadustele, kuna sellega võidaksid vähem arenenud maad juhtivate riikide arvelt. 44.Neoliberalistliku poliitika kujunemine Euroopas ja USA-s. ’71 aastal loobus Nixoni administratsioon Bretton Woodsi kokkuleppe kohaselt dollareid kulla eest
töö-, teenistus- ja kutsealade ning majanduslike huvide esindamine ning kaitsmine. Tööandjate ühendused on loodud tööandjate huvide kaitseks suhtlemisel töövõt-jate ja valitsusega ning suuresti vastuseisuks ametiühingutele. Tänapäeva integreeruvas, globaliseeruvas ja regionaliseeruvas maailmas on riigi majandus-poliitika kujundamisel ning elluviimisel olulised (tihti sisuliselt otsustusinstitutsioonidena) ka majandusühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid. Eesti Vabariigi jaoks on olnud eriti olulised Euroopa Liit (EL), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank (WB) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Detailsemalt käsitleme rahvusvaheliste organisatsioonide rolli punktis 1.9.8. 22. Mõjuinstitutsioonid Mõjuinstitutsioonide hulka kuuluvateks loetakse tavaliselt parteid; huvigrupid; ühendused ja liidud; turul domineerivad ettevõtted; massimeediumid ja teadus (Raudjärv, 1995, lk 46)
annaabi.ee 
