Vastus leiad õppematerjalist: Majandusõpetuse alused

Majandusõpetuse alused (0)

Estonian Business School - Majandus - Majandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on asenduskaup?
Mida ütleb pakkumise seadus?
Mis on pakkumise hinna elastsus?
Millistes hindades rehkendatakse majanduskasvu?
Kuidas möödetakse elukallidust?
Millal ADagregeeritud nõudlus nihkub?
Miks on pika perioodi ASagregeeritud pakkumine kõver vertikaalne?
Millal nihkub AS kõver?
Miks on ootused olulised?
Millal on tööpuudus tsükliline?
Millistel motiividel inimesed raha hoiavad raha nõudlus?
Mis on menüükulud?
Mis on inflatsioonimaks?
Mis on raha võimendi ja kuidas seda leitakse?
Millised on keskpanga funktsioonid?
Mis juhtub tarbimisega kui keskpank vähendab baasintressimäära?
Mis seost kirjeldab Philipsi kõver?
Mis on eelarvepoliitika?
Mis on primaarne defitsiit?
Mis on struktuurne defitsiit?
Mis on väljatõrjumisefekt ja millal see tekib?
Mida tähendab paindlik tööturg?
Mis on inferioorne hüvis?
Mis muutust on joonisel kirjeldatud?
Mida on kirjeldatud järgmistel joonistel?
Mis juhtub kui valitsus suurendab raha pakkumist?
Miks võib öelda et ootamatu inflatsioon on rikkuse ümberjagaja?
Milline on optimaalne punkt ja miks?
Kuidas käituda?
Mis on Pigou maks?

Mida ütleb nõudluse seadus. -Kui hüvise hind tõuseb siis nõutavad kogused vähenevad.

Mis on asenduskaup ? Mille hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust.

Kaaskaup?- Kaup mida ostetakse koos teise kaubaga. Nt coka ja pitsa

Mida ütleb pakkumise seadus? Kui hüvise hind tõuseb siis pakutavad kogused suurenevad.

Mis on pakkumise hinna elastsus ? Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent=(pakutava koguse protsentuaalne muut) /(hinna protsentuaalne muut) Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele.

Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on suurem kui 1, siis on pakkumine hinnaelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile suurema pakkumise suhtelise muutuse.
Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1, siis on pakkumine hinna mitteelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile väiksema pakkumise suhtelise muutuse.
Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on 1, siis on pakkumine hinna ühikelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile sama suure pakkumise suhtelise muutuse.

Nõudluse hinnaelastsus. kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele Nõudluse hinnaelastsus koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust

Ühikelastsus -Kui nõudluse hinnaelastsuskoefitsient E = 1, siis öeldakse, te nõudlus on hinna suhtes ühikelastne. See tähendab seda, et nõutava koguse suhteline muutus on võrdne hinna suhtelise muutusega.

Inelastusu ? Mitteelastne- hinnamuutuse mõju pakutavale kaubakogusele on vähene.

Kaks nõudluse hinna elastust tegurit
Kui nõudluse hinnaelastsuskoefitsient E > 1, siis öeldakse, te nõudlus on hinnaelastne. Sisuliselt tähendab see seda, et nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Näiteks kui me tõstame hinda 1%, mistõttu nõutav kogus väheneb 2%, siis E = 2/1 = 2.
Kui E = ∞ , siis on nõudlus täielikult hinnaelastne ja nõudluse joon on horisontaalne. St igasugune hinna muutus (nii tõus kui langus) kutsuks esile selle hüvise tarbimise lõpetamise. Näiteks Coca cola ja täiskasvanute kinopiletid.
Kui nõudluse hinnaelastsuskoefitsient E , siis öeldakse, te nõudlus on hinna suhtes mitteelastne. See tähendab seda, et nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus.
Meie hamburgeri näites me tõstsime hinda 50%, nõutav kogus aga vähenes 33% ning E = 33/50 = 0,67. Seega hamburgeri nõudlus on hinna suhtes mitteelastne.

Kaubad mille nõudlus on lühiperioodil elastne.

Kaubad mille nõudlus on lühiperioodil mitteelastne.
MITTEELASTNE TÄHENDAB SEDA ET HINNA SUURENDAMINE EI MÕJUTA OSTJAID , OSTAVAD IKKA EDASI
ELASTNE ON SEE KUI IGASUGUNE HINNAMUUTUS MÕJUTAB TARBJAT.

Turutõrge Olukord turul, kus pakutakse kaupu või teenuseid rohkem või vähem kui ühiskond vajab.

Välismõju majandustegevuse mõju kolmandatele isikutele ( nt keematehase õhusaaste mõju piirkonna elanikele )

Kasulikkus mõttekonstruktsioon, mis lubab näidata, kuidas ratsionaalselt käituv tarbija jagab oma piiratud vahendeid, et maksimeerida tarbimisest saadavat subjektiivset kogukasulikkust TU.

Piirkasulikkus - on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra.

Piirkasulikkus on mõiste majandusteaduses, mis väljendab ühe lisaühiku tarbimisest saadavat kasu (või kahju). Piirkasulikkus on olulisimaid mõisteid majandusteaduses. Matemaatiliselt leitakse piirkasulikkus diferentseerimise teel. Piirkasulikkus on rakendatav nii tarbimise kui ka tootmise puhul.

Asendamise piirnorm - näitab, kui palju ja kuidas (ilmselt vähenemise suunas) peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase.
Asendamise piirmäär on üks, mis tähendab seda, et optimaalse valiku korral kulutab tarbija ära oma planeeritud eelarve ning valib tarbimiskomplekti mille korral suhteline hind ja asendamise piirmäär on võrdsed. Kuivõrd mõlema kauba hind on kaks siis on turul võimalik neid kaupu vahetada võrdses suhtes ehk üks ühele.
Ühe kauba hulk, millest tarbija võiks loobuda teise kauba ühe lisaühiku kasuks, püsides samal ükskõiksuskõveral.

Ükskõiksuskõver. Mida odavamalt saavad nad osta ühte hüvist, seda rohkem jääb neil raha teiste hüviste ostmiseks. Samaväärsuskõver – mille korral hind ja väärtus tarbja jaoks on võrdsed. Pitsa asemel hamburger .

Sissetulekuefekt. Seega sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab (ja langedes muidugi väheneb). Seda nimetatakse sissetulekuefektiks.

Asendusefekt . Kui mõne hüvist saab teise hüvisega asendada . Näiteks pitsa hind tõuseb siis tarbja ostab, odavamat hamburgerit, mis asendab tarbja jaoks tema vajaduse.

Sidruniturg

Moral hazard is a situation in which one party gets involved in a risky event knowing that it is protected against the risk and the other party will incur the cost

Negatiivne valim Adverse selection refers to a situation where sellers have information that buyers do not, or vice versa, about some aspect of product quality

Tootmistegur- Ettevõtete piiratud ressursse nimetatakse tootmisteguriteks ehk tootlikeks ressurssideks. Nendeks on maa, kapital ja töö.

Tootmisahel –

Piirtootlikkus - Piirtootlikkus on täiendav toodang, mida saadakse, kui ressurssi kasutatakse ühe ühiku võrra rohkem (ceteris paribus ).

Kahaneva Piirtootlikuse seadus - Kahaneva piirtootlikkuse seadus ütlebki, et kui kindlale hulgale fikseeritud ressurssidele (põhivarale) lisatakse täiendavaid muutuvressursse (töötajaid), siis teatud punktist alates hakkab piirtoodang ( tootlikkus ) vähenema

Alternatiivkulu - Majandusteadlased võtavad kuluna arvesse ka alternatiivkulu. Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind. Ettevõtjad seda oma raamatupidamises arvesse ei võta.

Kasumi maksimeerimise tingimus täieliku konkurentsi korral. Täieliku konkurentsi tingimustes on firma kasum maksimaalne, kui piirkulu = piirtulu = toote hind.
Seega hamburgeritootja kasum on maksimaalne, kui hinna 2 eurot juures toodab ja müüb ta 5000 hamburgerit kuus.

Tasuvuslävi on punkt kus firma sissetulek ja väljaminek on võrdelised.

Oligopol -
33.Polüpol - Polüpol – kujuneb täielik konkurents , kui kaubeldakse homogeensete hüvistega (palju pakkujaid , palju tarbijaid ).

Monopolistlik konkurents - Monopolistlik konkurents on selline turustruktuur , kus on nii monopoli kui ka täieliku konkurentsi elemente.
36. Mitterahalised eesmärgid.
37. Strateegia on kaugeima eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava
38. taktika on idee ettevalmistamise ja läbiviimise teooria ning praktika
39. Tooteportfelli analüüs – tooteportfelli kohandamine kliendi vajadustele paremini vastavaks
40. Price skimming is a product pricing strategy by which a firm charges the highest initial price that customers will pay. As the demand of the first customers is satisfied, the firm lowers the price to attract another , more price- sensitive segment .
41. Psühholoogiline hinnastamine
42.hinnadiskrimineerimine - Monopol võib oma kasumi suurendamiseks hakata oma toodangut müüma erinevatele ostjatele erineva hinnaga. Seda nimetatakse hinnadiskriminatsiooniks. Näiteks võib ta erinevatele inimestele müüa eramuid selle hinnaga, millega see on suuteline ostma, maksimeerides nii oma müüki. Ta teeb seda seni, kuni ta veel kasumit toodab.
43. Mida riik saab teha monopolidega, et vähendada heaolukadu. Maksud Riigi ja omavalitsuse abinõud välismõjude puhul: trahvid ja maksud; regulatsioonide kehetstamine; kulutuste doteerimine välismõjude vastu; välismõjude leevendamine omandiõiguse kaudu. Valitsus reguleerib monopoli tegevust läbi hinna ja firmade ühinemise
44. Mänguteooria ? vaatleb oligopoolsete firmade käitumist kui konkureerivate firmade strateegiliste käikude ja vastukäikude seeriat .
45. Nashi tasakaal ? on lahenduse leidmise kontseptsioon mänguteoorias, mis on saanud oma nime USA matemaatiku John Forbes Nash Jr. järgi. Mitte-kooperatiivses mängus, kus osaleb vähemalt kaks mängijat ning iga mängija teab teiste mängijate strateegiaid , esineb Nashi tasakaal juhul, kui ükski mängija ei soovi muuta oma strateegiavalikut, arvestades teiste osalejate valikuid strateegiate vahel
46.Dominantne strateegia? Ühe mängija selline valik (strateegia), mis on tema teistest võimalustest parem vastasmängija iga valiku korral. Ühe indiviidi parim viis teise indviviidi võitmiseks? Näiteks doping spordis ?
47. Vangide dilemma - Vangide dilemma analüüs näitab, et kui üks osapool oma kasusid maksimeerib, siis altruistlikult käituv osapool saab kõige rohkem kahju. Vangide dilemma kerkib esile ka globaalprobleemide lahendamisel, kus parima lahenduse nimel peaksid riigid (vm üksused) tegema koostööd ja loobuma isiklikust (või ühe riigi) kasumi maksimeerimisest.
48. Tõõjõud- On 15 aastased ja vanemad inimesed, kes on registreerinud töötuna. Tõõjõu hulka ei loeta neid inimesi, kes ei tööta ega otsi tööd.
49. töötud- Inimesed, üle 15 aastased, kes tahaksid töötada, aga ei suuda tööd leida.
50- Hõive- inimesed, kes töötavad. Protsendimäär elanikkonnast, kes töötavad.
51. Tööd mittesoovivad isikud. Pensionärid, lapsega kodus emad.
52. Töötuse määr – töötud x 100% /tööjõud
53. Kui aktiivne elanikkond kasvab, mis juhtub töötusemääraga – kasvab
54. Tõõjõu pakkumine Kui palk läheb madalamaks, siis nõudlus tööjõu järele suureneb. Madalam palk alandab tootmise omahinda ja ettevõtted saavad langetada toodete hinda. Hinna langus suurendab nõudlus ja see omakorda viib ettevõttete laienemiseni, mis tõttu ettevõtted laienevad ja värbavad siis uusi töötajaid
55. Millal tööjõu nõudluskõver nihkub- Kui palk tõuseb tasakaalupalgast kõrgemale, siis nõudlus tööjõu järele väheneb ja vastupidi. Tööjõu pakkumine suureneb siis kui firmad rohkem palka suudavad pakkuda.
56.Miks kehtestatakse miinimumpalk – Et tüöandija ei kuritarvitaks tööjõudu. Riik teenib tööjõu palkade pealt.
57. Inimkapital - kapital, mis ei ole selle kandjast eraldatav: haridus ja oskused; motiveeritus ja väärtused.
58. Signaliseerimisteooria? Signaliseerimisteooria kohaselt ei suurenda haridus inimese tootlikkust nagu väidab inimkapitali teooria; haridus toimib pigem kui signaal .
59. SKT- Mõõdab mingis ajavahemikus riigis toodetud lõpphüviste turuväärtust.
60. Kogutoodangu võrrand- Kogutoodang = tarbimiskulutused +investeerimiskulutused
61.Sisenõudlus- Tarbijate nõudlus siseriiklikul tasandil
62. Puhaseksport / netoeksport – Puhaseksport - nende kaupade väärtusest, mis toodetakse Eestis, kuid tarbitakse mujal ( eksport ) lahutatakse nende kaupade väärtus, mida Eestis ei toodeta, küll aga tarbitakse (import).
Netoeksport- Näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ( eksporti X), millest on maha arvutatud kodumaiste tarbijate, investeeriate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides.
63.Millistes hindades rehkendatakse majanduskasvu? Sisemajanduse kogutoodang = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud – subsiidiumid
Palgad – kodumajapidamiste sissetulekud tööjõu pakkumise eest.
Rent – sissetulekud, mida saadakse tootmistegurite kasutamisse andmise eest.
Intressid – sissetulekud, mida saadakse raha kasutamisse andmise eest.
Kasum – sissetulek, mida teenivad ettevõtete omanikud .
Amortisatsioon – summa, mille võrra tootmisseadmed kaotavad aja jooksul oma väärtust. See summa on tegelikult toodete hindade sees, kuid see ei kajastu ei palkades, rendis, intressides ega kasumis. Seetõttu lisatakse see SKT arvutuses juurde.
Kaudsed maksud – nendeks on näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Ka need sisalduvad kaupade ja teenuste hindades, kuid ei kuulu ülaltoodud komponentide koostisesse. Seetõttu tuleb ka need maksud SKT arvutuses lisada.
Subsiidiumid – näiteks maksab riik saartevahelist laevaliiklust korraldavatele ettevõtetele raha juurde, kuna muidu ei oleks nende tegevus kasumlik . Selline juurdemakse on subsiidium, mis on küll laevafirma sissetulek, kuid ei sisaldu laevapileti hinnas . Seetõttu tuleb see maha lahutada.
64. Püsihinnad – püsivad hinnad, Hind, mis ei sõltu toodetest.
65. Kuidas möödetakse elukallidust?
66. SKT deflaator - näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste hindade muutumist mingil ajavahemikul.
67. Deflatsioon on Riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus
68. Otsene välisinvesteering- Regionaalne integratsioon paigutab kohaliku tööstuse ümber liikmesriikide vaheliselt..
69. Portfelliinvesteeringud- investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita
70. Valuuta odavnemine- Devalveerimise korral muudab keskpank fikseeritud vahetuskurssi nii, et omavaluuta väärtus välisvaluutades väheneb. Samuti võib keskpank omavaluutat välisturgudelt tagasi osta, vähendades nii omavaluuta pakkumist välisturgudel. Selleks saab ta kasutada oma valuutareservi. Selline poliitika on siiski lühiajaline, kuna valuutareservis olevad varad võivad otsa lõppeda ja siis järgneb ikka devalveerimine.
71. valuuta kallinemine - Revalveerimise korral muudab keskpank fikseeritud vahetuskurssi nii, et omavaluuta väärtus välisvaluutades suureneb. Valuutat revalveeritakse siis, kui omavaluuta tegelik väärtus on fikseeritud vahetuskursist kõrgem. Sellisel juhul võib keskpank ka omavaluutat välisturgudel müüa, suurendades nii omavaluuta pakkumist välisturgudel. Selle tagajärjel valuutareserv suureneb.
72. Mis on raha? Rahal on järgmised funktsioonid:
Raha kui vahetusvahend – võimaldab vahetada hüviseid ilma barteritehinguta.
Raha kui väärtuse mõõt – võimaldab hüviste väärtuseid võrrelda.
Raha kui maksevahend – võimaldab müüa krediiti, st hüviseid on võimalik osta lubaduse vastu, et makstakse hiljem.
Raha kui akumulatsioonivahend – raha saab mingi aja hoida nii, et ta oma väärtust ei kaota. Säästmise teel akumuleeritakse raha väärtust – kogutakse raha.
73.majandusaktiivsus- Riigi majandustegevuse mõõdik.
74. Majandusmõõn- defineerin seda kui majanduslangust- Majanduslangus ehk retsessioon on majandustsükli langusfaas : periood, mil majandustegevus pidurdub, kuid mitte nii rängalt, kui majandussurutise (depressiooni) puhul. Majanduslangusega käib kaasas SKT, tulu, investeeringute ja inflatsiooni langus ning tööpuuduse ja pankrottide arvu kasv.
75. Majanduskriis - Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise, rahalise suhete järsk terav häirumine. Majanduskriisid võivad olla liigitatud mitmesse erinevasse gruppi, vastavalt sellele, millised käitluse piirkonnas tasakaalu on rikutud.
76. Klassikaline dihhotoomia- klassikalise ja pre- Keynesi majandusteaduse omistatud idee, et tegelikke ja nominaalseid muutujaid saab eraldi analüüsida. Täpsemalt öeldes on majanduses klassikaline dikotoomia, kui tegelikke muutujaid, nagu väljund ja reaalintressimäärad, saab täielikult analüüsida, arvestamata seda, mis toimub nende nominaalsete vastaspooltega, toodangu raha väärtusega ja intressimääraga. Eelkõige tähendab see seda, et reaalset SKP-d ja muid tegelikke muutujaid saab kindlaks määrata, ilma et oleks teada nominaalse rahapakkumise taset või inflatsiooni määra. Majanduses on klassikaline dikotoomia, kui raha on neutraalne, mõjutades üksnes hinnataset, mitte tegelikke muutujaid.
77. Raha neutraalsus- Tähendab seda, et hinnad kohanduvad ükskõik millise rahapakkumise juures. Kui rahapakumist suurendada, siis ei juhtu midagi muud kui inflatsioon . Kui rahapakkumist vähendada, siis see viib deflatsioonini.
78. Millal AD( agregeeritud nõudlus) nihkub?
Muutus tarbimises

Mingil põhjusel tahavad inimesed rohkem säästa
Aktsiaturubuum  inimeste sissetulek kasvab, vähem soov säästa, tarbimine kasvab

Muutus investeeringutes

Optimismist haaratult soovivad ettevõtted ja majapidamised rohkem investeerida (nt intressimäära langusest tingitult või kui maksutagastus investeeringutelt kasvab vmt)  kõver nihkub paremale

Muutus valitsuse kulutustes/tarbimises

Valitsuse kulutuste kasv seoses teedeehitusega  AD nihkub paremale
Valitsuse kulutused kaitseväele

Muutused neto-/puhasekspordis

Vahetuskursi odavnemine (välisvaluuta eest saab rohkem eurosid, nt) viib selleni, et kodumaine kaup on välismaalastele odavam  eksport kasvab ning import kahaneb (sest euro eest saab vähem välisvaluutat ja välismaised kaubad on kallimad)
Kui nt Soomes on majanduslangus ning Soome residentide nõudlus Eesti kaupade-teenuste järele langeb  Eesti eksport langeb ning NX samuti  AD kõver nihkub vasakule

79. Miks on pika perioodi AS(agregeeritud pakkumine) kõver vertikaalne? -Korgema hinnataseme positiivne moju reaaltoodangule kestaks uksnes senikaua , kuni nominaalpalgad ja seega ka
reaalpalgad pusivad muutumatuna. Tegelikkuses fikseeritakse nominaalpalgad
tavaliselt umbes aastaks ja monel juhul kuni kaheks aastaks. Kui tootajad voi
ametiuhingud ei noustu madalamate reaalpalkadega, mille on pohjustanud
korgem inflatsioonimaar, nouavad nad jargmistel palgalabiraakimistel korgemate
palkade kujul huvitist. Kui reaalpalgad tousevad uuesti hinnataseme tousu eelsele
tasemele (ja kui tootmistehnoloogia jaab samaks), ei ole ettevotete jaoks enam
tulus sailitada tootmise ja toohoive korgemat taset ning seeparast tehakse karpeid. Kui reaalpalkasid ei saa kõrgema pikaajalise inflatsioonimaaraga vähendada, siis ei sõltu ka tööhõive ja tootmine pikaajalisest hindade arengust. See tähendab, et pikaajalise kogupakkumise kõver on vertikaalne.
80. Millal nihkub AS kõver? - Kogupakkumise puhul voime naha, et tootmistegurite (naiteks palkade) hinna voi nafta hinna tous toob endaga kaasa kogupakkumise kovera nihkumise joonisel vasakule. Teisest kuljest aga nihutavad tehnoloogia areng voi tootlikkuse kasv
kogupakkumise koverat paremale, sest see voimaldab samade kulutustega ja antud
tööjõusisendi mahu juures toota rohkem.
81. Jäikade palkade teooria räägib -
Palkade jäikus tähistab palkade mittepiisavat ja/või aeglast reageerimist majandusšokkidele
1. Palku muudetakse harva;
2. Palgad on allapoole jäigad - ettevõtted väldivad palkade langetamist
- Nominaalpalkade jäikus
- Reaalpalkade jäikus - palgamuutused on seotud inflatsiooniga
82. Jäikade hindade teooria räägib-
599/5000
Jäikade hindade teooria rõhutab, et mõnede kaupade ja teenuste hinnad kohanduvad ka aeglaselt, võttes arvesse muutuvaid majandustingimusi. Hindade aeglane korrigeerimine toimub osaliselt seetõttu, et on olemas hindade korrigeerimisega seotud kulud, nimelt menüükulud. Nende kulude hulka kuuluvad hinnakirjade või e-posti kataloogide trükkimise ja levitamise kulud, tagasiside süsteemide hinnad, mis edastatakse erinevatele raamatupidamis- ja tarneahela süsteemidele, kuni hindade muutmiseks vajaliku füüsilise ajaga . Nende kulude, hindade ja palkade tagajärjel võib lühiajalises perspektiivis olla jäik.
83. Miks on ootused olulised? Põhjenda. –
Ootused panevad paika pikajalaised plaanid ja tegevuse. Kui toimida koheselt kui turul on mõni muutus, kas hinnas või koguste tarbimises, tekib põhjendamatu hirm ning see võib panna muutma palku, tootmist jne. Seega tuleb mõelda pikajalisemalt.
84. Struktuurne tööpuudus- on töötud ja vabad töökohad- töötud ei sobi nendele vabadele töökohtadele. Põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jms ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest
85. Siirdetööpuudus- seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed vahepeal mõnda aega tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks.
86. Millal on tööpuudus tsükliline?- esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest väiksem. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb.
87. Mis on MO?- Baasraha
88. Mis on M3? M3 on laiema rahapakkumise agregaat (broad monetary aggregate) on M2 ja veel muud raha vormid (lühiajalised võlakirjad, osakud )
89. Kvantitatiivse rahateooria peamine sõnum- seob raha pakkumise ja inflatsiooni ning ütleb, et olemasoleva raha hulk majanduses määrab ära hinnataseme ning raha hulga muutus tingib inflatsiooni.
90. Millistel motiividel inimesed raha hoiavad (raha nõudlus)? Nimeta kolm.

Tehingumotiiv  me vajame raha kulude katteks
Ettevaatusmotiiv  me vajame raha puhuks, kui peaks seda mingis olukorras kohe vaja olema
Spekulatsioonimotiiv  hoidmaks raha puhuks, kui intressimäär peaks tõusma

91. Mis on menüükulud? Hinnavahetusprotsessiga otseselt seotud kulud nagu hinnasiltide vahetamine, arvutiprogrammide ümber seadistamine, töötajate koolitamine jmt
92. Mis on inflatsioonimaks?
maks, mis tekib kui valitsused trükivad liiga palju raha. Maksustamine tabab neid, kes raha hoiustavad.
93. Mis on raha võimendi ja kuidas seda leitakse?
Üldiselt nimetatakse rahavõimendiks mingi taseme rahapakkumise ja baasraha
M0 suhet.
94. Millised on keskpanga funktsioonid?
Raha emiteerimine
Kommertspankade deposiitide hoiustamine
Panganduse regulatsioon
Raha pakkumise ja krediiditingimuste regulatsioon
95. Rahapoliitilised instrumendid-
Baasintressimäära kehtestamine (intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest) PS Kerem ja Randveer nimetavad seda diskontomääraks.

Avaturu operatsioonid

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid
Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid
Peenhäälestusoperatsioonid
Struktuurioperatsioonid

Püsivõimalused
Kohustusliku reservimäära kehtestamine

96. Mis juhtub tarbimisega kui keskpank vähendab baasintressimäära?
madalad intressimäärad kergitavad varade ja tagatiste hindu, mis koos usuga nende varade hinnakasvu jätkumisse paneb nii laenuvõtjaid kui panku võtma kõrgemaid riske;
madalad intressimäärad muudavad riskantsemad varad atraktiivsemaks, kuna nende tootlus on kõrgem.
Pankade puhul väljenduvad need trendid tavaliselt krediidistandardite lõdvendamises, mis võib viia aga liigse laenupakkumiseni.
97. Mis seost kirjeldab Philipsi kõver?
Philipsi kõver on majandusteaduse mudel, mis väljendab seost nominaalpalkade ja tööpuuduse vahel
98. Mis on eelarvepoliitika ?
Eelarvepoliitika on see poliitika, mis mõjutab majandusaktiivsust läbi valitsuse kulutuste ja tulude.
99. Mis on primaarne defitsiit?
primaarne defitsiit on valitsuse kulutused miinus maksutulud (millest on siirded maha arvatud) ehk G-T (G on valitsuse kulutused, T maksulaekumine)
100. Mis on struktuurne defitsiit?
On nominaalsest eelarvetasakaalust on lahutatud tsükliline komponent .
101. Pakkumispoolne poliitika on see poliitika, millega valitsus mõjutab agregeeritud pakkumist:

Deregulatsioon
Maksumuudatused ( Lafferi kõver!)
Heaolu mõjutavad reformid (tervishoiuteenuste või tööturuteenuste reform )
Paindliku tööturu tekitamine

Vaeghõivatus
Geograafiline ja ametitevaheline mobiilsus

Haridus ja koolitus
Infrastruktuur
Ametiühingud

102. Mis on väljatõrjumisefekt ja millal see tekib?
mõju, mis tekib peale valitsuse ekspansiivset eelarvepoliitikat (intressimäärad kasvavad) ning seeläbi erasektori investeeringute maht kahaneb.
103. Mida tähendab paindlik tööturg?
Tööturu paindlikkus seisneb tööturu võimes kohaneda vastavalt majanduskeskkonna muutustega kaasnevate uute tingimustega
104. Mis on inferioorne hüvis? Too näide.
ebanormaalne hüvis, hüvise nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes (nt mis pole seisusekohane. Nt odavamad vorstid, juustud .
105. Mis muutust on joonisel kirjeldatud?
Kirjeldatud tasakaalu tööturul.
kui muutub pakkumine (nt kasvab tööjõu hulk immigratsiooni tõttu)
106. Mida on kirjeldatud järgmistel joonistel? Selgita lühidalt.
Inflatsioon ja tööpuudus. Phillipsi kõver.
mudel, mis väljendab seost nominaalpalkade ja tööpuuduse vahel. Seda mudelit on majandusteadlased kasutanud inflatsiooniseoste selgitamisel .
107. Mis juhtub kui valitsus suurendab raha pakkumist?
rahapakkumise kasv põhjustab inflatsioonimäära tõusu ja majanduse ülekuumenemist. Ülemäära pikaldane rahapakkumise kasv võib aga majanduskasvu aeglustada.
108. Miks võib öelda, et ootamatu inflatsioon on rikkuse ümberjagaja?
. Rikkuse ümberjagamine – mitmed pikaajalised lepingud on seotud oodatava inflatsiooniga. Laenusaaja võidab võrreldes laenu andjaga. Miks?
Töövõtjad kaotavad kui inflatsioon on kõrgem kui oodatud – saavad vähem kätte. Miks noored ja vanad saavad rohkem kannatada? St kõrge inflatsioon jagab rikkust ümber? Noored laenavad rohkem (nemad võidavad), vanad säästavad (nemad laenavad) ja seeläbi kaotavad.
109. Milline on optimaalne punkt ja miks?
110. Efektiivse palga teooria

Efektiivse palga teooria. Töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et tagada töömotivatsioon, on vaja, et inimesel oleks kasulikum töötada kui olla töötu. Selleks tuleb töötajale maksta tasakaalupalgast kõrgemat palka. Sellega aga kaob tasakaal turul ja tekib tööpuudus.
111.töötaja kipub käituma mitte tööandja huvides, kui tema tegevust ei saa täielikult jälgida. Kuidas käituda?
112. Mis on Pigou maks?

Pigou maks ehk maks, mis peaks kõrvaldama negatiivse välismõju ( Arthur Pigou ( 1877 - 1959 ) järgi)
Näide: kaks tehast – paberitehas ja terasetehas, mõlemad lasevad igal aastal 500 tonni heitvett jõkke. Valitsusel kaks võimalust:

Regulatsioon: valitsus käsib mõlemal tehasel vähendada heitvee kogust aastas 300 tonnile

Pigou maks. Valitsus kehtestab maksu suuruses 50 000 euri iga tonni heitvee kohta

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

koolilaps11 Õppematerjali autor

Majandusõpetuse eksamiküsimused ja vastused

vastused

Sarnased õppematerjalid

docx

Mikro- ja makroökonoomika

Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see s?

Majandus

docx

Mikroökonoomika I konspekt

Mikroökonoomika- Uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad ) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmistegur – vahendid hüvi

Mikroökonoomika

doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.

Majandusteaduse alused

docx

MAJANDUSE ÜLIKOOLI KONSPEKT

MAJANDUS Kordamisküsimused 1. Mis on majandusteadus? ● Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas piiramatuid vajadusi rahuldatakse piiratud ressurssidega. 2. Nimeta majandusteaduse eeldused. ● Ratsionaalne valik, eelistused on püsivad, ceteris baribus-kõik muud faktorid jäävad samaks 3. Mida tähendab alternatiivkulu? ● Loobumiskulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind valikut tehes. saamata jäänud kasu kui ressursse oleks kasutatud muul parimal viisil. (valimata valiku hind-valitud valiku hind) 4. Mis on nõudluse seadus? Kujuta joonisega. ● Mida väiksemad on hinnad, seda suurem on nõudlus ja vastupidi. a 5. Mis on pakkumise seadus? Kujuta joonisega. ● Tingimustes samaks jäädes, pakkumine kasvab, kui hind kasvab ja vastupidi. 6. Milline seadus räägib toote hinna ja nõutava koguse seosest? ● Nõudluse seadus 7.

Majandusteaduse alused

docx

Majanduse kordamisküsimused vastustega

1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital reaalkap

Majandus

doc

Majandusteooria

Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati

Õigus

doc

Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused

Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus,

Majandus