samaks, sõltumata maksustatava summa suurusest, progresseeruv tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides on seda suurem, mida suurema summa pealt seda makstakse, käibemaks iga kauba või teenuse ostmisel lisanduv 20% maks (kaudne maks), aktsiisimaks kaudne maks, millega võidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata ülemäärast tarbimist, valuuta konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik, valuutareserv riigi säilitatavad varad, välisvaluuta ja laenu eriõigused, kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi, deebetkaart tavaline pangakaart, kuhu inimene saab oma raha koguda, pank laenuasutus, kelle huviks on laenu anda, krediitkaart laenukaart, mille krediidiks võetud summa makstakse pangale kord kuus täies ulatuses, valitsus koostab igal aastal riigieelarve, kuhu on märgitud riigi kulud ja tulud, parlament kinnitab eelarve, seaduse järgi
Ühiskonnaõpetus Kontrolltöö kordamisküsimused I osa 1. Transiitkaubandus kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi; näiteks Venemaalt viiakse naftat läbi Eesti lääneriikidesse 2. Väliskaubanduse bilanss kaupade sisse- ja väljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vältel; näiteks Eestis on negatiivne väliskaubanduse bilanss. See tähendab, et me ostame sisse rohkem, kui müüme välja 3. Valuutareserv riigi säilitatavad varad, nagu kuld, välisvaluuta ja laenu eriõigused; valuutareservi kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi 4. Reservarmee tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 5. Millest sõltuvad investeeringud ja investorite huvid? Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka
lõppeda ja siis järgneb ikka devalveerimine. 71. valuuta kallinemine - Revalveerimise korral muudab keskpank fikseeritud vahetuskurssi nii, et omavaluuta väärtus välisvaluutades suureneb. Valuutat revalveeritakse siis, kui omavaluuta tegelik väärtus on fikseeritud vahetuskursist kõrgem. Sellisel juhul võib keskpank ka omavaluutat välisturgudel müüa, suurendades nii omavaluuta pakkumist välisturgudel. Selle tagajärjel valuutareserv suureneb. 72. Mis on raha? Rahal on järgmised funktsioonid: Raha kui vahetusvahend võimaldab vahetada hüviseid ilma barteritehinguta. Raha kui väärtuse mõõt võimaldab hüviste väärtuseid võrrelda. Raha kui maksevahend võimaldab müüa krediiti, st hüviseid on võimalik osta lubaduse vastu, et makstakse hiljem. Raha kui akumulatsioonivahend raha saab mingi aja hoida nii, et ta oma väärtust ei kaota. Säästmise teel akumuleeritakse raha väärtust kogutakse raha.
soovi vastuolu IMF- ga. Loomulikult sõltuvad tugevad majandusriigid IMF- st vähem ja nii on mitmed neist tegutsenud vastuolus IMF tegevussuundadega, nt intressimäärade kujundamisel või ka valuutakursside määramisel. Valuutafondiga liitudes, tuleb riikidel tasuda sisseastumistasu, mida nimetatakse kvoodiks. Kvoodi suurus pole konkreetselt fikseeritud, vaid see sõltub iga sisseastuja majanduslikust võimekusest, mida hinnatakse erinevate majandusnäitajatega, nagu SKT, valuutareserv, maksebilanss jmt. Mida võimsam on riigi majandus, seda suurem on talle rakendatav kvoot. Eesti esialgseks kvoodiks oli 66 mln USD. 90ndate lõpus on kvootide kogumaht u 210 miljardit USD. Reeglina nõuab IMF, et iga riik tasuks 25% kvoodist mõne teise riigi valuutas, ning ülejäänud võib tasuda rahvusvaluutas. Kvootide suurus korrigeeritakse kord 5 aasta jooksul võttes arvesse maailmamajanduse muutused ning liikmesriikide majandusliku taseme suhtelise muutuse
Sellele järgnes rahvsuvaluuta järsk langus, mis muutis vältimatuks uue valuuta kasutuselevõtu ja nii viiaksegi läbi rahareform. 1. Jaanuaril 1928 jõustus uus rahaseadus ning samast ajast lasti käibele Eesti kroon, mis asendas senist sadat marka. Eesti kroon seoti Rootsi krooniga 1EEK – 1rootsi krooniga. Uus valuuta osutus suhteliselt stabiilseks, kuna suudeti vältida eelnevaid vigu ja peamine, et loobuti Eesti majanduse finantseerimisest eesti panga kaudu ning taastati kulla- ja valuutareserv. Enne tagati riigimetsana. Eestis tegutsema hakanud kommertspankadest arenes välja enne esimest maailmasõda tegutsenud hoiu-ja laenuühistutest ja krediidiühingutest. 1802. aastal asutati mõisnike maakrediidiselts, mis andis pikaajalisi laneusid. 1875 avatakse Venemaa riigipanga filiaal Tallinnas. 1873 avati Riia kommertspank Pärnu filiaali ja 1896 Tallinna filiaali ja 1914 Kuressaare filiaali. 1912. aastal avatakse Aasovi-Doni kommertspanga filiaal Tallinnas. 1919
kodumaist ja väliskapitali. Hiina majandus hakkas taas elavnema 20. saj. lõpus kui mõnda rannikupiirkonda kaasati väliskapitali ja rakendati seal turumajandust. 5 erimajanduspiirkonnas: Shenzhen, Zhuhai, Shantou, Xiamen ja Hainani saar (mood. territooriumist 12%), kus kehtestati väliskapitalile maksusoodustused ja soodustariifid ning kaupade ja kapitali maksuvaba väljavedu. Samuti mõjus majandusele hästi ka Hongkongi ja Aomeni tagastamine Hiinale. Hiinas on maailma suurim valuutareserv. peamised ekspordiartiklid on arvutid, tekstiilitooted ja mobiiltelefonid ning sisse veetakse arvutiosi, naftat, terast ja plaste. Majandusliku arenguga süveneb rannikualade ja sisemaa erinevused. Maailma 20 saastatuima linna hulka kuulub 16 Hiina linna. Arengut takistab maa eraomandi keeld, seda antakse kasutusõiguse alusel kas 30 (maal) või 70 aastaks (linnas). Suurima osa välisinvesteeringust teevad välishiinlased. Hiina on maailma suurim söetootja ning selle
annaabi.ee 
