Mikroökonoomika I konspekt (0)

Mikroökonoomika - Uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad ) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid , leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt  turgudel , kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat.
Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna , käsitletakse majanduse koondnäitajaid
( inflatsioon , töötus, majanduskasv ). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule.
Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus)
Tootmine- hüviste valmistamine
Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine
Tootmistegur – vahendid hüviste valmistamiseks
Maa- loodusressurss
Kapital – inimtööga valmistatud tootmisvahendid
Investeerimine – uue kapitali tootmisprotsess
Töö – inimese kehalised ja vaimsed võimed, midakasutatakse tootmisprotsessis

Alternatiivkulu - näitab asjade tegelikku  hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust , sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks.

Tootmisvõimaluse kõver –   graafik , mis näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida on võimalik toota olemasolevate tootmisfaktorite ja - tehnoloogia abil
Kasvavate alternatiivkulude seadus – toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond igakord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest Majanduskasv - on tootmismahu suurenemine. Toodangu või tootmismahu all mõistetakse seejuures terves majanduses toodetud kõiki kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil. Seda kajastab tootmisvõimaluste kõvera nihe väljaspoole (paremale) Käsumajandus – riik jaotab ressursse, toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus – ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus – ressursside jaotuse määrab riik(avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. Majandusteooria - majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusmudelid – kujutavad endast eelduste , hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit Positivistlik majandusteadus – olemasolevate majandustingimuste ja –poliitika ning nende mõju analüüs (põhineb faktilisel materjalil) Normatiivne majandusteadus – otsuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitika situatsioonid väärt on.

Turg - mehhanism, mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omadustega kaupa Nõudlustabel – kajastab hüviste koguseid, mida tarbijad soovivad ja suudavad teatud perioodil osta

Nõudluskõver – nõudlustabeli graafiline kujutis. Nõudluskõvera negatiivne tõus näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid Nõudlusseadus – väidab, et tarbijad ostavad rohkem ,kui kui hüvise hind langeb ja vähem, kui hind tõuseb Turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Kui palju kokku mingit hüvist tahetakse Turunõudluskõver – on kõigi indiviidide nõudluskõverate horisontaalsumma.

Turunõudlusfunktsioon saadakse kõigi majapidamiste individuaalsete nõudlusfunktsioonide liitmisel ning selle graafik väljendab turunõudlust (langev).

Asendusefekt- ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem ja teist vähem. Üks hüvis muutub teise sarnase hüvisega võrreldes odavamaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem.

Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb . Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral

Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Täiendhüvis – hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust Asendushüvis – ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust Alternatiivhüvis – hüvis, mille valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid ressursse
Pakkumistabel - kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda Pakkumiskõver – pakkumistabeli graafiline kujutis. Kõver on postitiivse tõusuga juhul, kui kõrgemate hindade korral soovivad ja suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust Turupakkumine – saadakse, kui liidetakse turu kõigi pakkujate pakutavad kogused olemasolevate hindade korral ehk kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav hüvistekogus mingi hinnataseme korral Turupakkumiskõver – kõigi individuaalsete pakkujate pakkumiskõverate horisontaalsumma ehk kõver on ühe hüvise pakkumist kirjeldava funktsiooni graafik. Liidetakse ettevõtete poolt konkreetse hinna juures müüa soovitavaid koguseid Pakkumisseadus – väidab, et kui hüvise hind tõuseb, pakutakse suuremat kogust, kui aga hind langeb, pakutakse väiksemat kogust ehk hüvise hind ja pakutav kogus muutuvad ühes suunas Pakutava koguse muutuse – toob kaasa hüvise hinna muutus Pakkumise muutus – selle põhjustab pakkumise ükskõik missuguse teise teguri muutus ehk muutused pakkumistabelisvõi kogu pakkumiskõvera nihe
Turu tasakaal – seisund, mille korral turujõud on taskaalus Tasakaaluhind – hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed Tasakaalukogus - tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus Puudujääk – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse ehk puudujääk tekb, kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinda. Tootjad leiavad, et võivad tootmismahtu suurendada, et kõrgema hinna korral hüvist müües rahuldada nende tarbijate vajadusi, kes hüvist siiani kätte ei saanud. Ülejääk – selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse ehk ülejääk tekib, kui pakutav kogus ületab nõutava koguse. Tootjad hakkavad müüma hüvist madalama hinnaga, et oma varudest lahti saada. Maksimumhind – seadusega kehtestatud hind, millest kõrgema hinnaga hüvist müüa ei tohi. Tavaliselt on selle hinna tulemuseks turu puudujääk, mis tähendab, et nõutav kogus on pakutavast suurem Miinimumhind – seadusega kehtestatud hind, millest madalama hinnaga hüvist müüa ei tohi. Miinimumhind toob enamasti kaasa turu ülejäägi, seega pakutav kogus on nõutavast suurem. Elastsuskoefitsient – mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust
Elastsuskoefitsient = nõudluse suhteline muutus / vastava teguri suhteline muutus Nõudluse elastsuse mõjurid – nõudlus on elastsem : mida rohkem on hüvisel asenduskaupu, mida vähem tähtis on hüvis, mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg, mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus Elastne – kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on suurem, kui 1 Mitteelastne – nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on väiksem, kui 1 Ühikuelastne – nõutava koguse suhteline muutus on sama suur, kuihinna suhteline muutus. Koefitsient võrdub 1 Kaarelastsuse valem – lähtutakse nii hinna kui koguse algväärtuse ja uue väärtuse aritmeetilisest keskmisest Täielikult elastne nõudlus – nõudluskõver on horisontaalselne sirge (kõvera tõus on 0). Hinnaelastsuskoefitsient on lõpmatu . Täielikult mitteelastne nõudlus – nõudluskõver on vertikaalne (tõus on lõpmatu), nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on 0 Kogutulu – rahasumma, mida firma saab oma toodangu müügist. Leitakse kaubaühikuhinna ja müüdud koguse korrutamisel Koefitsient on 1-st suurem, siis vähendab hinna tõus kogutulu Koefitsient =1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks Koefitsient on 1-st väiksem, suurendab hinna tõus kogutulu Nõudluse hinnaelastsus  – väljendab kauba nõudluse suhtelist muutust kauba enda hinna suhtelise muutuse suhtes Nõudluse ristelastsus – väljendab kauba nõudluse suhtelist muutust teise kauba hinna suhtelise muutuse suhtes Nõudluse sissetulekuelastsus – väljendab kauba nõudluse suhtelist muutust tarbija sissetuleku suhtelise muutuse suhtes. Koefitsient on suurem, kui 1 Nõudluse sissetuleku mitteelastsus – Koefitsient väiksem, kui 1  Pakkumise hinnaelastsus – kajastab müüjate reaktsioonihinna muutusele Koefitsient on 1-st suurem, on pakkumine elastne Koefitsient =1, on pakkumine ühikuelastne Koefitsient on 1-st väiksem, on pakkumine mitteelastne Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid - on aeg ja see, kas hüvise tootmisel on alternatiive või mitte. Pakkumine on elastsem siis, kui aeg hinnamuutusega kohanemiseks on pikem ja hüvise tootmisel on rohkesti alternatiive Tootjate 3 ümberkorraldamise perioodi: hetkeperiood – tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud lühiperiood – tootjad saavad tootmismahtu suurerndada või vähendada olemasolevaid tootmistegureid kasutades pikk periood – olemasolevad firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust suurendada ja uued firmad turule tulla või mõned firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust vähendada ning mõned firmad harust lahkuda Elastsus ja maksukoormus – elastsus annab võimaluse analüüsida, kas maksukoormat kannavad ostjad või müüjad. Suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne Alternatiivkulu – parimast alternatiivist loobumise hind Otsesed kulud – tegelik rahaline kulu mida firma teeb ressursside muretsemiseks (palk, materjal) Kaudne kulu – mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral
Arvestuslik kasum – firma kogutulu ja otseste kulude vahe Majanduskasum – kogutulude ja ja kõigi kulude vahe Normaalkasum – tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks . On vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse selles firma harus
Tootmistegurid Majandamiseks, s.o. majandusega tegelemiseks on vaja:
    inimesi - oma tööjõu, teadmiste ja oskustega,
    loodusvarasid, mida töödelda inimestele vajalikeks hüvedeks ja
    kapitali - varasema majandustegevusega loodud väärtusi (hooned, masinad , seadmed jne, samuti raha), et laiendada ja parandada tootmist. Neile teguritele toetub igasugune majandus ja nendeta on majandamine võimatu.

• Absoluutne eelis – absoluutset eelist omab see tootja, kes suudab mingit kaupa kõige produktiivsemalt (vähima ressursside kuluga) toota.
  
• Efektiivsus – ühiskonna suutlikkus saada võimalikult suurt kasu oma piiratud ressurssidest
  
• Kahanev piirprodukt – tootmisfunktsiooni omadus, mille kohaselt sisendi piirprodukt väheneb, kui antud sisendi kasutatav kogus suureneb.
  
• Konstantne mastaabiefekt  – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb.
  
• Maksevalmidus  – maksimaalne summa, mida ostja on kauba eest nõus tasuma
  
• Maksukiil ( tax wedge) on maksu tagajärjel tekkiv erinevus ostja ja müüja hindade vahel.
  
• Negatiivne mastaabiefekt – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb
  
• Normatiivsed väited – seisukohad, mis üritavad maailma kirjeldada sellisena, nagu see peaks olema.
  
• Phillipsi kõver – lühiajaline pöördvõrdeline seos inflatsiooni ja tööpuuduse vahel.
  
• Piirkulu  (marginal cost ) - kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra.
  
• Piirprodukt – toodangukoguse suurenemine, mis tuleneb täiendava sisendiühiku lisamisest.
  
• Positiivne mastaabiefekt (ka lihtsalt mastaabiefekt) – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb.
  
• Positiivsed väited – seisukohad, mis üritavad maailma kirjeldada sellisena, nagu see on.
  
• Ringlusvoogude diagramm – majanduse visuaalne mudel, mis näitab, kuidas raha liigub läbi turgude ettevõtete ja leibkondade vahel
  
• Suhteline eelis – suhtelist eelist omab see tootja, kelle jaoks mingi toote tootmise alternatiivkulu on kõige väiksem.
  
• Tarbija hinnavaru  – ostja maksevalmidus miinus summa, mille ta tegelikult kauba eest tasub
  
• Tootmisvõimaluste kõver – graafik, mis näitab kaupade tootmiskoguste kõiki kombinatsioone, mida on võimalik toota olemasolevate tootmisfaktorite ja –tehnoloogia abil.
  
• Turgude toimimatus – olukord, kus turud ilma kõrvalmõjuriteta ei taga ressursside kõige efektiivsemat paigutust
  
• Turumajandus – majandus, kus ressursse suunatakse paljude ettevõtete ja majapidamiste detsentraliseeritud otsuste abil, mida nad langetavad üksteisega toote- ja teenusteturgudel lävides
  
• Tootlikkus – toodete ja/või teenuste hulk, mida töötaja toodab ühe tunni jooksul
  
• Tootmisfunktsioon  – seos kauba tootmiskoguse ja tootmisel kasutatavate sisendikoguste vahel.
  
• Tootja hinnavaru – tootjale makstav hind miinus tootmiskulu
  
• Välismõju  – olukord, kus isikute omavahelised toimingud mõjutavad kõrvaliste isikute heaolu
  
• Õiglus – oskus jaotada majanduslikud väärtused võimalikult õiglaselt ühiskonna liikmete vahel
  

Elastne nõudlus – kauba hind ja kogutulu muutuvad vastupidises suunas. Mitteelastne nõudlus – kauba hind ja kogutulu muutuvad ühes ja samas suunas. Pakkumise hinnaelastsus on pikal perioodil suurem kui lühiperioodil. Nõudluse hinnaelastsuskoefitsient liikumisel piki lineaarset nõudluskõverat – suureneb, kui hind tõuseb. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on 3, siis hinna ühikuprotsendiline tõus suurendab pakutavat kogust 3% võrra, Maksukoormus langeb täies mahus ostjale, kui nõudlus on täielikult mitteelastne.
Kõik, kes turult ostavad on nõudjad . Nõudmine  on hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest. Joonisel on esitatud nõudluskõver D. Vertikaalteljel on hind (p) ja horisontaalteljel kauba kogus (q).
Punkt graafikul
A
B
C
D
E
Ristumine horisontaal- teljega
Kauba hind (p)
10
8
6
4
2
0
Nõutav kogus (q)
6
8
10
12
14
16
Tarbijate nõudlus oleneb nende ostuvõimest. Kui hinnad on püsivad, saavad tarbijad endale enam kaupu lubada. Nõudlus on pöördvõrdeline seos hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Seda seost on hakatud nimetama nõudlusseaduseks. Nõutav kogus on hüvise hulk, mida tarbijad ostavad mingi kindla hinna korral. Näiteks hinna 10 juures on nõutav kogus 6, kuid hinna 2 juures on nõutav kogus 14. Ristumine horisontaalteljega näitab kui palju nimetatud hüvist tarbijad vajaksid, kui tarbimist ei piiraks hind. Kui nõudluskõver ristuks vertikaalteljega, siis nõudlus kaoks liiga kõrge hinna tõttu. Nõudlust mõjutavad tegurid: * tarbijate sissetulekud; üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu: 1) normaalhüvised, kuhu kuulub enamik kaupu; 2) väheväärtuslikud  hüvised . Sissetulekute kasvades normaalhüviste tarbimine kasvab, kui väheväärtuslike hüviste tarbimine väheneb. Kuna tarbijad saavad endale lubada kvaliteetsemaid ja paremaid kaupu. * teiste hüviste hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki hüviseid: 1) asendushüvised, need on hüvised, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi, näiteks vesi ja limonaad , kartulid ja makaronid , leib ja sai, jne. 2)  täiendhüvised , need on hüvised, mida tarbitakse koos, näiteks auto ja bensiin , arvuti ja tarkvara , parema- ja vasakujala king ; Asenduskaupade puhul ühe hüvise kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asendushüvisega. Näiteks kohvi hinna tõustes osa tarbijaid asendab kohvi joomise tee joomisega ja tee tarbimine kasvab. Täiendhüviste puhul ühe hüvise kallinedes väheneb nõudlus mõlema järele. Autode hinna tõustes ostetakse vähem autosid ja ostetakse ja sellevõrra vähem bensiini. **tarbijate ootused tulevaste sissetulekuta ja hindade suhtes; **tarbijate maitse ja eelistused. Nõudlust oleneb hinnast , kuid nõudlust mõjutavad tegurid nihutavad nõudluskõverat sama hinna juures kas paremale või vasakule. See tähendab, et sama hinna juures ostetakse seda kaupa kas rohkem või vähem. Tarbijad suhtuvad erinevate kaupade hinna muutustesse erinevalt. Tarbija reageerimise tundlikkust hinna muutustele nimetatakse nõudluse hinnaelastsuseks. Nõudluse hinnaelastsus näitab nõutava koguse protsentuaalset (%), suhtelist muutust, mis järgneb hinna suhtelisele muutusele. Nõudluse hinnaelastsust mõõdetakse koefitsiendiga E. Kui E>1 on nõudlus elastne, kui E