Mikro ja makroökonoomika eksami kordamine (2)

Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö.
Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega.
Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.
Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest.
Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu.
Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud , kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis.
Segamajandus - kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja turg käsikäes.
Adam Smith- „Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest“ Mikro ja marko rajaja
Majandusteooria - üldistused majanduskäitmuste kohta
Majandusmudelid- eelduste , hüpoteeside ja loogiliste seoste kogum.
Ceteris paribuse - teised muutujad on konstantsed.
Positivistlik majandusteadus- olemasolevate majandustingimuste ja – poliitika ning nende mõju analüüs
Normatiivne majandusteadus- hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on
Kompositsiooni viga- ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes.
Vale põhjuse viga- arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündusele eelneb.
Mikroökonoomika- uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude.
Makroökonoomika- uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukut, inflatsioonimäär jne.
Nõudlustabel- kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta.
Nõudluse mõjurid:

• Hind
  
• Sissetulek
  
• Teised antud hüvisega seotud hüviste hinnad
  
• Maitse eelistused
  
• Ostja ootused
  
• Tarbijate arv turul
  

Pakkumistabel- kajastab hüviste koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda.
Pakkumise mõjurid:

• Hüvise hind
  
• Tootmistehnoloogia
  
• Kasutatud ressursside hinnad
  
• Teiste hüviste hinna, mis on seotud antud hüvisega
  
• Pakkujate arv turul
  
• Müüjate hinnaootused
  

Tasakaaluhind- selline hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed.
Turu tasakaal- turujõud on tasakaalus
Tasakaalukogus- niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus.
Hinnaelastus - E= -∆Q/Q : ∆P/P elastne kui suurem 1 , mitteelastne kui väiksem, ühikuelastne = 1
Kui ühest suurem, vähendab hinna tõus kogu tulu.
Kui võrdub ühega, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Teisisõnu, nõutava koguse suhteline muutus on täpselt sama suur kui hinna suhteline muutus.
Kui ühest väiksem, suurendab hinna tõus kogutulu.
Nõudlus on seda elastsem :

• Mida rohkem on asenduskaupu
  
• Mida vähem tähtis on hüvis
  
• Mida pikem on hinnamuutusega kohanemis aeg
  
• Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus
  

Nõudluse sissetulekuelastsus- mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. Nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsent= hüvise nõutava koguse suhteline muutus/ sissetuleku suhtelise muutus
Nõudluse ristelastus- mis tahes hüvise nõutav kogus sõltub ka teiste hüviste hindadest. Nõudluse ristelastsuskoefirsient= hüvise X nõutava koguse suhteline muutus/ Hüvise Y hinna suhteline muutus
Alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind.
Arvestuslik kasum- kogutulude ja otseste kulude vahe
Majanduskasum - kogutulude ja otseste- ja kaudsete kulude vahe
Hinnavõtja- firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga.
Lorenzi kõver- sissetulekute ebavõrdsuse graafiline kajastamine
Avalikud kaubad - hüvis, mida saavad tarbida kõik soovijad, sõltumata sellest, kes selle hüvise eest maksab.
Kui hüvis tekitab välistuli, võiks tema tootmist subsideerida
Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuluvoolust
Tulu, mis lisanud ringkäigu mudelisse, on sissevoog tuluvoogu. See suurendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset.
Sisemajanduse koguprodukt - lõpphüviste turuväärtus ( riigi territoriaalsetes piirides )
Rahvamajanduse koguprodukt- riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsuse mõõt.
Kulutuste lähenemisviis- E=SKP= C(tarbimiskul)+ I (inv)+ G (avalksek. Kul)+ ( X-M ) ( eksport - import )
Sissetulekute lähenemisviis- SKP= palgad , intress , rent, kasum, amort , kaudsed maksud.
Reaalne SKP- mõõdab reaalse kogutoodangu väärtust. Reaalne SKP = nominaalne SKP / SKP deflaatoriga.
SKP deflaator - kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks.
Sisemajanduse puhasprodukt (NDP) – NDP= SKP- D ( amortisatsioon )
Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad netoinvesteeringud.
Kahesektoriline majandus- Y=E ( Yd ( kasutatav tulu ) = Y = C + Id
Autonoomne tarbimine- esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga.
Tuletatud ehk indutseeritud tarbimine- tarbimine, mis muutub, kui kasutatav tulu muutub.
Säästmisfunktsioon- S= Yd-C= Yd- (C0 + CYd) ja S= -C0 + (1-c)Yd
Plaanitud kogukulutused- E= C + Id
Tasakaalu korral on kahesektorilises majandusmudelis säästud võrdsed planeeritud investeeringutega.
Väljavoog- raha eemaldamine tulude voost. Säästud (S), maksud (T) ja import (M)
Sissevoog- raha lisandumine tulde voogu. Planeeritud investeeringud , avaliku sektori kulutused (G) ja eksport (X).
Kogutoodangu täishõvetase- tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada.
Languslõhe- suurus, mille võrra kogukulutsed on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset.
Inflatsioonilõhe- kogus, milel võrra kogukulutsed ületavad majanduse võimsust.
Kogunõudlus- rahvamajanduse reaalne kogutoodang , mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel.
Kogupakkumine- rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel.
Fiskaalpoliitika - Kui valitsus kasutab majandutegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulutuste muutmist .
Automaatne fiskaalpoliitika- reguleerib automaatselt avaliku sektori kulutusi- ntx tulumaks
Maksumultiplikaator= MPC/ 1-MPC
Ekspansiivne fiskaalpoliitika- Languslõhe kõrvaldamiseks, suurendatakse avaliku sektori kulutusi, maksude vähendamine, kogunõudluskõver nihkub ülespoole ja kogutulus suureneb joone nihke ning multiplikjaatori korrutise võrra
Kitsendav fiskaalpoliitika- inflatsioonilõhe kõrvaldamiseks vähendatakse avaliku sektori kulutsi, suurendatakse makse, kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra.
M1 ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades.
M2 ehk laen rahapakkumine= M1+ tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused
Baasraha- sularaha ringluses
Keynesi rahateooria- rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv( soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid ), ettevaatusmotiiv( soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks ) ja spekulatsioonimotiiv ( soov omada raha juhuks, kui intresimäär tulevikus tõuseb)
Aktiva- varad passiva- kohustused + omakapital
Deposiidid - panga kohustused, mis kujutavad endast raha, mida pank võlgneb hoiustajatele.
Keskpank- pankade pank, mille põhieesmärk on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine.
Rahapoliitika vahendid- diskontomäär, kohustuslik reservinõue ja avaturu operatsioonid
Diskontomäär- intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest.
Kitsendav rahapoliitika- pidurdab inflatsiooni diskontomäära tõstmisega, avaturu müükidega ja kohustusliku reservinõude suurendamisega
Ekspansiivne rahapoliitika- toetab majandus kasvu diskontomäära alandamisega, avaturu ostudega ja kohustusliku reservinõude alandamisega.
Phillipsi kõver- inflatsiooni ja töötuse vaheline seos.
Tarbijahinnaindeks - mõõdab representiisete perekondade poolt tarbitud tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmise hinna muutust teatud perioodi jooksul.
SKP delflaator- kogutoodangu hinnataseme indeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust teatud perioodi jooksul.