Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majanduse kordamisküsimused vastustega". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõudlus, inflatsioon, töötu, töötus, kogutoodang, pakkumiskõver, hinnatase, kogunõudlus, kapital, tööpuudus, rahvamajanduse, mõjut, nõudluskõver, suurenda, mõjur, alternatiivkulu, täiend, eksport, konto, tehnoloogia, kaubad, reserv, mõjurid, tööhõive, cost, maksud, normaal, kogupakkumine, hinnaindeks, ressursid, koguprodukt, mikro9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13. MAJANDUSPOLIITIKA AVATUD MAJANDUSE TINGIMUSTES (XVI nädal) 13.1.Maksebilanss 13.2.Valuutakursi kujunemine 13.3.Euroopa Liidu majanduspoliitika Seminarid: seminarides, mis toimuvad õppekavas nimetatud teemadel, lahendatakse
................................................................21 2. Makroökonoomika.............................................................................................21 11. Makroökonoomika alusmõisted...................................................................21 12. Rahvamajanduse arvepidamine..................................................................24 13. Tarbimine, säästmine ja investeerimine, makroökonoomiline tasakaal .....26 14. Töötus ja inflatsioon.................................................................................... 28 15. Raha ja pangandus..................................................................................... 30 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika...................................................................... 31 1 MÕISTED 1. Mikroökonoomika 1. Majandusteaduse olemus
MPM=(M1-M2)/(Y1-Y2) Inflatsioonilõhe on suurus mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt kogutoodangu täishõive taset. Väljavoog on tulu, is läheb tulu ringkäigu mudelist välja ning ähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tlutaset. Näiteks maksud ja kodumajapidamiste säästud. Impordifunktsion- (M=Mo+mY), kus ,,Mo" on autonoomne import ja ,,m" on impordi piirkalduvus (MPM) Kogunõudlus AD on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad totoa ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine AS on rahvamajanduse reaalne kogutoodang mida firmad tahavad ja suudavad toota ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel(ceteris paribus) Kogutodoangu täishõivetase Yfe - on tootmismaht milleni ühiskond võiks jõuda, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja effektiivselt kasutada.
mitte kaotada oma kliente odavamat hüvist müüvale firmale. Kui konkurendid järgivad teise firma algatatud alandamist, samas aga hinnatõusuga kaasa ei lähe, on oligopoli nõudluskõver murtud. Hinnavahemikus p > pe langeb nõudluskõver kokku elastsemat Kartell Kartelli moodustav grupi firmasid, mis nõustuvad oma tootmis ja hinnapoliitikat koordineerima. Seega saab kartell käituda nagu monopol. KARTELLI EESMÄRK: kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada haru kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartell on kollusiooni kõige levinum tüüp. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta. Hinnaliider Hinnaliidri mudeli korral kehtestab haru toodangu hinna, mis maksimeerib haru kui terviku kasumi, üks või väike grupp firmasid, kusjuures ülejäänud firmad järgivad liidri tegevust. Kuna sellise tegevuse tulemus sarnaneb avaliku kollusiooni omale, nimetatakse seda ka vaikivaks kollusiooniks. Mänguteooria
· Kaudsed maksud käibemaks ja aktiisimaks näiteks. Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP D 10. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Kogukulutused: · Planeeritud tarbimiskulutused (C), · Planeeritud investeerimiskulutused (Id), · Planeeritud avaliku sektori kulutuses (G), planeeritud netoeksport (X M). Kahesektoriline majandus on tasakaalus, kui kogutoodang = kogukulutustega (Y = E Y = C + Id Yd = Y = C + Id) (Yd kasutatav tulu). Autonoomne tarbimine tarbimine, mis esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. Tuletatud ehk indutseeritud tarbimine tarbimine, mis muutub kui kasutatav tuli muutub. Tarbimisfunktsioon C = Co + cYd (C0 ja c on konstandid). Tarbimise piirkalduvus Keskmine tarbimiskalduvus Sääst S = Yd C Keskmine säästmiskalduvus Säästmise piirkalduvus MPC + MPS = 1
SKP mõõab toodetud lõpphüviste turuväärtust PT 11 Rahvamajanduse kogutulu määramine Impordi piirkalduvus MPM väljendab imporfi muudu ja kogutulu muudu suhet. MPM=(M1-M2)/(Y1-Y2) Inflatsioonilõhe on suurus mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt kogutoodangu täishõive taset. Impordifunktsion- (M=Mo+mY), kus ,,Mo" on autonoomne import ja ,,m" on impordi piirkalduvus (MPM) Kogunõudlus AD on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad totoa ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine AS on rahvamajanduse reaalne kogutoodang mida firmad tahavad ja suudavad toota ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel(ceteris paribus) Kogutodoangu täishõivetase Yfe - on tootmismaht milleni ühiskond võiks jõuda, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja effektiivselt kasutada.
Püsi- ja muutuvkulude summa teatud tootmismahu korral kujutab endast firma kogukulusid (TC) TC=FC+VC Kogukulu ja valmistatud toodangu koguse (koguprodukti) jagatis on keskmine kogukulu (ATC). Keskmine püsikulu (AFC) on püsikulude (FC) ja koguprodukti jagatis ning keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub muutuvkulude (VC) ja toodetud koguse jagatisega ATC=TC/TP AFC=FC/TP AVC=VC/TP Kui kogutoodang kasvab siis keskmine püsikulu väheneb, keskmine muutuvkulu algul väheneb ja seejärel suureneb, keskmine kogutulu samuti algul väheneb ja hiljem suureneb. Piirkulu (MC) -on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. Võrdub kogukulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega, ning ka muutuvkulude ja koguprodukti muutuse jagatisega. Tootmiskogust mille juures keskmine kogukulu on minimaalne, nimetatakse firma kapatseediks e tootmisvõimsuseks. PIKK PERIOOD
Sissevoog- raha lisandumine tulde voogu. Planeeritud investeeringud, avaliku sektori kulutused (G) ja eksport (X). Kogutoodangu täishõvetase- tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Languslõhe- suurus, mille võrra kogukulutsed on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe- kogus, milel võrra kogukulutsed ületavad majanduse võimsust. Kogunõudlus- rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine- rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Fiskaalpoliitika- Kui valitsus kasutab majandutegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulutuste muutmist. Automaatne fiskaalpoliitika- reguleerib automaatselt avaliku sektori kulutusi- ntx tulumaks Maksumultiplikaator= MPC/ 1-MPC
Kui majanduskasum on suurem kui null on see ajendisk, et kasutada ressursse just selles tootmisharus. Majanduslikud kulud sõltuvad eelkõige tootmismahu suurusest. Lühiperiood -ajavahemik, mil tootjad suudavad muuta mõne, aga mitte kõigi kasutatavate ressursside hulka. Püsi- ehk fikseeritud ressurss selline firma poolt muretsetud tootmistegur, mille suurust firma muuta ei saa. Muutus- ehk varieeruv resurss selline tootmistegur, mille suurust saab firma muuta. Koguprodukt, kogutoodang (TP total product) teatud perioodi jooksul valmistatud toodang. TP muutub, kui vaadeldava muutuvressursi hulk muutub. Keskmine produkt (AP avarage product) on koguproduki ja tema valmistamiskse kasutatava muutuvressursi hulga jagatis. Piirprodukt (MP marginal product) täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena, on koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatis.
3. Firmade vastastikune sõltuvus, mis tuleneb firmade väikesest arvust. Oligopoli mudelid- a) murtud nõudluskõver, b) kartell, c) juhtpositsioon hinnamuutustes (hinnaliider), d) mänguteooria, e) kulupõhine hinnakalkulatsioon. Kartelli moodustab grupp firmasid, mis nõustuvad oma tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerima. Seega saab kartell käituda nagu monopol. Kartelli eesmärk: kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada haru kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartell on kollusiooni kõige levinum tüüp. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta. 7.TOOTMISTEGURITE ehk RESSURSSIDE TURG Tootmistegurite ehk ressursiturg- on turg, kus ressursside (maa, töö, kapital) omanikud ja ressursside ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Ressurside nõudlus- on tuletatud nõudlus, st ta sõltub antud ressursi abil valmistatava hüvise nõudlusest.
Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 4. Alternatiivkulud ja tootmisvõimaluste kõver. Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla. 5. Tulude ja kulude lihtne ringkäigu mudel.
riigitõrked). VIII Riigi elatustase sõltub selle võimest toota kaupu ja teenuseid · Elatustasemed erinevad riigiti ja muutuvad ajas · Põhjus: tootlikkus ja muutus selles · Tootlikkus = kaupade ja teenuste hulk, mida töötaja toodab ühe ühiku aja kohta · Tootlikkuse kasv determineerib riigi/rahvuse sissetuleku kasvu IX Hinnad kasvavad kui valitsus trükib liiga palju raha · Hindade kasv = inflatsioon · Inflatsiooni põhjused: - Raha hulga kasv - Tootjahindade kasv - Administratiivsed muudatused - Hinnad maailmaturul - Sokid X Inflatsiooni ja töötuse seos · Valitsus suurendab raha hulka majanduses ->inflatsioon. Samas väheneb (vähemasti lühiajaliselt) töötus. · Phillipsi kõver (tradeoff between unemployment and inflation) vajalik mõistmaks kuidas majandus toimib eriti äritsükkel (ebaregulaarsed kõikumised majandustegevuses mõõdetuna hõivatud
kasv) suurendamise teel teiste tegurite konstantseks jäädes. 1) alguspunkti ja punkti A vahel annab iga järgnev tööline suurt toodangu juurdekasvu 2) punktide A ja B vahel toodangu maht kasvab, kuid mitte enam nii suurelt 3) alates punktist B iga juurdetulev tööline kahandab toodangut. S.t. seda, et tootmisvahendite arvu samaks jäädes ei jätku teatud töölisest alates enam piisavalt tootmisvahendeid ja töölised hakkavad üksteist segama. Lõppkokkuvõttes kogutoodang väheneb. Kartulipõllu näide! Toodangu tk B A kogutoodang Tööliste arv Ettevõtte kattepunkt- joonis! Ettevõtte kattepunkti leidmiseks kasutame kogukulu kõverat ja kogutulu joont, mis näitab ettevõtte müügikäivet (müügitulu). Firma optimaalne tootmismaht on punktis Q1, kus ettevõte katab oma lühiajalised tootmiskulud ja hakkab andma kasumit
on kasutamata või ebaefektiivselt kasutatud. Sotsiaalses mõttes teravaim languslõhega kaasnev probleem ongi ilmselt kasutamata tööjõu ehk tööpuuduse teke 40. inflatsioonilõhe. Vastupidine situatsioon tekib, kui majanduses soovitakse kulutada rohkem, kui majanduse täishõive tasemel toota suudetakse (st üle kogutoodangu täishõive taseme). Kuna reaalne kogutoodang ei saa üle täishõive taseme suureneda, tekib hinnataseme tõus e inflatsioon. Suurust, mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust, nimetatakse inflatsioonilõheks 41. Multiplikaatori mõiste ja erinevat liiki multiplikaatorid. Multiplikaator on sisuliselt selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostisosaks Kulumultiplikaator: kogutulu algne suurenemine on põhjustatud mingite kulutuste suurenemisest. Investeeringute multiplikaator: algne muutus on põhjustatud investeerimiskulutuste
majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole enamasti
tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Suurus, mille võrra kogukulutused on allpool kogutoodangu täishõivetaset, nimetatakse languslõheks. Vastupidine situatsioon tekib, kui majanduses soovitakse kulutada rohkem, kui majanduse täishõive tasemel toota suudetakse (st üle kogutoodangu täishõive taseme). Kuna reaalne kogutoodang ei saa üle täishõive taseme suureneda, tekib hinnataseme tõus e inflatsioon. Languslõhe: suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe: kogus, mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset. Multiplikaator: on kordaja, mis näitab mitu korda rahvuslik kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest(sõltumatu) komponentidest. SKP multiplikaator on selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka koostiseks. Multiplikaatorite liigid:
Mikroökonoomika- Uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad ) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmistegur – vahendid hüvi
Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed), inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon) · Tootmine hüviste valmistamine · Tarbimine kaupade ja teenuste (hüviste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks Ressursid · Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö. · Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressursidest ja ainelistest ressursidest. · Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikkeks ja mittelooduslikkeks ressurssideks. o Maa hõlmab kõiki loodusressurse (haaritav maa, mineraalid, nafta leiukohad, metsad, veeressursid jne.) o Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooneid, masinaid, seadmeid, materjale).
1. Majanduse põhiküsimused on kellele, kuidas, mida. 2. Majandussüsteemid jagunevad: segamajandus, tavamajandus, turumajandus, käsumajandus. 3. Majandusteadus jaotub: rakenduslik majandusteadus, majanduspoliitika, majandusteooria. 4. Makroökonoomika uurimisobjektiks on Eesti üldine hinnatase, Eesti majanduse kogutoodang, Eesti töötajate koguarv. 5. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis. 6. Ressursiga ettevõtlikkus on tegemist jargmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 7. Tootmisteguriga töö on tegemist järgmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 8. Tootmisteguriga kapital on tegemist järgmistel juhtudel: kassaaparaat toidupoes, kaubad hulgimüüja laos. 9
koguse ja hinnataseme, kusjuure s eeldatakse, tootmistegurihinnad on konstantsed. Pikaperioodi pakkumine on rahvamajanduse kogutoodangu selline tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täishõive. Pika perioodi kogupakkumise kõver näitab seost pika perioodi kogutoodangu hulga ja hinnataseme vahel. Pka per. Kõver on vertikaalne s.t. Pikal perioodil on rahvamaj. Kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase 9. Kulumultiplikaatori mõiste Kulumultiplikaator on sisuliselt selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostisosaks kulumuliplikaator = 1/ 1- MPC 10. Eesti eelarve, eelarve kujunemise allikad (maksude liigid) Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile,
Valitsus saab igal tasandil (keskvalitsusest kuni kohaliku omavalitsuseni) sissetulekuid maksude näol. Valitsuse kulutused jagunevad valitsuse ostudeks ja tulusiireteks. Valitsuse ostude alla arvatakse ka valitsuse investeeringud. Välisturg. Neljanda komponendi SKP-st kulude meetodil moodustavad väliskaubandusele tehtud kulutused. SKP mõõtmisel võetakse arvesse ekspordi ja impordi vahe ehk puhaseksport (NX). Nominaalne ja reaalne SKP. Inflatsioon Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Nende eksitava mõju elimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Kui näiteks kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP
Hinnatõusu kiirenemine, sh esmatarbekaupade ja –teenuste kiire kallinemine Intresside tõus ja laenumaksete suurenemine – Maailma majandusarengute halvenemine. Ootuste nõrgenemine Inflatsiooniootuste oluline kasv Negatiivsete uudiste ülevõimendamine meedias. Halvad uudised mõjuvad ruttu, headesse uudistesse ei taha keegi esialgu uskuda. Inflatsioon Kui kaupade ja teenuste hinnad kiiresti suurenevad, siis on tegemist inflatsiooniga. Inflatsiooniga kaasneb raha ostujõu langus. Madal inflatsioon on riigi üheks eesmärgiks. Töötus Töötus on olukord, kus inimesed, kes oleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda tööd leida. Töötus vaatleb täiskasvanud töötajaid, kes ei tööta kuid otsivad aktiivselt tööd. Inimesi, kes ei tööta ja ka ei otsi tööd, ei loeta tööjõu hulka. Tööjõud ja töötusemäär Töötusemäära väljendatakse protsentides ja leitakse töötute arvu suhtena tööjõudu. U = (töötud /
kasutaja poolt ostetus valmisprodukt, vahetoodang – ühes ettevõttes valminud toodang, mida kasutatakse teises ettevõttes tootmissisendina, rahvatulu -ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu, kasutatav tulu – kogutulu miinus maksud, deflaator – nominaalse ja 8 reaalse SKP vahe, hinnindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot, amortisatsioon -tootmisvahendite kulumine, inflatsioon – hindade muutumise tempo, tarbijahinnaindeks – mõõdab kaubakorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutumist mingi ajaperioodi vältel, välismõjud – keskkonna reostatus, ühiskonna ebastabiilsus jne (tootmise negatiivne mõju keskkonnale?), varimajandus – tuluallikad ja tegevusvaldkonnad, mida statistika ei kajasta, varjatud majandus – toimub väljaspool ühiskondlikku regulatsiooni, kodumajandus – kodumajanduslik tegevus, igapäevased tööd. 1
kasutaja poolt ostetus valmisprodukt, vahetoodang ühes ettevõttes valminud toodang, mida kasutatakse teises ettevõttes tootmissisendina, rahvatulu -ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu, kasutatav tulu kogutulu miinus maksud, deflaator nominaalse ja 8 reaalse SKP vahe, hinnindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot, amortisatsioon -tootmisvahendite kulumine, inflatsioon hindade muutumise tempo, tarbijahinnaindeks mõõdab kaubakorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutumist mingi ajaperioodi vältel, välismõjud keskkonna reostatus, ühiskonna ebastabiilsus jne (tootmise negatiivne mõju keskkonnale?), varimajandus tuluallikad ja tegevusvaldkonnad, mida statistika ei kajasta, varjatud majandus toimub väljaspool ühiskondlikku regulatsiooni, kodumajandus kodumajanduslik tegevus, igapäevased tööd. 1
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis
vabad tööd otsivad inimesed. Selle vähendamiseks ei ole valitsusel spetsiaalseid programme. · Struktuurne töötus tekib majanduses toimuvatest struktuurimuutustest. · Tsükliline töötus esineb majanduse langusperioodil. · Hooajaline töötus esineb seetõttu, et mõningates majandusharudes on tootmine võimalik näiteks ainult teatud aastaaegadel ja ülejäänud ajal tööjõudu ei vajata. 30. Mis on inflatsioon ja millised on inflatsiooniteooriad? Inflatsiooniks nimetatakse üldist hinnataseme pidevat tõusu. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus enamasti ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb
Efektiivsus sõltub konkurentsist. Ettevõtted ikka toimivad samamoodi pole vahet mis sektor. Turu puudulikkus: Mittetäiuslik konkurents Välismõjud Turu välised vajadused Majandussubjektide ebaratsionaalne käitumine Muud põhjused Nõudlus-kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma sõltuvalt antud hinnatasemel Nõudlus ja pakkumine määravad hinna ja hind määrab piiratud ressursside jaotuse tootmisalade lõikes Hind (P) (kogus Q, nõudlus D, pakkumine S) Ostjate tulutase (Y) Täiend- ja asenduskaubad Tulevikuootused Tarbija maitse Nõudluskõver (D) nihkumine paremale: Tarbija sissetuleku suurenemine Muude hüviste hindade langus Tarbijate eelistuste muutumine Neg langusega Seos koguse ja hinna vahel C.p. – kõik muud nõudlust mõjutavad tegurid peale hinna ei muutu 5 4 3 Hind 2 1 0
Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad
3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi! Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Plaanimajandus on majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim. Süsteem on iseloomulik totalitaarse reziimiga riikidele, sageli nimetatakse ka käsumajanduseks.
muutuja on konstantsed. Kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb. Mis on majandusteadus, tootmisvõimaluste rada. Majandusteadus- püüab vastata meie igapäevastele puudutavatele küsimustele: · tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng · palgad ja sissetulekud · tööpuudus · inflatsioon · valitsused · rahvusvaheline kaubandus · heaolu Valik- hüviseid on alati liiga vähe, mis sunnib meid valima: optimeerides: püüame saavutada maksimaalse vajaduste rahuldamise aste piiratud vahenditega, otsime võimaluse mingi vajaduste rahuldamise astme saavutamiseks minimaalsete vahenditega. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Majanduse 3 põhiküsimust: mida toota
12. Sisemajanduse koguprodukti SKP saab väljendada voomuutujana, hinnates valmistatud hiiviste hulka kindlal aiamomend. VALE, voomuutuja hindab hüviste hulka kindlal ajaperioodil, nn varumuutuja aga kindlal ajamomendil 13. Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Õige 14. Potentsiaalne koguprodukt on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõiki olemasolevaid ning kättesaadavaid tootmistegureid. Õige 15. Netoinvesteeringud väljendavad kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringu. 16. Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukt. Õige 17
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad
Muutuvad tootmistegurid on nt. elekter, kütus, mille koguseid saab muuta lühikese aja jooksul. Nende eristamine võimaldab kasutusele võtta mõisted lühiperiood ja pikk periood. Lühiperiood on selline ajaperiood, millal vähemalt üks tootmisteguritest ei muutu. Pikk periood on selline, kuis kõik tootmistegurid muutuvad. Kogutoodang on ettevõttes toodetud väljundi (kauba) üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilistes ühikutes. Keskmine kogutoodang on kogutoodangu ja selle valmistamiseks kulunud tootmisteguri hulga jagatis. Piirtoodang on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava muutma tootmisteguri kasutamisel. Tootmiskulud Kõik ettevõtte poolt tootmiseks tehtavad kulud ehk kogukulud jagunevad muutuvkuludeks ja püsikuludeks. Suur osa firma kuludest sõltub sellest, kui palju toodetakse. Toodangumahust sõltub vajadus tooraine, tööjõu jne järele. Seega ka kulutused neile tootmisteguritele kasvavad toodangumahu kasvades
annaabi.ee 
