Monopol-konkurentsi täielik puudumine, kaubal ainult üks tootja v müüja, unikaalsed tooted, millel puuduvad asenduskaubad, monopol hinnategija, turubarjäärid väga kõrgedOligopol- väike arv müüjaid, nii diferentseerunud kui homogeenne kaup, turubarjäärid kõrged, oluline roll hinnavälisel konkurentsilMonopolistliku konkurentsi turg-palju müüjaid, deiferentseeritud kaubad, turubarjäärid madaladTuru tasakaal- nõudlus ja pakkumine tasakaalusTuru tasakaaluhind- nõutav kogus?pakutav kogusTasakaaluogus-nõutav ja pakutav tasakaalukogus tasakaaluhinna korralTutu puudujääk-nõutav kogus suurem kui pakutavSufitsiit- kauba pakutav kogus suurem kui nõudlusTasakaalupunkt E- nõudlud ja pakkumiskõvera lõikepunktEd=Q%/mõjuteguri !!Majanduskahjum ei tohi olla suurem piirkulust Edp(punkt)= Q*P1/P*Q1 Edp(kaar)= Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2)
8. Täiusliku konkurentsi negatiivsed jooned (4 punkti) Tulude ebavõrdsus (toodete optimaalne kompinatsioon garanteerimatta) Kahjulikud välismõjud (nt. reostus) Unifitseeritud toodang on tarbija seisukohalt puudus R&D jaoks ebapiisavad summad 9. Monopoolse turu tunnused (4 punkti) Turul on üks ettevõte Kapitali sissepääs harusse on takistatud Tootel puuduvad lähedased asenduskaubad Kontroll hinna üle on täielik 10. Monopoli negatiivsed jooned (4 punkti) Kõrgem hind ja madalam tootmismaht Suurem kulu Ebavõrdne tulude jaotus Hinnadiskrimineerimine (täiuslik-, 2. astme-, 3. astme hinnadiskrimineerimine) 11. Monopoli positiivsed jooned (3 punkti) Mastaabisäästu efekt Kulude kokkuhoid Innovatsioonid ja uued tooted 12. Monopolistliku konkurentsi tunnused (4 punkti) Turul palju ettevõtteid Kapitali sissepääs harusse vaba Toode on diferentseeritud (eristatav)
9. MONOPOL Lk 206-226 Monopolid müüvad elektrienegriat, kaabeltelevisiooniteenuseid, postmarke, telefoniteenuseid ja teisi kaupu ja teenuseid, millel pole lähedasi asendajaid. 9.1 MONOPOLI TUNNUSJOONED Lk 206 207 Sisenemisbarjäärid piirnagud, mis tõkestavad uute firmade juurdepääsu tegevusalale. Turukaitsetõkked: · Mastaabisääst(economies of scale) pika perioodi jooksul tootmise kasvades firma keskmine tootmiskulu väheneb. Sel juhul suudab üks firma rahuldada turunõudlust madalamate keskmiste ühikukuludega, kui seda teeksid mitu
lahkumine pole tootmiskulud, infotõkked) piiratud) Näide Põllumajandus, kalandus, Õmblustööstus, Autotööstus, Arvutitööstus, American Oil, U.S. Steel, börs (aktsiad) Toitlustus bensiin, nafta Microsoft, Indian Railways Monopoli plussid ja miinused Kasumi maksimeerimine Monopolid maksimeerivad oma kasumit väga sarnaselt täieliku konkurentsi ettevõtetega. Monopolid maksimeerivad kasumit, mitte tulusid. Seetõttu, kui marginaalsed tulud = marginaalsed kulud (MR = MC), on kasum maksimaalne (täieliku ko. Monopoli nõudlus on turunõudlus.) Oligopol maksimeerib kasumit, võrdsustades marginaaltulu marginaalmaksumusega, mille tulemuseks on Q-ühikute tasakaalustatud väljund ja P-i tasakaaluhind.
asenduskaubad. Toodangu erinevuse tõttu on monopolistliku konkurentsi puhul pakkujatel võimalus mõjutada hindu. Monopolistlikul konkurentsil on kolm omadust: _ Iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev. _ Turule on vaba juurdepääs (puuduvad sisenemisbarjäärid). _ Ettevõtete arv tööstusharus on suur. Monopolistlik konkurents on struktuur, kus palju firmasid müüb diferentseeritud (eristatud) toodangut. Seega, siin on nii monopoli kui ka täieliku konkurentsi elemente. Monopolistliku konkurentsi põhilised iseloomujooned on: 1. Paljud müüjad tiheda konkurentsiga turul. Kuna harus on palju firmasid, tegutsevad nad üksteisest sõltumatult. See tunnusjoon annab monopolistlikule konkurentsile tema konkurentsi-aspekti. 2. Diferentseeritud toodang. Firmad toodavad sarnast toodangut, millel on mõningad neid üksteisest eristavad iseärasused. Toodangu diferentseerimine
allapoole Haru nõudluskõver D lõikub haru pakkumiskõveraga S punktis A esialgne tasakaal) Monopolistlik konkurents 1. Monopolistliku konkurentsi tunnusjooned Sarnased tunnused nii täieliku konkurentsi kui monopoliga. On palju firmasid, nad saavad teatud määral mõjutada oma (Tlnas nt erinevad juuksurisalongid, väikesed poed põhiline teenus on sama, aga seal on teatud nüansid ja tarbija teeb valiku, tarbija eelistab) Põhijoonised: monopoli sarnased. Ta saab ka oma hinda mõjutada, aga mitte nii suures ulatuses (joonis nr 28). Täielikule konkurentsile sarnased jooned: pikal perioodil ainult 0 majanduskasumit, seal on palju firmasid. Monopol · Kreeka keeelesr 1 müüja · Müüb ainulaadset kaupa · Turukaitsetõkete olemasolu(barjäär) · Mastaabisääst (loomulik monopol) · Seaduslikud piirangud · Oluliste ressursside ainuomandus ·
ostjal ei tohi olla võimalust kaupa edasi müüa Küsimus 4 Hinnadiskrimineerimise all mõistetakse seda, et Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: kauba hind peab olema kõrgem kui keskmine kulu tooteühiku kohta antud kaupa müüakse erineva hinnaga erinevates kohtades selleks on vahe, mille võrra monopoli toodangu hind on kõrgem sama kauba hinnast, kui seda toodetaks täieliku konkurentsi tingimustes antud kaupa müüakse erineva hinnaga, kusjuures erinevus ei tulene erinevatest tootmiskuludest Hinnadiskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama
Näiteks tingitud tootmise kulukusest on turul ruumi vaid ühele ettevõttele. Teise lisandumisel oleksid mõlemad kahjumis. Mastaabisääst - odavam on toota suures koguses, sest siis on tootmiskulud ühe kaubaühiku kohta väiksemad. Konkurentsi puudumisest tingitud hinnatõus on takistatud riiklike seadustega. Probleemiks on riikliku juhtimise ebaefektiivsus. Parim majandusregulaator on turg. Millised ülevalpool loetletud ettevõtetest on loomuliku monopoli näited? Coca-Cola, MicroLink, General Motors. 8.6Konkurentsi eelised Ühiskonna seisukohast tervikuna on konkurents hea. Sellega kaasnevad all-loetletud eelised. Selgita need pikemalt lahti: 1. info hankimine; Saad infot selle kohta kuidas midagi teha, mis rahvale meeldib rohkem jms. 2. efektiivsus; 3. novaatorlus; 4. tugevamad võidavad; mida tugevamaks saad, seda lihtsam on sul edasi minna. 5. reageerimine muutustele; kui miski muutub ühes kohas, saab rahvas teada sellest ja kui
ühele konkreetsele ettevõttele või kogu tööstusharule. Selliste otsuste edukaks tegemiseks tuleb konkurentsi mõõta. Et struktuuri mõõta, peab esmalt vaatama sel turul tegutseva ettevõtte võimalusi turu kontrollimiseks. Ettevõtte võime turgu kontrollida väljendub selles, mil määral ta suudab oma toote hinda kontrollida. Kaheks äärmuslikuks turustruktuuriks on täielik konkurents ja monopol. Esimese puhul on turul palju müüjaid ja pakutakse ühetaolist kaupa. Monopoli puhul on kogu turg ühe ettevõtte käes. Kahe äärmuse vahele jäävad veel näiteks monopolistlik konkurents ja oligopol. Täielikku konkurentsi on ideaalsel kujul raske leida. Sel turul tegutsev ettevõte ei saa mõjutada pakutava hüvise hinda, aga mida ta teha saab, on muuta toodetavat kogust. üks iseloomulik joon täieliku konkurentsi puhul on, et suuri kasumeid ja kahjumeid saab teenida vaid ajutiselt. Seda sellepärast, et nõudmise ja pakkumise
homogeene*muutused tarbija maitses sunnivad ettevõtteid reageerima 8. Täiusliku konkurentsi negatiivsed jooned 4*tulude ebavõrdsus*kahjulikud välismõjud*RRD jaoks ebapiisavad summad*unifitseeritud toodang on tarbija seisukohalt puudus 9. Monopoolse turu tunnused 4*turul on üks ettevõte*kapitali sissepääs harusse on takistatud*tootel puuduvad lähedased asenduskaubad*kontroll hinna üle on täielik 10. Monopoli negatiivsed jooned 4*kõrgem hind ja madalam tootmismaht*suurem kulu*ebavõrdne tulude jaotus*hinna diskrimineerimine 11. Monopoli positiivsed jooned 3*mastaabi säästu efekt*kulude kokkuhoid*innovatsioonid ja uued tooted 12. Monopolistliku konkurentsi tunnused 4*turul on palju ettevõtteid*kapitali sissepääs harusse on vaba*toode on diferentseeritud*kontroll hinna üle on väike 13. Oligopoolse konkurentsi tunnused 4*turul on vähe ettevõtteid*kapitali sissepääs
võtavad. Hinnaväline konkurents- reklaam jne. Tanklad Testid: Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. ÕIGE Pikal perioodil võib monopolistliku konkurentsi firma saada majanduskasumit seetõttu et uute firmade juurdetulek tootmisharru on raske. VALE. Ei ole raske Monopol võib lühiperioodil saada nii kasumit kui kahjumit. ÕIGE Monopoli kasum on maksimaalne siis kui kauba hinna ja keskmise kogukulu vahe on maksimaalne. VALE. Piirkulu=piirtulu Monopoli toodangu nõudluskõver on alati horisontaalne. VALE Monopol lõpetab tegevuse kui tema majanduskahjum ületab tema püsikulud. ÕIGE Monopol püüab maksimeerida ühikukasumit. VALE Nii täielikult konkureeriva firma kui monopoli kasumi maksimeerib see kogus mille hind võrdub piirkuluga. (p=MC) VALE
Vastus: Õige Vale Väär Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Väär Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Väär Test 2 Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Vastus: Õige Vale Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu Vastus: Õige Vale Väär Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne Vastus: Õige Vale Väär Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul Vastus: Õige Vale Õige Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega Vastus: Õige Vale Õige Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel Vastus: Õige Vale Õige Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt
iseloomustamiseks: MAJANDUSTEADUSE ALUSED 34 Müüjate arv turul; Müüjate poolt pakutava hüvise omapära; Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; Müüjate võime mõjutada hinda. Kaheks äärmuslikuks turustruktuuriks on täielik konkurents ja monopol (monopson). Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. Monopoli korral on kogu turg ühe ettevõtte käes. Nende kahe äärmuse vahele jääb veel mitmeid konkurentsi vorme millest tuntumad on monopolistlik konkurents ja oligopol (ologopson) (vt joonis 8.1). Alustame erinevate turuvormide uurimist ühest äärmusest, kus konkurents on suurim. TÄIELIKULT KONKU- REERIV ETTEVÕTE OLIGOPOL
Monopol ... on mittetäieliku konkurents äärmuslik vorm. Süsteem, kus hüviseid toodab ja turustab üksainus ettevõte, dikteerides seeläbi toote hinda. 2 Monopol Monopol on hinnakujundaja, sest ta saab hindu mõjutada, kuna on ainuke tootja. Seepärast on monopoolse firma nõudlus kogu turunõudlus. 3 Monopoli tekkepõhjused Mastaabiökonoomika ainult üks firma võimeline tootma koguseid, kus hind on madalaim. Sisenemisbarjäärid Seaduslikud ja majanduslikud piirangud. Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandis olemine) 4 Monopolistlik konkurents ... iseloomustab see, et palju firmasid müüb diferentseeritud toodangut (eksisteerib nii monopoli,
tootmist? Firma peaks tootma vähem TKT pika perioodi tasakaalu iseloomustab see, et: Kõik firmad toodavad seda kogust, mille keskmine kogukulu on minimaalne MONOPOL Missugune tingimus ei pea olema täidetud, et firma saaks kasutada hinnadiskriminatsiooni: Tegu peab olema teenusega Pikal perioodil saavad monopolid alati ainult normaalkasumit Vale väide! Monopol võib saada majanduskasumit pikal perioodil seepärast, et Eksisteerivad turu sisenemisbarjäärid Monopoli kogukulu võrdub 1000 + 30q, kus q on toodangu maht. Tema toodangu nõudlus on p = 200 q, kus p tooteühiku hind. Kui monopol toodab 20 ühikut, võrdub tema kasum 2000(Õige, TP = TR TC =3600 (1000 + 30*20) = 3600 1600 = 2000) Kui võrrelda monopoli ja täielikult konkureerivat firmat (TKF), millel on ühesugused kulud, siis pika perioodi tasakaalupunktis monopoli: p ja ATC on kõrgemad, aga q on väiksem
võimalikult madal. Hinna tõus ja suurema kasumi saamine meelitab ligi uusi müüjaid ning vanadel müüjatel jääb tulu saamata. Monopolistliku konkurentsiga on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristunud toodet. Näiteks nii Coca Cola kui ka Pepsi kustutavad mõlemad janu, ent erinevad on mingil määral erineva maitsega. Pakutava toote eristus annab monopolistliku konkurentiga ettevõttele monopoli jõu. See tähendab, et mingi toote või teenuse konkreetse variandi pakkumisel on ta ainuke müüja. Näiteks restoraanid pakuvad erinevaid rooge. Oligopoolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevad ettevõtted, kes konkureerivad omavahel. Samuti peab iga ettevõte arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. Näiteks kui üks bensiinijaam tõstab või langetab hindu, peavad teised otsustama, kas nad lähevad kaasa hinna tõusu või langetamisega
c) kõrgemate ressursihindade tõttu; d) pakkumise vähenemise tõttu. 45. Kui ühiskonnas toodetakse kaupu, mida tarbijad vajavad, siis iga kauba a) hind võrdub kauba keskmise kogukuluga; b) hind võrdub piirkuluga; c) piirkulu võrdub piirtuluga; d) hind võrdub piirtuluga. Seminar 5 Monopol (9-10 õppenädal) 1. Missugust kasumit saab monopol, kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga? Missugust kasumit saab monopol siis, kui hind ületab keskmise kogukulu ? kui monopoli toote hind võrdub keskmise kogutuluga ATC, siis saab ta nn. normaalkasumit, kui aga p>ATC, siis majanduslikku kasumit 2. Mida kujutab endast hinnadiskriminatsioon? Tooge näiteid. 3. Monopolil a) ei ole pakkumiskõverat; b) on võime kujundada toodangu hinda; c) on negatiivse tõusuga nõudluskõver; d) kõik eelnev on õige. 4. Monopoli piirtulu on antud tootmistasemel 3 krooni ja piirkulu on 2 krooni. Kasumi maksimeerimiseks peaks ta: a) jätma tootmismahu ja tooteühiku hinna samaks;
mitmeid kordi töökindlam operatsioonisüsteem. Ei saa kõrvale jätta ka tõsiasja, et Torvalds'i ja Cox'i tegevus tarkvaraturul on ümber lükanud paljud Microsofti poolt loodud müüdid, millede juurutamiseks kulutas suurfirma miljoneid dollareid. Esialgseks Microsofti nõudeks on erinevatel andmetel 500 kuni 750 biljardit USA dollarit. Kohtuasi algas täna keskpäeval ning lõppu pole oodata kindlasti mitte enne keskööd. Linus sihib uut monopoli ÄP KL DI 24.01.2000 00:00 Esmalt uue operatsioonisüsteemiga Linux Microsoftile väljakutse esitanud 30aastane soomerootslane on sihikule võtnud järgmise monopoli -- suurima mikroprotsessorite tootja Intel. Samal ajal kui Linux oli meediakära keskmes ning kõik operatsioonisüsteemiga seotud aktsiad börsil komeedina tõusid, töötas Linus Torvalds ise Silicon Valleys Transmeta Co tarkvaragrupis uudse mikroprotsessori kallal.
konkurentsile tema kuid mitte üksteist puuduvad. Lühiperioodil konkurentsi-aspekti. täielikult asendavad firma võib Mastaabisääst on väike. (monopoli-aspekt). töötada nii kahjumi, kui ka kasumiga. Oligopol Info ei ole täielik. Turul on väike arv firmasid, Toodang on Märkimisväärsed Firmade väikesest Pikal perioodil oligopol
hinda tõstma hakata, kuna siis kasum väheneks 7. Ravimifirmad. a) Tegu on just oligopolismiga, kuna turul on väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid suuri ettevõtteid. Iseärasus, mis ei võimalda täieliku konkurentsi tekkimist, on tootmise ressursimahukus. Samuti mastaabiefekt, mille kohaselt suurtootja masstoote hind on madal ja seega on tal turul eelis uute tulijate ees, kelle toote hind kõrgem oleks. Monopoli ei teki, kuna erinevate firmade ravimid ei ole nii eristatud, et ühel firmal saaks tekkida piisavalt suur eelis teiste firmade ees. Monopoli tunnus on aga, et pakutaval tootel puuduvad lähedased asenduskaubad. Monopolistlikku konkurentsi ei teki, kuna ravimiturule sisenemine on suhteliselt keeruline, samuti ei ole tooted piisavalt eristatud (samade ravimite toimeained on suhteliselt sarnased) b) Tarbijate heaolu oligopolistliku ja monopolistliku konkurentsi puhul. Monopolistliku
20. ettevõtete suhtes rakendatakse kas üldkeelu või üksikhinnangu printsiipi: ¤ üldkeelu printsiibi näitena võib tuua kahe ettevõtte ühinemise. ¤ kui pärast ühinemist tekkinud ettevõte haarab endale rohkem kui 25% kogu turukäibest, siis see ühinemine keelatakse. ¤ üksikhinnangu puhul jääb konkurentsiameti ülesandeks igal konkreetsel juhul kaaluda, kas see tegu väärib keelamist v mitte. ¤ üldkeelu ja üksikhinnangu printsiip rakendatakse olukorras, kus monopoli pole veel tekkinud. 21. monopoli tekkimise korral küitub valitsus järgmiselt: ¤ nõuab ettevõtte jagunemist väiksemateks iseseisvateks ettevõteteks. Nii suurendatakse konkurentsi, see on nn. Monopoli lõhkumine. ¤ kontrollida monopolide tegevust (peamiselt hinnakontrolli abil) 22. konkurentsi reguleerimine: ¤ AVATUD TURUL kuna avatud turgudel puuduvad piirid ( kaupa võib takistuseta sisse vedada) siis piisab konkurentsi käivitamiseks sellest, kui kõrvaldada
maksimaalne. VALE 5. Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt ÕIGE 6. Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa VALE 7. Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale ÕIGE 8. Monopson on ainuostja ÕIGE 9. Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina ÕIGE 10. Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted VALE Test 2 1. Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt õige 2. Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Õige 3. Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu Õige 4. Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne vale 5. Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul õige 6. Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa õige 7. Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel
8. Täiusliku konkurentsi negatiivsed jooned (4 punkti) Tulude ebavõrdsus (toodete optimaalne kompinatsioon garanteerimatta) Kahjulikud välismõjud (nt. reostus) Unifitseeritud toodang on tarbija seisukohalt puudus R&D jaoks ebapiisavad summad 9. Monopoolse turu tunnused (4 punkti) Turul on üks ettevõte Kapitali sissepääs harusse on takistatud Tootel puuduvad lähedased asenduskaubad Kontroll hinna üle on täielik 10. Monopoli negatiivsed jooned (4 punkti) Kõrgem hind ja madalam tootmismaht Suurem kulu Ebavõrdne tulude jaotus Hinnadiskrimineerimine (täiuslik-, 2. astme-, 3. astme hinnadiskrimineerimine) 11. Monopoli positiivsed jooned (3 punkti) Mastaabisäästu efekt Kulude kokkuhoid Innovatsioonid ja uued tooted 12. Monopolistliku konkurentsi tunnused (4 punkti) Turul palju ettevõtteid Kapitali sissepääs harusse vaba Toode on diferentseeritud (eristatav)
d. kommunaalettevõtted on suured firmad. __d_ 7. Autotööstuses domineerivad mõned suured aktsiaseltsid. Selle tulemusel konkurents a. puudub. b. põhineb täiesti hinnal. c. põhjustab ebaefektiivset tootmist. d. toob esile teised jooned peale hindade. __a_ 8. Linnas on palju bensiinijaamu, neist ainult Meie Autos tangib bensiinijaama töötaja ja autojuht ei pea autost väljuma. See iseloomustab a. monopolistlikku konkurentsi. b. täiskonkurentsi. c. monopoli. d. oligopolit. __c_ 9. AS Hekta tõstis hiljuti hinda 10 %. Teised selle tööstusharu firmad järgisid kohe eeskuju. Mis liiki turustruktuuriga on tegemist? a. Täiskonkurentsiga. b. Monopoliga. c. Oligopoliga. d. Monopolistliku konkurentsiga. _c__ 10. Millistel järgmistest firmadest on suurim vabadus oma hindu määrata? a. Majandusharu kolmest firmast ühel. b. Paljude asenduskaupadega toote ainutootjal. c. Asenduskaupadeta toote ainutootjal. d. Majandusharu 300 firmast ühel.
Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) . Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Monopol – turg, kus on ainult üks müüja. Tunnused 1. Üks müüja 2. Sarnased asenduskaubad puuduvad (keegi ei paku sarnaseid tooteid). 3. Uutel ettevõtetel turule raske pääseda. 4. Monopol on hinnakujundaja, ostjad on sunnitud maksma monopoli poolt määratud hinda. Täielik kontroll hinna üle. Täielikud monopolid on haruldused. Seaduslike monopolide hulka kuuluvad loomulikud monopolid (nt elektri- ja veevarustuse/v), patendid (seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20a), autoriõigused (kirja, kunsti, helitööde autoritele), kaubamärgid (spetsiaalsed kujundid, nimed, sümbolid, mis tähistavad toodet, teenust või firmat). Monopoli peamine puudus on tema ebaefektiivsus
D 7. Autotööstuses domineerivad mõned suured aktsiaseltsid. Selle tulemusel konkurents A. puudub; B. põhineb täiesti hinnal; C. põhjustab ebaefektiivset tootmist; D. toob esile teised jooned peale hindade. A 8. Linnas on palju bensiinijaamu, neist ainult Meie Autos tangib bensiinijaama töötaja ja autojuht ei pea autost väljuma. See iseloomustab A. monopolistlikku konkurentsi; B. täiskonkurentsi; C. monopoli; D. oligopoli C 9.AS Hekta tõstis hiljuti hinda 10 %. Teised selle tööstusharu firmad järgisid kohe eeskuju. Mis liiki turustruktuuriga on tegemist? A. Täieliku konkurentsiga. B. Monopoliga. C. Oligopoliga. DMonopolistliku konkurentsiga. C 10. Millistel järgmistest firmadest on suurim vabadus oma hindu määrata? A. Majandusharu kolmest firmast ühel. B. Paljude asenduskaupadega toote ainutootjal. C
telefoniteenuseid ja teisi kaupu ja teenuseid, millel pole lähedasi asendajaid. Monopolidel esinevad turukaitsetõkked ehk sisenemisbarjäärid, mis tõkestavad uute firmade juurdepääsu tegevusalale (mastaabisääst, seadusandlikud piirangud, oluliste ressursside ainuomandus). Mastaabisäästu tõttu keskmised kulu alanevad, sellisel juhul suudab üks firma rahuldada turu nõudlust madalamate keskmiste kuludega, kui seda suudaks teha mitu väiksemat firmat. Selline monopoli teke on seotud tootmise iseloomuga, aga mitte kunstlike abinõude kasutamisega ning seda nimetatakse loomulikuks monopoliks. Turukaitsetõkkena kasutatakse seaduste loomist, et muuta turule sisenemine ebaseaduslikuks. Patendid annavad omanikule aega, et oma leiutist mõnda aega ainuõiguslikult kasutada, kuid sama see julgustab teisi ettevõtjaid ja leiutajaid aega ja raha investeerima leiutamisprotsessi. Mõnel firmal on litsents, mis annab
Konkurentsi iseloomustamiseks võtame vaatluse alla neli olulist tunnust turustruktuuride iseloomustamiseks: · müüjate arv turul; · müüjate poolt pakutava hüvise omapära; · uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; · müüjate võime mõjutada hinda. Kaheks äärmuslikuks turustruktuuriks on täielik konkurents ja monopol (monopson). Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. Monopoli korral on kogu turg ühe ettevõtte käes. Nende kahe äärmuse vahele jääb veel mitmeid konkurentsi vorme millest tuntumad on monopolistlik konkurents ja oligopol (ologopson). Alustame erinevate turuvormide uurimist ühest äärmusest, kus konkurents on suurim. 9.2. Täielik konkurents Kui mingi hüvise ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale, ehk kõik on hinnavõtjad
Siinjuures tähendab “optimaalne” firma kasumi maksimeerimist, kasutades selleks mitmesuguseid võimalusi. Turustruktuuri jagavad majandusteadlased tavaliselt kahe kategooria vahel: ühel on tegu hinnavõtja- tüüpi ettevõtlusega, mille ütleme olevat täieliku konkurentsi ehk täiskonkurentsi turg, teisel juhul hinnakujundaja (ka hinnamääraja)- tüüpi ettevõtlusega, mille ütleme olevat mittetäieliku konkurentsi turg. Viimati nimetatu jaguneb omakorda oligopoli, duopoli ja monopoli turuvormiks. Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim Kui mõnel ettevõttel on oma tegevusharus piisavalt kaalu, võib ta muutuda hinnataseme kujundajaks. Erinevalt hinnavõtjast ei pea hinnakujundaja kartma konkurentsi pärast ning firma loodud hüvise kasutajatel pole võimalust konkurentide kaupa odavamalt ostma hakata. Seega hinnakujundajast ettevõte võib hinda tõsta ja isegi vähem müüa, ent ei kaota kõiki tarbijaid
korrutisega TR = q*p ja kogukulud TC = TFC + TVC Kui firmad toodavad seda, mida tarbijad eelistavad kõige rohkem, on tegemist ressursijaotusliku efektiivsusega e. Pareto jaotusega. MONOPOOLNE TURG: 1.Kauba või teenuse pakkumist turul peab kontrollima ainult üksainus tootja. 2. Antud kaubal ei tohi olla mingeid lähedasi asendajaid. Monopolid müüvad elektri- ja soojusenergiat, vett, postmarke ja teisi kaupu ning teenuseid, millel pole lähedasi asendajaid. Monopoli puhul kaob firma ja majandusharu vaheline erinevus, seega on firma nõudluskõver (ühiktulukõver) ühtlasi majandusharu nõudluskõver. Monopoli piirtulu kõver (MC) langeb nõudluskõverast (D) kaks korda kiiremini. Monopoli kõige tähtsam tunnus oleks sisenemisbarjääri olemasolu uutele firmadele. Monopolil on kasumit maksimeeriva koguse ja hinna leidmiseks põhimõtteliselt kaks moodust: 1. Kogutulu miinus kogukulu 2. Piirtulu võrdub piirkuluga
seaduslikud piirangud (patendid, litsentsid jne), kontroll oluliste ressursside üle. Monopoolne firma · Olles haru ainuke firma, langeb tema nõudluskõver kokku haru vastava kõveraga. · Monopoli piirtulu on väiksem kui tooteühiku hind, kuna monopol saab müüki suurendada ainult toodangu hinda alandades. · Kui nõudlus on elastne, on
majanduslike tingimuste kohta 2. monopol- see on turg, kus on ainult üks müüja, kes võib oma toodangule hinna määrata. See on monopoolne turg. Monopol on ainuke toodagu pakkuja kogu majandusharus, mis tähendab, et firma ja tootmisharu antud juhul kattuvad. Erandid- a) ainuke tootja ühe riigi piires ei pruugi olla monopolist, kui kodumaisel ainutootjal tuleb konkureerida välismaiste tootjatega. b) Monopoli eksisteerimise eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumine. c) Monopoliks saab lugeda ainukest tootmisharus eksisteerivat tootjat või teenindajat ainult siis, kui tal ei tule arvestada ka potensiaalsete konkurentidega. Seega võib öelda, et turumajanduses täielike monopole praktiliselt ei eksisteeri. Kui turul on ainult 1 pakkuja siis ta võib määrata turuhinna. Tarbijad otsustavad, kui palju nad tahavad selle hinnaga osta
t. võimet tõsta hindu tasakaaluhinnast kõrgemale (seejuures toodangut vähendades) Viimasest eeldusest lähtuvalt ei saa käsitleda mitte igat tootmisharu, kus tegutseb ainult üks tootja, monopolina. Kui tegemist oleks ainukese tootjaga ühe riigi piires, ent sel tootjal tuleb konkureerida ka välismaise lähedase asenduskaubaga, siis ei saaks kohalikku tootjat pidada monopoliks (kuigi antud riigis võib tegemist olla selle toote ainuvalmistajaga). Seega kohtab monopoli puhast vormi majanduses harva. Võimalik muuta ühte, mis toob kaasa muutuse teisel. Kujunemine: Turu monopoolse seisundi võivad põhjustada: (1) mastaabisääst - hüvise tootmise keskmine kulu on madalaim suurte tootmismahtude korral. Kui see tootmismaht peaks olema piisavalt suur, et katta kogu nõudluse selle toote järgi, võibki ühest tootjast tootmisharus piisata; 28
1. Mis on imperialism? Iseloomusta seda. (3) Imprealism:suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas. *koloniaalimpeeriumite teke *suurriikide majanduslik võim suurenes *sovinism ehk marurahvuslikus 2. Mida kujutasid endast monopolid? Miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid etttevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus eesotsas on ainult üks inimene.ettevõtjatele oli see hea, est sai ise hinda dikteerida.Kui turule tuli mõnu uus ettevõtja, siis teised alandasid oma hindu. Seega läksid nooremad ettevõtjad pankrotti. 3. Millised olid 1905 aasta revolutsiooni tulemused Venemaal? (4) * rahvas sai demokraatlike vabadusi *talupoegadel alandati rendimaksu *töötajad võisid astuda ametiühingutesse *võis rajada emakeelseid koole 4
tegevus ei mõjusta turuhindu — ollakse vaid hinna arvessevõtjad. monopolistlikuks turuks -tootja näeb pisut rohkem vaeva, et teha oma toode eriliseks. Sellisel turul on ostja nõus rohkem maksma selle eest, et ta tunneb end oodatuna. Oligopolile on iseloomulik firmade tootmisotsuste vastastikune sõltuvus: ühe tootja otsused võivad suure tõenäosusega mõjutada konkurentide otsuseid ja tegevusi. Monopol on tootmisharus ainuke toodangu pakkuja. Monopoli olemasolu eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumin Asenduskaubaks loetakse kaupa, mis rahuldab sarnaseid vajadusi. Monopol on täiusliku konkurentsi vastand. 3. nõudlus on teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 4. Pakkumine erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel 5
c)750 FC=AFC*TP=250 Vastake küsimustele: a) kui suur on kasumit maksimeeriv toodangukogus? q=200 b) missuguse hinnaga firma oma toodangut müüb? p=28 c) arvutage firma keskmine kogutulu optimaalse tootmismahu korral. ATC=TC/TP d) arvutage firma kasum optimaalse tootmismahu korral. kasum= TR-TC ; TR=p*TP (TP=q) ; TC=ATC*TP Lisa ülesanne: Miks oligopoli ja monopoli pika perioodi majanduskasum on garanteeritud? (10p)
1. Mis on imperialism? Iseloomusta seda. (3) Imprealism:suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas. *koloniaalimpeeriumite teke *suurriikide majanduslik võim suurenes *sovinism ehk marurahvuslikus 2. Mida kujutasid endast monopolid? Miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid etttevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus eesotsas on ainult üks inimene.ettevõtjatele oli see hea, śest sai ise hinda dikteerida.Kui turule tuli mõnu uus ettevõtja, siis teised alandasid oma hindu. Seega läksid nooremad ettevõtjad pankrotti. 3. Millised olid 1905 aasta revolutsiooni tulemused Venemaal? (4) * rahvas sai demokraatlike vabadusi *talupoegadel alandati rendimaksu *töötajad võisid astuda ametiühingutesse *võis rajada emakeelseid koole 4
ainult NORMAALKASUMIT TKT korral saavutab ühiskond maksimaalse majandusliku efektiivsuse, sest ettevõtted toodavad keskmise kogukulu ATC MIINIMUMPUNKTIS ( P = ATC min) MITTETÄIELIK KONKURENTS MONOPOL turul üks ettevõte, unikaalne toode, hinnamääraja, sisenemisbarjäärid. Tekkepõhjus mastaabisääst ja sisenemisbarjäärid LR. MONOPOL on hinnategija/-määraja monopoli nõudluskõver on samaaegselt ka turunõudluskõver monopoli nõudluskõver on negatiivse tõusuga monopoli piirtulu MR tooteühiku hind P monopoli piirtulukõver MR ei lange kokku nõudluskõveraga D · Piirtulu väiksem, kui P müüki saab suurendada vaid hinda alandades. · MC ei ole kunagi neg ei tooda mitteelastse nõudluse osas, kuna see toob kaasa TR vähenemise. · Puudub pakkumiskõver · SR majanduskasum/kahjum. LR maj.kasum või normaalkasum. · SR kui P ei kata AVC lõpetab
Kui suur peaks olema bensiini hinna tõus, et tarbija vähendaks tarbimist 1% võrra? Vastus: e = DQ/DP siit, DP % = DQ% / e ja DP =1% / 0,5 = 2% SEMINAR 4 KONKURENTS Täieliku konkurentsi turg : Nõudlus = piirtulu= keskmine tulu= turuhind Millega võrdub täielikult konkureeriva firma (TKF) keskmine tulu (AR)? Vastus: AR = D = MR = turuhind Täielikult konkureeriva firma piirtulu: MR = AR = p = D Kui MC > MR , siis firma ei maksimeeri oma kasumit Kui monopoli toote hind võrdub keskmise kogukuluga ATC, siis saab ta nn. normaalkasumit kui aga p > ATC, siis ka majanduslikku kasumit. Monopolil: a) ei ole pakkumiskõverat; b) on võime kujundada toodangu hinda; c) on negatiivse tõusuga nõudluskõver Hinnadiskriminatsiooni on toodangu müük erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest. Monopoolselt konkureeriva firma pika perioodi lõpu olukorda kirjeldavad
............................................................................ 40 6.3. LÜHIPERIOODI PAKKUMISKÕVER ............................................................................................. 42 6.4. KASUMI MAKSIMEERIMINE PIKAL PERIOODIL ........................................................................... 43 7. MONOPOL JA TOOTMISE OPTIMEERIMINE .................................................................... 44 7.1. MONOPOLI OLEMUS ................................................................................................................ 44 7.2. KASUMI MAKSIMEERIMINE ..................................................................................................... 45 7.3. EFEKTIIVSUS TÄIELIKU JA MITTETÄIELIKU KONKURENTSI KORRAL ........................................... 46 8. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL.......................................................
oma teenusele leidnud püsikliendid ja saavad pakkuda odavamat teenust. Selleks, et maksimaalselt kasutada turumajanduse plusse ja vähendada miinuseid, tuleb riigil majandusse sekkuda. Näiteks maksab riik väikeettevõtetele või alustavatele ettevõtjatele toetusi. Turumajandust toetab tugevalt majanduslik liberalism. See ei tohi toetada valitsust, vaid peab kaitsma vaba turgu ja vabakaubandust. Juhul kui valitsus soovib eemaldada eraomandi monopoli, sest see takistab teiste indiviidide otsuseid, siis võib majanduslik liberalism olla valitsuse poolt. Käsumajanduse pluss on see, et kõigil on töö. ei mängi rolli see, kes on tuntum, vaid hästi läheb kõigil. Minu jaoks on oluline see, et iga äriidee saaks teostatud, olgu see siis halb või hea. Vigadest õpitakse, pealegi võib uue tootega välja tulles saada väga rikkaks. Plaanimajanduses see võimalus aga puudub.
Sissejuhatus majandusse XI osa Konkurents Viimsi Kool 10ml 2018 Konkurentsiamet http://www.konkurentsiamet.ee/?lang=ee https://www.riigiteataja.ee/akt/13316160?leiaKehtiv Konkurents ettevõtluses · Konkurentsi mõiste ja olemus · Konkurentsivormid ja nende tunnused · Täieliku konkurentsi positiivsed ja negatiivsed omadused · Monopoli positiivsed ja negatiivsed omadused · Kõlvatu konkurents · Patent, kasulik mudel, tööstusdisainilahendus, kaubamärk Konkurents ettevõtluses Konkurents (competition) on ettevõtete (müüjate) võitlus tarbijate (ostjate) pärast. Ka tarbijad (ostjad) võitlevad ettevõtete (müüjate) pärast! Konkurents ettevõtluses Konkurentsi iseloomustamisel ja liigitamisel lähtutakse turu (struktuuri) neljast olulisest tunnusest: · ettevõtete arv
konkurendid reageerivad tema tegevusele. Tunnused: Turul (majandusharus) on vähe ettevõtteid; Kapitali sissepääs harusse on osaliselt takistatud; 7 Toode on diferentseeritud (eristatav) või homogeenne; Kontroll hinna üle on arvestatav. Kartelli – moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. Oligopolide ühinemist soodustavad tegurid: a) kuna eksisteerib vähe firmasid, tunnevad nad üksteist; b) teatakse üksteise kulusid ja tootmismeetodeid, (soovitakse muuta hindu samal ajal ja samapalju); c) toodang on sarnane – võimalik kokku leppida hinnas; d) eksisteerib dominantfirma; e) sisenemine on raskendatud, pole uue sisenemise ohtu; f) stabiilne turg: kui nõudlus või kulud kõiguvad, on kokku leppida raskem;
kasumi max-ne kuni AVC on kaetud kasumit max-v kogus- MR=MC saadakse majanduskasumit Pikk periood: uute firmade juurdekasv takistatud > kasum säilib ka pikal perioodil pika perioodi eesmärk- leida kasumit max-v tootmismaht Kui ei elimineeri kahjumit, tuleb turult lahkuda. Puhas heaolukahju- tulu, mis on tarbijatelt üle kandunud e tarbija kaotus; näitab kui palju alaneb tarbijate heaolu seetõttu, et tootmismaht on vähenenud. Tarbijate hinnavaru kaotus on suurem kui monopoli kasumi kasv. Kui monopol toodab sama suure keskmise kuluga kui TKF, mõõdab ABC puhaskahjumit, mille põhjuseks on monopoli väiksem tootmismaht ja kõrgem hind. (Tarbija hinnavaru- summa, mida on tarbija nõus antud koguse eest maksma, miinus tegelikult makstav summa.) Hinna diskriminatsioon- toodangu müümine erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamine erineva kaubakoguse eest. Hüvist müüakse kõrgema hinnaga tarbijale, kelle hinnaelastus on väiksem
robotniiduk, e-raamatud Organisatsiooniline innovatsioon oluliste muutuste tegemine ettevõtte äripraktikas, töökohtade struktuuris või suhtlemistes teiste ettevõtete ja asutustega eesmärgiga tõsta ettevõtte innovatsioonivõimet ja parandada majandusnäitajaid. Kodukontorid * mis on innovatsioon Innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis. Kasutamise eesmärk on konkurentsieelise, ideaalis isegi lühiajalise monopoli saavutamine. Innovatsiooni kutsuvad esile ettevõtjad, kes sellisel moel tõukavad ja tekitavad majanduse arengut. Igasugune "teistsugune rakendamine" majanduslikus sfääris on innovatsioon. * ideede genereerimise meetodid AJURÜNNAK JA AJURÜNNAKU VARIATSIOONID: Tagurpidi ajurünnak Meetod 551 või 654 või 356 (5 inimest paneb 5 minuti jooksul kirja 1 ideed mida teha, kuidas edasi minna, seejärel annab paberi edasi, järgmine lisab omalt poolt 1 täienduse, kombineerib, muudab jne.
Alguse sai see USA'st ja Kanadast. Eriti populaarseks on patenderimine muutunud põllumajandussaaduste patendeerimiseks. Näiteks on patendeeritud mitmesugused geneetiliselt muundatud vilja-, maisi- ja ka sojaoa sordid. Patendi ametisse on isegi antut taotlus patendeerimaks protsessi mis võimaldaks kloonida inimest. GMO'de patendeerimisega tegelevad maailmas väga suured korporatsioonid ja tänu sellele üritatakse saavutada monopoli seisund turul kuna tavalise vilja kasvatajad ei suuda saavutada nii suurt saagikust kui GMO'de kasvatajad. Samuti töötavad toetuste süsteemid selliselt, et toetusi antakse mingitele kindlatele sortidele mis on sertifitseeritud. Need sertifitseeritud sordid on ka tihti just need samad geneetiliselt muundatud sordid. Üldiselt võiks arvata, et GMO'de kasutamises ei ole midagi halba ja see peaks aitama muuta maailma parermaks paigaks
Vastus: Õige Vale Question 10 Täiuslikus konkurentsis on N-kõver horisontaalne ja langeb kokku PT-kõveraga. Vastus: Õige Vale Test 2 Question 1 Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel Vastus: Õige Vale Question 2 Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu Vastus: Õige Vale Question 3 Monopol saab supernormaalset kasumit lühiajaliselt Vastus: Õige Vale Question 4 Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne Vastus: Õige Vale Question 6 Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt Vastus: Õige Vale Question 7 Punktid: 0/1 Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Vastus: Õige Vale Question 8
Vastus: Õige Vale Question 10 Täiuslikus konkurentsis on N-kõver horisontaalne ja langeb kokku PT-kõveraga. Vastus: Õige Vale Test 2 Question 1 Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel Vastus: Õige Vale Question 2 Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu Vastus: Õige Vale Question 3 Monopol saab supernormaalset kasumit lühiajaliselt Vastus: Õige Vale Question 4 Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne Vastus: Õige Vale Question 6 Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt Vastus: Õige Vale Question 7 Punktid: 0/1 Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Vastus: Õige Vale Question 8
tühistati privileegid, kehtestati igaühe vaba juurdepääs kõikidele ametitele ning võrdsus maksude tasumisel. Tsunftide kadumine ja nende tootmisreeglite tühistamine võimaldasid kodanlusel piiramatult oma tegevust arendada. Revolutsioon tõstis esikohale riigi sekulariseerimise- ühiskondlik poliitika, mis püüdis kiriku mõju vähendada kõikidel elulaadidel, eriti hariduses. Samuti võttis ühiskonnalt sellle religioosse vundamendi: kirik ei olnud enam riigikirik ning kaotas monopoli hariduses. Konvert ei tegelenud algharidusega, kuid tegi uuendusi põhi- ja kõrghariduses, rajades rakenduslikke kõrgkoole. Administratiivse ühtlustamise käigus asendati vana korra aegne haldusjaotuslik korratus kaheksakümne kolme departemanguga, kus tavade asemel hakkas kehtima seadus. Ühtlustamine toimus ka majandusvallas. Sisetollide kaotamisega moodustus Prantsusmaal ühtne turg, mis tegi võimalikuks mitu korda tihedama raha ja kaupade liikumise ning suurema kasumi.
Kõik võivad teha endale eraettevõtteid ja ise ennast majandada, aga riik sekkub ainult nendesse valdkondadesse kus on puudused ja mis on hädavajalik. Ma arvan, et turumajandus on kasulik majandusele, kuna just see arendabki majandust, kuna kui kõik tahavad erineda oma toote poolest, et see müüks siis just areng toimubki ja nagu sissejuhatuses sai öeldud, et kui arengut ei toimu siis majandus seisab. Kui riigis on turumajandus siis tuleb kindlasti jälgida, et ei tekiks monopoli, see on püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Kui monopol tekib võib tekkida riigis olukord, et majandus hakkab hoopis pidurdama edendamise asemel. Et seda ei tekiks on vaja riikliku kontrolli riigis toimuva üle, mis on minu arvates ka õige tegu, sest kui kontrolli poleks siis võib monopole kõikjal tekkida ja see muudaks majanduse kaootiliseks ja see ei pidurdaks enam vaid seisaks.
annaabi.ee 
