Konkurents (0)

Marion Pärtin, 11b
Konkurents
Kaasaegsed majandused on turumajandused. Just turul kohtuvad hüviste pakkujad (müüjad ) ja nõudjad (ostjad ). Müüjatel on eesmärgiks oma kaup maha müüa hinnaga, mis tooks neile võimalikult suure kasumi. Ostjal on eesmärgiks soetada endale kaup võimalikult soodsalt ja saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust. See kõik näitab, et müüjad konkureerivad omavahel tarbijate pärast ning ostjad proovivad leida parimat pakkumist.
Müüjatevaheline konkurents määrab olululisel määral ära hindade kujunemise turul. Võimalik on, et turul tegutseb ainult üks ettevõtte või et turg on jaotunud paljude ettevõtete vahel. Turustruktuur on see mis määrab, kuidas ettevõtted üksteisega konkureerivad. Mõned ettevõtted tegutsevad väga suure konkurentsiga turul, kuid võib ka nii olla, et kogu turg on ühe ettevõtte käes. Need on äärmused, mille vahele jääb veel erinevaid konkurentsivorme. Turustruktuuri on oluline uurida ka seepärast, et valitsus saaks paremini kujundada oma majanduspoliitikat. Turustruktuuri tundmine võimaldab edaspidi analüüsida, missugust mõju võiks avaldada uus majanduspoliitika ühele konkreetsele ettevõttele või kogu tööstusharule. Selliste otsuste edukaks tegemiseks tuleb konkurentsi mõõta. Et struktuuri mõõta, peab esmalt vaatama sel turul tegutseva ettevõtte võimalusi turu kontrollimiseks. Ettevõtte võime turgu kontrollida väljendub selles, mil määral ta suudab oma toote hinda kontrollida. Kaheks äärmuslikuks turustruktuuriks on täielik konkurents ja monopol . Esimese puhul on turul palju müüjaid ja pakutakse ühetaolist kaupa. Monopoli puhul on kogu turg ühe ettevõtte käes. Kahe äärmuse vahele jäävad veel näiteks monopolistlik konkurents ja oligopol .
Täielikku konkurentsi on ideaalsel kujul raske leida. Sel turul tegutsev ettevõte ei saa mõjutada pakutava hüvise hinda, aga mida ta teha saab, on muuta toodetavat kogust. üks iseloomulik joon täieliku konkurentsi puhul on, et suuri kasumeid ja kahjumeid saab teenida vaid ajutiselt . Seda sellepärast, et nõudmise ja pakkumise tulemusena kujuneb hind nii, et erinevus kogutulu ja –kulu vahel muutub minimaalseks. Kui nõudlus suureneb ja hind tõuseb, saabki suurt kasumit teenida. Kui tuleb veel uusi pakkujaid , siis ostjate pärast konkureerides hind hakkab jälle alanema. Uusi pakkujaid tuleb seni, kuni on võimalik kasumit teenida. Samuti ei saada ka pikaajaliselt kahjumit, sest kohe peale hinna langemist nii madalale, et ettevõtted hakkavad teenima kahjumit, loobub osa ettevõttetest tootmisest . Teine iseloomulik joon on, et hind on nii madal kui võimalik, kuna hinna tõus ja suur kasum meelitab uusi pakkujaid ja kahjumite tekkimine sunnib osasid ettevõtteid lahkuma . Täieliku turu olemusele on kõige lähedasem rahvusvaheline valuutaturg . Seal on osalejate arv ja kauplemise maht väga suur ja kaup on samuti ühetaoline.
Monopol on turuvorm, kus on üks müüja ja teenus või ressurss, millele ei ole asenduskaupu ning turule sisenemiseks on barjäärid. Sisenemise barjäärid on juriidilised või lihtsalt takistused, mis kaitsevad ettevõtjat uute konkurentide eest. Juriidiliseks piiranguks võib olla valitsuse antud litsents. Lisaks sellele on oluline juriidiline piirang ka patent, mis on üks leiutise kaitsmise vormidest . Selle omanikul on ainuõigus patenteeritud leiutise kasutamiseks, mis annab talle monopoolse staatuse. Loomulikuks piiranguks võib olla ainuomandus mingi tooraine suhtes, mis annab ka monopoolse staatuse. Selle staatuse võib anda samuti mastaabisääst. See avaldub siis, kui tootmise laienedes kulud ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Mastaabisääst avaldub nt autotööstuses. Mastaabisääst on loomuliku monopoli tekkimise põhjuseks. Loomulik monopol on üks monopoli eriliike. See kujuneb sellisel turul, kus ilma kahjumit saamata suudab toota ainult üks ettevõte. Loomulik monopol tekib ka siis, kui tegevuse alustamine mingis tööstusharus nõuab väga suuri algseid investeeringuid, näiteks elektrienergia ja gaasi tootmine. Ühiskonnale on see küll kasulik, sest üks ettevõte suudab toota madalamate kuludega , kui mitu konkureerivat ettevõtet. Samas jääb ka oht, et tootja otsustab piirata pakkumist, et saada võimalikult suurt kasumit. Kuigi monopol saab hinda mõjutada, ei tähenda see seda, et küsida saab ükskõik millist hinda. Kui hind on liiga kõrge, siis keegi ei osta ja monopol teenib kahjumit. Kui hind on liiga madal, siis ostetakse küll palju, aga see ei kata tootmiskulusid. Monopol saab kehtestada sellise hinna, mille korral tema kasumid on maksimeeritud. Monopoli jõuks saab nimetada monopoli võimet hinda mõjutada ja kasumeid teenida. Monopolist saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda. Seda nimetatakse hinna diskrimineerimiseks. Seda tehes saab ettevõte suurendada oma kasumeid, müüb maha oma kauba nii, et saab igalt tarbijalt just sellist hinda, mis maksimeeriks tema kasumit. Näiteks saab tuua reisijate veo, kus bussifirma küsib õpilastelt ja pensionäridelt madalamat hinda. Kui neilt küsida samamoodi kõrget hinda, siis sõidetaks oluliselt vähem ja bussid oleks pooltühjad- ettevõtja ei saaks maksimaalset kasumit.
Üksiku tootja seisukohast on konkurents pigem segav , sest palju lihtsam on tegutseda monopolistina. Ei pea muretsema konkurentide pärast ja tarbijatelt saab küsida seda hinda, mis maksimeeriks kasumit. Tarbijad aga tahaksid sisseoste teha täieliku konkurentsiga turul, sest neil on võimalus võimalikult odavalt soovitud kaup soetada. Täieliku konkurentsiga turul on hind kõige madalam, monopolistlikult konkureerival turul makstakse kõrgemat hinda. Kuigi õnneks alati ei lubata monopolil tegutseda vastavalt oma tahtmisele ja selliseid turgusid reguleeritakse konkurentsiseadustega. Valitsus näiteks kehtestab hinnapiirid, et löök tarbija rahakotile ei toimuks , nagu siis, kui monopol saaks ise otsustada hinna üle. üks äärmuslik juhtum on diskrimineeriv monopolist, kes müüb oma kaupa tarbijatele erineva hinnaga nii, et kõik maksavad maksimaalset hinda. Sellist olukorda saab näha oksjonil, kus tarbija maksab kõrgeimat maksimaalset hinda. Kõrge hind tähendab sel juhul seda, milline oleks hind siis, kui antud kaupa pakutaks täieliku konkurentsiga turul. Võib öelda, et mida rohkem tarbija peab maksma võrreldes täieliku konkurentsi hinnaga, seda vähem efektiivselt töötab turg ja seda väiksem on ka konkurents. Tulenevalt toote eripärast pole aga alati võimalik täieliku konkurentsi väljakujunemine.