Mikro- ja makroökonoomika (0)

 
Esimese kontrolltöö vastused 
 
1)  Olgu tegemist autoturuga, kus kaubeldakse mahtuniversaalidega. Selgita, mis juhtub mahtuniversaalide turul kui 
leiavad  aset  järgnevad  sündmused.  Põhjenda  oma  vastuseid  ja  illustreeri  joonistega,  näidates  ära,  missugused 
muutused leiavad aset nõudmises ja pakkumises. 
a)  Pered otsustavad saada rohkem lapsi. 
Kui  pered  otsustavad  saada  rohkem  lapsi  viitab  see  muutustele  eelistustes.  Soovitakse  suuremaid  autosid  lastega 
ringi  liikumiseks  ning  tulemusena  suureneb  mahtuniversaalide  nõudlus.  Pakkumist  see  ei  mõjuta.  Tulemusena 
suureneb nii hind kui kaubeldav  kogus. 
 
b)  Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. 
Kui streigi tulemusena tõuseb terase hind, mõjutab see ka mahtuniversaalide tootmiskulu, sest sisendi hind tõuseb. 
Tulemusena väheneb mahtuniversaalide pakkumine. Nõudlust see ei mõjuta. Tulemusena tõuseb mahtuniversaalide 
hind ja väheneb kaubeldav kogus. 
 
1 
 
c)  Leiutatakse uus  tehnoloogia , mis võimaldab efektiivsemalt toota. 
Uus  tehnoloogia  vähendab  tootmiskulusid  ning  suurendab  pakkumist.  Nõudlust  see  ei  mõjuta.  Tulemusena  hind 
langeb ja kaubeldav kogus suureneb. 
 
d)  Universaalkerega autode hinnad tõusevad. 
Universaalkerega autode hinna tõus mõjutab mahtuniversaalide nõudlust, sest neid võib pidada asenduskaupadeks. 
Tulemusena  tõuseb  ka  mahtuniversaalide  hind.  Pakkumist  see  ei  mõjuta.  Tõuseb  nii  mahtuniversaalide  hind  kui 
kaubeldav kogus. 
 
e)  Majanduslanguse tulemusena inimeste sissetulekud vähenevad. 
Sissetulekute vähenemine vähendab nõudlust, sest mahtuniversaalide näol on tegemist normaalkaubaga. Pakkumist 
see ei mõjuta. Tulemusena langeb hind ja kaubeldav kogus. 
2 
 
 
 
2)  Oletame, et keskmiselt toodavad Ameerika Ühendriikide põllumehed  aastas 500 miljonit vakka  sojaube  ja kaks 
miljonit tonni aprikoose.  Lühiajaliselt  (s.t. igal konkreetsel aastal) on nende toodete  pakkumiskõver vertikaalne 
selliste koguste juures. Nõudlust iseloomustab järgmine tabel. 
Soja  hind 
Soja nõudmine 
Aprikooside hind 
Aprikooside 
(miljonites 
nõudmine 
vakkades) 
(miljonites 
tonnides) 
2,00 
600 
1,60 
2,4 
4,00 
500 
2,00 
2 
6,00 
400 
2,40 
1,6 
8,00 
300 
2,80 
1,2 
a)  Kujuta olukorda graafiliselt mõlema kauba jaoks. Missugune on tasakaalu kogus ja  tasakaaluhind ? Kui suur on 
põllumeeste tulem? 
 
 
 
3 
 
Tasakaalu kogus ja hind soja turul 
Tasakaalu kogus ja hind aprikooside turul 
(kogus on miljonites): 
(kogus on miljonites): 
Qsoja=500 
Qapr =2 
Psoja=4,0 
Papr=2,0 
 
 
Tulem (R=P×Q) 
Tulem (R=P×Q) 
Rsoja=4,0×500=2000 
Rapr=2,0×2=4 
 
b)  Oletame,  et  halva  ilma  tõttu  väheneb  nii  soja  kui  aprikooside  tootmine  20  protsenti.  Missugune  on  uus 
tasakaaluhind ja kogus? 
 
 
Uus tasakaalu kogus ja hind soja turul 
Uus tasakaalu kogus ja hind soja turul 
(kogus on miljonites): 
(kogus on miljonites): 
Qsoja=400 
Qapr=1,6 
Psoaj=6,0 
Papr=2,4 
 
 
Tulem (R=P×Q) 
Tulem (R=P×Q) 
Rsoja=6,0×400= 2400  
Rapr=2,4×1,6=3,84 
 
c)  Kuidas muutus põllumeeste tulem? 
Soja turul tõi koguse vähenemine ning hinna tõusmine kaasa põllumeeste tulemi suurenemise. 
Aprikooside turul tõi koguse vähenemine ja hinna tõusmine kaasa põllumeeste tulemi vähenemise. 
Kuivõrd  mõlemal  juhul  vähenes  kogus  20  protsenti,  siis  järelikult  on  hinnatõusu  mõju   turgudel   olnud  erinev. 
Järelikult on aprikooside ja soja nõudluse hinnaelastsused erinevad. 
d)  Missuguse toote nõudmine on elastne ja missuguse toote nõudmine on  mitteelastne ? 
Elastse  nõudluse  korral  on  suhteline  muutus  koguses  suurem  kui  suhteline  muutus   hinnas .  Seega  kui  hinda  tõsta 
toob see kaasa tulemi vähenemise. 
Mitteelastse  nõudluse  korral  on  suhteline  muutus  koguses  väiksem  kui  suhteline  muutus  hinnas.  Seega  kui  hinda 
tõsta siis tulem suureneb. 
Käesolevas ülesandes tõi hinna tõus kaasa tulemi suurenemise soja turul ja vähenemise aprikooside turul. Järelikult 
võib väita, et  soja nõudlus on hinna suhtes mitteelastne  ja aprikooside nõudlus on hinna suhtes elastne. Siinkohal 
peab tähele  panema , et sellised elastsused on iseloomulikud just nendele konkreetsetele hinnamuutustele. 
 
4 
 
e)  Arvutage nõudluse elastsus küsimuses b) olnud hinnamuutuse alusel. 
 
Elastsuste arvutamiseks  kasutan  järgnevalt  keskpunkti  meetodi. 
Soja nõudluse  hinnaelastsus : 
 
 
Aprikooside nõudluse hinnaelastsus: 
 
 
3)  Selgita,  kas  järgnev  väide  on  õige  või  vale  (Põhjenda  oma  vastust.):  „Kui  täiendava  ühiku  kauba  tarbimine 
suurendab kogukasulikkust, siis tähendab see, et ka piirkasulikkus suureneb.“ 
See ei tähenda seda. Tõsi on see, et teatud situatsioonides võib piirkasulikkus olla kasvav ent need ei ole meie jaoks 
huvipakkuvad  situatsioonid,  sest  sellised   valikud ,  kus  järgnev  ühik  annab  rohkem  kasulikkust  juurde  kui   eelmine , 
teeme  me   nagunii .  Meid  huvitavad  ikka  need  valikud  kus  piirkasulikkus  on  kahanev.  Ehk  kuidas  teeb  tarbija  oma 
valikuid  kui täiendava ühiku kauba tarbimine annab talle võrreldes eelnevaga vähem kasulikkust juurde. Ja enamasti 
see piirkasulikkus on kahanev, seega võime lähtuda edasises arutelus kahaneva piirkasulikkuse eeldusest. 
Seega kogukasulikkus kasvab, aga kasvab kahanevalt, sest piirkasulikkus on kahanev. 
 
4)  Selgita,  kas  järgmine  väide  on  õige  või  vale  (Põhjenda  oma  vastust.):  „Vastavalt  kahaneva  piirkasulikkuse 
seadusele, saadav rahulolu apelsini mahla joomisest väheneb kui mahla hind tõuseb.“ 
Siinkohal  peab  mõistma  eelduseid  mida  mikroökonoomikas  tavatsetakse  teha.  Ja  üheks   selliseks   arusaamaks 
kasulikkuse  teooria  juures  on  just  see,  et  tarbimisest  saadav  kasulikkus  sõltub  sellest  konkreetsest   kaubast   ja 
tarbitavast  kogusest  aga  mitte  selle  kauba   hinnast .  Selliseid  eelduseid  teemegi  selleks,  et  meie  mudelisse  valatud 
maailm lihtsamini käsitletav oleks (ja eks asjad enamasti ka  niimoodi  kipuvad olema). Loomulikult võib kujutada ette 
mingisuguseid väga erilisi kaupu mille kasulikkus tarbijale kujunebki tänu sellele, et sinna mingi väga erilise numbriga 
hinnasilt  külge  on  pandud.  Enamasti  meil  ( suuremal   osal  tarbijatest)  selliseid  tarbimisotsuseid  siiski  teha  ei  ole 
võimalik. Seega pole sellel lähenemisel, et kasulikkus sõltub vaid sellest konkreetset kaubast aga mitte tema hinnast, 
häda väga midagi. Hinna muutumine mõjutab küll tarbija poolt ostetavat kogust aga mitte kasulikkust. 
Seega, kui mahla hind tõuseb, siis ei mõjuta see selle mahla kasulikkust. Tarbija lihtsalt muudab tarbitavat kogust. 
 
5)  Tabel iseloomustab  kogutulu  ja kogukulu : 
Kogus (Q) 
0 
1 
2 
3 
4 
5 
6 
7 
Kogukulu (TC) 
8 
9 
10 
11 
13 
19 
27 
37 
Kogutulu (TR) 
0 
8 
16 
24 
32 
40 
48 
56 
Kasum (Π) 
 
 
 
 
 
 
 
 
Piirtulu  (MR) 
 
 
 
 
 
 
 
 
Piirkulu  (MC) 
 
 
 
 
 
 
 
 
a)  Leia kasum iga koguse juures. Kui palju peaks see ettevõte tootma, et kasum oleks maksimaalne. Leia piirtulu 
ja piirkulu. Selgita, kuidas võiksid piirtulu ja piirkulu olla seotud kasumi maksimeerimisega. 
 
 
5 
 
Kogus (Q) 
0 
1 
2 
3 
4 
5 
6 
7 
Kogukulu (TC) 
8 
9 
10 
11 
13 
19 
27 
37 
Kogutulu (TR) 
0 
8 
16 
24 
32 
40 
48 
56 
Kasum (Π) 
-8 
-1 
6 
13 
19 
21 
21 
19 
Piirtulu (MR) 
 
8 
8 
8 
8 
8 
8 
8 
Piirkulu (MC) 
 
1 
1 
1 
2 
6 
8 
10 
Kasumit   maksimeeriv   ettevõte,  toodab   mahus ,  kus  piirtulu  võrdub   piirkuluga .  Kui  piirtulu  on  suurem  kui  piirkulu, 
tasub  tootmismahtu  suurendada.  Kui  piirtulu  on  väiksem  kui  piirkulu  on  mõistlik  tootmismahtu  vähendada.  Kui 
piirtulu ja piirkulu on võrdsed on kasum maksimaalne. 
Käesolevas  ülesandes  on  piirtulu  ja  piirkulu  võrdsed  tootmismahu kuus  juures. Sellisel  juhul  on  piirtulu kaheksa  ja 
piirkulu on samuti kaheksa. Kasum on 21. 
b)  Kas tegemist võiks olla täieliku konkurentsiga? Selgita! 
Täieliku  konkurentsiga  turul  tegutsev  ettevõtja  on  hinnavõtja.  See  tähendab,  et  hind  turul  on  selle  ettevõtja 
seisukohast   fikseeritud  ning  ta  müüb  oma  toodangut  just  selle  hinnaga.  Kui  hind  on  fikseeritud,  on  järelikult  ka 
piirtulu fikseeritud, sest iga täiendavalt müüdud ühiku eest saab ettevõtja sama hinda ehk  lisanduv  tulu (piirtulu) on 
kogu aeg sama. 
Seega,  kui  piirtulu  on  konstantne ,  on  alust  arvata, et  tegemist  on  täieliku  konkurentsiga.  Käesolevas  ülesandes  on 
piirtulu konstantne olles kogu aeg kaheksa. Seega võib väita, et tegemist on täieliku konkurentsiga. 
c)  Kas antud juhul on tegemist pikaajalise või lühiajalise tasakaaluga? Selgita! 
Erinevus pika- ja lühiajalise käsitluse vahel seisneb selles, et pikaajaliselt on kõik kulud  muutuvkulud  ja lühiajaliselt on 
olemas püsikulud ehk fikseeritud kulud. Seega kui ütleme, et meie analüüsis on mingid kulud fikseeritud viitabki see 
kohe lühiajalisele käsitlusele. 
Kogukulu  (TC)  on  kõigi  ettevõtte  kulude  summa.  Kogukulu  jaguneb  kaheks:  fikseeritud  ehk  püsikuluks  (FC)  ja 
muutuvkuluks (VC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu 
ei  saa  lühiajaliselt  muuta,  siis  ei  sõltu  fikseeritud  kulude  suurus  tootmismahust.   Muutuvkulu   on  muutuvsisendiga 
seotud  kulu.  Kuivõrd  muutuvsisendite  mahtu  on  võimalik  lühiajaliselt  muuta,  siis  järelikult  sõltuvad  muutuvkulud 
tootmismahust.  Mida  rohkem  ettevõte  toodab,  seda  rohkem  kasutab  ta muutuvsisendeid  ning  seda  suuremad on 
kogu muutuvkulud. 
Otsustamaks,  kas  käesolevas  ülesandes  on  tegemist  lühi  või  pikaajalise  käsitlusega,  peab  vaatama,  kas  fikseeritud 
kulud  on  olemas.  Algandmetest  (tabelist)   selgub ,  et  kui   tootmismaht   on  null,  siis  kogukulud  on  kaheksa.  Need 
saavadki olla ainult püsikulud. Seega on tegemist lühiajalise käsitlusega. 
 
6)   Populaarse   maailmakirjaniku  Juhan  Hõbeda  kirjastaja  teab,  et  nõudlust  J.  Hõbeda  järgmisele  romaanile 
iseloomustab allolev tabel. Autorile makstakse raamatu kirjutamise eest 2 miljonit eurot. Raamatu kirjastamise 
piirkulu on konstantne, 10 eurot raamatu kohta. 
Hind (P) 
Kogus (Q) 
 
 
 
 
 
100 
0 
 
 
 
 
 
90 
100 000 
 
 
 
 
 
80 
200 000 
 
 
 
 
 
70 
300 000 
 
 
 
 
 
60 
400 000 
 
 
 
 
 
50 
500 000 
 
 
 
 
 
40 
600 000 
 
 
 
 
 
30 
700 000 
 
 
 
 
 
20 
800 000 
 
 
 
 
 
10 
900 000 
 
 
 
 
 
0 
1 000 000 
 
 
 
 
 
6 
 
a)  Leia kogutulu, kogukulu ja kasum. Missuguse koguse valiks kasumit maksimeeriv kirjastaja. Missugune oleks 
sellisel juhul raamatu hind. Selgita! 
Kogukulu on arvutatav püsikulu ja muutuvkulu summana. Püsikulud on ülesandes öeldud ja moodustavad 2 miljonit 
eurot ja see ei sõltu tootmise tasemest. 
Nüüd peab arvutama muutuvkulud. Ülesandes on aga öeldud, et piirkulu on konstantne võrdudes 10 euroga. Mida 
see tähendab? See tähendab seda, et iga järgmine  ühik läheb maksma 10 eurot. Aga kui iga täiendav ühik, mis sa 
toodad,  läheb  kogu  aeg  maksma  kümme  eurot,  siis  missugune  on  sellisel  juhul  keskmine  muutuvkulu  -  keskmine 
muutuvkulu on samuti ju 10 eurot. 
Seega kui piirkulu on konstantne, siis on ka seda keskmine muutuvkulu ja nad on võrdsed. 
Kui  nüüd  see  keskmine  muutuvkulu  korrutada  kogusega  saabki  muutuvkulu  kätte.  Ja  kui  püsikulu  ja  muutuvkulu 
kokku liita ongi kogukulu olemas. 
Kogutulu ja kasum on tabelis miljonites. 
Hind 
Kogus 
Kogutulu 
Kogukulu 
Kasum 
Piirtulu 
Piirkulu 
(P) 
(Q) 
(TR) 
(TC) 
(Π) 
(MR) 
(MC) 
(miljonites) 
(miljonites) 
(miljonites) 
100 
0 
0 
2 
-2 
- 
10 
90 
100 000 
9 
3 
6 
90 
10 
80 
200 000 
16 
4 
12 
70 
10 
70 
300 000 
21 
5 
16 
50 
10 
60 
400 000 
24 
6 
18 
30 
10 
50 
500 000 
25 
7 
18 
10 
10 
40 
600 000 
24 
8 
16 
-10 
10 
30 
700 000 
21 
9 
12 
-30 
10 
20 
800 000 
16 
10 
6 
-50 
10 
10 
900 000 
9 
11 
-2 
-70 
10 
0 
1 000 000 
0 
12 
-12 
-90 
10 
 
Kasumit  maksimeeriv  tootja  valiks  tootmismahu,  kus  piirtulu  ja  piirkulu  on  võrdsed.  Käesolevas  ülesandes  on 
selliseks tootmismahuks 500 000 ühikut. Hind oleks 50 eurot. 
 
b)  Leia piirtulu. Missugune on piirtulu võrreldes hinnaga. Selgita! 
Piirtulu  langeb  kiiremini  kui  hind.  Langeva  nõudluskõvera  korral  peab  ettevõtja  hinda  alandama,  et  suurendada 
läbimüüdavat kogust. Sellisel juhul müüakse aga ka need varasemad ühikud nüüd madalama hinnaga. Tulemusena 
langeb piirtulu kiiremini kui hind. 
Seega,  piirtulu  on  hinnast  madalam,  sest  täiendava  ühiku  müümiseks  peab   monopol   hinda  alandama.  Läbimüügi 
suurenemine suurendab ettevõtte tulemit hinnaga võrdses mahus, ent sellega kaasneb ka hinna langusese tagajärjel 
tulemi vähenemine seni kõrgema hinnaga müüdud kaupadelt. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
7 
 
 
c)  Kanna joonisele piirtulu, piirkulu ja nõudmise kõverad. Missuguse koguse juures piirtulu ja piirkulu kõverad 
lõikuvad. Mida see tähendab? 
Joonisel on  kogused tuhandetes. 
P 
90 
50 
MC 
10 
D 
500 
Q 
MR 
 
Piirtulu  ja  piirkulu  kõverad  lõikuvad  koguse  500 000  juures.  See  on  ka  kasumit  maksimeeriv  tootmismaht.  Hind 
kujuneb vastavalt nõudlusele. Praegusel juhul oleks selliseks hinnaks, mille korral see kogus 500 000 ära ostetakse, 
hind 50. 
 
d)  Märgi  joonisele  täiskoormuse  kaotust  ehk  heaolu  kadu  iseloomustav  piirkond.  Selgita,  mida  see 
iseloomustab! 
Joonisel on kogused tuhandetes. 
 
P 
90 
50 
 
MC 
10 
D 
500 
900 
Q 
MR 
 
Tühikulu  ehk  täiskoormuse  kaotus  on  joonisel  kujutatud  tumendatud  kolmnurkse  piirkonnana.  Tühikulu  tekib 
põhjusel, et monopol toodab vähem ja küsib kõrgemat hinda kui täielikult konkureeriv ettevõte. Täieliku konkurentsi 
tasakaal oleks tootmismahu juures, kus hind võrdub piirkuluga. Selliseks tootmismahuks on 900 000 ühikut ja hind 
oleks 10 eurot. 
 
8 
 
e)  Kui autorile makstaks 2 miljoni asemel 3 miljonit. Kuidas mõjutaks see kirjastaja otsust raamatu hinna osas. 
Selgita! 
Kirjastaja  otsus  raamatu  hinna  osas  ei  muutu,  sest  fikseeritud  kulu  ei  mõjuta  piirkulu.  Seega  jääb  optimaalne 
tootmismaht ja hind samaks. Lihtsalt kirjastaja kasum väheneb. 
 
f)  Oletame, et kirjastaja eesmärgiks ei ole mitte kasumi  maksimeerimine  vaid hoopis majandusliku efektiivsuse 
suurendamine. Missugune oleks sellisel juhul raamatu hind. Missugune oleks sellisel juhul kirjastaja kasum. 
Majanduslikult  efektiivseks  peetakse  tüüpiliselt  täieliku  konkurentsiga  turgu.  Kui  praegusel  juhul  peaks  kirjastaja 
käituma  kui  täieliku  konkurentsiga  turul  tegutsev  ettevõtja,  valiks  ta  tootmismahu  kus  hind  võrdub  piirkuluga. 
Selliseks  tootmismahuks  oleks  900 000  ühikut  ja  hind  oleks  10  eurot.  Kirjastaja  saaks  sellisel  juhul  kahjumit  kaks 
miljonit eurot. 
 
7)   Iseloomustage  mõnda tööstusharu, kus valitseks oligopolistlik konkurents . 
a)  Miks on tegemist just oligopolistliku konkurentsiga? Missugused antud tööstusharu iseärasused ei võimalda 
täieliku konkurentsi tekkimist (monopoli või monopolistliku konkurentsi tekkimist)? 
Oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. 
Oligopolse   turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte  peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema 
tegevusele. Toode mida oligopolsel turul müüakse võib olla nii ühetaoline kui  eristatud . Turule sisenemise barjäärid 
on arvestatavad ning ettevõtted omavad küllaltki suurt kontrolli hinna üle. 
Kuidas käitub tüüpiline  oligopol ? Olgu meil tegemist näiteks sõiduautode tootmisega, kus  domineerib  väike arv suuri 
toojaid. Sellisel turul mõjutab iga otsus hindade ja tootmismahtude kohta, mida üks turul osaleja teeb, automaatselt 
teisi turul osalejaid. Kõigi turul osalejate  eesmärgiks on oma turuosa suurendamine. Täieliku konkurentsiga turul võib 
üksik tootja oma tootmismahtu muuta ilma, et see turuhinnale mõju avaldaks. Oligopolsel turul näevad teised turul 
osalejad  kohe  kui  üks  tootja  otsustab  oma  tootmismahtu  suurendada.  Kui  üks  turul  osalejatest  on  teinud  otsuse 
tootmismahu  suurendamise  osas  reageerivad  sellele  kohe  ka  teised  turul  osalejad  ja  teevad  kõik  selleks,  et  oma 
turuosa mitte kaotada. Sellise vastasmõju tulemusena on ühel oligopolistil raske konkurente eemale tõrjuda. 
 
b)  Võrdle  tarbijate  heaolu  oligopolistliku  konkurentsi  ja  monopolistliku  konkurentsi  puhul.  Missuguse 
turustruktuuri korral võiks tarbijate heaolu olla suurem? Selgita! 
Kuivõrd  mõlema  turustruktuuri  korral  on  ettevõtetel  olemas  turujõud,  siis  võrreldes  täieliku  konkurentsiga  on 
tarbijate  heaolu  väiksem,  sest  turujõu   olemasolul   kipuvad  hinnad  olema  kõrgemad  ja  läbimüüdavad  kogused 
väiksemad.  Seega  ei  ole  tüüpiline  monopolistlikul  või  oligopolistlikul  turul  tegutsev  ettevõtja  oma  tootmismahuga 
tükikulude  miinimumi  juures.  Kuivõrd  nii  oligopoli  puhul  kui  ka  monopolistliku  konkurentsi  puhul  on  erinevaid 
turustruktuuri  mudeleid  väga  palju,  siis  missugune  on  tarbijate  heaolu  mingis  situatsioonis  sõltub  olulisel  määral 
sellest  konkreetsest  oligopoli  või  monopolistliku  konkurentsi  mudelist.  Enamikel  juhtudel  on  oligopolil  turujõudu 
rohkem  kui  monopolistliku  konkurentsiga  ettevõttel.  Seega  võib  eeldada,  et  oligopoli  korral  on  hinnad  enamasti 
pisut kõrgemad kui monopolistliku konkurentsi korral. 
 
8)  Iseloomustage mõnda tööstusharu, kus valitseks monopolistlik konkurents. 
a)  Miks on tegemist just monopolistliku konkurentsiga? Missugused antud tööstusharu iseärasused ei võimalda 
täieliku konkurentsi tekkimist (monopoli või oligopoli tekkimist)? 
 
Monopolistliku  konkurentsiga  on  tegemist  kui  turul  on  suur  hulk  tootjaid,  kes  kõik  toodavad  sarnast,  ent  mingil 
määral  eristatud  toodet.  Kui  me  räägime  toodete  eristatusest,  siis  tähendab  see  seda,  et  need  tooted  võivad  küll 
teineteist asendada aga ei ole ideaalsed asenduskaubad. Kui meil õnnestub tarbija uskuma panna, et meie toode on 
kuidagi  eriline  võrreldes  konkurendi  tootega,  saamegi  küsida  kõrgemat  hinda.  Monopolistliku  konkurentsiga  turgu 
iseloomustab uute pakkujate vaba juurdepääs turule. 
9 
 
 
b)  Nii täieliku konkurentsi kui ka monopolistliku konkurentsi puhul saaks ettevõte pikaajaliselt nullkasumit. Kas 
tarbijate heaolu  kummagi  turustruktuuri korral oleks võrdne. 
Raske  on  üheselt  määrata,  kas  monopolistlikult  konkureeriv  ettevõte  on  efektiivne  Sarnaselt  monopolile  on  ka 
monopolistlikult  konkureerivas  tööstusharus  hind  kõrgem  kui  täieliku  konkurentsiga  turul.  Lähtudes  sellest  on 
monopolistlikult  konkureeriv  ettevõte  ebaefektiivne.  Hind  on  kõrgem  sellepärast,  et  toodetakse  eristatud  tooteid. 
Tarbija seisukohalt on toodete mitmekesisus kasulik, sest kõigile meile meeldib kui on võimalus valida. Seega suur 
eristatud toodete arv on ühiskonnale kasulik. Oma toote eristamiseks konkurendi tootest peab ettevõtja kas panema 
tarbija  seda  lihtsalt  uskuma  või  lisama  tootele selliseid  omadusi, mis selle esile  tõstaks.  Seega  on monopolistlikult 
konkureerivad  ettevõtted  huvitatud  innovatsioonidest,  mis  samuti  on  ühiskonnale  kasulik.  Selgitamaks  tarbijatele 
oma  toote  eripära teevad monopolistlikult  konkureerivad  ettevõtted  endale  palju  reklaami.  Teatud  tasemeni  lisab 
reklaam tarbijatele informatsiooni, ning seni kuni uue teabe omandamist hinnatakse kõrgemalt kui selle reklaamiga 
seotud  kulutusi,  saab  ühiskond  jällegi  tulu.  Kui  ühe  toote  variantide  hulk  seisneb  suures  hulgas  erinevates 
raamatutes,  riietes , toidus, saame me rääkida kasust. Kas aga selline variantide hulk on kasulik kus me saame üht ja 
sama  toodet  osta  kas  rohelises  või  kollases  pakendis?  Saab  öelda,  et  konkurentsil  on  nii  positiivseid  kui  ka 
negatiivseid  külgi.  Seda  kas  konkurentsi  positiivsed  omadused  kaaluvad  üle  negatiivseid  sõltub  alati  konkreetsest 
turust ja tootest. 
 
10