Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MAJANDUS eksami küsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest sõltub kogutoodangu hulk majanduses?
  • Kui EI siis kaua kestab majanduse loomulik kohanemine?
  • Mis on majanduskasv on ühtlasi ka majandusareng?
  • Kuid millest omakorda sõltub majanduse tootlikkus?
  • Mida saab valitsus selle heaks teha et majanduse tootlikkust suurendada?
  • Millest sõltub tootlikkus?
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED
kordamine eksamiks
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE
  • Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk
    ① SKP ehk kogutoodang (tähis Y)
    ② hinnatase (tähis P; inflatsioon π )
    ③ tööpuuduse määr (tähis u)
    Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita
  • SKP ja RKP definitsioon
    „Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP).“
    SKP (sisemajanduse koguprodukt) – antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses.
    RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) – antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses.
    Kui SKP lähtub territoriaalsuse printsiibist, siis RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte.
  • SKP arvestamise meetodid (3 tk)
  • sissetulekute (ehk tulude) meetod
    1) rahvatulu (RT) = palk + rent + intress + kasum
    2) SKP = RT + amortisatsioon + kaudsed maksud
  • tarbimise (ehk kulude) meetod
  • tootmismeetod
    1a) SKP = kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa
    1b) SKP = kõigi harude lõpptoodang
    Kõigi kolme meetodi puhul peaksime saama SKP väärtuseks identse suuruse!
  • SKP kui mõõtevahendi puudused
    • SKP-d ei saa samastada ühiskondliku heaoluga ;
    • SKP ei mõõda inimeste vaba aja väärtustamist, õnnelikkust, tervislikku seisundit;
    • intensiivse tootmistegevusega kaasnevad negatiivsed kõrval mõjud (keskkonna saastumine);
    • SKP ei pruugi väga hästi näidata millise kvaliteediga on kaubad ja teenused valmistatud;
    • SKP väärtus ei ütle mitte midagi sissetulekute jaotuse kohta;
    • SKP ei pruugi arvestada varjatud majanduse osakaalu .

  • SKP arvestus tarbimise meetodil: valem, tähised-komponendid, Eesti SKP 2012. a
    SKP tähistuseks Y, Y = C + I + G + NX kus:
    C ( consumption ) – eratarbimine
    I (investment) – investeeringud
    G ( government expenditure) – valitsuskulutused
    NX (net export ) – puhaseksport (= eksport - import)
  • SKP kasvumäära (GDP growth rate) arvutuskäik ja kasutuseesmärk
    • SKP kasvumäär (GDP growth rate) ehk SKP reaalkasv ehk majanduse kasvumäär ehk majanduskasv
    • kasutame reaalset SKP-d (mitte nominaalset SKP-d)
    • valime kahe huvipakkuva perioodi reaalse SKP suurused (rahalises väärtuses)
    • arvutame protsentuaalse muutuse valitud suuruste vahel (muutus võib olla nii negatiivne kui positiivne)
    • tulemuseks saame protsentuaalse muutuse reaalses SKP-s ehk majanduskasvu (ühikuks %)

  • SKP elaniku kohta (GDP per capita ) arvutuskäik ja kasutuseesmärk
    Kui vaadata ainult absoluutseid suuruseid, on raske saada objektiivset pilti erinevate riikide majandusarengu kohta. Riikide rahvaarv, territoorium , ressursipotentsiaal ja sellest tulenev majanduslik võimsus on väga erinevad. Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse tihti näitajat SKP-d ühe elaniku kohta, mis saadakse jagades SKP antud riigi rahvaarvuga . Kui erinevate riikide SKP konverteeritakse ühisesse valuutasse ostujõu pariteedi abil, siis kajastavad riikidevahelised võrdlused üksnes SKP mahu erinevust ehk eri riikide elatustaset. Näiteks Eesti SKP ühe elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel moodustab praegu umbes 2/3 Euroopa Liidu riikide keskmisest
  • SKP töötaja kohta (GDP per worker ) arvutuskäik ja kasutuseesmär
    SKP töötaja kohta (ehk SKP jagatud töötajate arvuga majanduses ehk toodang töötaja kohta) võimaldab teha järeldusi töötajate produktiivsuse kohta.
    SKP töötaja kohta =
  • Potentsiaalse SKP mõiste ja SKP lõhe tüübid
    • Potentsiaalne (ehk täishõive või loomuliku taseme) SKP on hinnanguks kogutoodangu kogusele, mida majandus suudaks toota kõikide ressursside täielikul kaasamisel (normaalsetel töömahtudel), ilma et tekiks surve hindade ja palkade tõusuks.
    • Potentsiaalset toodangumahtu on võimalik lühiajaliselt ületada tõstes masinate ja tööjõu tavapärast koormatust (majandus „kuumeneb üle“). Majanduslangusele on seevastu omane reaalse SKP allajäämine potentsiaalsele SKP-le. Potentsiaalse SKP tasemel saavutab majandus loomuliku tööpuuduse määra (NB! see ei võrdu nulliga).
    • Potentsiaalse SKP hinnangu saamiseks tuleks lihtsustatul kujul (1) kokku lugeda majandusele kättesaadavad tööjõu- ja kapitaliressursid ning (2) arvestada kui palju toodangut on nende sisenditega võimalik saavutada.

    ① kui reaalne SKP ületab potentsiaalset SKP-d → positiivne ehk inflatsiooniline lõhe
    ② kui potentsiaalne SKP ületab reaalset SKP-d → negatiivne ehk languseline lõhe
    SKP lõhe (%) = 100
  • Nominaalse ja reaalse SKP definitsioon & arvutuskäik (seos SKP deflaatoriga)
    Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator .
    SKP deflaator = *100
    Veendume, et nominaalne SKP koosneb kahest põhimõttelisest komponendist – esimene neist mõõdab toodangu kogust ja teine hinnataset.
    nominaalne SKP = reaalne SKP * SKP deflaator
  • Hinnataseme muutus majanduses (4 mõistet)
    • Inflatsiooniks nimetatakse üldise hinnataseme pidevat tõusu.
    • Kui inflatsioon on negatiivne, on tegemist deflatsiooniga.
    • Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks.
    • Hüperinflatsioon on inflatsiooni äärmuslik juhtum, selle väga kiire tõus (rohkem kui 50% kuus).

    Inflatsioonimäära mõõtmiseks kasutatakse erinevaid hinnaindekseid. Neist peamised on tarbijahinnaindeks (THI) ning SKP deflaator.
  • Tarbijahinnaindeksi (THI) põhimõte ja arvutuskäik
    THI mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutumist mingil perioodil. Tarbija ostukorv on teatud tarbimistasemele vastav kaupade ja teenuste fikseeritud struktuuriga kogum, mida määratakse tarbijaküsitluste teel.
    THI = *100
  • Erinevused SKP deflaatori ja THI vahel
    (1) SKP deflaator võtab arvesse kõikide kaupade ja teenuste hindasid, mis SKP koostamisel arvesse lähevad – THI vaatleb ainult keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindasid.
    (2) SKP deflaator sisaldab ainult kodumaist toodangut – THI puhul võib ostukorv sisaldada ka välismaiseid tooteid.
    (3) SKP deflaator ei määra kaupade ja teenuste hindadele osakaalusid, vaid kujuneb vabalt – THI puhul koosneb ostukorv aastaselt fikseeritud kaubagruppide osakaaludest.
  • Alusinflatsiooni mõiste
    Alusinflatsiooni ( core inflation) arvutamisel jäetakse tarbija ostukorvist välja toidukaupade (mõnikord ka alkohoolsete jookide ja tubaka) ja energia hinnad, kuna need on lühiajaliselt kõige volatiilsemad ja võivad seetõttu moonutada tegelikke inflatsiooniprotsesse majanduses.
  • Inflatsiooniga seonduvad kulud
    • Äraarvatud inflatsiooni kulud

  • „saapatalla kulu“ ehk sularaha hoidmise alternatiivkulu tõus
  • „menüükulud“ ehk hinnatõus sunnib ettevõtteid sagedamini hindu muutma
  • kõrgem inflatsioon toob kaasa suurema volatiilsuse suhtelistes hindades (kui hindu mitte piisavalt sageli muuta)
  • inflatsioon võib tahtmatult mõjutada inimeste maksukäitumist (tõsta kõrgemasse maksuklassi)
  • pidevalt muutuva hinnatasemega majandus nõuab harjumist (rahaline mõõdupuu muutub)

    Ootamatu inflatsiooni olulisim tagajärg on rikkuse (juhuslik) ümberjaotav efekt ühiskonnas ehk tekivad võitjad ja kaotajad , näiteks:
  • laenuandja & laenuvõtja vahel – kui tegelik inflatsioonimäär osutub kõrgemaks laenulepingu sõlmimisel eeldatud määrast, on võitnud laenuvõtja; kui tegelik inflatsioonimäär osutub madalamaks, on võitnud laenuandja
  • tööandja ja töötaja vahel – töötaja kaotab, kui tööleping (=töötasu) on sõlmitud pikema aja peale ja seda inflatsiooniga ei kohandata
    Lisaks turusignaalide moonutamine – inflatsiooniperioodil näivad SKP, ettevõtete kasumid ja majapidamiste tulud tegelikest suuremana
  • Euroopa Keskpanga (ECB) hinnastabiilsuse eesmärk
    „Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus. Hinnastabiilsusena määratletakse euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) kasvu alla 2%. Lisaks täpsustati, et hinnastabiilsus tuleb säilitada keskpika aja jooksul. Nõukogu eesmärk on hoida inflatsioonimäära keskmise aja jooksul alla 2%, kuid selle lähedal.“
    TÖÖTURG
    1) Töötuse tagajärjed indiviidi ja riigi tasandil
    Töötuse tagajärgedeks indiviidi tasandil on teenimata sissetulek, elukvaliteedi langus, tarbimisharjumuste muutused, psühholoogilised mõjud, stress .
    Töötuse tagajärjeks riigi tasandil on tootmata jäänud toodang, teenimata sissetulek, saamata maksutulu, nappide ressursside raiskamine.
    Ideaaliks oleks rakendada tööle kõik tööotsijad neile kõige sobivamal ametil – sellisel viisil kujuneb majanduse kogutoodang kõige suuremaks .
  • Tööturu olulisus majandusteoorias
  • tööturul toimuv mõjutab otseselt majanduses valitsevat hinnataset (ja vastupidi)
  • läbi tööturu toimub majanduse kohanemine šokkidega
  • tööturu seisund on oluliseks komponendiks majanduse pikaajalises kasvus
    Majanduse kriisiga kohanemine saab peamiselt toimuda kas läbi hindade (sh palkade) või tööturu. Hinnataseme kiirel langemisel on võimalik tööturgu säästa, vastasel juhul toimuvad sügavad muutused „tööturu numbrites“.
  • Tööpuuduse mõõtmise metoodikad (2 tk)
    (1) Eesti Statistikaamet esitab vastavalt ILO (International Labor Organisation – Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) harmoniseeritud metoodikale hinnangulise töötute arvu tuginedes kvartaalsetele küsitlustele ETU (Eesti Tööjõu-uuringu) raames.
    (2) Eesti Töötukassa esitab töötuse määra tuginedes registreeritud töötute osakaalule tööjõus.
    töötuse määr = tööpuuduse määr
  • Töötu defineerimine (2 tk)
    ILO definitsiooni kohaselt on töötu ( unemployed person) 15-74 aastane inimene, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust:
  • on ilma tööta;
  • on töö leidmisel valmis kohe tööga alustama (kahe nädala jooksul);
  • on tegelenud aktiivselt tööotsingutega (viimase nelja nädala jooksul).
  • Registreeritud töötu on inimene, kes ei tööta, on arvele võetud töötukassas ja otsib tööd.
  • Olulised mõisted tööturu kontekstis (5 tk)
    Heitunu – mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida.
    Hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus ; ajutiselt ei töötanud.
    Majanduslikult aktiivsed ehk tööjõud – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised seda tegema (hõivatute ja töötute summa).
    Majanduslikult mitteaktiivsed – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.
    Tööealised – rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimise aluseks võetav rahvastik vanuses 15–74 ehk tööjõu-uuringu objekt.
    Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.
    Tööjõus osalemise määr ehk aktiivsuse määr – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.
    Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus.
  • Rahvastiku majandusliku aktiivsuse hindamine (3 valemit)
  • tööjõus osalemise (ehk aktiivsuse) määr =
  • tööhõive määr =
    3) töötuse määr =
    =

  • Tööturg nõudluse ja pakkumise raamistikus
    Tööturg on abstraktne turg , kus saavad kokku töö otsijad ja töö pakkujad . Tööturul on kaubaks tööotsija oskused/teadmised teatud töö tegemiseks ning tööd, mis vajavad majanduses tegemist.
    Tööturg on tasakaalus, kui kõik tööotsijad leiavad meelepärase töö ja kõik tööpakkujad leiavad vajaliku töötaja.
    Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest.
  • Tööpuuduse põhjused (2 tk)
    Võime eristada kahte peamist põhjust tööpuuduse tekkeks:
  • tööotsingud
    (2) palkade jäikus: a) miinimumpalgad b) AÜ- d ja kollektiivläbirääkimised c) efektiivsuspalgad
  • Tööpuuduse liigid (4 tk) (lisaks lühiajaline ja pikaajaline tööpuudus)
  • siirdetöötus (frictional unemployment)
    Vaheaega töötamises, mis tekib ühelt töökohalt teisele üleminekul või seoses viibimisega täiend- või ümberõppel nimetatakse siirdetöötuseks. Ajavahemik endiselt töökohalt lahkumise ja uue töö leidmise vahel on paratamatu, sest alati kulub teatud aeg informatsiooni kogumisele või pakutavate töökohtadega tutvumisele. Siirdetöötus on üldiselt vabatahtlik tööpuudus
  • struktuurne töötus (structural unemployment)
    Struktuurne töötus on selline töötus, mis tekib siis kui tööjõu kvaliteet (oskused, haridustase ja kvalifikatsioon) või geograafiline paiknemine ei vasta tööjõu nõudlusele. Struktuurne töötus hõlmab üldiselt neid töötuid, kes töötasid nii-öelda vanades majandusharudes (metalurgia, masinaehitus ), kus vähendati või likvideeriti tootmist.
  • tsükliline töötus (cyclical unemployment)
    Tsükliline töötus on tööpuuduse alaliik, mis tekib majanduse tsüklilise arengu tulemusel. Kõrgem SKP tähendab suuremat toodangut ning see omakorda väiksemat tööpuuduse määra (kuna tootmiseks on vaja rakendada rohkem inimesi). Majanduslanguse perioodil toimub vastupidine protsess – kogutoodangu langedes on ettevõtetel tarvis vähem tööjõudu ning seega tööpuuduse määr tõuseb.
  • varjatud töötus
    Varjatud töötuse all mõistetakse ametlikus statistikas kajastamata töötust. Varjatud tööpuudus tähendab näiteks seda, et teatud hulk inimesi on alahõivatud (töötavad osalise tööajaga) või on väljaspool tööjõudu, kes töö pakkumise suurenedes sisenevad tööturule (heitunud töötajad). Tegemist on potentsiaalsete töötutega, keda ametlikult töötute hulka ei loeta.
  • Tööturupoliitika jagunemine (2 tk) ja peamised meetmed
    Riigi sekkumist tööturule võime üldiselt vaadelda kahel kujul: aktiivne tööturupoliitika ning passiivne tööturupoliitika.
    • Aktiivseks nimetatakse sellist tööturu reguleerimist valitsuse poolt, kui valitsus püüab tööpuuduse tekke põhjusi ennetada. Aktiivse tööturupoliitika eesmärgiks on suurendada nende inimeste tööhõivet (ja palka), kelle jaoks on tööturule sisenemine osutunud keerulisemaks. Nende meetmete hulka kuuluvad:

    a) ettevõtluse stimuleerimine, uute töökohtade loomine
    b) täiend- ja ümberõpe
    c) hädaabitööd (avalikud tööd)
    d) tööturu infosüsteemi täiustamine
    e) toetused ettevõtlusele ja töötute palkamisele
    • Passiivne tööturupoliitika tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega.

    Passiivse tööturupoliitika eesmärgiks on tõsta töötute materiaalset heaolu (otseselt mõjutamata nende võimekust uut töökohta leida). Selleks instrumendiks on eelkõige töötutoetus, osades riikides ka varajane pensionile jäämine.
    Töötutoetuse puhul tuleb arvestada, et ühest küljest (1) motiveerib see töötut kauem töötuna olema, (2) tõstab reservatsioonipalka ning (3) avaldab survet palgatasemele, kuid teisest küljest võimaldab rohkem aega parima tööpakkumise leidmiseks (parem sobivus = suurem kogutoodang).
  • Reservatsioonipalga mõiste
    Reservatsioonipalk on madalaim palk, mille eest on töötu nõus tööle asuma (vastasel juhul ta jätkab tööotsinguid, töötuna olekut).
    Mida suurem on (1) alternatiivne sissetulek (sh töötushüvitis), (2) sobiva tööpakkumise leidmise tõenäosus ja (3) loodetav palk, seda suurem on ka reservatsioonipalk.
    Suurem reservatsioonipalk omakorda tähendab kõrgemaid palgaootusi, mis muudab töökoha leidmise raskemaks ning põhjustab töötuse perioodi pikenemist. Vastupidiselt, mida väiksem on reservatsioonipalk ja suurem tööotsingute intensiivsus, seda kiiremini leiab inimene töö
  • Miinimumpalga mõiste ja areng Eestis
    Miinimumpalk , alampalk — Eestis kasutatakse mõistet palga alammäär. Palga alammäär lepitakse kokku kahepoolsetel läbirääkimistel (ametiühing ja Tööandjate Liit) ning kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
    Töötasu alammäär on kehtestatud seadusega ning kehtib kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja täistööajaga töötajatele.
    Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed.
  • Loomulik (tasakaaluline) tööpuuduse määr
    Loomuliku tööpuuduse määr – hinnang tööpuuduse määrale, mis valitseks majanduse tootmisressursside täielikul rakendamisel (ilma palgasurvete tekketa).
    RAHVUSVAHELINE MAJANDUS
  • Otsene ja kaudne vahetuskurss
    Rahvusvahelise kaubanduse toimimiseks peab olema võimalik ühe riigi valuuta konverteerimine teise – selline vahetus toimub vahetuskursside põhjal.
    Vahetuskurss on ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas. Otsene kurss on ühe välisvaluuta ühiku hind kodumaises valuutas, kaudne kurss on ühe ühiku kodumaise valuuta hind välisvaluutas.
    1 EUR = 1,39 USD
  • Nominaalne ja reaalne vahetuskurss
    Nominaalne vahetuskurss ehk valuutakurss on suhe kahe vääringu vahel, reaalset vahetuskurssi võib defineerida kui erinevate vääringute ostujõudude suhet.
    Pankade kodulehtedel või vaateakendel esitatakse alati nominaalne vahetuskurss.
  • Valuutarežiimide liigitus (4 tk), peamised erinevused ning valik (kes ei peaks „ujuma“?)
    Laias laastus saame valuutarežiimide täna-päevased vormid jagada neljaks:
    • rahvuslik maksevahend puudub
    • valuutakomitee
    • fikseeritud kurss
    • ujuvkurss

  • „Töövahendid“ majanduse juhtimiseks fikseeritud vs ujuvkursi korral (tabel)
    TÖÖVAHENDID UJUV FIKSEERITUD
    1 rahapoliitika
    Saame ise intresse määrata
    Puudub iseseisev raha poliitika
    2 eelarve poliitika
    On olemas
    On olemas
    3 vahetuskurss
    Saame muuta
    Ei saa muuta
  • Vahetuskursi poliitika otsustuskohad (sh. ootused)
    režiimi valik – kas fikseeritud või ujuv?
    fikseeritud kurss tagab stabiilsuse ja usaldusväärsuse (vähendades valuutakursi riski ja tehingukulusid)
    ujuvkurss tagab paindlikkuse (võimalik „mängida“ nominaalse vahetuskursi ja rahapoliitikaga)
    NB! avatud majanduse trilemma
    vahetuskursi taseme valik – kallis või odav?
    kallis valuuta tagab kodumaiste tarbijate ostujõu
    odav valuuta tagab kodumaiste tootjate (hinna) konkurentsieelise välisturgudel
  • Muutused vahetuskursis fikseeritud ja ujuvkursi korral (mõisted)
    FIKSEERITUD KURSS
    Fikseeritud kursi korral tuleb vahetuskurssi valitsuse teadliku otsusega muuta. Kodumaise valuuta kallinemiseks tuleb vahetuskurssi revalveerida, valuuta odavnemiseks tuleb vahetuskurssi devalveerida. ENG: revaluation, devaluation
    UJUVKURSS
    Ujuvkursi korral toimuvad muutused vahetuskursis automaatselt turujõudude (ja valitsuse) koosmõjul. Kodumaise valuuta vahetuskurss võib kas kallineda või odavneda välismaise valuuta suhtes.ENG: appreciation, depreciation
  • Reaalse vahetuskursi valem ja muutuse põhjused, võitjad-kaotajad
    • reaalne vahetuskurss – ε (epsilon)
    • nominaalne vahetuskurss – e
    • kodumaine hinnatase – P
    • välismaine hinnatase – P*
    • ε = e x P/P*
    • Reaalne vahetuskurss võib seega muutuda kolme erineva teguri muutudes

  • Avatud majanduse trilemma
    Igal avatud riigil on sisemise ning välise tasakaalu saavutamiseks valida selleks sobilik finantskeskkond ning valuutarežiim. Seejuures on alljärgnevast loetelust võimalik samaaegselt saavutada maksimaalselt kaks elementi:
    (1) vahetuskursi stabiilsus
    (2) rahapoliitika autonoomsus ( iseseisvus )
    (3) vaba rahvusvaheline kapitali liikumine
    Kuna kõik kolm elementi on iseenesest soovitud seisundid , siis kujuneb valiku tegemisel „trilemma“ (sest võimalikke variante on kolm).
    MAJANDUSE TSÜKLILISUS
  • Millest sõltub kogutoodangu hulk majanduses? (3 ajaperioodi)
    • lühiajaliselt (paari aasta jooksul) kogunõudlusest;
    • pikal perioodil (kümnendi jooksul) tehnoloogilisest tasemest, kapitali ja tööjõu hulgast;
    • väga pikal perioodil (pool sajandit ja enam) haridustasemest, teadus- ja uurimistööst, säästmisest, valitsuse kompetentsusest.

  • Makropoliitikute ülesanded (2 tk)
    ① Kasvupoliitika: eesmärgiks potentsiaalse SKP pikaajaliselt püsiv kasv.
    ② Stabilisatsioonipoliitika: eesmärgiks hoida lühiajaliselt reaalse SKP tase võimalikult lähedal potentsiaalse SKP tasemele , et majanduses ei tekiks kõrget tööpuudust ega kiiret inflatsiooni.
  • Majandustsükli definitsioon ja tunnused, graafiline esitus
    Majandustsükkel ehk äritsükkel (business cycle) või ka konjunktuuri kõikumine on tõusu- ja langusperioodid majanduses, mis avalduvad majanduse kogutoodangu, kogutulu , tööhõive ja töötuse ning inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena vaadeldaval ajavahemikul ja toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris.
    TUNNUSED:
    hõlmavad endas mitmete makromajanduse indikaatorite (mitte ainult SKP) muutumist ajas;
    on omased detsentraliseeritud turumajandustele;
    koosnevad tõusu- ning langusperioodidest;
    kestavad kauem kui ühe aasta (eristumaks sesoonsest kõikumisest majanduses) ning on püsivad;
    taas korduvad, aga mitte perioodilised (tsükli pikkus ning mõju ulatus on varieeruv).
  • Stabilisatsioonipoliitika eesmärk ja „suured küsimused“
    Stabilisatsioonipoliitikaks nimetatakse poliitikameetmeid, millega püütakse vähendada majanduse liigset kõikumist (volatiilsust), kuna sellega kaasnevad suured heaolukaotused. Raha- ja eelarvepoliitika kuuluvad mõlemad stabilisatsioonipoliitika meetmete hulka.
  • Kas majanduse toimimisse tuleks üleüldse sekkuda (s.t. proovida majandustsükleid aktiivselt „juhtida“)?
  • Kui JAH, siis kas tuleks rakendada rahapoliitikat või eelarvepoliitikat (või kombinatsiooni mõlemast)? Kui EI, siis kaua kestab majanduse loomulik kohanemine?
  • Kas raha- ja eelarvepoliitika rakendamisel kasutada reeglipõhist või situatsioonikohast (ehk suvakohast) lähenemist?
    5) Eelarve- ja rahapoliitika suunad majandustsüklis (ekspansiivne, kitsendav , vastutsükliline,
    protsükliline)
    Kui ekspansiivset eelarve- ja/või rahapoliitikat rakendada majanduslanguse tingimustes, on tegemist vastutsüklilise poliitikaga (kui ülekuumenemise perioodil, siis protsüklilise poliitikaga).
    Kui kitsendavat eelarve- ja/või rahapoliitikat rakendada majanduslanguse tingimustes, on tegemist protsüklilise poliitikaga (kui ülekuumenemise perioodil, siis vastutsüklilise poliitikaga).
    NB! Eelarve- ja rahapoliitika mõju majandusele võib seega olla nii samasuunaline (kui mõlemad poliitikad on ekspansiivsed või kitsendavad) kui ka vastassuunaline.
  • Eelarvepoliitika olemus ( teostaja & meetmed)
    Eelarve- ehk fiskaalpoliitika – kui valitsus mõjutab majandust maksude (t – taxes ) või avaliku sektori kulutuste (G – government spending) muutmise kaudu.
  • Rahapoliitika olemus (teostaja & meetmed, sh „intressimäära“ seadmine)
    Raha- ehk monetaarpoliitika – kui keskpank mõjutab majandust rahapakkumise muutmise kaudu baasintressimäärade seadmisel.
  • Eesti Panga funktsioonid
    • osaleda euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises;
    • osaleda finantsstabiilsuse tagamises;
    • hoida käigus ning arendada usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme;
    • korraldada sularaharinglust Eestis, osaleda euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises;
    • hoida ja kasvatada Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid;
    • koguda ja avaldada finantssektori statistikat ja koostada Eesti maksebilanssi;
    • nõustada valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, teha koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega.

    MAJANDUSKASV
  • Riikide arenguerisuste/elatustaseme kaudsed ja otsesed tegurid (joonis)
  • Majanduskasvu ja majandusarengu (3 kriteeriumi) defineerimine
    Kas kõik, mis on majanduskasv, on ühtlasi ka majandusareng ? Majanduskasv on tarvilik, kuid mitte piisav tingimus majandusarenguks.
    Majanduskasv tähistab reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta.
    Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus suureneb reaaltulu ühe elaniku kohta, samal ajal kui tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks ning absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva.
  • Sissetulekute ebavõrdsuse mõõtmine ( Gini koefitsient)
    Gini koefitsient omab väärtust nulli ja ühe vahel – 0 tähistab täielikku sissetulekute võrdsust (kõik teenivad ühepalju) ning 1 täielikku ebavõrdsust (kogu sissetulek ühele inimesele).
    Seega, mida väiksem on Gini koefitsient, seda võrdsem on sissetulekute jaotus majanduses!
  • Absoluutse ja suhtelise vaesuse mõiste (+ üldine areng Eestis)
    Absoluutse vaesuse määr on isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on absoluutse vaesuse piirist madalam. Absoluutse vaesuse piir on arvestuslik elatusmiinimum . Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused.
    2012. aastal elas absoluutses vaesuses 7,3% Eesti rahvastikust (u. 100 000 inimest) - absoluutses vaesuses elas inimene, kelle kuu ekvivalentneto-sissetulek oli väiksem kui 196 eurot.
    Suhteline vaesus mõõdab inimeste sissetulekut teiste riigi elanike sissetulekute suhtes. Suhteliselt vaesteks loetakse inimesi, kelle sissetulek jääb alla suhtelise vaesuse piiri. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentneto-sissetuleku mediaanist.
    2012. aastal elas suhtelises vaesuses 18,7% Eesti rahvastikust (u. 250 000 inimest) - suhtelises vaesuses elas inimene, kelle kuu ekvivalentneto-sissetulek oli väiksem kui 329 eurot.
  • Mediaanpalga mõiste
    SKP kogumahu suurenemine, samuti SKP per capita kasv ei tähenda alati, et keskmise elaniku heaolu on suurenenud (või et suurem hulk inimesi on vaesusepiirist kõrgemale tõusnud), kui loodud rikkus kontsentreerub kõige rikkamate kätte. Üheks võimaluseks oleks vaadata kuidas on muutunud mediaanpalk.
    Brutokuutasu mediaan – mediaanpalgast saavad pooled töölised rohkem ja pooled vähem palka (matem. järjestatud arvrea keskmine liige).
    Eestis keskmine brutokuutasu 2010. aastal oli 819 eurot ja mediaan 688 eurot. Tegemist küll “keskmise“ palgaga, kuid selgelt üle poole palgatöötajatest teenib alla keskmise!
    MTA andmetel oli 2013. aasta teises kvartalis mediaanpalk 705 eurot (võrdluseks keskmine brutokuupalk 976€).
  • Majanduskasvu mõõdikud (5 tk) (+ tutvuge statistikaga)
  • SKP kui majanduslik jõukus
  • SKP kasvumäär kui majanduslik progress
  • SKP elaniku kohta kui elatustaseme indikaator
  • SKP töötaja kohta kui produktiivsuse indikaator
  • SKP per hour kui (parem) produktiivsuse indikaator
    Eesti reaalse SKP keskmine kasvumäär:
    • perioodil 1996-2007 7,3%
    • perioodil 1996-2013 4,8% (1996-2012 5%)
    • perioodil 2008-2013 -0,2%

  • Seos tootlikkuse ja SKP vahel (majanduskasvu põhiprobleem)
    Töötajate produktiivsus ehk tootlikkus väljendab ühes tunnis toodetud hüviste hulka (rahalises väärtuses). Seega, mida kõrgem tootlikkus, seda kõrgem SKP.
    Riigi elatustase (ja selle suur erinevus rahvusvahelises võrdluses) sõltub selle riigi majanduse tootlikkusest, kuid millest omakorda sõltub majanduse tootlikkus?
    Mida saab valitsus selle heaks teha, et majanduse tootlikkust suurendada?
  • Tootmistegurite liigitus (4 tk)
    1) Füüsiline kapital (kapital) – suurem kogus võimaldab toota rohkem, kapital ise kui
    tootmistegevuse tulemus;
    2) Inimkapital (tööjõud) – teadmised ja oskused, mida töölised hangivad läbi hariduse, väljaõppe ning kogemuse;
    3) Loodusvarad ( taastuvad ja mittetaastuvad) – looduse poolt pakutavad tootmissisendid nagu maa, jõed, maavarad ; NB! kaubandus & Hollandi tõbi
    4) Tehnoloogiline tase – ühiskonna arusaam parimatest hüviste tootmise viisidest .
  • Tootmisfunktsiooni üldkuju ja graafiline esitus – millest sõltub tootlikkus?
    Paneme lihtsa funktsioonina kirja firmateooriast tuttavad tootmistegurid – kapitali ja tööjõu.
    Y = F (K, N)
    Y – kogutoodang (SKP)
    K – kapital ( masinad , tehased, hooned, tarkvara )
    N – tööjõud (hõivatud + töötud)
    Selle kohaselt sõltub majanduse kogutoodang kapitali ja tööjõu kogusest. Majanduse tehnoloogiline tase määrab ära selle, kui suure kogutoodangu on võimalik teatud tootmistegurite kogusest saada.
    Oletame, et toodangu kogus ühe töötaja kohta kujuneb alljärgneva funktsiooni kohaselt:
    Kujuta seos graafiliselt, kandes x-teljele kapitali kogused töötaja kohta (K/N) ning y-teljele toodangu kogused töötaja kohta (Y/N).
  • Kapitali akumulatsiooni protsess (joonis)
  • Ekstensiivne ja intensiivne majanduskasv
    Intensiivne siis kui majandus kasv on tulnud tehnoloogiliselt arvelt, ekstensiivne majanduskasv on inimeste/tööjõu arvelt
    14
  • Vasakule Paremale
    MAJANDUS eksami küsimused #1 MAJANDUS eksami küsimused #2 MAJANDUS eksami küsimused #3 MAJANDUS eksami küsimused #4 MAJANDUS eksami küsimused #5 MAJANDUS eksami küsimused #6 MAJANDUS eksami küsimused #7 MAJANDUS eksami küsimused #8 MAJANDUS eksami küsimused #9 MAJANDUS eksami küsimused #10 MAJANDUS eksami küsimused #11 MAJANDUS eksami küsimused #12
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-06-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lume33 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Makroökonoomika I 1-teema konspekt
    14
    docx

    Makroökonoomika I 1. teema konspekt

    ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid. Enamasti tegeleb MÖ probleemidega lähtudes majanduspoliitikast. Nt: raha- ja fiskaal- ning valuutakursi, tulu- ja tööstuspoliitikat ning majanduskasvu küsimused Keskseks probleemiks on majanduslike häirete, esmajoones konjunktuurikõikumiste analüüs. Nt: töötus, inflatsioon, maksebilansi tasakaalu puudumine jne Suure panuse kaasaegse makroökonoomika tekkesse ja arengusse andis John Maynard Keynes, kes ühendas reaalse ja monetaarse sfääri majandusteoorias ning selgitas oma kontseptsiooni kehtivust efektiivse (ehk rahaga tagatud) nõudluse kaudu. Ühendas Keynes säästmise (säästud S), kapitalimahutused (investeeringud I ) ja tarbimise

    Makroökonoomika
    Küsimused c
    4
    docx

    Küsimused c

    vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vōib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 4

    Mikro-makroökonoomika
    Makroökonoomika küsimused
    12
    docx

    Makroökonoomika küsimused

    Vastata küs. Õppida (eksamiks) Makroökonoomika 1) Makroökonoomika mõiste Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. 2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused  Ei arvesta vaba aega  Ei arvesta varimajandust  Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, nime

    Makroökonoomia
    Makro testid
    51
    docx

    Makro testid

    kasvumääraga ning tööjõu efektiivsus 3 protsendilise kasvumääraga, siis püsiseisundis kasvab toodang efektiivse töötaja kohta …….. protsendise määraga: 0 7. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on kuldreeglile vastav tarbimine efektiivse töötaja kohta avaldatav: f (k*) - (δ + n + g) k* 8. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on püsiseisundis riigi majandus allpool kuldreeglile vastavat taset, siis kui: MPK - δ > n + g 9. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on püsiseisundi kogutoodangu kasvumäär: n+g 10. . Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on püsiseisundi toodangu kasvumäär efektiivse töötaja kohta: 0 11. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on püsiseisundi toodangu kasvumäär (tegeliku) töötaja kohta: g 12

    Makroökonoomika
    Maksroökonoomika
    18
    doc

    Maksroökonoomika

    kaubavahetust kasulikkust kajastavate hõlbustav vahend. Hindade avaldamise vahend Raha kui rikkuse akumulatsioon ja laenamisvahend 1) Vahetus vahend ­ võimalik vahetada kaupu ja teenuseid ilma partnertehinguta a) Kaubanduse ulatuse suurenemine ­ rahvusvaheline kaubandus b) Majandus efektiivsuse tõusus spetsialiseerumine ­ majandusüksuste tasemel c) Majanduse spetsialiseerumise süvendamine ­ piirkondlik spetsialiseerumine 2) Maksevahend - võimalik maksta tänapäeval ajaalise nihkega (pangakaart) 3) Väärtusmõõt ­ raha abil hinnatakse nii kaupu kui teenuseid. Raha teeb hinnad võrreldavaks 4) Akumulatsiooni vahend ­ rikkus on paigitatud rahasse, raha annab koguda 5) Ajadimensiooni kandja, kus raha on seotud tuleviku tehingutega( foward futur)

    Majandus
    Majanduse loengud 9-17
    30
    docx

    Majanduse loengud 9-17

    Eeldus kehtib ka tööjõu kohta. Monetaristid: 1. Eramajandus on põhiliselt stabiilne. 2. Hindade ja palkade paindlikkus tagab turu tasakaalu. 3. Langusperioodid majanduses lühikesed ja mõõdukad 4. Valitsuse aktiivsus majanduse juhtimisel teeb pigem halba kui head ja parim lahendus oleks hoida oma käed majandusest eemal. 5. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Neoklassikalised majandusteadlased: 1.Majandus on põhiliselt stabiilne. 2. Valitsus ei suuda kuidagi majandus mõjutada. Väidavad, et ärimehed näevad läbi iga valitsuse katse majandusega manipuleerida ning kasutavad selle oma huvides ära. 3. Rahapakkumine peab mõõdukalt ja stabiilselt kasvama. 4. Riiklik sektor peab olema nii väike kui võimalik. Esindajaks on ka nn. Austria koolkond- soovitavad loobuda matemaatilistest mudelitest, mis võimaldavad arvestada olulisi faktoreid, mis nende arvates eeldatavasti majandust ei mõjuta. Lähtuda tuleks ratsionaalsusest ja loogikast (nn

    Mikro ja makroökonoomika
    Makroökonoomika valemid
    16
    docx

    Makroökonoomika valemid

    ostukorvimksumusu uuritavaperioodil  Tarbijahinnaindeks THI= × 100 ostukorvimaksumus baasperioodil THI 1−THI 0  Inflatsioonimäär π= ×100 THI 0 T öö tud  Töötusemäär = T öö j õ ud × 100 2.Klassikaline teooria : Majandus pikal perioodil  z Y = F (z K, z L) –tootmisfunktsioon konstantse mastaabiefektiga z- positiivne arv  Y = F ( K , L ) = Y –kogutoodang  Π(profit) kasum =P × Y-W × L−R × K Π=PF ( K , L )−W × L−R × K  Töö(jõu) piirprodukt MPL ¿ F ( K , L+1 ) −F(K , L)  Kasumi muut ∆ π=( P × MPL ) −W ∆ π=tulude muut−kulude muut

    Makroökonoomia
    Majanduse eksami küsimused koos vastustega
    19
    docx

    Majanduse eksami küsimused koos vastustega

    a. Kasvav kui hinnad tõusevad b. Langev kui hinnad alanevad c. On vertikaalne joon d. On horisontaalne Majandustsükli langusfaasis toob majanduse stimuleerimine reeglina kaasa a. Intressimäärade kasvu b. Avaliku sektori osakaalu vähenemise majandustegevuses c. avaliku sektori võlakoormue kasvu d. riigieelarve defitsiidi alanemise Klassikaline majandusteooria väidab, et tööpuudus a. on probleem, mille peab lahendama valitsussektor b. on positiivne nähtus, msest hoiab palgad madalal ja majandus konkurentsivõimelisena c. on turumajanduse peamine probleem d. on loomulik osa majandustsüklist, aga see on isekorrigeeruv Klassikalise kogupakkumise kohaselt (ASLR) kui majandus toimib potentsiaalses tootmismahus (Y*), siis ekspansiivne fiskaalpoliitika toob kaasa a. Hindade kasvu b. Tootmismahu pikkaajalise kasvu c. Hindade alanemise d. Tootmismahu kokkutõmbumise Fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) a. Kasutab valitsussektori kulusid ja makse majanduse elavdamiseks b

    Makroökonoomika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun