võimekust uut töökohta leida). Selleks instrumendiks on eelkõige töötutoetus, osades riikides ka varajane pensionile jäämine. Töötutoetuse puhul tuleb arvestada, et ühest küljest (1) motiveerib see töötut kauem töötuna olema, (2) tõstab reservatsioonipalka ning (3) avaldab survet palgatasemele, kuid teisest küljest võimaldab rohkem aega parima tööpakkumise leidmiseks (parem sobivus = suurem kogutoodang). 12) Reservatsioonipalga mõiste Reservatsioonipalk on madalaim palk, mille eest on töötu nõus tööle asuma (vastasel juhul ta jätkab tööotsinguid, töötuna olekut). Mida suurem on (1) alternatiivne sissetulek (sh töötushüvitis), (2) sobiva tööpakkumise leidmise tõenäosus ja (3) loodetav palk, seda suurem on ka reservatsioonipalk. Suurem reservatsioonipalk omakorda tähendab kõrgemaid palgaootusi, mis muudab töökoha leidmise raskemaks ning põhjustab töötuse perioodi pikenemist
Kaudsed kulud: 1.Alahõive e koolituse kaotsiminek 2. Väiksem tööjõu mobiilsus 3. Sotsiaalne kulu 4. Osalise koormusega töö kasv. Töötaoleku voorused Vaba aeg Otsimise aeg Palganõudluse alanemine Tööturu poliitika Aktiivne tööpoliitika 1. Uute töökohtade loomine 2. Täiend – ja ümberõpe 3.Hädaabitööd Tööturuprogrammid Passiivne tööturupoliitika 1. Töötu abiraha 2. Stipendiumid 6) Reservatsioonipalk Kui inimene kaotab töö, siis hakkab ta tavaliselt uut töökohta otsima. Selleks tuleb tal teha mitmeid valikuid. Ta peab näiteks otsustama, kuidas tööd otsida, kui intensiivselt seda teha ja milline on madalaim palk, mille eest ta on nõus tööle asuma. Sellist palka nimetatakse reservatsioonipalgaks. Nii töö otsimise meetodid ja intensiivsus kui ka reservatsioonipalga suurus mõjutavad töö leidmise tõenäosust ja seega ka töötuse kestust.
töötus, mis hõlmab lisaks kapitalile puudulikku infrastruktuuri ja juhtimis oskuste puudumist( arengumaad) 3)Tsükkliline töötus Tekib majandus tsükklilise arengu tõttu esineb majanduslangusfaasis või kriiside ajal Majandusolukorra paranedes selline tööpuudus väheneb ja kaob iseenesest. Mõõdab tegeliku ja loomuliku töötuse määra vahet( tööjõu alanõudlus) 21. Tööjõu nõudlus ja palgamäära kujunemine. Reservatsioonipalk Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Mida kõrgemat palka peab ettevõtja töötajale maksma, seda vähem töötajaid soovib ettevõtja tööle võtta, sest töötajate palkamine muutub liiga kulukaks. Reservatsioonipalk Palka, mille puhul töötajal on ükskõik, kas võtta töö vastu või jätkata otsinguid, nimetatakse reservatsioonipalgaks. Töötaja võtab vastu kõik tööpakkumised, mis ületavad seda palka ja
Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. 20. Tööjõu nõudlus ja palgamäära kujunemine. Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Mida kõrgemat palka peab ettevõtja töötajale maksma, seda vähem töötajaid soovib ettevõtja tööle võtta, sest töötajate palkamine muutub liiga kulukaks. 21. Reservatsioonipalk on madalaim töötasu, mille eest töötu oleks nõus tööle asuma. 22. Riigi tegevus tööpuuduse ennetamiseks ja vähendamiseks. Tööpuuduse leevendamiseks peab valitsus sekkuma majandusse, et vältida tööpuuduse tekkimise põhjuseid ja andma abi tööta jäänutele. Tööpoliitika võib tegelikult jaguneda kaheks: aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tööpoliitika tähendab seda, et riik püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti, tegeldes ümberõppe
annaabi.ee 
