Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Makroökonoomika küsimused (0)

1 Hindamata
Punktid
Vastata küs. Õppida (eksamiks)
Makroökonoomika
  • Makroökonoomika mõiste
    Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade,
    valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse
    “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks
    kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus ), hinnatase ning maksebilanss.
  • SKP(sisemajanduse koguprodukt)
    SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust.
    SKP puudused
    • Ei arvesta vaba aega
    • Ei arvesta varimajandust
    • Ei arvesta keskkonna saastamist

    Reaalne ja nominaalne SKP
    SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, nimetatakse reaalseks SKP-ks. võetakse mingi aasta baasaastaks ja arvutatakse järgmiste aastate SKP baasaasta hindades. Teisisõnu arvutatakse SKP püsivhindades.
    SKP= C I G ( X-M)
    C= eratarbimine /eraettevõtted (Selleks ,et saada tõusu peab rahalised vahendid tõusma)
    I=kodumaised koduinvesteergud (Kui ei ole rahval raha,ei saa ka investeerida)
    G=valitsuse kulud (34%)
    X= eksport
    M= import (masinad, seadmed )
  • Regionaalökonoomika mõiste
    Regionaalökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna majanduse olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. Regionaalökonoomika käsitleb majanduse arengut regioonide ehk piirkondade lõikes.
  • Kogunõudlus / kogupakkumine
    C I G (x-M)
    I-investeeringu muutused
    G-valitsuse muutus(rahaliselt)
    (x-M) impordi muutus(muudatus kaubandus partnerite majanduses)
    Kogunõudlus (AD)- näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud
    Hinnatasemel. Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi.
    Kogupakkumine(AS)- on sisemajanduse kogutoodangu kogus, mida
    firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal
    antud hinnatasemel, ehk ettevõtete ja majapidamiste poolt antud hinnataseme
    juures pakutud kaupade koguhulk. Potentsiaalsne toodang on toodangu maht, mida on võimalik saada tootmistegurite ( kapital , töö) maksimaalsel ärakasutamisel.Tavaliselt tekib erinevus potentsiaalse ja tegeliku toodangu vahel.
    Tootmistegurid ja tehnoloogia määravad majanduse kogupakkumise, mida võib väljendada järgmise võrrandi abil:
    Y = F (K, L, H), kus
    K - kapital
    L - tööjõud
    H - tehnoloogia
  • Töötus /tööhõive /töötuse jaotus
    Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib tööd leida.
    Töötaja on isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud.
    Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv.
    Töötuse määr ehk tööpuuduse määr väljendab töötute osatähtsust tööjõus.
    Majanduslikult aktiivne rahvastik moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja ka töötud isikud.
    Mitteaktiivsed ehk väljaspool tööjõudu on isikud, kes ei tööta ning ei ole end tööotsijana registreerinud.
    Eesti Statistikaamet arvestab tööealise rahvastiku hulka kõik 15 -74 aastased inimesed, kes töötavad või on registreeritud töötutena.
    Tööealine rahvastik jaguneb:Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik ja
    Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik. protsentides väljendatud suhtarv , mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste
    arvuga. Sisuliselt iseloomustab see määr nii seda, kui palju on saadaval töökohti kui ka seda, kuidas sobivad omavahel kokku inimeste tegelikud oskused ja need oskused, mis on tööturul vajalikud.
    Tööpuudus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Isik klassifitseeritakse töötuks, kui ta ei töötanud kogu arvestusnädala jooksul on aktiivselt tööd otsinud eelneva nelja nädala jooksul on võimeline kohe tööle asuma.
    Tööpuuduse klassifitseerimine
    Friktsionaalne ehk siirdetöötus
    1. Ümberõppest tingitud siirdetöötus
    2. Töötajate voolavusest tingitud töötus
    Sesoonne töötus Tööpuuduse klassifitseerimine
    Struktuurne töötus
    1. Demograafiline töötus
    2. Hariduspoliitikast põhjustatud töötus
    3.Kapitali puudumisest tingitud töötus
    4. Regionaalne töötus
    Tööpuuduse klassifitseerimine
    Loomulik töötus eksisteerib täistööhõive korral ja sisaldab endas friktsionaalset ja
    struktuurset töötust, määraks on 5-6%, jaguneb:
    1. Hooajaline e sesoonne töötus
    2. Varjatud töötus Tööpuuduse klassifitseerimine
    Tsükliline tööpuudus on põhjustatud majandus- e äritsüklitest ja mõõdab erinevust
    tegeliku ja loomuliku töötusemäära vahel.Eristatakse vabatahtlikku ja mitte vabatahtlikku töötust, kus töötus on vabatahtlik, kui inimesed võiksid leida
    tööd, aga nad otsivad parema palga ja tingimustega tööd .Töötus on
    mittevabatahtlik, kui inimesed, kes on kaotanud töö ja tahavad ning on võimelised tegema tööd pakutava palga eest, kuid sellegi poolest ei leia
    tööd.
    Töötuse kulud :Otsene kulu-SKP vähenemine. Kaudsed kulud:
    1.Alahõive e koolituse kaotsiminek
    2. Väiksem tööjõu mobiilsus
    3. Sotsiaalne kulu
    4. Osalise koormusega töö kasv.
    Töötaoleku voorused
    Vaba aeg
    Otsimise aeg
    Palganõudluse alanemine
    Tööturu poliitika
    Aktiivne tööpoliitika
    1. Uute töökohtade loomine
    2. Täiend – ja ümberõpe
    3.Hädaabitööd
    Tööturuprogrammid
    Passiivne tööturupoliitika
    1. Töötu abiraha
    2. Stipendiumid
  • Reservatsioonipalk
    Kui inimene kaotab töö, siis hakkab ta tavaliselt uut töökohta otsima . Selleks tuleb tal teha mitmeid valikuid . Ta peab näiteks otsustama, kuidas tööd otsida, kui intensiivselt seda teha ja milline on madalaim palk, mille eest ta on nõus tööle asuma. Sellist palka nimetatakse reservatsioonipalgaks. Nii töö otsimise meetodid ja intensiivsus kui ka reservatsioonipalga suurus mõjutavad töö leidmise tõenäosust ja seega ka töötuse kestust.
  • Tööpuuduse ennetamine ja vähendamine (mida riik teeb/teha saab)
    Riik teeb koolitusi/erinevaid programme . Maksab töötu abiraha. Suunab/otsib tööd töötule.
  • Philipsi kõver
  • Inflatisoon ja selle mõõtmine /põhjused ja kulud
    Inflatisoon on üldise hinnataseme tõus (väljendatud protsentides), mida põhjustavad kasvanud tootmiskulud või liignõudlus antud pakkumistaseme suhtes.
    Inflatsiooni intensiivsuse ja hinnakasvu
    alusel eristatakse: hiiliv e roomav inflatsioon e mõõdukas
    inflatsioon, galopeeriv e jooksev inflatsioon ja hüperinflatsioon .
    Inflatsiooni mõõtmine- Tarbijahinnaindeks ehk THI
    ( jooksva kuu ostukorvi hind / baaskuu ostukorvi
    hind) x 100%
    SKP deflaator
    •nominaalne SKP X 100%
    (jagada)reaalne SKP
    Inflatsiooni põhjused: Klassikaline inflatsiooniteooria, Pakkumisinflatsioon,Nõudlusinflatsioon,Avalik inflatsioon ,Varjatud inflatsioon.
    Eelarvedefitsiit inflatsiooni põhjusena on olukord, kus valitsuse kulutused ületavad
    tulusid.
    Seos inflatsiooni ja töötuse vahel -Phillips leidis, et on kindel seos töötuse määra
    ja palgamäärade vahel ja umbes 5,5 %- line tööpuudus hoiab palgataseme paigal.
    Töötuse määra suurenedes palgatõusu protsent väheneb.
    Inflatsiooni tagajärjed :Inflatsiooni kahju väljendub üldise hinnataseme tõusu tõttu majanduses tekkiva disproportsiooni poolt esile kutsutud täiendavas kulus ühiskonna
    liikmetele .Kulu suurus sõltub majandussubjektide võimest
    ennast inflatsiooni vastu kindlustada.
  • Majandustsükkel / faasid /tunnused
    Äri- ehk majandustsüklid on iseloomulikud ennekõike turumajandusele.
    Äritsükleid iseloomustab majandusliku aktiivsuse kasv üheaegselt mitmes
    majandusvaldkonnas, millele järgneb kokkutõmbumise periood (samuti mitmes
    valdkonnas).
    Äri- ehk majandustsüklid-SKP väärtus muutub pidevalt.Äritsüklite jooksul kõigub reaalne SKP ümber oma potentsiaalse taseme.
    Majandustsükkel koosneb kahest faasist:kui reaalne SKP kasvab, siis sellist etappi
    nimetatakse tõusufaasiks,kui SKP langeb või kasv aeglustub, nimetatakse
    sellist etappi langusfaasiks.Nende vahele jäävad buum (hari) ja kriis
    (põhi). Majanduslangus on siis, kui SKP tase on langenud kuni 10%
    võrreldes baastasemega (st eelmise aastaga).
    Majanduskriis on siis kui SKP tase on muutumatu võrreldes
    baasperioodiga;on siis kui SKP on langenud üle 10% võrreldes
    baasperioodiga.
    Majanduskasv -Reaalse SKP protsentuaalset muutust
    nimetatakse majanduskasvuks.
    Majandustsüklite alused-Pakkumisšokid, millede põhjused on:tehnoloogia areng,kliimatingimuste muutumine,looduskatastroofid,uued ressursside leiukohad ja sellega kaasnevad tooraainehindade muutused (langused eelkõige).
  • Maksebilanss ( jooksevkonto ,kapital,finantskonto)
    Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga .
    Maksebilansi ülesehitus
    Horisontaalselt jaotub maksebilanss kolme suurde alabilanssi (kontosse).
    Jooksevkonto (JK) – tehingud kaupade ja teenuste ostul-müügil ja ülekanded ;
    Kapitali- ja finantskonto (FK) – kajastab kapitali eksporti ja importi , mis toimub valdavalt otseinvesteeringute, väärtpaberite ostu-müügi, laenude andmise-võtmise jms. vormis;
    Reservkonto ( R) – ametlik rahvusvaheliste reservide konto : tehingud monetaarse kulla ja teiste reservvaluutadega, nagu konverteeritavad valuutad, riigi “reserve tranche” IMF-is ja tema osa SDR- ides sealsamas.
  • Suhteline eelis ja absoluutne eelis
    suhtelise eelise teooria - väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist. Sel juhul tuleks riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väikseim.
    absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga)
  • Turukaitseks kasutatavad meetmed väliskaubanduses
  • Euroopa Liidu 3 sammast/vabadust
    Kaup ,teenused,tööjõu-ja kapitali vaba liikumine
  • Vasakule Paremale
    Makroökonoomika küsimused #1 Makroökonoomika küsimused #2 Makroökonoomika küsimused #3 Makroökonoomika küsimused #4 Makroökonoomika küsimused #5 Makroökonoomika küsimused #6
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor alicealice Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Maksroökonoomika
    18
    doc

    Maksroökonoomika

    MAKROÖKONOOMIKA EKSAMIKÜSIMUSED 1. Makroökonoomika mõiste Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust 2. Regionaalökonoomika mõiste Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. 3. Sisemajanduse koguprodukt, rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides, RKP aga maja

    Majandus
    Majandusõpetuse eksami küsimused
    18
    doc

    Majandusõpetuse eksami küsimused

    2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks:  Töö on inimeste musklid ja aju.  Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse.  Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid

    Ettevõtluse alused
    MAJANDUS eksami küsimused
    12
    docx

    MAJANDUS eksami küsimused

    P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) ­ antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) ­ antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade kogusumma rahalises v

    Majanduse alused
    Majanduse kordamisküsimused vastustega
    22
    docx

    Majanduse kordamisküsimused vastustega

    3) KAPITAL ­ varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukt, mida saab kasutada hüviste valmistamiseks: a) reaalkapital e füüsiline kapital b) inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega c) finantskapital on vajalik kahe eelneva kapitaliliigi hankimiseks 4) ETTEVÕTLIKUS ­ millegi uue välja töötamine või olemasoleva arendamine 5) INFO ­ võib väljuda ka tootmisprotsessist infona 4. Mikro- ja makroökonoomika erinevus. (Makromajandus tegeleb majandus agregaatnäitajatega) Mikroökonoomika- kodumajapidamised ja ettevõtted Makroökonoomika- riigi ja maailmamajandus uurib SKP, inflatsiooni, töötust e majanduse agregaatnäitajaid Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta

    Majandus
    MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
    82
    docx

    MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

    kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad Monopoli tekkepõhjused: Sisenemisbarjäärid - Takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. - Seaduslikud piirangud ­patendid - Majanduslikud piirangud ­firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) Majanduse alused 23.sept 7.loeng: SKP Majanduse ABC lk 253-263 Makroökonoomika Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Tänapäeval on võimalik saada objektiivset majandusinformatsiooni süstemaatiliselt Valitsusasutused jälgivad kuidas kodumajapidamised ja firmad käituvad majanduses (sp, kuna kogu nõudlus ja pakkumine mõjutavad majandust väga palju) Nende andmete põhjal summeeritakse informatsioon riigi kui terviku kohta.

    Majandus alused
    Küsimused c
    4
    docx

    Küsimused c

    1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne

    Mikro-makroökonoomika
    Makroökonoomika I 1-teema konspekt
    14
    docx

    Makroökonoomika I 1. teema konspekt

    ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid. Enamasti tegeleb MÖ probleemidega lähtudes majanduspoliitikast. Nt: raha- ja fiskaal- ning valuutakursi, tulu- ja tööstuspoliitikat ning majanduskasvu küsimused Keskseks probleemiks on majanduslike häirete, esmajoones konjunktuurikõikumiste analüüs. Nt: töötus, inflatsioon, maksebilansi tasakaalu puudumine jne Suure panuse kaasaegse makroökonoomika tekkesse ja arengusse andis John Maynard Keynes, kes ühendas reaalse ja monetaarse sfääri majandusteoorias ning selgitas oma kontseptsiooni kehtivust efektiivse (ehk rahaga tagatud) nõudluse kaudu. Ühendas Keynes säästmise (säästud S), kapitalimahutused (investeeringud I ) ja tarbimise

    Makroökonoomika
    MAKROÖKONOOMIKA eksam
    12
    doc

    MAKROÖKONOOMIKA eksam

    MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla.

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun