Sotsiaalpoliitika lk 156-176 + konspekt 1)Kuidas oleks võimalik hõivatute osakaalu Eesti tööjõuturul tõsta? Millised probleemid ühe või teise võimalusega kaasenvad? Soodustada töökohtade loomist ja ettevõtlust. Töökohtade loomiseks peaks olema ka vajadust. (Reisisaatjate näide) 2)Mille poolest erineb heitunu töötust? Heitunud on need, kes väga pikaajalise tööotsimise käigus pole suutnud tööd leida ja selle tulemusena on kaotanud lootuse. 3)Mis põhjustab tööpuudust? Kuidas oleks võimalik vähendada struktuurset tööpuudust? Hariduse puudumine põhjustab kindlasti, teatud piirkondades on raskusi töö leidmisega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele(struktuurne tööpuudus). Selleks, et seda
ülikoolis ehk tasemeõpe. kodanikuühendused, koolitusettevõtted. Intellektuaalne omand ja selle liigid, kaitse (lk 29) Intellektuaalne omand: inimese loometöö isiklikud tulemused (juriidiliselt: õigused vaimse tegevuse tulemustele). Kaitse: 1) põhiseadus 2)autoriõiguse seadus 3)patendiseadus 4)kaubamärgiseadus 5)tööstusdisaini kaitse seadus Tööturg ja tööealine elanikkond (aktiivsed, mitteaktiivsed) lk 30 Nb! Heitunu lk 33 Tööturul kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine. Ajalooliselt on muutunud töö iseloom ja tööturu struktuur. Heitunu on töötu, kes on tööotsimisest loobunud. TÖÖEALINE ELANIKKKOND Majanduslikult aktiivsed, st tööjõud Majanduslikult mitteaktiivsed, st ülalpeetavad Pensioniealised, õpilased, täiskasvanud
tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse langusfaasis, esineb riigi mõnedes piirkondades, ebaõnnestunud hariduspoliitika, tööta on mõned kindlad elanikkonna grupid, hooajalise hõive vähenemise tõttu mõnedes majandusharudes Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid ei leia tööd Heitunu- mittetöötav isik, kes oleks valmis töö olemasolu korral tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida Tööleping- töötaja ja tööandja kokkulepe, milles on märgitud töö sisu, töö-ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused Töövaidluskomisjon- pöördudakse kuu aja jooksul, kui töötaja leiab et tema vallandamine on ebaseaduslik Aktiivne ja passiivne tööturupoliitika- aktiivne: valitsuse poliitika, mis püüab
Tööandja ettevõte või asutus, kes pakub töövõtjale palgalist tööd 16. Tööpuudus tekib, kui tööotsijaid on rohkem kui saadaolevaid töökohti 17. Töötu (lisaks: töötu õigused!) - inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid ei leia seda, on töötu. Töötu õigused: võib osaleda tasuta koolituskursustel, taotleda raha oma firma asutamiseks, saada töötutoetust, saada tasuta arstiabi (kui inimene on tööhõiveametis ennast registreerinud). 18. Heitunu inimene, kes on töö otsimisest loobunud 19. Tööleping leping, mille tööandja ja töövõtja omavahel sõlmivad ning milles on märgitud töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused 20. Töövaidluskomisjon kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav kohtuorgan ning need moodustatakse inspektsioonide juures 21. Tööhõivepoliitika jaguneb aktiivseks- ja passiivseks tööpoliitikaks.
o Tööotsijad Ülalpeetavad Tööpuudus töökohti pole Tööjõupuudus spetsialiseerinud inimesi pole Tööränne rändevorm, mille tulemusena inimesed lähvad tööle teise regiooni või riiki Tööhõivepoliitika Aktiivne riik tegeleb tööpuuduse põhjustega Passiivne - riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega Töpuudusevastased meetmed: Töökohtade loomine Koolitusprogrammid Hädaabitööd Sotsiaaltoetused Heitunu töötu, kes on tööotsimisest loobunud Ametiühing töötajate vabatahtlik ühendus, mille tegevus seisneb oma liikmete õiguste ja huvide esindamises ja kaitsmises.
või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; osaleb streigis; on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel 5. Selgita mõisted: tööturg, tööpuudus, tööjõupuudus, heitunud, töötu. Tööturg süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu, teised aga töökohti Tööpuudus olukord, kus tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti Tööjõupuudus olukord, kus pakutavat tööd on rohkem kui inimesi, kes tahaksid ja oskaksid seda teha Heitunu tööotsimisest loobunud pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunud Töötu - 6. Milliseid võimalusi pakub töötule töötukassa? Töötu toetus, töötuskindlustushüvitis, ettevõtluse alustamise toetus, palgatoetus Võimalik saada tööalaseid koolitusi: täiend- või ümberõpet, informatsiooni vabade töökohtade kohta, tööotsingu nõustamist, karjäärinõustamist. 7. Mis makse, mis %ga tasub töövõtja, milliseid aga tööandja 2015.a.?
33% dividend- ettevõtte omanikule makstav kasumiosa depressioon- e. majanduslangus on olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus kasvab ja inimeste sissetulek väheneb tööjõud- tööealine (15-74) rahvastikuosa, kes soovib ja on võimeline töötama, tööjõud jaguneb hõivatuteks ja töötuteks majanduslikult aktiivne rahvastik töötajad ja töötud majanduslikult mitteaktiivne rahvastik koduperenaised, mittetöötavad õppurid, invaliidid, lapsehoolduspuhkusel viibijad heitunu- pikaajaline töötu, kes on loobunud töö otsimisest täistööhõive- olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad struktuurne tööpuudus- olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele passiivne hõivepoliitika- tegeletakse töötuks jäänud inimeste olukorra parandamisega (nt. töötu abiraha, töövahendus, täiendkoolitused aktiivne hõivepoliitika- töötuse ennetamine, (ümber-ja täiendõppe finantseerimine, uute
hooajalised preemiad. ● Tööpuudus- inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. ● Tööjõupuudus- tööjõu nõudlus on suurem kui pakkumine; töökohti on, aga töötegijaid napib. ● Ülalpeetav- inimene, kes ei saa palka; nt. pensinär, laps, puudega isik. ● Töötu- inimene, kes ei tööta, on arvele võetud töötukassas ja otsib tööd. ● Heitunu- tööealine mittetöötav isik, kes sooviks töötada, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. ● Tööränne- inimeste rändevorm, mille põhjuseks on töötegemine teises regioonis või riigis. 4. Raha – raha ülesanded ja liigid, valuutad, riigi- ja erapankade ülesanded, kiirlaenud. Ülesanded: ● Maksevahend; ● Arvestusühik; ● Väärtuste koguja. Liigid: ● Kaupraha- nt
kaudu Euroopa Liidu lähimuspõhimõte kõige tõhusama sekkumis- ja otsustustasandi rakendamine iga meetme kasutamisel Euroopa Liidu piires, probleeme püütakse lahendada võimalikult kohalikul tasandil fiskaalpoliitika majanduspoliitika, mis mõjutab majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste kaudu G-8 maailma juhtivad tööstusriigid ja Venemaa haldussuutlikkus otstarbekohane valitsemine heitunu pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunu häälte ülekandmise põhimõte valimistel kandidaatidele antud hääle ülekandmine erakonnakaaslastele sõltuvalt asukohast valimisnimekirjas identiteet ühiskonna või kogukonnaliikme enesemääratlus indikatiivne ostukorv näitaja, milles väljenduvad tarbijate ostu- ja tarbimisharjumusi kajastavad kaupade ja teenuste maksumused, on tarbijahinnaindeksi aluseks inflatsioon raha väärtuse ja elanike ostujõu vähenemine
Leibkonna vaesust võivad põhjustada mitmed asjaolud , näiteks leibkonna koosseis või leibkonnaliikmete tööalane ja sotsiaalne seisund. Vaatluse all on seiste oletatavat riskitegurit: · kodune keel · leibkonnapea (s.o. suurima sissetulekuga leibkonnaliikme) hõivesesund töötaja, mittetöötav pensionär (põhjuseks kas vanadus või puue/töövõimetus) ning muu mittetöötaja (s.h. õppur , kodune , töötu , heitunu vm); · leibkonnapea sugu · leibkonnapea vanus · leibkonnapea üldharidustase ja erihariduse olemasolu · elukoht · laste arv leibkonnas (lapseks loetakse antud juhul alla 14-aastaseid) Vaadeldavad riskitegurid on omavahel seotud tööhõive sõltub haridusest ja keeleoskusest , need aga omakorda elukohast. Kõigi riskitegurite taustaks on leibkonnapea sugu ja vanus. Vanus
kõrgemat tasu 6. suhteline vaesus- olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset 7. absoluutne vaesus- rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toit ja peavari. 8. toimetulekupiir- summa, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul. 9. vältimatu sotsiaalabi- inimestele, kes vajavad hädavajalikke asju elamiseks nt toit, riietus, peavari. Seda ostuab KOV 10. heitunu- tööealine mittetöötav isik , kes on töö otsimisest loobunud 11. ülalpeetav- isik, kellel puudub iseseisev sissetulek 12.intellektuaalne omand- õigusi inimese loometöö tulemustele tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades 13. separatism- eraldumispüüe nt vähemusrahvuse liikumine iseseisva rahuvsriigi loomiseks 14. inflatsioon- on kaupade või teenuste hinnataseme tõus 15. allianss- liit ühendus 16
Pikaajaline tööpuudus muudab inimeste tööharjumusi, nad võivad kaotada oma senised oskused ja teadmised, tööd on raskem leida -> areneb kuritegevus, sest seaduslikku tööd on raske leida Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused – töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid Heitunu: tööotsimisest loobunud pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunu. 61% tööandjatest vajab järgmisel poolaastal lisatööjõudu ning nõudlus sobivate töötajate järgi ületab juba täna tööturul leiduvat ressurssi, mis muudab personaliotsingud väga keeruliseks Tööjõu vajadus on suurim Meedia/ Loomemajanduse valdkonnas, sellele järgneb toitlustus ja siis Turundus/ Reklaami valdkond.
ILO definitsiooni kohaselt on töötu (unemployed person) 15-74 aastane inimene, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: 1. on ilma tööta; 2. on töö leidmisel valmis kohe tööga alustama (kahe nädala jooksul); 3. on tegelenud aktiivselt tööotsingutega (viimase nelja nädala jooksul). 4. Registreeritud töötu on inimene, kes ei tööta, on arvele võetud töötukassas ja otsib tööd. 6) Olulised mõisted tööturu kontekstis (5 tk) Heitunu mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. Hõivatu isik, kes uuritaval perioodil töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; ajutiselt ei töötanud. Majanduslikult aktiivsed ehk tööjõud isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised seda tegema
K2ibemaks, aktsiisid ja tollimaks. 7. Millla on majandus depressioonis, millal yle kuumeneneu Kui kogutoodang langeb ja t66tus kasvab m2rkimisv22rselt on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega Ylekuumenemine liialdane n6udlus, k6rge inflatsioon ja toodangu v2ga kiire kasv. 155 2. T66turg ja h6ivepoliitika 156162 Selgita m6isted, majanduslikult aktiivne rahvastik, majanduslikult passiivne rahvaastik, h6ivatu, t66tu, heitunu t66tus maj aktiivne rahvastik modustub nendest kes soovivad t66tada ja on v6imelised t66tama, siia kuuluvad k6ik t66tajad ja t66tud maj passivne rahvastik kes ei soovi t66tada v6i ei ol selleks v6imelised. Siis kuuluvad koduperenaised tudengid ja 6ppurid , puude t6ttu t66v6imetud t66taja ehk h6ivatu on palgat66line ettev6tja ja vabakutseline kes saab oma t66 eest tasu T66tu see kestahab ja on v6imeline jkuid ei leia t66d.
4. Oska nimetada Eestis kehtivaid kaudseid makse ning otseseid makse. 5. Tea, kuidas kujuneb töötaja netopalk. Samuti ole kursis, millised on Eestis kehtivad tööjõukulud. 6. Tea, mis on deflatsioon ning mis on inflatsioon. 7. Milline tööhõivepoliitika on passiivne, milline aktiivne. 8. Oska lugeda diagramme, kus on kajastatud töötust, vaesust, majanduslikku toimetulekut jms. 9. Oska isekoomustada sotsiaalpoliitika mudeleid. 10. Tea järgmiste mõistete tähendust: heitunu, töötu, absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vältimatu sotsiaalabi, sotsiaalne sidusus. VI Rahvusvahelised suhted ja Euroopa Liit 1. Üks riik võib teist riiki tunnustada de facto ja de jure. Mille poolest need tunnustused erinevad? 2. Milline maailm on bipolaarne maailm (rahvusvahelises suhtluses)? Oska tuua sobiv näide. 3. Eesti on ühinenud järgmiste organisatsioonidega: ÜRO, EL, OECD, OSCE, EN, NATO. Millised on nende organisatsioonide peamised eesmärgid? 4
8 ● Kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Vaeghõivega - on tegemist siis, kui isik ei tööta täisajaga, soovib rohkem töötada ja otsib lisatööd ning on valmis selle kohe vastu võtma. Heitunu - on mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kui ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. Tööjõukulud: Tööjõukulud = palgakulud + sotsiaalmaksud + töötuskindlustus. Raamatupidamislik: põhipalk, tulemustasud, sotsiaalmaksud, töötuskindlustus, pensionikulu. Sisuline: töövahendid, kulumaterjal, komandeeringukulud, sidekulud,
formaalne sida tööandjaga/ on teinud tööd tasuta pereettevõttes või talus; isik, kes kuulub tööjüu hulka ja on rakendatud, töötu isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja soovib tööd leida, tööjõud, aktiivne rahvastik, mitteaktiivne rahvastik inimesed, kes ei soovigi või ei ole suutelised tööd leidma, hõivatuse määr, töötuse määr, aktiivsuse määr, heitunu, otsimisteooria, lepingute teooria, sees- ja väljasolijate teooria, efektiivpalga teooria, hüstereesiteooria, siirdetöötus, struktuurne töötus, sesoonne töötus, regionaalne töötus, tsükliline töötus, varjatud töötus, klassikaline töötus, tööpoliitika, aktiivne tööpoliitika, passiivne tööpoliitika, töötu abiraha. 1. Mida mõistetakse täishõive all? Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive? Mis takistab reaalsuses selle saavutamist?
formaalne sida tööandjaga/ on teinud tööd tasuta pereettevõttes või talus; isik, kes kuulub tööjüu hulka ja on rakendatud, töötu – isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja soovib tööd leida, tööjõud, aktiivne rahvastik, mitteaktiivne rahvastik – inimesed, kes ei soovigi või ei ole suutelised tööd leidma, hõivatuse määr, töötuse määr, aktiivsuse määr, heitunu, otsimisteooria, lepingute teooria, sees- ja väljasolijate teooria, efektiivpalga teooria, hüstereesiteooria, siirdetöötus, struktuurne töötus, sesoonne töötus, regionaalne töötus, tsükliline töötus, varjatud töötus, klassikaline töötus, tööpoliitika, aktiivne tööpoliitika, passiivne tööpoliitika, töötu abiraha. 1. Mida mõistetakse täishõive all? Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive? Mis takistab reaalsuses selle saavutamist?
Hõivatuse määr näitab tötajate osa kogu tööealisest elanikkonnast protsentides. Töötajad/tööealine rahvastik= tööhõive määr Töötusemäär - mõõdab tööpuudust, väljendab protsentides töötute osatähtsust tööjõus. Töötud/aktiivne rahastik=töötuse määr Aktiivsuse määr näitab aktiivse rahvastiku osa kogu tööealisest rahvastikust. Aktiivne rahvastik/tööealine rahvastik=tööjõus osalemise määr Heitunu inimene, kes on kaotanud lootuse tööd leida ja loobub tööotsingutest. Tööjõu hulgast välja langenud. Otsimisteooria inimesel, kes jääb töötuks, ulub mõningane aeg, enne kui ta suudab leida endale vastuvõetava töökoha. Tavaliselt otsitakse kõrgepalgalist tööd, kuid aja möödudes ollakse valmis leppima järjest madalama palgaga tööga. Mõne aja pärast leiab inimene töö ja turg tasakaalustub. Töötust ei oleks, kui iga vallandatu või omal soovil lahkuja saaks kohe
Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Mitteaktiivne rahvastik osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Töötu inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid kes ei leia tööd. Heitunu inimene, kes on loobunud tööd otsimast. Tööealine rahvastik (töövõimeline elanikkond) 15-74-aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus (tööjõu alapakkumine) tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine.
Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Mitteaktiivne rahvastik osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Töötu inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid kes ei leia tööd. Heitunu inimene, kes on loobunud tööd otsimast. Tööealine rahvastik (töövõimeline elanikkond) 15-74-aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus (tööjõu alapakkumine) tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine.
spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Mitteaktiivne rahvastik osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Töötu inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid kes ei leia tööd. Heitunu inimene, kes on loobunud tööd otsimast. Tööealine rahvastik (töövõimeline elanikkond) 15-74-aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus (tööjõu alapakkumine) tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine.
annaabi.ee 
