Sotsiaalpoliitika lk 156-176 + konspekt 1)Kuidas oleks võimalik hõivatute osakaalu Eesti tööjõuturul tõsta? Millised probleemid ühe või teise võimalusega kaasenvad? Soodustada töökohtade loomist ja ettevõtlust. Töökohtade loomiseks peaks olema ka vajadust. (Reisisaatjate näide) 2)Mille poolest erineb heitunu töötust? Heitunud on need, kes väga pikaajalise tööotsimise käigus pole suutnud tööd leida ja selle tulemusena on kaotanud lootuse. 3)Mis põhjustab tööpuudust? Kuidas oleks võimalik vähendada struktuurset tööpuudust? Hariduse puudumine põhjustab kindlasti, teatud piirkondades on raskusi töö leidmisega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele(struktuurne tööpuudus). Selleks, et seda
ülikoolis ehk tasemeõpe. kodanikuühendused, koolitusettevõtted. Intellektuaalne omand ja selle liigid, kaitse (lk 29) Intellektuaalne omand: inimese loometöö isiklikud tulemused (juriidiliselt: õigused vaimse tegevuse tulemustele). Kaitse: 1) põhiseadus 2)autoriõiguse seadus 3)patendiseadus 4)kaubamärgiseadus 5)tööstusdisaini kaitse seadus Tööturg ja tööealine elanikkond (aktiivsed, mitteaktiivsed) lk 30 Nb! Heitunu lk 33 Tööturul kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine. Ajalooliselt on muutunud töö iseloom ja tööturu struktuur. Heitunu on töötu, kes on tööotsimisest loobunud. TÖÖEALINE ELANIKKKOND Majanduslikult aktiivsed, st tööjõud Majanduslikult mitteaktiivsed, st ülalpeetavad Pensioniealised, õpilased, täiskasvanud
ÜHISKONNAÕPETUS Sisemajanduse koguprodukt (SKP)- peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust; annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse ...
Tööandja ettevõte või asutus, kes pakub töövõtjale palgalist tööd 16. Tööpuudus tekib, kui tööotsijaid on rohkem kui saadaolevaid töökohti 17. Töötu (lisaks: töötu õigused!) - inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid ei leia seda, on töötu. Töötu õigused: võib osaleda tasuta koolituskursustel, taotleda raha oma firma asutamiseks, saada töötutoetust, saada tasuta arstiabi (kui inimene on tööhõiveametis ennast registreerinud). 18. Heitunu inimene, kes on töö otsimisest loobunud 19. Tööleping leping, mille tööandja ja töövõtja omavahel sõlmivad ning milles on märgitud töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused 20. Töövaidluskomisjon kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav kohtuorgan ning need moodustatakse inspektsioonide juures 21. Tööhõivepoliitika jaguneb aktiivseks- ja passiivseks tööpoliitikaks.
Ühiskond - majandus Majandus tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Eduka majandustegevuse aluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majandduskäitumise kavandamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda printsiibist et ressursid on piiratud. Tootmisressursid: Loodusressursid maa, maavara, mets, veevarud Inimr. tööjõud Kapitalr. tööriistada, hooned, investeeringud Ettevõtlikkus oskus kolme esimest kasutada mõistlikult Majandustegevuse kolm universaal küsimus:t Mida ja kui palju toota Kuidas toota Kellele toota Majandussüsteemid Naturaalmajandus ise tootmine ja saaduste vahetamine Turumajandus põhineb nõudluse ja pakkumise suhest Käsumajandus riigi poolt välja töötatud plaan, kui palju, mida toota Laissez faire 18. Saj Prantsusmaal majandustedlik suun...
1.Kas Eestis valitseb tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjenda oma valikut. Tööjõupuudus, sest töövõimelisi ja oskajaid inimesi on vähe, paljud läinud välismaale. 2. Kuidas toimub tööleasumine? Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, kus on fikseeritud mõlema poole õigused ja kohustused. 3. Millised on tööandja peamised kohustused ja õigused? Tööandja kohustused: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust 5) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused Tööandja õigused: 1) töötaja karistamine töölepingu rikkumise eest 2) katseaja kohaldamine 3) seaduses ettenähtud korras koondamine või vallandamine 4. Millised on töövõtja peamised õigused ja kohustused? Töövõtja kohustused: 1) ...
tootmistegur-majanduslike resursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, jaguneb inimkapitaliks, kapitaliks ja loodusressurssideks inimkapital e tööjõud alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ressurss SKP sisemajanduse kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks. RKP- rahvuslik kogutoodang- mõõdab antud riigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui ka välismaal lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv nominaalne SKP- väljendatud hetkel kehtivates ehk jooksvates hindades reaalne...
ÜHISKONNAÕPETUSE 2. KURSUSE 1. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 09.01.2017 1. Eesti uus valitsus – tead valitsuse ministreid ja peamisi lubadusi valitsemiseks (programm). Mis on peamised muutused valitsemises võrreldes eelmise valitsusega? Ministrid: ● Peaminister- Jüri Ratas (Keskerakond); ● Majandus- ja taristuminister- Kadri Simson (Keskerakond); ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister- Urve Palo (Sotsiaaldemokraadid); ● Jusitiitsminister- Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kaitseminister- Margus Tsahkna (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Keskkonnaminister- Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kultuuriminister- Indrek Saar (Sotsiaaldemokraadid); ● Haridus- ja teadusminister- Mailis Reps (Keskerakond); ● Maaeluminister- Tarmi Tamm (Keskerakond); ● Rahandusminister- Sven Sester (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Riigihalduse minister- Mihhail Korb (Keskerakond); ● Sis...
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt...
Leibkonna vaesust võivad põhjustada mitmed asjaolud , näiteks leibkonna koosseis või leibkonnaliikmete tööalane ja sotsiaalne seisund. Vaatluse all on seiste oletatavat riskitegurit: · kodune keel · leibkonnapea (s.o. suurima sissetulekuga leibkonnaliikme) hõivesesund töötaja, mittetöötav pensionär (põhjuseks kas vanadus või puue/töövõimetus) ning muu mittetöötaja (s.h. õppur , kodune , töötu , heitunu vm); · leibkonnapea sugu · leibkonnapea vanus · leibkonnapea üldharidustase ja erihariduse olemasolu · elukoht · laste arv leibkonnas (lapseks loetakse antud juhul alla 14-aastaseid) Vaadeldavad riskitegurid on omavahel seotud tööhõive sõltub haridusest ja keeleoskusest , need aga omakorda elukohast. Kõigi riskitegurite taustaks on leibkonnapea sugu ja vanus. Vanus
ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS! Mõisted: 1. anarhism- vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond. Eitab riiki kui ka kollektiivset võimu 2. skvottimine- mahajäetud maa-ala või hoone loata hõivamine ja kasutamine nt eluasemena 3. õigusriik- Inimeste üle ei valitse teised inimesed, vaid seadused nt usa 4. asümmeetriline sõda- Sõda poolte vahel, kelle sõjaline võimsus, strateegia ja taktika oluliselt erinevad 5. õiglane kaubandus (FairTrade)- tähendab õiglase tasu maksmist tootjale. Õiglane kaubandus välistab lapstööjõu ja orjade kasutamist eksportartiklite tootmises. Õiglase kaubanduse käigus sõlmitakse väiketootjatega pikaajalised otselepingud, makstakse miinimumpalgast kõrgemat tasu 6. suhteline vaesus- olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset 7. absoluutne vaesus- rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toi...
Pikaajaline tööpuudus muudab inimeste tööharjumusi, nad võivad kaotada oma senised oskused ja teadmised, tööd on raskem leida -> areneb kuritegevus, sest seaduslikku tööd on raske leida Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused – töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid Heitunu: tööotsimisest loobunud pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunu. 61% tööandjatest vajab järgmisel poolaastal lisatööjõudu ning nõudlus sobivate töötajate järgi ületab juba täna tööturul leiduvat ressurssi, mis muudab personaliotsingud väga keeruliseks Tööjõu vajadus on suurim Meedia/ Loomemajanduse valdkonnas, sellele järgneb toitlustus ja siis Turundus/ Reklaami valdkond.
ILO definitsiooni kohaselt on töötu (unemployed person) 15-74 aastane inimene, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: 1. on ilma tööta; 2. on töö leidmisel valmis kohe tööga alustama (kahe nädala jooksul); 3. on tegelenud aktiivselt tööotsingutega (viimase nelja nädala jooksul). 4. Registreeritud töötu on inimene, kes ei tööta, on arvele võetud töötukassas ja otsib tööd. 6) Olulised mõisted tööturu kontekstis (5 tk) Heitunu mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. Hõivatu isik, kes uuritaval perioodil töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; ajutiselt ei töötanud. Majanduslikult aktiivsed ehk tööjõud isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised seda tegema
K2ibemaks, aktsiisid ja tollimaks. 7. Millla on majandus depressioonis, millal yle kuumeneneu Kui kogutoodang langeb ja t66tus kasvab m2rkimisv22rselt on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega Ylekuumenemine liialdane n6udlus, k6rge inflatsioon ja toodangu v2ga kiire kasv. 155 2. T66turg ja h6ivepoliitika 156162 Selgita m6isted, majanduslikult aktiivne rahvastik, majanduslikult passiivne rahvaastik, h6ivatu, t66tu, heitunu t66tus maj aktiivne rahvastik modustub nendest kes soovivad t66tada ja on v6imelised t66tama, siia kuuluvad k6ik t66tajad ja t66tud maj passivne rahvastik kes ei soovi t66tada v6i ei ol selleks v6imelised. Siis kuuluvad koduperenaised tudengid ja 6ppurid , puude t6ttu t66v6imetud t66taja ehk h6ivatu on palgat66line ettev6tja ja vabakutseline kes saab oma t66 eest tasu T66tu see kestahab ja on v6imeline jkuid ei leia t66d.
4. Oska nimetada Eestis kehtivaid kaudseid makse ning otseseid makse. 5. Tea, kuidas kujuneb töötaja netopalk. Samuti ole kursis, millised on Eestis kehtivad tööjõukulud. 6. Tea, mis on deflatsioon ning mis on inflatsioon. 7. Milline tööhõivepoliitika on passiivne, milline aktiivne. 8. Oska lugeda diagramme, kus on kajastatud töötust, vaesust, majanduslikku toimetulekut jms. 9. Oska isekoomustada sotsiaalpoliitika mudeleid. 10. Tea järgmiste mõistete tähendust: heitunu, töötu, absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vältimatu sotsiaalabi, sotsiaalne sidusus. VI Rahvusvahelised suhted ja Euroopa Liit 1. Üks riik võib teist riiki tunnustada de facto ja de jure. Mille poolest need tunnustused erinevad? 2. Milline maailm on bipolaarne maailm (rahvusvahelises suhtluses)? Oska tuua sobiv näide. 3. Eesti on ühinenud järgmiste organisatsioonidega: ÜRO, EL, OECD, OSCE, EN, NATO. Millised on nende organisatsioonide peamised eesmärgid? 4
Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega: personalipsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, inimfaktori (inseneri) psühholoogia. Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni (planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluse...
formaalne sida tööandjaga/ on teinud tööd tasuta pereettevõttes või talus; isik, kes kuulub tööjüu hulka ja on rakendatud, töötu isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja soovib tööd leida, tööjõud, aktiivne rahvastik, mitteaktiivne rahvastik inimesed, kes ei soovigi või ei ole suutelised tööd leidma, hõivatuse määr, töötuse määr, aktiivsuse määr, heitunu, otsimisteooria, lepingute teooria, sees- ja väljasolijate teooria, efektiivpalga teooria, hüstereesiteooria, siirdetöötus, struktuurne töötus, sesoonne töötus, regionaalne töötus, tsükliline töötus, varjatud töötus, klassikaline töötus, tööpoliitika, aktiivne tööpoliitika, passiivne tööpoliitika, töötu abiraha. 1. Mida mõistetakse täishõive all? Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive? Mis takistab reaalsuses selle saavutamist?
formaalne sida tööandjaga/ on teinud tööd tasuta pereettevõttes või talus; isik, kes kuulub tööjüu hulka ja on rakendatud, töötu – isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja soovib tööd leida, tööjõud, aktiivne rahvastik, mitteaktiivne rahvastik – inimesed, kes ei soovigi või ei ole suutelised tööd leidma, hõivatuse määr, töötuse määr, aktiivsuse määr, heitunu, otsimisteooria, lepingute teooria, sees- ja väljasolijate teooria, efektiivpalga teooria, hüstereesiteooria, siirdetöötus, struktuurne töötus, sesoonne töötus, regionaalne töötus, tsükliline töötus, varjatud töötus, klassikaline töötus, tööpoliitika, aktiivne tööpoliitika, passiivne tööpoliitika, töötu abiraha. 1. Mida mõistetakse täishõive all? Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive? Mis takistab reaalsuses selle saavutamist?
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektor...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
