Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MAJANDUS eksami küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötu, inflatsioon, kurss, tööpuudus, töötus, valuuta, töötaja, vahetuskurss, vaesus, majanduskasv, kapital, hinnatase, kogutoodang, rahapoliitika, deflaator, rahvastik, turg, tootlikkus, nominaalne, ostukorv, tööturupoliitika, majandusareng, kasvumäär, tööturg, hõivatu, tööjõud, reservatsioonipalk, intress, osakaalu, lõhe1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M
juures pakutud kaupade koguhulk. Potentsiaalsne toodang on toodangu maht, mida on võimalik saada tootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel.Tavaliselt tekib erinevus potentsiaalse ja tegeliku toodangu vahel. Tootmistegurid ja tehnoloogia määravad majanduse kogupakkumise, mida võib väljendada järgmise võrrandi abil: Y = F (K, L, H), kus K - kapital L - tööjõud H - tehnoloogia 5) Töötus/tööhõive /töötuse jaotus Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib tööd leida. Töötaja on isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud. Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr väljendab töötute osatähtsust tööjõus. Majanduslikult aktiivne rahvastik moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja ka
reaalsed 25. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus rahapakkumist kuid ei muuda seda praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 26. Raha neutraalsuse kontseotsioon klassikalises mudelis säsestab, et kui raha pakkumine suureneb, siis suureneb: nominaalne intressimäär 27. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 28. Kõik alljärgnevad kuuluvad oodatud inflatsiooni kulude alla, välja arvatud: inflatsioon toob kaasa madalamad reaalpalgad (kuuluvad: inflatsioon toob kaasa kingatallakulu, kasvatab menüükulusid, muudab relatiivsed hindasid) 29. Inflatsioon ...... relatiivsete hindade muutlikkust ning .... ressursside efektiivset paigutust (allokatsiooni): suurendab; vähendab Enesekontrolli testid 1. Raha likviidsus on määratav lihtsuse ja kergusega, millega: raha saab muundada hüvisteks ning teenusteks 2
Kogunõudluse mõju: 1) tarbimine a) kodumaiste kaupade tarbimise asendaminevälismaistega ja vastupidi b) säästmis kalduvuste muutmine c) tuleviku ootuste muutmine d) muudatused maksustamises 2) Investeeringute mahu muutus a) muudatus intressi määrades b) muudatused ettevõtte maksustamises c) tehnoloogia areng d) kasumi ootuste muutumine 3) Valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine 4) Muudatused ekspordis ja impordis a) muudatused kaubanduspartnerite majanduses b) valuuta kursside muutumine Kogupakkumine (AS) on SKP kogus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel ehk siis ettevõtte poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk Kogupakkumisekõver seob oma vahel rahvamajanduse kogutoodangu hulga ja üldise hinnataseme. Kogupakkumiskõvere käsitlemisel tehakse vahet lühi ja pika perioodi kogupakkumise kõvera vahel. Lühiperioodi kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse reaalse kogutoodangu
..............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE
Y=C+I+G C=C0 + c ×(Y −T ) tarbimine C0 – autonoomne, (kasutatavast) tulust sõltumatu tarbimine ehk füsioloogiline tarbimismiinimum, c – tarbimise piirkalduvus (MPC), T – netomaksud, mis sisaldavad nii maksusid kui ka tulusiirdeid, Y – kogutulu. S=( Y −T −C ) + ( T −G ) =I avaliku sektori sääst (Y–T–C) on erasääst (private saving) ja (T–G) avaliku sektori sääst ehk avalik sääst (publik saving) 3.Raha ja inflatsioon M × V =P ×T vahetusvõrrand M on rahapakkumine ehk ringluses olev raha hulk, V raha tehinguringluskiirus ehk raha ülekannete käibekiirus (mitu korda vaadeldaval ajaperioodil vahetab rahatäht omanikku), P on tehingu keskmine hind, T tehingute hulk majanduses mingil ajaperioodil (näiteks aastasel ajavahemikul). (M /V )d =k × Y rahanõudluse funktsioon
Poes müüdav joogipiim on SKP arvestuses käsitletav kui lõpptarbimine. Kui omandame kasutatud auto siis selle väärtus ei lähe SKP arvestusse. SKP arvestuse üldine valem on SKP= C+I+G+NX, kus a. I tähendab intressitulude suurust b. C on tavaliselt kõige suurem komponent c. NX on alati positiivne suurus d. G on võrdne valitsussektori poolt kogutud maksudega Põhivara kulumi ehk amortisatsiooni puhul on SKP arvestuses tegemist tuluga. SKP deflaator on sama, mis inflatsioon. - Vale Kogunõudluse (AD) kõver on a. Langev b. Horisontaalne joon c. Täielikult mitte-elastne hinna suhtes d. Tõusev sirge Avaliku sektori kulutuste suurenemine saab toimuda a. Ainult maksude suurendamise kaudu b. Ka laenukoormuse tõstmise kaudu c. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu d. Intressimäärade alandamise kaudu Pikaajaline kogupakkumise kõver klassikalise majandusteooria kohaselt a. Kasvav kui hinnad tõusevad b. Langev kui hinnad alanevad c. On vertikaalne joon d
Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja • Majanduskasvu elementide analüüs
kulutus tulu, sissetulek pakutavate kaupade ja teenuste eest. Teiselt poolt saavad majapidamised tulu tegurituluna. Teguritulu (Y) on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest. Tootmisteguriteks on kolmese jaotuse alusel töö, maa ja kapital. Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemal määral kõigis riikides. Sotsiaalse õigluse seisukohast on oluline, et aidatakse inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi. Töötud saavad töötu abiraha, pensionärid pensioni, naised lapsehoolduspuhkuse tasu, invaliidid invaliidsuspensioni jne. Kirjeldatud toetused ehk tulusiirded (TR) on rahalised vahendid, mis tekivad tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu. Teisalt on vaja ka valitsussektorit üleval pidada, tehes selleks mitmesuguseid kulutusi. Valitsuse kulutused (G) hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ning teiste
Pika perioodi kogupakkumise kõver on vertikaalne, st et pikal perioodil on kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase. Pika perioodi pakkumine on selline majanduse kogutoodangu tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täistööhõive. Majandustsüklid Toodangu mahtu, mida on võimalik saada tootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel, nimetatakse potentsiaalseks toodanguks. Igas majanduses on tööhõive, tööpuudus, sisemajanduse koguprodukt ja tööstustoodang periooditi muutuvad suurused Turumajandusmaadele on iseloomulik tsükliline areng Majandustsüklid näitavad muutusi toodangus ja tööhõives, mis võivad kesta aastakümneid Majandustsüklite kujunemisel on kõige olulisemad muutujad: toodangu mahud, hinnad investeeringud firmade kasumid teised finantsnäitajad Majandustsükkel on sisemajanduse kogutoodangu mahu perioodiline kõikumine
MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus
ostmiseks 100 000 krooni. Unistu kogutulu kalade mritigist oli1 100 000 krooni. Kui suur on rihistus loodud lisandväärtus? 800 000 krooni, lisandväärtus on koguprodukti väärtus – vahetoodangu väärtus, vahetoodanguks on paatide ja püügivahendite ostuks kulutatud summad ning mootorikütuse ostmine, sest neid ei ole kalapüügiga tegelev ühistu ise valmistanud, seega ühistus loodud lisandväärtus = =1100000−(200000+100000)=800000 krooni 27. Inflatsioon on üldise hinnataseme pidev suurenemine 28. Hüperinflatsioon on väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine, mille klassikalisteks näideteks on I maailmas6ja järgsed Saksamaa ja Austria 29. Hiiliv inflatsioon on aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng 30. Deflatsioon on üldise hinnataseme langus pikema aja vältel 31. Tarbijahinnaindeks mõõdab keskmise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi
INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP ..................................
seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud; ja vastupidi. (Iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt) 3. Mis on turuhäire? Hinna vms äkkmuutus. Turuhäired põhjustavad vaesust, mis omakorda kahjustab inimesi ning nende lapsi ja teisi neist sõltuvaid inimesi, pannes ühiskonnale ja majandusele tervikuna õlule pikaajalise maksukoorma, nagu tegelemin terviseprobleemidega ning töövõime kaotusega. Tegelikus elus saavad vaesus ja selle mõjud edasisteks takistusteks, mis raskendavad töö säilitamist või selle leidmist. Rahuldaval miinimumsissetulekul on aga positiivsed mõjud – see tagab kindlustunde, mis võimaldab inimestel neid takistusi ületada. Valitsused peavad seetõttu tagama miinimumsissetulekud ning kasutama sotsiaalse kaasatuse tagamiseks kõikvõimalikke vahendeid. 4. Mis on ühiskondlikud kaubad? Ühiskondliku kauba puhul ei ole täidetud
otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne 5. Alternatiivkulu Igal valikul on loobumise hind e alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost) on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Alternatiivkulu arvestamine nõuab aega ja informatsiooni. Nende vajakajäämisel tehakse valikuid, mis hiljem võivad osutuda valeks (ebaõnnestunuks)
Tööjõud Tööjõud ne ne rahvastik rahvastik ma raha tegelik multiplikaator e võimendi M rahapakkumine Töög Töögaa Töötu B rahabaas h õivatud hõivatud cr sularahamäär töötuse määr = rr kohustuslik reservimäär töötud töötud xr lisareservimäär 100= 100 M V =P Y (T ) tööjõud hõivatud +töötud
Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (Yd) negatiivne seos on tingitud : jõukusefektist, välissektori asendusefektist, intressimäära efektist. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, maksud T, tranferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav piirtootlikus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. Kogupakkumine AS rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. Retsessioon kogutoodangu langus vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul. Depressioon madalseis, periood, mida iseloomustavad suur tööpuudus, väike toodangu
mahtu suurendada Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi tootmisressursside mahu suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks. PÜSIV MASTAABIEFEKT- Toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga.Olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. Sel juhul ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas ettevõttes või väiksemas ettevõttes.1 töötaja ja 1 arvuti. Kasvav mastaabiefekt- Toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini. Olukord, kus tootmisressursside mahtu suurendamisel 10% võrra suureneb toodangu maht selle tulemusena rohkem kui 10%. Kasvav mastaabiefekt on enamasti saavutatav suurema spetsialiseerumise teel. Näiteks kui mingis tehases suurendatakse tööliste arvu kümnelt kahekümnele, siis iga inimese erinevate tööülesannete arv väheneb.
Kui on olemas näljane, vaene, see küsib leiba, see ei küsi riiki ega omandikaitset. Avaliku sektori osakaal pole talle oluline. Mida rikkamaks ta läheb, seda rohkem hakkab ta küsima avaliku sektori teenuseid. · Informatsiooni asümmetria see toob kaasa valed otsused. Maksame kõvasti juurde tänu sellele. Et pettused kinni maksta, pannakse see püsihinnale juurde. MAKROÖKRONOOMIKA SKP arvestamine ja majanduskasv, rahvamajanduslik ringkäik 28.10.2013 · Makroökronoomika uurib majanduse kui terviku käitmist, tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus). · Üldine hinnatase - inflatsioon · Kohutulude kujunemine SKP · Tööpuudus Makrotasandi analüüs
2. Rahvatulu 1. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamisel. 2. Tootmistegurite hind näitab kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta. 3. Kui firma palkab tööle täiendava töötaja, jättes samal ajal kapitali koguse muutumatuks, näitab toodangu muutust tööjõu piirprodukt MPL 4. Tootmisfunktsioon näitab matemaatiliselt, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. 5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga
tööjõudluse juures 4 töötajaga võimalik saavutada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. 3 liiki tootmismahtude kirjeldused: max, potentsiaalne, tegelik 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht Qmax so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid see pole saavutatav üheski ühiskonnas, sest: alati eksisteerib tööpuudus (loomulik tööpuudus), alati puudub täielik info majanduses toimuva kohta; 2. potentsiaalne tootmismaht Qpot so. prognoositav, arvestatav tootmismaht, mis kujuneb ühiskonna ressursikadusid arvestades, arvestab tööga hõivatuid 3. tegelik tootmismaht Qteg see ongi vaadeldaval perioodil toodetav toodangu kogus ja pikaajaliselt peaks ta võrduma potentsiaalse tootmismahuga. 2.1 Nõudmine, pakkumine.
sektori teistele institutsioonidele. Netoexport (X-M) Kogukulutused (E)- on tarbimis-, investeerimis- ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi summa. SKP deflaator- on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodi suhtes e. inflatsiooni. SKP nom deflaator = -------------------- * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator 100 SKP puhasprodukt: SKP D Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega. Rahvamajanduse puhastulu- e. rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Rahvatulu = SKP D kaudsed maksud 9.TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE. Kogunõudlus- (AD) on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid
Praktikas aga ainult kapitali kõrgemast tulususest ei piisa, tuleb arvestada ka riskidega- riigistamine, poliitilised riskid, majandus võib muutuda ebastabiilseks ● … seega peaks sissetulekute erinevus vaeste ja rikaste riikide vahel aja jooksul vähenema ● Tegelikkuses paljud vaesed riigid ei kasva kiiremini kui rikkad Konvergentsi toimumise tingimused Y-tulutase g- kasvutempo II loeng- Majandustsüklid Majandusarengu tsüklilisus ● Majanduskasv ei ole enamasti pidev ja stabiilne ● Tegeliku reaalse SKP perioodilist kõikumist oma pikaajalise trendi ümber nimetatakse majandustsükliks Tsüklite põhjused: Tsükleid põhjustavad mitmesugused šokid: ● Pakkumisšokid (tootmissisendite kallinemine) ● Poliitilised šokid (muutused maksudes) sõjalised konfliktid mis mõjutavad toodangut ● Nõudlusšokid (tarbimise kasv optimistlike tulevikuootuste või intresside alanemise tõttu)
kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei valmistata 9. Turuhäire situatsioon, mille puhul täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohtalt optimaalseid tulemusi. Peamised põhjused turu ebatäiuslikkus välismõjud ja ühiskondlikud kaubad 10. Vaesus situatsioon, kus indiviidi või majapidamise sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostimiseks 11. Väliskulu- 12. Välistulu- 13. Ühiskondlik kaup on iga selline majandulik kaup, mille puhul on raske selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarimisest saadav kasu ei kahane lisatarbjate lisandumise korral. Nt rahvuslik julgeolek 14. Tulude ja kulude ringkäigu mudel. 15. Netoeksport on ekspordi ja imporiti vahe (X-M) 16
majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole enamasti tegelikkuses seetõttu kontrollitavad (ei pruugi kehtida need eeldused)
1. Makroökonoomika, macroekonomics - õpetus turu 1. üldisest tasakaalust e. majandusest kui tervikust tema seostes 2. 2. Makromajanduslikud majandusnäitajad, macro : economic indicators majandust kui tervikut (), , , iseloomustavad näitajad: majanduse (SKP) kasv, töötus, . inflatsioon, väliskaubanduse saldo jm. 3. , 3. Sisemanduse kogutoodang (SKP), gross domestic product (- ) (GDP) on mingil periodilriigis toodetud lõpptarbimisegakaupade ja teenuste maksumus 4. Rahvamajanduse kogutoodang (RKP), gross national 4. , ,
Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 4. Alternatiivkulud ja tootmisvõimaluste kõver. Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla. 5. Tulude ja kulude lihtne ringkäigu mudel.
o Mikromajanduse üldine skeem o Makromajanduse üldine skeem o Majanduse edukuse alused: o valuutakomitee süsteem o tasakaalus(ülejäägiga) riigieelarve ja olematu riigivõlg o madalad maksud o paindlik tööturg o väike avatused majandus o Majanduskasv ja konvergents: o Viimaste aastate (2004-2006) majanduskasv tingitud: o majapidamiste nõudluse kasv (tingitud madalatest intressidest väga kiiresti kasvanud laenukoormusest) o avaliku sektori nõudluse kasv (kiire kasv ->kõrgemad maksutulud->kasvanud kulutused) o välisinvestorite kõrge aktiivsus Eestis (on tasakaalustanud jooksva konto defitsiiti, samas -> rahapakkumine kasvab)
kogusega kuskil mujal pärast konverteerimist. Seega SKP mõõdetuna ostujõu pariteedi vahetuskurssi kasutades nimetatakse SKP-ks ostujõu standardite alusel. Näiteks tass kohvi Eesti ja tass kohvi Norras. 17 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP seos teiste majandusnäitajatega Töötuse öö use probleemid p ob ee d Inflatsioon Kaubavahetus SKP Tööjõu j produktiivsus Eelarve tasakaal Intressimäärad 18 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Töötuse probleemid Töötus on SKP-ga seotud kaudselt, kuid
· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. Tegelik võimalus alustada oli 1992 a. pärast rahareformi 3. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra
g) mittetäielikud turud - mittetäielikud (puudulikud) turud. Kui eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma, esineb turutõrge. h) informatsioonitõrked - üheks põhjuseks, miks valitsused sekkuvad on tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni. i) tööpuudus ja teised makroökonoomilised häired - enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on vajalik valitsuse sekkumine. j) paternalism - kartus, et teatud kaupade tarbimisel võib üksikisik mitte toimida oma huvidele vastavalt ja võtab vastu endale kahjulikke otsuseid, toob kaasa valitsuse sekkumise.
· Raha väärtuse langus- Palkade tõus Hindade tõusu põhjused: · Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine · Tootmiskulude kasv( nafta hinna tõus maaimlaturul) Hinnataseme stabiilsus- hinnad on samad või on muutus minimaalne Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Majanduspoliitka Eesmärgid: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute kasv Rahapoliitika( institutsionaalselt eraldatud täitevvõimust, teostab sõltumatu keskpank) Raha väärtuse säilitamine( raha stabiilsus= hinnataseme stabiilsus=madal inflatsioon) Kuidas see toimib: keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulka) või raha hinda(intresse) Soodustada majanduse kasvu( võime mõjutada intresse tagab selle, et suudetakse mõjutada ettevõtteid)
annaabi.ee 
