Majanduse loengud 9-17 (0)

Sisukord

LOENG 9 – SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE 2
LOENG 10 – SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG 4
LOENG 11 – MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID 6
LOENG 12 – INVESTEERINGUD 11
LOENG 13 – RAHATEOORIA 12
LOENG 14 – INFLATSIOON 16
LOENG 15 – FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA 18
LOENG 16 – MAKSEBILANSS 19
LOENG 17 – TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS 19

LOENG 9 – SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE

Kaasaegse majandusteaduse isaks loetakse Adam Smith’i. Tema majandusteadust tänapäeval tuntakse makroökonoomika nime all.
A. Smith (klassikaline majandusteooria )
1.Parim majanduskeskkond – inimeste omakasu ja turujõudude vastastikune mõju. Tänapäeval peetakse edasiviivaks jõuks puudust. Puudus ei ole vaesus . Puudus suunab tarbimisele!!
2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit.
3. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal.
4. Riik ei sekku majandusse.
Uusklassitsistlik majandusteooria:
1. Turumehhanism on piisavalt tugev, et saada üle välistest vapustustest ja viia majandus kiiresti üldisesse tasakaalu. Tasakaalu korral võrdub nõudlus pakkumisega ja muutusi pole vaja
2. Majanduses on alati olemas asendusvõimalused, mille tulemusena saab tarbija alati asendada puuduv kaup teisega . Eeldus kehtib ka tööjõu kohta.
Monetaristid:
1. Eramajandus on põhiliselt stabiilne.
2. Hindade ja palkade paindlikkus tagab turu tasakaalu.
3. Langusperioodid majanduses lühikesed ja mõõdukad
4. Valitsuse aktiivsus majanduse juhtimisel teeb pigem halba kui head ja parim lahendus oleks hoida oma käed majandusest eemal.
5. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada
Neoklassikalised majandusteadlased:
1.Majandus on põhiliselt stabiilne.
2. Valitsus ei suuda kuidagi majandus mõjutada. Väidavad, et ärimehed näevad läbi iga valitsuse katse majandusega manipuleerida ning kasutavad selle oma huvides ära.
3. Rahapakkumine peab mõõdukalt ja stabiilselt kasvama.
4. Riiklik sektor peab olema nii väike kui võimalik. Esindajaks on ka nn. Austria koolkond- soovitavad loobuda matemaatilistest mudelitest, mis võimaldavad arvestada olulisi faktoreid, mis nende arvates eeldatavasti majandust ei mõjuta. Lähtuda tuleks ratsionaalsusest ja loogikast (nn. „talupojamõistusest“). Peavad oluliseks hinnamehhanismi.
Keinsialism - John Maynard Keynesi ideede pooldajad
1.Isereguleeruvad jõud majanduses on nõrgad.
2. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne.
3. Valitsuse sekkumine majandustegevusse on vajalik.
Keynes ’i arvates võib majanduslanguse tekkimist selgitada: Raha ja tööjõuturu abil
Neokeinslikud majandusteadlased:
1. Majandussüsteemidel on kalduvus ebastabiilsusele.
2. Valitsuse sekkumine on sageli vajalik.
3. Majandussüsteemi isekorrigeerumine on majanduslike languste puhul võimalik
4. Tööpuudus on põhiprobleemiks ühiskonnas.
Postkeinsistlikud majandusteadlased:
1. Majandus on oma olemuselt ebastabiilne.
2. Majanduse tasakaalu ei saavutata isegi pikema aja vältel.
3. Majanduses domineerivad võimsad ametiühingud ja korporatsioonid.
4. Turujõud on liiga nõrgad, et iseseisvalt majandusest kosuda.
5. Valitsuse sekkumine hädavajalik, peaks kasutama:
• demokraatlikku planeerimist
• eelarvepoliitikat
• monetaarpoliitikat ning tulupoliitikat
Pikad (40-60 aastat) äritsüklid ( innovatsioon ), nn. Kondratjevi lained
Lühikesed (15-20 aastat) äritsüklid (majanduslik aktiivsus), nn. Kuznetsi lained
Phillipsi kõverast loodeti poliitikutele lihtsat vahendit töötuse ja inflatsiooni reguleerimiseks. 1958 aastal avaldas A.W. Phillips artikli, milles kirjutas sõltuvusest töötuse määra (U) ja inflatsioonimäära (p) vahel.
Seega tuli inflatsiooni vähendamiseks suurendada töötust ja vastupidi.
Lisaks majanduse tsüklilisele arengule võib majanduskriisi põhjustanud tegurite hulka lugeda:
• Tooraineturu ülekuumenemine ( nafta , gaas ).
• Fondide turu ülekuumenemine.
• Krediidituru ülekuumenemine (kinnisvaraturu buum).
• Uuendused rahaturufondide instrumentide osas.
• Globaliseerumisega kaasnenud majanduslik arengu struktuursed kõrvalekalded.
• Avaliku sektori krediidi kriis. Kreeka, Iirimaa , Portugal , mis saab Hispaaniast?? (nn. PIGS grupp)

LOENG 10 – SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG

Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus.
Majandus languseks loetakse : Lihtsustatult loetakse languseks seda, kui on toimunud SKP vähenemine kahe järjestikkuse kvartali jooksul
Tegelik (Q) ja potentsiaalne (Q*) SKP. Erinevust tegeliku ja potentsiaalse SKP vahel nimetatakse SKP lõheks. DeltaQ=Q-Q*.
Potentsiaalne SKP (Q*) on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital ) oleksid täielikult rakendatud.
Juhul kui lähteandmed on kättesaadavad, saab potentsiaalse SKP hindamiseks kasutada alltoodud seost: Q* =F(toodang; tunnid; töötajad; elanikkond)
Nominaalne SKP arvutatakse igal aastal kehtivates hindades.
Reaalne SKP arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga.
Q = Y/P Y = PQ ,
kus, Y – nominaalne SKP,
Q – reaalne SKP, P - hinnaindeks .
Töötaoleku määr U leitakse:
U = Tööotsijad / (Töötajad + Tööotsijad)
Töötaoleku ja SKP kasvu seostatakse Okun’i valemi abil:
(Q* - Q) /Q = 2,5 (U – U*)
kus, Q* - potentsiaalne SKP, Q - tegelik SKP,
U - töötaoleku määr, U* - töötus täielike tööhõive korral e. loomulik töötaoleku määr.
SKP, inflatsiooni ja töötaoleku omavaheline seos:
Monetaarpoliitikat viib Eestis ellu RIIGIPANK .
SKP arvutamisel tootmise meetodil leitakse tegevusalades toodetud lisandväärtuste summa, millest on lahutatud kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused.

LOENG 11 – MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID

Q – majapidamiste sissetulek
C - tarbekaup
E - kulud tarbekaubale
Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid e. majanduses on tasakaal, siis: Q = C = E,
Lisame nüüd tasakaalutingimusele säästud (S), siis saame: Q = C + S
Teiselt poolt saab ka firmade toodang (Q) nüüd laieneda, lisaks tarbekaubale (C), toodetakse ka investeerimiskaupa (I), seega: Q = C + I
I = Ip + Iu , Kus Ip – planeeritud kaubad ja Iu – mitteplaneeritud kaubad
Kui tulusid saame jaotada kaheks siis ka kulutused jagunevad siis kaheks: E = C + I
Tasakaal juhul kui E = Q ehk C + I = C + S
kus C - tarbekaup
Q – majapidamiste sissetulek
S – säästud
E - kulud tarbekaubale
I - investeeringud ( seadmed , hooned, laotoodang)
• varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu tundemärk ˇ
• varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk
Tarbimisfunktsioon (autor Keynes) annab seose tarbimise ja rahvatulu vahel.
C = C0 + c*Qd (0 kus C0 – autonoomne tarbimine,
c*Qd – indutseeritud tarbimine,
Qd – kasutatav sissetulek,
c - marginaalse tarbimiskalduvuse parameeter (MPC).
MPC - marginaalne tarbimiskalduvus (tähistatakse ka c) on tarbimise muutus sissetuleku väikese muutuse korral ja graafiliselt iseloomustab tarbimisfunktsiooni tõusu. MPC = DeltaC/ DeltaQd
Oletame, et igaüks ühiskonnas otsustaks säästa suurema osa oma sissetulekust .
kuna säästud muutuksid investeeringuteks, siis suuremad säästud tähendavad suuremaid investeeringuid ning suuremat SKP taset.
Multiplikaator näitab, kui palju muutub kogutoodang mis tahes sisendi muutudes :
Multiplikaator = kogutoodangu muutus / sisendi muutus
Olgu tarbimisfunktsioon C = 100 +0,8ˇQd . Kui nüüd keegi kulutab 100 ühikut, siis kellegi sissetulekud Qd suurenevad 100 ühiku võrra.
Vaatleme esialgu ainult autonoomseid makse, mida saab väljendada kujul T = T0 .
Autonoomsete maksude efekt seisneb tarbimisfunktsiooni vabaliikme vähenemises cˇT0 võrra
Selleks asendame tarbimisfunktsioonis Qd = Q – T0 , saame:
C = C0 + c*(Q-T0 ) ehk C = (C0 – c*T0 ) + c*Q
Selle tulemusena paigutame tarbimisfunktsiooni tasapinnalt (C,Qd ) ümber uuele tasapinnale (C,Q).
Säästufunktsioon iseloomustab situatsiooni, kus tarbijad, selle asemel, et kulutada oma käsutuses olev sissetulek otsustavad selle hoopis säästa, saame Qd = C + S
Kui tarbimisfunktsioon on näiteks selline nagu meie eelmises näites C = 100 +0,8Qd , siis saame säästufunktsiooni tuletada C asendamisel eelmises võrrandis. Seega, Qd = 100 + 0,8*Qd +S
Säästufunktsioon: S = -100 + 0,2*Qd
Säästufunktsioon üldjuhul: S = -C0 + s*Qd
S0 = -C0 – autonoomsed säästud
s =1-c = DeltaS / DeltaQd – marginaalne säästukalduvus, MPS
SEOS SÄÄSTU JA TARBIMISFUNKTSIOONIDE VAHEL:
Kuna MPC = c ja MPS = 1- c, siis järelikult MPC + MPS = 1
Investeeringud Ip = I0
Valitsemiskulud G = G0
Sisuliselt vaatleme SKP leidmist kulutuste meetodil! Seega kirjutame selle SKP leidmise võrrandi kulumeetodil e. kuluvõrrandi: E = C + I + G
kus, E – tehtud kulutused,
C – eratarbimine (C = C0 + cˇQd ),
I – investeeringud,
G – riikliku sektori ostud,

LOENG 12 – INVESTEERINGUD

Kapitali kasutamiskulu = intressi määr + amortisatsioon . Kuna mõlemaid suurusi mõõdetakse protsentides võime kirjutada: U = r + d
kus :
U - kapitali kasutamiskulu;
r – intressi määr (tinglik kulu, kuna kulutatud raha ei teeni intresse) ;
d – amortisatsioon.
Investeerimine on mõistlik kui on täidetud tingimus R* > r,
kus R* on loodetav kasumimäär, r on intress .
Kasutamiskulu / kapitali marginaalprodukti suhte mudelit (U/ MPk ) kasutatakse põhivara optimaalse mahu määramisel.
Kui U/ MPk MPk - loodetav kasumimäär %, e. kapitali marginaalprodukt
Raha tuleviku väärtuse leidmise valem : FV = PV(1+r)n 0,2Q = 420 => Q’ = 2100
Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5
SKP lõhe DQ = Q* - Q’ = 2200 - 2100
Languslõhe DA = DQ/ Ksp = 100 / 5 = 20 
Autonoomsete maksude multiplikaator leitakse järgmisest seosest:
kT0 = 1/(1-c)