Majanduse eksami küsimused koos vastustega (0)

SKT arvestuses võetakse arvesse vaid erasektoris toodetud kaubad ja teenused. – Vale.
SKT arvestusest ei jäeta välja
a. Riiklikke toetusi lastega peredele
b. Kasutatud asjade müüki
c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust
d. Pankade laenuandmist erainvestoritele
SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale
SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata
a. renditulud, mis on deklareeritud
b. pension
pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu
c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt
d. töötasu
Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale
Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui
a. Eratarbimist
b. Investeeringut
c. Renti
d. Omanikutulu
SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa.
SKP arvestuse puhul
a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita
b. valitsusektor eelarvekulutused ei lähe arvesse, sest lisandväärtust luuakse ainult erasektoris
c. ainult osa valitsusektori maksutuludest läheb lisandväärtuse loomiseks
d. valitsussektori kulutusi käsitletakse ümberjaotamisena ja need ei mõjuta SKP suurust
Nominaalne SKP on alati suurem kui reaalne SKP. - Vale
Kui jagame SKP väärtuse riigi elanike arvuga, siis saame
a. SKP suuruse per capita
b. Arvestusliku palgataseme suuruse ühe elaniku kohta
c. Rahvatulu ühe elaniku kohta
d. Sisseltuleku ühe elaniku kohta
SKP deflaator võrdub
a. Nominaalse ja reaalse SKP summaga
b. Nominaalse ja reaalse SKP korrutisega
c. Nominaalse ja reaalse SKP vahega
d. Nominaalse ja reaalse SKP jagatisega
SKP arvestusse ei kuulu 
a. Negatiivne puhaseksport ( eksport on väiksem kui import )
b. Aktsiatehingute väärtus
c. Riigi poolsed kulutused infrastruktuuri rajamiseks
d. Eratarbimiskulud
SKP mõttes lisandväärtus luuakse ainult erasektoris. - Vale
SKP deflaator näitab hindade muutuste mõju SKP erinevate komponentide väärtuse muutusel. - Õige
Eratarbimiskulutused (C) ei sisalda aktsiate ostmist.
Varimajanduse tagajärjel
a. On SKP avestuslik suurus tegelikust väiksem
b. Valisussektori kulutused suurenevad
c. Varimajandus ei mõjuta SKP suurust
d. Muutub ühiskonna ressursside kasutamine efektiivsemaks
SKP arvestus elaniku kohta ei arvesta
a. Töötasu
b. Rendikulud, mis on deklareeritud
c. Tulud ettevõttete poolt makstud dividendidest
d. Pension
Valitsussektori tegevus loob lisanväärtust sarnaselt erasektoriga.
Poes müüdav joogipiim on SKP arvestuses käsitletav kui lõpptarbimine.
Kui omandame kasutatud auto siis selle väärtus ei lähe SKP arvestusse.
SKP arvestuse üldine valem on SKP= C+I+G+NX, kus
a. I tähendab intressitulude suurust
b. C on tavaliselt kõige suurem komponent
c. NX on alati positiivne suurus
d. G on võrdne valitsussektori poolt kogutud maksudega
Põhivara kulumi ehk amortisatsiooni puhul on SKP arvestuses tegemist tuluga.
SKP deflaator on sama, mis inflatsioon . - Vale
Kogunõudluse (AD) kõver on 
a. Langev
b. Horisontaalne joon
c. Täielikult mitte-elastne hinna suhtes
d. Tõusev sirge
Avaliku sektori kulutuste suurenemine saab toimuda
a. Ainult maksude suurendamise kaudu
b. Ka laenukoormuse tõstmise kaudu
c. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu
d. Intressimäärade alandamise kaudu
Pikaajaline kogupakkumise kõver klassikalise majandusteooria kohaselt
a. Kasvav kui hinnad tõusevad
b. Langev kui hinnad alanevad
c. On vertikaalne joon
d. On horisontaalne
Majandustsükli langusfaasis toob majanduse stimuleerimine reeglina kaasa
a. Intressimäärade kasvu
b. Avaliku sektori osakaalu vähenemise majandustegevuses
c. avaliku sektori võlakoormue kasvu
d. riigieelarve defitsiidi alanemise
Klassikaline majandusteooria väidab, et tööpuudus
a. on probleem, mille peab lahendama valitsussektor
b. on positiivne nähtus, msest hoiab palgad madalal ja majandus konkurentsivõimelisena
c. on turumajanduse peamine probleem
d. on loomulik osa majandustsüklist, aga see on isekorrigeeruv
Klassikalise kogupakkumise kohaselt (ASLR) kui majandus toimib potentsiaalses tootmismahus (Y*), siis ekspansiivne fiskaalpoliitika toob kaasa
a. Hindade kasvu
b. Tootmismahu pikkaajalise kasvu
c. Hindade alanemise
d. Tootmismahu kokkutõmbumise
Fiskaalpoliitika ( eelarvepoliitika )
a. Kasutab valitsussektori kulusid ja makse majanduse elavdamiseks
b. Suurendab kaubavahetuse defitsiiti majanduskavu pidurdamiseks
c. Vahendiks on intressimäärade alandamine
d. Kasutab raha pakkumise vähendamist inflatsiooni alandamiseks
Klassikalise majandusteooria kohaselt, kui hinnad ja palgad on paindlikud, siis täishõive tasakaal peale majanduslangust saavutatakse
a. Eelnevaga võrreldes madalamal palgatasemel
b. Ainult tänu tootlikuse kasvule
c. Eelnevaga võrreldes kõrgemal hinna ja palgatasemel
d. Kõrgemate intressimäärade tingimustes
Keynes 'i mudelis kogukulutused ei sisalda
a. Valitsussektori kulutusi (G)
b. Sääste (S) 
c. Tarbimiskulutusi (C)
d. Investeerimiskulutusi (I)
Keynes'i majandusteooria väidab, et 
a. valitsussektori tegevus tööpuudust ei mõjuta
b. tööpuudust on võimalik kaotada läbi paindlike palkade
c. tööpuudust vähendab maksude suurendamine
d. tööpuudust saab vähendada läbi valitsusektori kulutuste kasvu
Majandustsükli mõjutamise poliitika peaks tavaliselt olema
a. Suunatud intressimäärade alandamisele
b. Suunatud valuuta vahetuskursi tugevdamisele
c. Vastutsükliline
d. Pro-tsükliline
Keynes's majandusteooria väidab, et
a. Tööpuudust saab vähendada läbi valitsussektori kulutuste kasvu
b. Tööpuudust vähendab maksude suurendamine
c. Tööpuudust on võimalik kaotada läbi paindlike palkade
d. Valitsussektori tegevus tööpuudust ei mõjuta
Makromajandusliku ringkäigu skeemis käsitletakse leketena
a. Tarbimiskulutuste suurenemist
b. Investeeringute alanemist
c. Säästmise suurenemist
d. Valitsussektori kulude suurenemist
Majandustsüklid on reeglina 10 aastat pikad. - Vale
Majanduse elavdamise fiskaalpoliitilised meetmed eeldaksid
a. Valitsussektori kulutuste vähendamist
b. Rahapakkumise suurendamist
c. Maksude alandamist
d. Maksude tõstmist
Eesti majandustsükkel on viimasel kümnendil peamiselt sõltunud
a. Eurotsooni riikide majanduskasvust
b. Välispankade poolsest laenukrediidi sisse ja väljavoolust
c. Eesti demograafilisest olukorrast
d. Maksumääradest
Klassikalise majandusteooria koolkond väidab, et 
a. Valuutakursi stabiilsus tagab majanduse toimimise potentsiaalse tootmismahu tasemel
b. Stabiilne palgatase tagab majanduses täishõive
c. Paindlikud hinnad tagavad pikaajaliselt majanduse toimimise täishõive tingimustes
d. Majandus vajab väliseid regulatsioone potentsiaalse täishõive saavutamiseks
Keynes'i teooriast lähtudes põhjustab majanduslangust
a. Intressimäära alanemine
b. SKP komponentide vähenemine
c. Säästmise jäikus
d. Piirtarbiimise suurenemine
Klassikalise majandusteooria koolkond
a. Eeldab, et hinnad ja palgad on jäigad
b. Kogupakkumise kõver on horisontaase kujuga
c. Eeldab, et majandus on pikaajaliselt isereguleeruv
d. Eeldab, et majandus vajab fiskaal- või rahapoliitilist stiimulit majanduskriisi ületamiseks
Majandustsükli volatiivsust on võimalik vähendada majanduspoliitiliste instrumentidega.
Jean Batiste Say ja klassikaline koolkond väidavad, et tööpuuduse kaotamine sõltub
a. Valuutakursi nõrgenemisest
b. Hindade stabiilusest
c. Hindade ja palkade paindlikkusest
d. Intressimäärade stabiilsusest
Fiskaalpoliitika, mis on suunatud ülekuumenemise vähendamisele, eeldab
a. Intresside alandamist
b. Maksude tõstmist
c. Valitsussektori kulutuste vähendamist
d. Väliskaubanduslikke piiranguid
Fiskaalpoliitika sisuks on
a. Suurendada raha pakkumist
b. Juhtida majandustsüklit riigi kulutuste kaudu
c. Fikseerida raha vahetuskurss
d. Mõjutada erainvesteeringuid läbi madalate intressimäärade
Kui valitsussektori eesmärgiks on kasutada fiskaalpoliitikat majanduse elavdamiseks, siis
a. Suurendatakse valitsussektori kulutusi ja alandatakse makse
b. Vähedatakse valitsussektori kulutusi ja suurendatakse makse
c. Vähendatakse valitsussektori kulutusi ja alandatakse makse
d. Suurendatakse valitsussektori kulutusi ja suurendatakse makse
Euro kasutuselevõtt 2002. aastal ühtlustas esialgselt eurotsooni riikide võlakirjaintressi.
Kui aasta lõikes tarbimishinna indeks on suurem kui 1, siis ärelikult on SKP reaalmaht alanenud. - Vale
Reaalne efektiivne vahetuskurss (REER) on alati väiksem kui nominaalne vahetuskurss. - Vale
Stagflatsiooniks nimetatakse
a. Kõrge inflatsiooni ja majanduslanguse üheaegset esinemist
b. Inflatsioonitempo ja tööpuuduse taseme erisuunalist liikumist
c. Madala inflatsioonitempo ja madala tööpuuduse üheaegset esinemist
d. Deflatsiooni ja majanduskasvu üheaegset esinemist
Mõõdukas inflatsioon mõjub majandusele soodsamalt kui mõõdukas deflatsioon.
Reaalse efektiivse vahetuskursi (REER) suurenemist käsitletakse kui riigi konkurentsivõime langust välisturgudele.
Keinsistlik anti- inflatsiooniline tegevus sisaldab
a. Riigieelarve kulude suurendamist
b. Valitsussektori kulutuste vähendamist
c. Tulumaksude alandamist
d. Tarbimise piirkalduvuse suurendamist
Kui ühe eurotsooni riigi hinnad suurenevad kiiremini kui teise eurotsooni riigi hinnatase , siis
a. See tähendab eelarvedefitsiidi kasvu selles riigis, kus hinnatase suurenes kiiremini
b. Suureneb ka välisvõlg
c. Muutub valuuta vahetuskurss
d. Valuuta reaalne vahetuskurss (REER) tugevneb
Graafilist seost tööpuuduse ja inflatsiooni vahel nimetatakse 
a. Ratsionaalsete ootuste jooneks
b. Philipsi kõveraks
c. Võimaliku tootmise piiriks
Riigi valuutakurss
a. Muutub reeglina üks kord aastas
b. On alati suurem kui reaalne vahetuskurss
c. Näitab välisvaluuta hinda kodumaises vääringus
d. Ei mõjuta reaalmajandust
Tarbijahinna indeks on sama mis SKP deflaator. - Vale
Valuutakurssi defineeritakse kui 
a. Siseturu hindade taset välisvaluutas
b. SKP deflaatori suurust
c. Ühe ühiku kodumaise raha hinda teise maa valuutas
d. Sisemaiste ja välismaiste tarbekaupade hindade suhet
Kiire inflatsiooni tagajärjel võidavad suhteliselt
a. Hoiustajad
b. Laene omavad ettevõtjad
c. Avaliku sektori ettevõtete töötajad
d. Kindlasummaliste tulude saajad
Valuutakursi devaliveerimine fikseeritud valuutakursi tingimustes muudab välismaised kaubad kallimaks.
Kreeka majanduskriisi üheks põhjuseks on efektiivse valuuta reaalkursi (REER) tugevnemine.
Fikseeritud valuutakursrežiim tähendab olukorda, mille puhul valuutakurss sõltub riigieelarve tasakaalust. - Vale
Inflatsiooni saab pidurdada ainult ringluses oleva rahamassi vähendamisega. - Vale
Pensionieas inimesed võivad kuuluda ka tööealiste hulka.
Tööjõus osalemise määr on suhtarv , mis näitab
a. Töötute ja mitteaktiivsete elanikonna suhet
b. Töötute ja tööealise elanikkonna suhet
c. Aktiivse elanikonna suhet tööealisesse elanikonda
d. Töötute ja kogurahvastiku suhet
Efektiivsuspalga all peetakse silmas palgataset, mis on 
a. Miinimumpalk
b. Tasakaalupalgast kõrgem motiveeriv palk
c. Palk, mille puhul on tööpuudus minimaalne
d. Keskmine tasakaalpalk
Tööhõive määr on alati suurem kui tööjõus osalemise määr. - Vale
Suurim osa Eest tööturul hõivatutest töötab
a. Ehitussektoris
b. Töötlevas tööstuses
c. Avalikus sektoris
d. Hulgi ja jaekaubanduses
Keda neist kategooriatest ei loeta väljaspool aktiivset tööjõudu asuvaks
a. Vabakutselisi näitlejaid
b. Tööealisi pensionäre
c. Täisõppeajaga tudengeid
d. Riigikogu poliitikuid
Kui riigis kuulub aktiivse rahvastiku hulka 1 miljonit inimest ja 60 000 neist on töötud, siis tööpuuduse määr on
a. 6% pluss see elanikkonna osa, kes ei kuulu aktiivse rahvastiku hulka
b. 6%
c. 6% pluss ajutiselt töölt eemal viibijad
d. 6% miinus ettevõtjad, ke teenivad kasumit
Missugune tööpuuduse vorm on ühiskonna jaoks kõige vähem probleeme tekitav
a. Tsükkliline tööpuududs
b. Struktuurne tööpuudus
c. Pikaajaline tööpuudus
d. Siirdetööpuudus
Tööga hõivatu staatuses saab olla inimene, kes
a. On ilma tööta, ega otsi tööd
b. Ei saa rahapalka, kuid töötab täiskohaga pereettevõttes
c. Teenib aega Kaitseväes
d. On üle 75 aasta vana
ILO tööturgu käsitleva definitsiooni kohaselt on heitunud isikud sellised, kes on tööealises eas, aga
a. Ei õpi ega tööta ega soovi seda ka teha
b. On pensionil
c. Saavad vanaduspensioni
d. On töötanud ja sooviksid leida töökohta, aga ei tegele töö otsimisega
Kõik, kes on tööealises vanuses, aga ei tööta on töötud. - Vale
Suurem osa noorte tööpuudusest on tavapäraselt 
a. Liigkõrgest palgatasemest tingitud
b. Pikaajaline tööpuudus
c. Siirdetööpuudus
d. Liigsete arvutimängude süü
Stuktuurne tööpuudus on olukord, kus
a. Tööpuudus on suurem linnapiirkondades
b. Töötajad on ilma erialase ettevalmistuseta
c. Naiste tööpuudus on suurem kui meeste oma
d. Töötajate erialased oskused ei vasta ettevõtete poolsetele nõudlustele
Loomulik tööpuudus tähendab olukorda, mis on seotud 
a. Põllumajandustöötajate tööpuudusega talveperioodil
b. Madalama kvalifikatsiooniga töötajate suurem tööpuudus võrreldes kõrgema haridusega töötajatega
c. Töötajate ajutise mittetöötamisega liikumisel ühelt töökohalt teisele
d. Väiksema tööpuudusega naiste seas võrreldes meestega
Majandustsükli kasvufaasis tavaliselt tööpuudus suureneb. – Vale,
Struktuurne tööpuudus on olukord, kus
a. töötajate erialased oskused ei vasta ettevõtete poolsele nõudlusele
b. tööpuudus on suurem linnapiirkondades
c. töötajad on ilma erialase ettevalmistuseta
d. naiste tööpuudus on suurem kui meeste oma
Pangalaenu nominaalne intress
a. on konstantne
b. võrdub reaalintressi ja inflatsioonimäära summaga
c. võrdub reaalintress miinus inflatsioonimäär
d. on alati suurem kui reaalintress
Raha kui väärtuse mõõt tähendab, et 
a. raha on ühtseks võrdlusaluseks erinevatele kaupade ja teenuste hindadele 
b. rahaks saab olla ainult ülemaailmselt tuntud rahad nagu dollar või euro 
c. kõiki kaupu ja teenuseid võrreladakse kulla väärtusega 
d. tema väärtus ajas ei vähene
Fikseeritud valuutakursrežiim tähendab olukorda, mille puhul valuutakurss sõltub riigieelarve tasakaalust. - Vale
Raha pakkumine majanduses võrdub:
(C - sularaha ; D - deposiidid)
a. C /D
b. C +R
c. C + D
d. C - D
Oletame, et majanduses toodetakse ainult üht toodet, kokku 1000 ühikut. Selle tooteühikuhind on 15 senti. Raha hulk majanduses on 50 eurot. Kui suur peab olema raha kvantitatiivse tasakaaluvõrrandi kohaselt raha käibekiirus? 
a. 1,5 
b. 5 
c. 0,33 
d. 3
Stagflatsiooniks nimetatakse kõrge inflatsiooni ja majanduslanguse üheaegset esinemist.
Rahamass M1 koosneb 
a. sularahast ja nõudmiseni hoiustest 
b. M0+nõudmiseni hoiused  
c. M0 + kõik pangadeposiidid 
d. M0 + sularaha
Kiire inflatsioon tagajärjel võidavad suhteliselt laene omavad ettevõtjad.
Graafilist seost tööpuuduse ja inflatsiooni vahel nimetatakse Phillipsi kõveraks.
Selleks, et raha täidaks oma funktsioone, ei pea ta olema tagatud kulla või hõbedavarudega.
Kui inflatsioon alaneb 6 protsendilt 4-le ja kõik muud tingimused on püsivad, siis
a. nominaalintress alaneb 2 protsendi võrra, aga reaalintress ei muutu
b. alaneb nii reaal - kui nominaalintess
c. nominaalintress ei muutu, aga reaalintress suureneb 2 protsendi võrra
d. nii nominaal - kui reaalintress ei muutu
Keinsistlik anti-inflatsiooniline tegevust sisaldab
a. riigieelarve kulude suurendamist 
b. valitussektori kulutuste vähendamist 
c. tarbimise piirkalduvuse suurendamis 
d. tulumaksude alandamist
Kui ühe eurotsiooni riigi hinnad suurenevad kiiremini kui teise eurotsooni riigi hinnatase, siis
a. suureneb ka välisvõlg
b. muutub valuuta vahetuskurss
c. valuuta reaalne vahetuskurss (REER) tugevneb
d. see tähendab eelarvedefitsiidi kasu selles riigis, kus hinnatase suurenes kiiremini
Monetaristid usuvad, et inflatsiooni põhjustab
a. valitssusektori poolt kehtestatud liigkõrged maksud
b. madalad hinnapiirangud tarbekaupadele
c. liigkõrge intressitase
d. liigne rahatrükk
Majanduslangusega on alati tegemist kui
a. reaalsissetulekud alanevad
b. inflatsioon kiireneb
c. tööpuudus suureneb
d. reaalne majanduskasv on vähemalt kaks kvartalit järjest negatiivne
Mis alljärgnevatest on kõige volatiilsem SKP komponent majandustsükli jooksul? 
a. valitsussektori kulutused (G) 
b. eratarbimine (C) 
c. investeeringud (I) 
d. puhaseksport (NX)
Kogunõudluse kõver nihkub paremale 
a. intressimäärade alanemisel 
b. hindade alanemisel 
c. maksude tõstmise mõjul 
d. tootmisvõimaluste piir nihkub paremale
Keinsistliku tarbimisteooria kohaselt on peamine tarbimist mõjutav komponent
a. indiviidi võime saada lisavahendeid laenuraha arvel
b. indiviidi jooksev tulu
c. intressimäär
d. indiviidi varade suurus
Investeeringud kogukulutuste mudelis: 
a. vähenevad, kui tarbimine suureneb
b. suurenevad koos SKP kasvuga
c. investeeringud ei ole osa kogukulutustest
d. ei sõltu kasutatava tulu suurusest
SKP arvestuses võetakse arvesse ainult erasektoris toodetud kaubad ja teenused. - Vale
Reaalne SKP on võrdne 
a. virtuaalne SKP miinus inflatsioon
b. nominaalne SKP pluss inflatsioon
c. nominaalne SKP pluss inflatsioon
d. nominaalne SKP miinus inflatsioon
SKP sisaldab
a. ainult lõpptoodete väärtuse arvestamist
b. riigi poolt makstavate pensionde arvestamist
c. lõpptoodete ja vaheprodukti arvestamist
d. aktsiate väärtuse muutust börsil
Keynsistliku terbimisteooria kohaselt, kui indiviidi tulu suureneb, siis
a. tarbimine suureneb väheb kui suurenevad tulud
b. keskmine säästmiskalduvus (APC) suureneb
c. suureneb samavõrra ka tarbimiskulutus
d. piirtatbimiskalduvus (MPC) suureneb
Mis on kogukulutuste mudelis kõige suurem komponent? 
a. erainvesteeringud 
b. eratarbimine 
c. valitsussektori kulutused
Avaliku sektori rahanduses väidab " Wagneri seadus" et,
a. avaliku sektori tulud peavad peamiselt sõltuma kaudsetest maksudest
b. riigi maksukoormus peab alanema
c. avaliku sektori kulutused ei tohi ületada tulusid
d. üldine majandusareng toob kaasa avaliku sektori kulutuste suhtelise suurenemise võrreldes SKP-ga
Majandustsüklit iseloomustavaks tunnuseks on 
a. inflatsiooni kiirenenemine majandustsükli langusfaasis
b. majandusnäitajate ajutised kõrvalekaldumised nende pikaajalisest trendist
c. langus ja tõusuperioodide samasuur kestvus
d. korrapärane korduvus iga 10 aasta järel
Majandusarengu all mõeldakse 
a. pikaajalist protsessi, mis suurendab kõikide ühiskonnaliikmete heaolu ja vähendab tuluerisusi
b. majanduse tsüklilisuse vähendamist
c. digitaalsete tehnoloogiate arengut arengut
d. SKP reaalkasvu ühe elaniku kohta
Raha pakkumine suureneb, kui
a. kommertspank emiteerib aktsiaid väärtpaberibörsil
b. eraisik ostab LHV aktsiaid
c. riigi keskpank ostab kommertspankadelt väärtpabereid
d. valitsuse eelarvekulutused suurenevad
SKP arvestuses käsitletakse indiviidi kogutuludena kõiki tulusid enne makse ja tulusiirdeid.
Keynes'i tarbimisfunktsiooni puhul kogutarbimine võrdub autonoomne tarbimine pluss tulust sõltuv tarbimismaht peale makse.
Majandustsükli empiiriliseks põhjenduseks tuuakse: kõik vastused on õiged.
Avaliku sektori roll majanduses (osakaal majanduses) on turumajanduse tingimustes väiksem kui erasektori osakaal.
SKP kulutuste (tarbimise) alusel on 
a. reaalne SKP miinus nominaalne SKP 
b. eratarbimiskulutuste ja erainvesteeringute summa 
c. valitsussektori kulutused, erainvesteeringud, eratarbimine ja puhaseksport 
d. palgatulud, renditulud, intressitulud ja ärikasumid
SKP suurim komponent kulutuste alusel on eratarbimine (C).
Kuna Eesti ja Läti kuuluvad mõlemad eurotsooni, siis nominaalne valuuta vahetuskurss ei muutu.
SKP arvestuse puhul ostujõu pariteedi alusel (PPS) on eesmärgiks 
a. tuua välja riikide tehnoloogilise arengu kiirus
b. elimineerida riikide hinnatasemete erinevus SKP mahu arvestamisel
c. tuua välja tehnoloogia mõju SKP kasvu
d. näidata valuutakursi muutuste mõju SKP arvestusel
Solow majanduskasvu teoorias on kesksel kohal kapitali ja tööjõu suhtarv (kapitalivarustatus töötaja kohta).
Lisanduvat tarbimist, mis toimub peale kasutatava tulu suurenemist, nimetatakse piirtarbimiskalduvuseks (MPC).
Intressi käsitletakse pangalaenude puhul kui tasu krediidivahendite kasutamise eest.
Majandusarengu peamiseks tegururiks on 
a. tööviljakuse kasv
b. madal maksumäär
c. välisinvesteeringute suurenemine
d. elanikkonna juurdekasv
Ujuva (vabalt kujuneva) valuutakursi eeliseks on see, et 
a. annab rohkem võimalisi rahapoliitika kaudu juhtida majandustsüklit
b. vähendab valuutakursi volatiilsust
c. vähendab inflatsiooni
d. annab välismajandustegevusele suurema stabiilsuse kui fikseeritud vahetuskurss
Majandustsükli langusfaasis tavaliselt 
a. eratarbimine suureneb
b. inflatsioon kiireneb
c. tööpuudus suureneb
d. tööpuudus väheneb
Pikaajaline majanduskasv peegeldab ka ühiskonna potentsiaalse tootmismahu kasvu.
Kui majanduses on tegemist niinimetatud likviidsuslõksuga, siis majanduse elavdamiseks majanduslanguse tingimusteks peaks suurendama fiskaalpoliitilisi instrumente majanduskasvu stimuleerimiseks.
Kui ühiskonna tulutase on suurem kui planeeritud kulutuste tase, siis kauba ja toorainevarud suurenevad.
Monopolistliku konkurentsi tingimustes on uute ettevõtete sisenemine turule suhteliselt lihtne.
Monopolistliku konkurentsi tingimustes on ettevõtte nõudluse kõver
a. seda elastsem , mida rohkem konkurente
b. täielikult mitte-elastne
c. horisontaalne sirge
d. järsem (suurema negatiivse tõusuga) kui monopoli tingimustes
Monopolistliku konkurentsi tingimustes võrdub ettevõtte toodangu nõudlushind tema tootmiskuludega (ATC).
Monopolistliku konkurentsi tingimustes ei ole uute ettevõtete turule sisenemine võimalik. - Vale
Oligopolistlikku turgu iseloomustab avatud konkurents ja palju erinevaid väikeettevõtteid. - Vale
Kui monopolistliku konkurentsi tingimustes tulevad turule uued ettevõtted, siis asendub senine turu vorm täiusliku konkurentsi mudeliga . - Vale
Monopolistliku konkurentsi (tasakaalu)tingimustes toodavad ettevõtted võimalike madalaimate tootmiskuludega (ATCmin). - Vale
Missugune neist konkurentsivormidest soodustab kõige paremini ettevõtete koostööd tootmisharus?
a. monopolistlik konkurents
b. monopol
c. oligopol
d. täiuslik konkurents
Monopolistlik konkurents erineb monopolist selle poolest, et tootmisharus on palju ettevõtteid.
Oligopoli puhul eeldame, et keskmise kulu (ATC) joon 
a. on üldjuhul samasuguse kujuga nagu täiusliku konkurentsi puhul
b. on horisontaalne
c. alati suureneb tootmismahu kasvades
d. alati alaneb tootmismahu kasvades
Missugune neist konkurentsivormidest soodustab kõige paremini ettevõtete koostööd tootmisharus?
a. täiuslik konkurents
b. monopolistlik konkurents
c. monopol
d. oligopol
Oligopoolsesse tootmisharusse sisenemise takistuseks võib olla
a. võimatus alandada püsivkulude keskmist taset (AFC)
b. olemasolevate ettevõtete toodete kõrge kvaliteet
c. siseneva ettevõtte suur kapitalivajadus
uute sisenejate madal tulutase
d. ametiühingute poolne kontroll hindade üle
Kui tootmisharus tegutseb ainult 2 ettevõtet, siis puudub nendevaheline konkurents. - Vale
Monopolistliku konkurentsi omapäraks on see, et toodet ei ole võimalik täielikult asendada muu samalaadse hüvisega.
Mis alljärgnevatest on kõige suuremaks takistuseks oligopoolsesse tootmisharusse sisenemisel?
a. konkurentide suur arv
b. kõik konkurendid pakuvad sarnast toodangut
c. riiklikud piirangud
d. suur esiagne investeeringuvajadus
Kui oligopoolse ettevõte toodang on tarbijate seas tunnustatud ja nõutav, siis
a. kõikidelettevõtetel oligopoolses harus on samasugune nõudluse hinna- elastsus
b. nõudluse hinnaelastsus sõltub iga ettevõtte kulustruktuurist
c. nõudlus tema toodete järel on suurema hinna elastsusega kui tundmatul uuel harusse sisenejal
d. nõudlus tema toodete järel on vähem-elastsem kui tundmatul uuel harusse sisenejal
Oligopoli iseloomustab
a. ühe suure ettevõtte domineerimine turul
b. ametiühingute kontrolli palgataseme üle
c. väikse hulga suurettevõtete konkureerimine turul
d. suure hulga samalaadsete väike-ettevõtete konkureerimine turul
Tootmisharu ülese kartelli eesmärgiks on 
a. tegutseda koos sektori tootmsikulude ühtlustamise nimel
b. tagada igale ettevõttele võrdne turuosa
c. tagada kartelli liikmetele võimalikult suurem kasum
d. soodustada uute toodete tulekut turule
Monopolistliku konkurentsi tingimustes ettevõtte reklaamikulude suurendamine 
a. muudab ettevõtte toodangu nõudluskõvera rohkem elastseks
b. viib kindlasti ettevõtte pankrotti , sest niigi majanduslik kasum puudub
c. on suunatud tema nõudluskõvera nihutamisel paremale ja seega tekib võimals saada majanduslikku kasumit
d. on mõttetu, sest ettevõtte ei saa niigi majanduslikku kasumit
Missugune seos on õige? 
a. MPS=1/(MPC+1)
b. MPS=1/MPC
c. MPS=1-MPC
d. MPS=1 + MPC
Kuna eksport ja import on riigi puhul tasakaalus, siis nad ei mõjuta SKP lõppsuurust. - Vale
Klassikalise ja keinsistliku koolkonna peamine vastuolu seisneb arusaamas:
a. kui pikka aja vältel toimub täishõive saavutamine
b. kas majandust peaks stimuleerima läbi maksulangetamise või riiklike kulutuste suurendamise kaudu
c. kuidas toimub majanduse kohanemine ja täishõivesaavutamine
d. kuidas toimib vaba hindade kujunemine
Raha saab olla käibel ka ilma riigi Keskpanga loata.
Kõrgem inflatsioonimäär toob tavaliselt kaasa
a. madalama nominaallmajanduskasvu
b. kiirema reaalmajanduskasvu
c. kõrgema reaalintressimäära
d. kõrgema nominaalse intressimäära
Raha funktsioon olla maksevahendiks tähendab seda, et
a. üks osapooltest peab olema avaliku sektori esidaja
b. raha on väljastanud riigi Keskpank
c. tehingu osapooled sellega nõustuvad
d. ta peab olema tagatud kullavarudega
Raha funktsiooniks on riigi eelarvekulude katmine . - Vale
Raha kui ringlusvahend
a. saab olla ainult kuld või hõbe
b. tähendab tema aktsepteeritavust erinevate turuosaliste poolt
c. saab olla ainult vabalt konverteeritav valuuta
d. saab olla ainult paberraha ja mündid
Kiire majanduskasvu tingimustes (2000-2007) Eesti reaalvahetuskurss (REER) suurenes Euroopa valuutade suhtes, sest Eesti
a. krooni nominaalne vahetuskurss tugevnes euro suhtes
b. eurotsooni riikide hinnatase alanes
c. hinnatase suurenes kiiremini Euroopa riikides keskmiselt
d. palgatase alanes
Kui Eestis asuv ettevõte palkab Soome kodanikust töötaja, siis töötajale makstud palk
a. palk ei ole üldse SKP arvestuse osa
b. arvestatakse Soome SKP osaks
c. arvestatakse nii Soome kui Eesti SKP osaks võrdses suuruses
d. arvestatakse Eesti SKP osaks
Kui investeeringud, maksud ja valitsussektori kulutused on konstantsed, siis planeeritud kogukulutuste kõver
a. on tõusev joon, mille kalde määrab tarbimise piirkalduvus (MPC)
b. on 450 tõusev joon
c. langev joon, mille kalde määrab ära säästmise piirkalduvus (MPS)
d. on horisontaalne joon
SKP arvestusest ei jäeta välja
a. ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust
b. pankade laenuandmist erainvestoritele
c. kasutatud asjade müüki
d. riiklikke toetusi peredega lastele
Missugune alljärgnevatest väidetest on VALE majandustsükli kohta
a. majandustüklid on korrapärased ja ette ennustatavad
b. reaalne SKP tavaliselt pikaajalise perioodi vältel suureneb, aga kõigub lühiajaliselt trendijoone suhtes
c. majandustsüklid on erineva pikkusega
d. majandustsüklid esinevad ebakorrapärased
SKP-d arvutatakse erinevate meetodite alusel, sest 
a. kõik vastused on õiged
b. see võimaldab analüüsida majanduskasvu tegureid
c. analüüsida majandusstruktuuri muutuse põhjusi
d. võimaldab tuua välja majandustsükli eripära erinevate perioodide lõikes
Struktuurse tööpuuduse korral on tegemist olukorraga, kus
a. tööealine elanikkond kiiresti väheneb
b. tööhõive sõltub sesoonsetest teguritest
c. töötajate kvalifikatsioon ei vasta pakutavate töökohtade nõuetega
d. tööpuudust tekitab pensioniea alanemine
Fikseeritud valuutakursi tingimustes (näit. Balti riikides)
a. piiratakse väliskapitali sissevoolu
b. kõigub kodumise valuuta kurss vabalt ankurvaluuta suhtes
c. on rahapoliitika peamine vahend majandustsükli juhtimiseks
d. peab valuutakursi stabiilsuse huvides tasakaalustama riigieelarvet
Riigi majanduskasvu seisukohalt on oluline
a. mitteaktiivsuse kasv
b. tööealise elanikkonna kasv
c. hõivatute kasv
d. osalemismäära kasv
Majandus viib erinevate riikide tulude võrdsustumiseni (tulukonvergentsini) ainult sellisel juhul, kui 
a. vaesema riigi majanduskasv on samasuur kui rikkama riigi majanduskasv
b. kui vaesema riigi majanduskasvu tempo võrreldes rikkama riigi majanduskasvu tempoga on väiksem kui nende riikide SKP taseme (per capita) suhe
c. kui vaesema riigi majanduskasvu tempo võrreldes rikkama riigi majanduskasvu tempoga ületab nende riikide SKP taseme (per capita) pöördsuhet
d. kui vaesema riigi majanduskasvu tempo võrreldes rikkama riigi majanduskasvu tempoga võrdub nende riikide SKP taseme (per capita) suhtega
Riigi majanduslik konkurentsivõime tähendab
a. hoida tööpuuduse tase madalal
b. suurendada eksporti
c. hoida maksumäärad madalal
d. saavutada kõrge tootlikkus
Majandusšokki tõlgendame kui
a. infrastruktuuri mõju demograafilistele protsessidele
b. ettevõtete dividendide planeeritud väljamakset
c. pikaajalist trendi, mille puhul toormehinnad tõusevad
d. ootamatut muutust majandustingimustes, millele majandussubjektid ei jõua tavapäraselt reageerida
Tarbimise ja säästmise kogusumma SKP arvestuses on võrdne
a. nulliga, sest need tasakaalustavad üksteist
b. alati suurem kui indiviidi kogutulu
c. kasutatava tulu (YD) summaga
d. indiviidi kogutulu summaga
Keinsistlik lühiajaline kogupakkumise kõver (ASSR) on allpool potentsiaalse tootmismahu taset horisontaalne, sest 
a. kogunõudlus ja kogupakkumine on tasakaalus
b. hinnad ja palgad on lühiajaliselt paindlikud
c. ressursside alahõive tingimustes puuduvad surved palkade ja hindade kasvuks
d. sõltub lühiajaliselt hindade ja palkade kõikumisest
Kiire majanduskasvu tingimustes tarbimine võrreldes säästmisega 
a. ei muutu
b. alati suureneb
c. alati väheneb
d. siin puudub seaduspärasus - võib nii suureneda kui väheneda
Investeeringud SKP arvestuses tähendavad 
a. avaliku sektori kulutusi teede ehituseks
b. indiviidide rahapaigutust väärtpaberitesse
c. eraettevõtete poolt tehtavaid tootmisprotsessiga seotud kulutusi
d. ettevõtete kasumiosa peale riigimakse ja dividendide väljamakseid
Raha funktsioon kui üleüldine ekvivalent tähendab, et
a. riikide valuutade nominaal ja reaalne vahetuskuss on ekvivalentsed
b. inflatsioon ei saa olla kiirem, kui on rahamassi juurdekasvutempo
c. kogu emiteeritud sularaha peab olema tagatud kullavarudega
d. erinevate varade väärtust mõõdetakse rahas
Millel aljärgnevatest varadest on kõige suurem likviidsus
a. luksuskorter Tallinna kesklinnas
b. kuldmündid
c. sularaha
d. börsiaktsiad
Gini indeks mõõdab 
a. välisinvesteeringute taset ühe elaniku kohta
b. SKP kasvu erinevusi riikide lõikes
c. ühiskonnaliikmete tuluerisusi peal makse 
d. ühiskonna konkurentsivõime taset
SKP suurus arvutatuna tarbimise meetodil
a. on alati suurem kui tulude meetodil, sest riigieelarve on defitsiidis
b. on väiksem kui erainvesteeringute ja valitsussektori kulutuste summa
c. võrdub tarbimise ja säästude summaga
d. võrdub SKP suurusega arvutatuna lisandväärtuse alusel
Välisriigis toimunud poliitilise režiimi muutus võib:
a. raha vahetuskursi muutuse koduriigis
b. kõik eelpoolnimetatud vastused on õiged 
c. kaasa tuua majandusšoki koduriigis
d. tarbimisotsuste muutused sleels välisriigis
Oletame, et tarbija kulutab igast kasutatavast tulueurost 60 senti. Mis on sellisel juhul piirsäästmiskalduvus (MPS)? 
a. 3/2 
b. 2/3 
c. 0.4 
d. 0.6
Keinsistliku tarbimisfunktsiooni joone tõus on: 
a. YD 
b. MPS 
c. MPC 
d. C
Kui tegelik tootmismaht on suurem kui potentsiaalne tootmismaht, siis 
a. suureneb inflatsioonirisk  
b. selline olukord pole võimalik 
c. suureneb majanduslanguse risk 
d. järelikult on tootmskulud alanenud
Rahasummat, mis jääb tarbijale kätte peale tulumakse ja tulusiirdeid on: 
a. brutotulu 
b. kasutatav tulu (YD) 
c. kasutatav investeerimissumma 
d. puhaskasum
Mis alljärgnevatest EI MÕJUTA tarbimise elutsükli hüpoteesi kohaselt tarbimist 
a. eeldatav töise tegevuse ajaperiood 
b. riigieelarve tasakaal 
c. indiviidi akumuleerunud varade hulk 
d. eeldatav pensionil olemise ajaperiood
Raha võimendi näitab 
a. rahakursi tugevnemist 
b. raha pakkumise ja nõudmise tasakaalu jõudmise kiirust 
c. raha massi ringluses võrrelduna baasraha pakkumisega 
d. raha ringluskiiruse suurenemist
Raha nominaalne ostujõud suureneb koos hindade kasvuga. - Vale
Raha ostujõu stabiilsuse saab tagada ainult rahahulga tagatus kullavarudega. - Vale
Rahaks saab nimetada 
a. elanike käes olevat eurode koguhulka 
b. kõik loetletud variandid on õiged 
c. väärtuste kogumit, mida saab kasutada tehingute tegemiseks 
d. maksefunktsiooni täitvat väärtuste kogumit
Fiskaalpoliitikal on suurem roll majandustsükli juhtimisel riikides, kus on 
a. valuuta ujuvkurss 
b. fikseeritud vahetuskurss
Pensioniea tõus vähendab tööealise elanikkonna suurust. - Vale