.....................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. TÖÖTUD JA TÖÖTURUPOLIITIKA EESTIS.....................................................................3 2.1Töötus.................................................................................................................................3 2.2 Tööturupoliitika.................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 1. SISSEJUHATUS 2 Euroopa Liidus on tööpoliitika üheks kõige olulisemaks majanduspoliitika valdkonnaks.
Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas esindavad nad tõsiste probleemide gruppi. Võrreldes täiskasvanutega on noorte töötuks jäämine kaks korda tõenäolisem. Väga tihti on noorte potentsiaal täiel määral realiseerimata, kuna nende ligipääs neid motiveerivale ja huvitavale tööle on piiratud. (3) Noorte töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse vahel on märgatav seos. Mitmekülgse ja arendava töö leidmise võimaluse puudumine viib noori kokku erinevate probleemidega
eesmärkide saavutamiseks, milleks on eelkõige elanikele inimväärsete võimaluste tagamine. Sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus, milleks kasutatakse eri meetmeid, näiteks arstiabi ja pensionid. Sotsiaalpoliitika on moodus, kuidas riik sekkub ühiskondlikesse suhetesse, tagamaks kodanike heaolu. Sotsiaalpoliitika tegeleb põhiliselt nelja valdkonnaga: sotsiaalkaitsepoliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika ja eluasemepoliitika. Sotsiaalpoliitika kese on sotsiaalne kaitse, mis hõlmab riiklikke toetusi, mis on saadud sotsiaalmaksust erinevate riskide leevendamiseks (vanadus, invaliidsus, toitjakaotus, haigus, töötus) ning kriitilises vaesuses olevate inimeste ja perede (eelkõige lasterikkad pered) abistamiseks. Kõige enam kulutatakse sotsiaalpoliitikas tervishoiule, vanaduspensionile, töötute kaitsele, perepoliitikale ja sotsiaalhoolekandele. Kas tehtavad
inflatsioon, selle põhjused, selle mõju riigile/inimestele; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/majandusressursid 2. Majanduspoliitika: raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid; skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust 3. Tööturg ja tööhõive: aktiivne ja passiivne rahvastik, struktuurne tööpuudus, tööpuuduse mõju riigile/inimesele, passiivne/aktiivne tööturupoliitika; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/tturg-ja-thive-2943382 4. Sotsiaalpoliitika: sotsiaalkindlustuse põhimõte, Eesti kolmesambaline pensionisüsteem (oska kirjeldada iga sammast), toimetuleku toetused ja -teenused, nende sihtrühmad; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/sotsiaalpoliitika 5. Hariduspoliitika reformimise põhjused selgitada probleemide olemust, võimalikku lahendust; slaidiesitlus: http://www
hulgas. See saadakse kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga ja korrutatakse 100 %. 6. Töötusemäära arvutamise oskus Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus. Tööpuuduse määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis näitab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga ja korrutatakse 100 %. 7. Aktiivne ja passiivne tööturupoliitika Aktiivne tööturupoliitika kaudu püütakse tööpuuduse tekkimise põhjuseid ennetada. Passiivne tööturupoliitika on suunatud tööpuuduse tagajärgede likvideerimisele. 8. Ametiühingu olemus ja tähtsus Tähtsat rolli tööpoliitikas mängivad ametiühingud, mis on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte omanikega. Jaotatakse kaheks: Kutseametiühing, mis ühendab ühe ameti töötajaid (näiteks õpetajad).
4) varjatud töötus Varjatud töötuse all mõistetakse ametlikus statistikas kajastamata töötust. Varjatud tööpuudus tähendab näiteks seda, et teatud hulk inimesi on alahõivatud (töötavad osalise tööajaga) või on väljaspool tööjõudu, kes töö pakkumise suurenedes sisenevad tööturule (heitunud töötajad). Tegemist on potentsiaalsete töötutega, keda ametlikult töötute hulka ei loeta. 11) Tööturupoliitika jagunemine (2 tk) ja peamised meetmed Riigi sekkumist tööturule võime üldiselt vaadelda kahel kujul: aktiivne tööturupoliitika ning passiivne tööturupoliitika. · Aktiivseks nimetatakse sellist tööturu reguleerimist valitsuse poolt, kui valitsus püüab tööpuuduse tekke põhjusi ennetada. Aktiivse tööturupoliitika eesmärgiks on suurendada nende inimeste tööhõivet (ja palka), kelle jaoks on tööturule sisenemine osutunud keerulisemaks. Nende meetmete hulka
töövahetusega, sesoonne töötus. 4)Milline on tööjõupuuduse kahju majandusele, milline on sotsiaalne kahju? Kahju majandusele töötute poolt tootmaga jäänud toodang. Rakendamata ressursid on raiskamine. Sotsiaalne kahju Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi, võib kaotada oskused ja teadmised. Siis on tal raske tööd leida. Tööpuudus suurendab kuritegevust (inimesed proovivad raha teenida illegaalsel teel) 5)Milles seisneb passiivne tööturupoliitika, kuidas toimib aktiivne tööpoliitika? Kumb hõivepoliitikatest on tõhusam? Miks? Passiivse tööturupoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, st et abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele (abirahad, toetused) Aktiivse tööturupoliitika korral püüab riik tööpuudust ennetada, uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluste pakkumine. Aktiivne on tõhusam, sest tegeleb ennetamisega, et ära hoida kriisi. Pasiivse puhul võivad
enamikel juhtudel tasuta (välja arvatud ravimine erakliinikutes ja keerulised meditsiinilised operatsioonid). Perepoliitika: Sloveenia riik tahab väga tõsta oma sündimust, see on riigi üks peamiseid eesmärke. Sloveenias on lubatud vanemapuhkuseks määratud päevi kasutada kuni lapse 8-aastaseks saamiseni. Integratsioonipoliitika: Välismaalaste integratsioonipoliitika indeksi paremusjärjestuses on Sloveenia 18.kohal. Tööturupoliitika: Sloveenia majanduse kõige olulisem on tööstus 2014.a seisuga(27,1 %). Detsembris 2014 oli 799 958 majanduslikult aktiivset isikut. Jaanuaris 2015 oli Sloveenia Tööturuametis registreerunud 124 279 töötut, mis on 4,3% vähem kui aasta varem. 2015. aastal on miinimumkuupalk Sloveenias – 790,73 EUR bruto (561.46 EUR neto). Tulenevalt seadustest ja kollektiivlepingutest on tööandja kohustatud maksma vähemalt miinimumpalka. Sotsiaalpoliitika
tööd Heitunu- mittetöötav isik, kes oleks valmis töö olemasolu korral tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida Tööleping- töötaja ja tööandja kokkulepe, milles on märgitud töö sisu, töö-ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused Töövaidluskomisjon- pöördudakse kuu aja jooksul, kui töötaja leiab et tema vallandamine on ebaseaduslik Aktiivne ja passiivne tööturupoliitika- aktiivne: valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, nt luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega passiivne: valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, nt maksab töötu abiraha Tööturuteenused Eestis- töövahendus, karjääri nõustamine, tööturu koolitus, tööpraktika, avalik töö, palgatoetus Töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis Eestis
4)töötud-ei leia tööd ,aga tahavad ja on võimelised. 5)heitunud-loobunud töö otsimisest 6)töötus e tööpuudus- töötute osatähtsus tööjõus täistööhõive-kõik kes tahavd töötada seda ka saavad. Struktuurne tööpuudus-tööd otsivate inimeste oskused ei vasta töökoha nõuetele. tööpuudus- sotsiaalne kahju, kuritegevus, riigi kulutused(abirahad) ,hõivepoliitika-valitsuse püüe tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Passiivne tööturupoliitika- abirahade jagamine, tööpuuduse tagajägede leevendamine. Töötu abiraha, aktiivne tööpoliitika-püütakse ennetada tööpuudust- uued töökohad, ümberõpe.
Riiklikute õppetellimuste ümberkorraldamine, töötute suurem väljaõpe ja alustavate ettevõtete laialdasem toetamine. Need on need mõningad võimalikud lahendused, mis annaks vajaliku lükke tööpuuduse vähendamiseks ja tööjõupuuduse leevendamiseks. Tööjõu ka tööpuudus käivad käsikäes. Riigi roll tööturul ja tööhõivepoliitika Mis on tööhõivepoliitika? Tööhõivepoliitikat saab sisuliselt jagada kaheks. Passiivne tööturupoliitika tegeleb riigi tööpuuduse tagajärgede leevendamisega. Näiteks töötu abiraha või töötuskindlustuse maksmisega. Aktiivne tööturupoliitika tegeleb uute töökohtade loomisega, ümberõppevõimaluste pakkumise ja ettevõtluse loomist soodustavate tegevustega. Selleks luuakse ennetavaid majanduskavasid. Kokkuvõtlikult saab tööhõivepoliitikat nimetada riigi käitumiskava töötuse ja tööjõupuuduste parandamiseks. Viide 1. Väljavõtted Eesti konkurentsivõime kavast 2020
rahvaarv muutumine aeglane (kasv) Demograafiline ülemineku I etapp - sündimus sama; suremus langeb 15ni; rahvaarvu kasv kiire Demograafilise ülemineku II etapp - langevad mõlemad 10ni; kiire kasv (Kambodza) Nüüdisaegne rahvastiku tüüp - alla 10%o mõlemad; stabiilne v kahanev rahvastiku muutumine (Eesti) Rahvastikupoliitika - riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, demograaf. koosseisu, paiknemise mõjutamisel. Sots.poliitikaga on seotud tervishoid, pere-, integratsiooni-, eluaseme-, tööturupoliitika. Seda saavad mõjutada sündide arv ja sisse-, väljaränne. Sündide arvu tõstmiseks : perek.seadused, rasestumisvastased vahendid, piirangud, lisapuhkused, soodustused, trahvid Rändepoliitikas kasutatakse piiranguid, soodustusi kodakondsuse, elamis-, tööloa saamiseks Kõrge sündimuse puhul võib anda soodustusi vähelapselistele peredele, tõsta lubatud abiellumisiga. Madala sündimuse puhul võib suurendada lapsehooldustasu ja -puhkuse aega, anda laenu-, eluaseme-, maksusoodustusi.
«Tavainimene ei saa sellest aru, aga see on selleks vajalik, et ka tööle saamine oleks lihtne. Kui vallandamine on tööandja jaoks raskeks ja kalliks tehtud, siis ta mõtleb mitu korda, enne kui kedagi tööle võtab.» Eesti tööturg on Arraku andmetel paindlikkuse osas Euroopas üks viimaseid ning edasine sõltub just paindlikkuse suurendamisest. Lisaks tööturule tuleb muutusi teha ka haridussüsteemis. «Meie haridussüsteem ja tööturupoliitika ei aita eriti neid, kes välja langevad, ka valitsusepoolsed meetmed töötute ümberõppeks on puudulikud.» «On olemas passiivne tööturupoliitika, mis annab töötule raha, ja aktiivne tööturupoliitika, mis soosib ümber- ja täiendusõpet. Aga meil on erisoodustusmaks firmadele, kes saadavad oma inimesi tasemeõppesse,» rääkis Arrak. SEB ekspert: saabunud on uus ajastu Saabunud on uus ajastu - USAst alguse saanud kriisile tuleb parim
eesmärki: · tagada inimeste majanduslik toimetulek ja hea töö; · tagada inimeste sotsiaalne toimetulek ja areng; · tagada lastele paremad arenguvõimalused ja tervise kaitse; · edendada inimestevahelist hoolimist ja soolist võrdõiguslikkust; · tagada inimeste pikk ja kvaliteetne elu; · tagada peredele vajalik riigi tugi Inimeste majandusliku toimetuleku ja hea töö tagavad tööelu- ja tööturupoliitika arendamine ning nende poliitikate elluviimise tõhus korraldamine ja sotsiaalkindlustushüvitiste õigeaegne ning sihitatud määramine ja maksmine. Inimeste, sh laste sotsiaalse toimetuleku ja arengu tagamise eesmärk on saavutada sotsiaalteenuste ja -toetuste asjakohane osutamine, lastele vaimselt- ja füüsiliselt terve elu- ning õpikeskkonna loomine, korraldada riiklikku lastekaitset ja rahvusvahelist lapsendamist ning korraldada varjupaigataotlejate vastuvõttu.
Turvaline paindlikkus- flexicurity. Turvaline paindlikkus on proaktiivne heaoluriigi tööturupoliitika mudel. Termini võttis esmakordselt kasutusele sotsiaaldemokraatliku Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen, 1990 aastal. See on strateegia, milles püütakse ühendada tööturu paindlikkus tööandjate jaoks ja tööhõivekindlus töötajate jaoks. Turvalise paindlikuse põhikomponendid on: Aktiivne tööpoliitika Paindlik tööseadusandlus Sotsiaalkaitsesüsteem Elukestev õpe
kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega Kui majandus on n-ö ülekuumenenud. Liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. (majanduspoliitika piirab tarbimist) 14. Hõivepoliitika: Püütakse töötusest põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete pingete tekkimist vältida ning tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Passiivne tööturupoliitika- riik suunab abi töötuks jäänud inimestele Aktiivne tööpoliitika- riik püüab tööpuudust ennetada, näiteks uute töökohtade loomise või ümberõppevõimaluste pakkumisega. 15. Sotsiaalpoliitika: Heaoluriigi tähtsamad valdkonnad Eesmärgiks tagada inimeste sotsiaalne turvalisus (teenused, rahalised väljamaksud, arstiabi kättesaadavus, haridus jne) Sotsiaalkindlustus- inimestele, kes on teinud sissemakseid, makstakse hüvitist Tervisekindlustus- kõik töötajad
Kuulub sunnitud töötuse alla, tema pikkus sõltub majanduslanguse kestusest. Sellist töötust ei esine majanduse stabiilse arengu perioodil. Töötuse loomulik määr on töötuse minimaalne tase, mis võrdub siirde- ja struktuurse töötuse määra summaga. Okuni seadus kajastab töötusemäära ja SKP kasvu vahelist seost. Okuni arvates toob töötusemäära kasv ühe protsendi võrra kaasa reaalse SKP vähenemise 2,5 protsendi võrra. Tööturupoliitika eesmärk- on eelkõige vähendada pikaajalist töötust. Aktiivne tööturupoliitika võimaldab luua uusi töökohti, korraldada töötute ümberõpet, suurendada töötute geograafilist ja ametialast mobiilsust. Passiivne tööturupoliitika võimaldab anda töötutele sotsiaalseid garantiisid ja kindlustada nende minimaalne materiaalne toimetulek.
tekkimist, näiteks luues gede leevendamisega, uusi töökohti või tege- näiteks maksab töötu ledes ümberõppe orga- abiraha niseerimisega Tööpuuduse-vastased meetmed : uute töökohtade loomine täiend- ja ümberõpe hädaabitööd spetsiaalsed tööturuprogrammid töötu abiraha Euroopa Liidu tööturupoliitika uued põhisuunad toetuvad neljale põhisambale: uus ettevõtluskultuur töölerakendamise uus kultuur uuendustega kohandumise uus kultuur võrdsete võimaluste uus kultuur ANDRES ARRAK 12 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Uus ettevõtluskultuur:
51 latti Vanemate toetus 70% kindlustussummast Lapsehooldus toetus -50 latti kuus Riiklik peretoetus- iga laps 8 latti kuus kuni 18.a Riiklik sotsiaaltoetus-45 latti kuus. Inv.75latti kuus Läti iseseisvuse eest hukkunute laste toetus 90l/kuus Matusetoetus-45 latti ja inv. 75 latti 1x kord. Riiklik toetus tsöliaakia haigetele lastele.75 latti kuus Puudega laste toetus 150 latti kuus. Keskmine palk 440 latti 2.Läti tööturupoliitika Riiklik Sotsiaalkindlustus Agentuur Riiklik asutus , mis allub Riigi Sotsiaalministeeriumile. Realiseerib ja organiseerib riikliku juhtimist sotsaalkindlustuse ja sotsiaalteenindamise korraldamist riigis. 1,5% sotsiaal maksust,mis moodustab 35% töötasust, kulub töötuskindlustusele. 3,4% riigisotsiaaleelarvest on ettenähtud töötuabirahaks. 2012 a töötute arv langeb August 11,3 % 114,7 tuhat Oktoober 10,9 % 107,7 tuhat
võtta pension osaliselt välja või peatada pensioni maksmine. Mulle meeldib teine variant rohkem. Pensioniealisel inimesel võiks olla võimalus valida, millal ta töölt kõrvale jääda soovib ja juhul kui ta tööl edasi käib, siis saab ta oma väljateenitud pensioniosakud hiljem kätte ning nendele võiksid lisanduda protsendid. Paljud pensionieale lähenevad ja pensioniealised on valmis töötamist jätkama. Selleks on vaja luua sobiv tööturupoliitika. Vanemaealistele tuleb võimaldada enam osaajalist ja ajutist tööhõivet. Oluline on elukestev õpe, mis suurendab vanemaealiste konkurentsivõimet ja toetab neid oskuste ja teadmiste säilitamisel ning arendamisel. Vanemate töötajate plussideks on sageli: tarkus, mõistmise sügavus ja avarus, erialased teadmised ja kogemused, sotsiaalne kogemus, täpsus, hea töödistsipliin, väike tööõnnetuste arv. Neid positiivseid aspekte tuleb kasutada
Sotsiaalne kaasatus (ühiskonna kihistus on vähenenud, kvaliteetne tervishoid kõigile kättesaadav), regionaalne tasakaal (regionaalsed erinevused vähenevad), tugev kodanikuühiskond. Regionaalne tasakaalustatus (tööpuuduse tase üheski regioonis ei ületa 8%), tugev kodanikuühiskond (kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL-riikide keskmisel tasemel). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: sihipärane eelarvepoliitika, tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika, haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine. Ökoloogiline tasakaal loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamise. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine, keskkonnakasutuse väärtushinnangud lähtuvad eelkõige ökoloogiliselt tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise vajadusest
Tööpuudusega kaasnev sotsiaalne kahju on arvamatu. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid. Ühelt poolt jääb saamata ka tulu ja sotsiaalmaks. Teisalt väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika poliitika, mis püüab tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Hõivepoliitika jaguneb: Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Aktiivne tööpoliitika riik püüab tööpuudust ennetada, kasutades mitmeid võimalusi, nagu uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluse pakkumine. Töötu abiraha rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Lisaks sellele on enamikus arenenud maades olemas ka töötuskindlustussüsteem. Seda saavad need
Asutati pärast IIMS, liikemeteks ainult IMF-i kuuluvad riigid. IBRD ülesandeks liikmesmaade majandusarengu toetamine mitmesuguste rahvusvaheliste investeerimisprogrammide kaudu. Hõivepoliitika · Täistööhõive (madal tööpuudus) on iga valitsuse prioriteet. Valitsuse sellesuunalist poliitikat nim hõivepoliitikaks. Vastavalt rakendatud meetmetele jaguneb see passiivseks ja aktiivseks · Passiivne tööturupoliitika on suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Levinuim meede on töötu abiraha (praegu 1000 EEK), mida makstakse 1-1,5 aastat. · Aktiivse tööturupoliitika abil püütakse tööpuudust ennetada ergutades ettevõtlust (uute töökohtade loomine) või ümberõppevõimaluste pakkumine. Sotsiaalpoliitika · Sotsiaal- ja hariduspoliitika on tänapäeva heaoluriigi tähtsamad valdkonnad. Kõige enam kulutavad riigid tervishoiule, vanaduspensionidele ja haridusele. (igale
Tööpuudust põhjustab täistööhõive, s.o olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele, siis võib leiduda küll vabu töökohti, kuid tööotsija ei saa neid vastu võtta. Hõivepoliitika- töötusest põhjustatud maj. ja sots. pingete tekkimise vältimine vähendades tööpuudust ja suurendades tööhõivet Passiivne tööturupoliitika- riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, levinuim meede on töötu abiraha Töötu abiraha- rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Tavaliselt ei maksta seda rohkem kui aasta-poolteist. Aktiivne tööpoliitika- sel puhul üritab riik tööpuudust ennetada, luues uusi töökohti või pakkudes ümberõppevõimalusi EL-i HÕIVEPOLIITIKA IV SAMMAST 1) Uus ettevõtluskultuur 2) Töölerakendamise uus kultuur
· Rändepoliitika · Sündide arvu mõjutamine · Regionaalpoliitika 2) Sotsiaalpoliitika: · Pensionipoliitika · Hariduspoliitika · Toimetulekupoliitika · Meetmed puuetega inimestele 3) Ühised: · Tervishoid · Perepoliitika · Integratsioonipoliitika · Eluasemepoliitika · Tööturupoliitika Linnastumine tööstus- ja infoühiskonnas * Industriaalühiskonnas algas kiire linnastumine, vajati tööstusesse tööjõudu. Maal vajati tööjõudu vähem. I periood 18.-19. saj. Kiiresti kasvasid vanad linnad ning tekkis juurde palju uusi linnu. Kujunesid välja esimesed miljonilinnas (Euroopas Pariis ja London) II periood 20. saj esimene pool. Linnastumise tempo aeglustus, uusi linnu tekkis vähe, kasvasid suurlinnad
müra Rahvastikupoliitika · Rändepoliitika · Regionaalpoliitika · Sündide arvu mõjutamine (perepoliitika) · Sotsiaalpoliitika a) pensionipoliitika b) hariduspoliitika c) toimetulekupoliitika (toetused) d) erivajadustega inimeste toetused Ühisosa a) tervishoid b) perepoliitika c) integratsioon d) eluasemepoliitika e) tööturupoliitika Rahvastik arengumaades KAVA 1. Demograafilise ülemineku etapid (traditsiooniline, demograafiline plahvatus, vananemine) 2. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid (nimetada) 3. Haridustase ja hõive (kus töötavad jne) 4. Ränne (ülekaalus sisse- või väljaränne, suund ja põhjused) 5. Linnastumine (1. ja 2. etapp, iseloomulikud põhjused, probleemid, linnad, marginaalne rahvastik) Rahvastik arenenud riikides KAVA 1
neile sobiv majandustegevus ning piisavalt tugev infrastruktuur, vähendatakse indiviidide ja perede majanduslikku ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust. Oluliseks eesmärkide saavutamise vahendiks on tulupoliitika, mille kujundamisel lähtutakse võrdsete võimaluste ideoloogiast, kuid mida täiendatakse ümberjaotamise põhimõttega selliselt, et Gini koefitsient Eestis jõuaks EL keskmisele tasemele ja alla vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal väheneks. Tööturupoliitika. Tööturupoliitikas on põhirõhk suunatud senistelt passiivsetelt meetmetelt aktiivsetele (ümberõppe ja tööturule tagasipöördumise soodustamine), tööturupoliitikale suunatakse eelarvest vahendeid EL keskmisel tasemel. Haridussüsteemi arendamisel lähtutakse tööturunõudluse ja haridussüsteemi vastavuse põhimõttest, välja kujundatakse elukestva õppe süsteem. Sotsiaalpoliitika. Tõrjutud ja halvemini toimetulevatele sotsiaalsetele rühmadele on loodud toimivad tugisüsteemid,
ning eesmärgid. Viimasteks on demokraatia, vabadus ja võrdsed võimalused kõigil. Ka kuuluvustunne ja ühine identiteet, sallivus ning lugupidamine teiste inimeste ja kultuuride vastu. Ühiskond saab sotsiaalselt sidus olla kui rahvas usaldab riiki , käitub seadusekuulekalt ning osaleb kodanikeühenduste koostöös. Nende eesmärkide saavutamise põhimehhanismid oleks sihipärane eelarvepoliitika, tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika ning haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine. · Ökoloogiline tasakaal- üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutamisse. Keskkonnakaitse põhifunktsioon on loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu ja saastumise vähenemise ning loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamise.
tööalane koolitus: ümber- ja täiendõpe o Uued töövõimalused teenindussektoris (eeskätt naiste tööhõive tõstmiseks) Amsterdami leping (1997) sotsiaalprotokolli küsimused Kvalifitseeritud häälteenamus · Töökeskkonna täiustamine, töötingimused · Töötajate informeerimine ja konsulteerimine · Meeste ja naiste võrdsed võimalused tööturul ja tööturualases kohtlemises · Töötute integratsiooni toetamine tööturule (laialulatuslikud tööturupoliitika meetmed ja tööturukoolituse programmid) Amsterdami leping (1997) sotsiaalprotokolli küsimused Ühehäälsuse nõue · Sotsiaalkindlustus, töötajate sotsiaalne kaitse · Töötajate kaitse töölepingu lõppemisel · Töövõtjate (a/ü) esindatus ning kollektiivne huvide kaitse · EL territooriumil viibivate kolmandate riikide kodanike töötingimused · Riikide rahaline panus uute töökohtade loomisesse Amsterdami leping 1997
tööd. Töötuse kulud :Otsene kulu-SKP vähenemine. Kaudsed kulud: 1.Alahõive e koolituse kaotsiminek 2. Väiksem tööjõu mobiilsus 3. Sotsiaalne kulu 4. Osalise koormusega töö kasv. Töötaoleku voorused Vaba aeg Otsimise aeg Palganõudluse alanemine Tööturu poliitika Aktiivne tööpoliitika 1. Uute töökohtade loomine 2. Täiend – ja ümberõpe 3.Hädaabitööd Tööturuprogrammid Passiivne tööturupoliitika 1. Töötu abiraha 2. Stipendiumid 6) Reservatsioonipalk Kui inimene kaotab töö, siis hakkab ta tavaliselt uut töökohta otsima. Selleks tuleb tal teha mitmeid valikuid. Ta peab näiteks otsustama, kuidas tööd otsida, kui intensiivselt seda teha ja milline on madalaim palk, mille eest ta on nõus tööle asuma. Sellist palka nimetatakse reservatsioonipalgaks. Nii töö otsimise meetodid ja intensiivsus kui ka
AÜEP-2 EESTI TÖÖTUKASSA Essee Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Valisin kodutöö teemaks Eesti töötukassa. Kuna olen olnud töötukassas arvel ja saan jagada oma kogemusi sellest. Seoses sellega tekkiski huvi valida just see haldusorganisatsioon. Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) on töötuskindlustuse seaduse alusel moodustatud avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärgiks on tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustuse korraldamine. Töötukassa tegutseb töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste-ja toetuste seaduse, põhikirja ja muude õigusaktide alusel. Vahendid oma ülesannete täitmiseks saab töötukassa töötajate ja tööandja poolt tasutud töötuskindlustusmaksetest, riigieelarve eraldistest ja muudest tuludest. (Töötukassa... 2012) 3 1. Kas eelarve, raamatupidamine ja kontroll on läbipaistev ja kuluefektiivne?
- millele eelarveraha kulub - riiklikud toetused - kohalikud toetused 6) Raha ja pangandus - Mõiste: deebetkäive, kreeditkäive, hoiuarve, intress, aktsia, deebetkaart, krediitkaart. - raharinglus - väärtpaberid 7) Eesti majandusliku arengu võimalused - Eesti valitsuse majandus- ja maksupoliitika - innovatsioon 8) Eesti tööturg ja tööturupoliitika 7. Indiviid ja majandus 1) Rikkus ja vaesus (õpik lk 145-151, TV ül 120-123) - mõisted: sisemajanduse koguprodukt, inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, ostujõud, tarbijahinna indeks, toimetulekuressurss, absoluutne vaesus, sotsiaalne tõrjutus, leibkond, vaesuspiir, toimetulekutoetus, elustandard. - Üksikisiku majandusliku olukorra mõjutajad
Kuulub sunnitud töötuse alla, tema pikkus sõltub majanduslanguse kestusest. Sellist töötust ei esine majanduse stabiilse arengu perioodil. Töötuse loomulik määr on töötuse minimaalne tase, mis võrdub siirde ja struktuurse töötuse määra summaga. Okuni seadus kajastab töötuse määra ja SKP kasvu vahelist seost. Okuni arvates toob töötusemäära kasv ühe protsendi võrra kaasa reaalse SKP vähenemise 2,5 % võrra. Tööturupoliitika Tööturupoliitika eesmärk on eelkõige vähendada pikaajalist töötust. Aktiivne tööturupoliitika võimaldab luua uusi töökohti, korraldada töötute ümberõpet, suurendada töötute geograafilist ja ametialast mobiilsust. Passiivne tööturupoliitika võimaldab anda töötutele sotsiaalseid garantiisid ja kindlustada nende minimaalne materiaalne toimetulek.
Rahvastiku vähenemine ja vananemine (Eurostat'i prognoos 2050) · Rahvastiku vähenemine ja vananemine on eriti tuntav KIE-s Läti 2 319 1 865 -19,6% Eesti 1 351 1 121 -17,0% Leedu 3 446 2 868 -16,8% Tsehhi 10 211 8 848 -13,4% Poola 38 191 33 487 -12,3% 2004.a. 4 tööealise inimese kohta 1 üle 65-aastane 2050.a. - 2 tööealise inimese kohta 1 üle 65-aastane Üle 80-aastaste arv kolmekordistub Tööturupoliitika · Tööturg areen, kus töötajad müüvad oma tööjõudu ja tööandjad ostavad seda · Tööturupoliitika aktiivne ja passiivne · Aktiivne eesmärgiks on tööhõive suurendamine aktiivsete tööpoliitika meetmete toel (tööturukoolitus jms.) · Passiivne töötuse tagajärgede leevendamine sotsiaalsete tagatiste toel (töötutoetused,töötuskindlustushüvitised) Tööturu käsitlusi · Makroökonoomika majanduse areng ja tööhõiveprobleemid
sisemine tööturg (ettevõtte tasand) teisene (sekundaarne) tööturg (turg; kus vahendatakse madalapalgalisi; ebastabiilseid jms. töökohti) Aktiivsuse määr – tööjõud : tööealine rahvastik Tööhõive määr – hõivatud : tööealine rahvastik Töötuse määr – töötud : töötajad + töötud Täielik hõive – töötus kuni 2% Optimaalne hõive – töötus kuni 5-6% Kriitiline hõive – töötus üle 10% Tööpoliitika ja tööturupoliitika Tööpoliitika o -riigi poolt tööandjate ja töövõtjate vaheliseks suhtlemiseks sätestatud reeglid (seadused) o -ettevõttesisesed otsused töökohtade, palga, puhkuse, töökorralduse jms. kohta Tööhõivepoliitika – töökohtade loomisele, säilitamisele, arendamisele suunatud regulatsioonid ja tegevused Tööturupoliitika – tööturul toimuvate protsesside reguleerimine ja suunamine ühiskonnale soovitud suunas
Tööpuudusega kaasnev sotsiaalne kahju on arvamatu. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid. Ühelt poolt jääb saamata ka tulu ja sotsiaalmaks. Teisalt väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika poliitika, mis püüab tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Hõivepoliitika jaguneb: Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Aktiivne tööpoliitika riik püüab tööpuudust ennetada, kasutades mitmeid võimalusi, nagu uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluse pakkumine. Töötu abiraha rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Lisaks sellele on enamikus arenenud maades olemas ka töötuskindlustussüsteem. Seda saavad need
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp TÖÖTURUPOLIITIKA PUUDEGA INIMESTE KAASAMINE TÖÖTURULE Õppejõud: Elmo Medar Mõdriku 2008 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.PUUETEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE............................................................................4 1.1 Eesti lähtesituatsioon ja peamised arengud................................................................5 2. TÖÖHÕIVE JA SELLE KOOLITUSE AKTIVISEERIMINE.......................................7 2.1 Sotsiaalne rehabilitatsioon..........................................................
minetanud lootuse, et palk võiks üldse lähiaastail tõusta, kartes, et tööandja ei kaaluks mingil juhul palkade tõstmist. 10 1.7.KOKKUVÕTE. See siis on lühike ülevaade teemast töötusest Eestis ja selle tagajärgedest meie ühiskonnale.Loodan ,et ei ole kirjeldanud olukorda väga mustades värvides.Lisan ka lõppu viited ning kasutatud kirjanduse.On ka tabel. TÄNAN TÄHELEPANU EEST! 1.8.VIIDATUD ALLIKAD. Venesaar,U.,Maldre,R(2001) Noored Eesti tööturul ja tööturupoliitika.9.teadus-ja koolituskonverentsi artikkel ,Tallinn. Eamets,R.(2003) Kui tõsine probleem on Eestis noorte töötus! Postimees.27.august. www.EUROSTAT.com interneti statistika www.stat.ee. Levitas,Ruth(2003) The Idea of Social Exlusion.Human Resources Development Canada. 11 1.9.VALEM. Lisan ka valemi,kus: A-sotsiaalne tõrjutus B-sotsiaalne kaasatus C-Tööturg. 12
2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sotisaalpoliitika on vajalik, sest ühiskonnas on palju sotisaalseid konflikte. Sotsiaalprobleem on elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut. Näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive,
Sotsiaalselt sidus ühiskond. Sotsiaalne kaasatus (ühiskonna kihistus on vähenenud, kvaliteetne tervishoid kõigile kättesaadav), regionaalne tasakaal (regionaalsed erinevused vähenevad), tugev kodanikuühiskond. Regionaalne tasakaalustatus (tööpuuduse tase üheski regioonis ei ületa 8%), tugev kodanikuühiskond (kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL-riikide keskmisel tasemel). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: sihipärane eelarvepoliitika, tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika, haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine. Ökoloogiline tasakaal loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamise. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine, keskkonnakasutuse väärtushinnangud lähtuvad eelkõige ökoloogiliselt tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise vajadusest
e-oskuste arendamise integreerimine õppekavadesse 11 Tööjõu kättesaadavust mõjutab olulisel määral ka tänane struktuurne tööpuudus. Ühelt poolt on ettevõtjate probleem kvalifitseeritud tööjõu puudumine, teisalt on täna märkimisväärne hulk inimesi tööturul hõivamata. Seetõttu on meie ootus ka Sotsiaalministeeriumi eestveetavale töövaldkonna poliitikale, et aktiivse tööturupoliitika abil (vajadusel koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga) naaseks tööjõuturule rohkem ettevõtete jaoks vajalike oskustega töötajaid. Produktiivsuse tagamisel on oluline ka rahvastiku tervisestaatus, millele keskendub Sotsiaalministeeriumi juhitav „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“. Töövaldkonna poliitikat täiendab omakorda infoühiskonna arengukava 2014-2020, mille raames pööratakse tähelepanu ka
Varjatud tööpuudus on töötuse liik, mida ametlikus statistikas ei kajastata. Varjatud tööpuuduse puhul on osa inimesi alahõivatud, töötavad osalise tööajaga, kuigi nad sooviksid töötada täiskohaga. Täiskohaga töötamine pole võimalik tööturul kujunenud olukorra tõttu (ettevõttel pole piisavalt tellimusi, napib toorainet). Siia alla kuulub ka niiöelda mustalt töötamine. Tööpoliitika Tööpoliitikat saab jaotada: - Aktiivseks - Passiivseks Aktiivne tööturupoliitika kaudu püütakse tööpuuduse tekkimise põhjuseid ennetada, selleks: uute töökohtade loomine ettevõtluse soodustamine madalate maksude, ettevõtjate koolituse toetamise ning ettevõlust toetava infrastruktuuri loomise abil; täiend- ja ümberõpe toetatakse inimeste oskuste taseme tõstmist; hädaabitööd töömahukad ja vähest kvalifikatsiooni nõudvad ühiskondlikud tööd;
Lastele mõeldud sotsiaalteenused........................................................................................16 16.Probleemid lastekaitsealase töö korraldamisel.....................................................................16 Probleemid lastekaitse süsteemis..........................................................................................17 17.Laste ja perede arengukava 2012-2020 eesmärgid ja põhimõtted.......................................19 18.Eesti riigi tööturupoliitika (programm 2011-2015)..............................................................20 19.Sotsiaalne turvalisus, puuetega inimeste elukvaliteedi parandamine (programm 2011-2015) ...................................................................................................................................................21 1 20
2007 oli see arv 2567 ning 2008. aastal esimese kolme kvartaliga oli nimetatud hüvitist saanud 3854 inimest. Eesti Panga prognoosi järgi jõuab töötus 2009. Aasta keskmise näitajana 7%-ni, negatiivsemate arengute korral võib töötus ka tõusta 910 protsendini. Seega võib prognoosida lähiaastatel majanduskonjunktuurist tingitud töötuse kasvu ja sellest tulenevalt muutub veelgi olulisemaks teemaks inimeste sotsiaalne kaitse, aktiivsete tööturupoliitika meetmete efektiivsus ning töötajate täienduskoolituse temaatika. Samas ei tohiks tööturg minetada oma paindlikkust, sest täna oleme me olukorras, kus eelarvepoliitika on Eestis pigem tsükliline, võimendades majandusliku kasvu perioodidel kasvufaasi ning süvendades languse tingimustes langust. 1.6. Arengusuunad tööturul Prognoosi kohaselt iseloomustab Eesti majandust lähitulevikus keeruline seis, mistõttu
olukorrast tööturul madalamast tööhõivest, suuremast töötuse määrast, haridusest ja keeleoskusest. Lihttööd on sel juhul kergem leida kui kõrgemal positsioonil tööd (Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei). Paratamatult on vähemusrahvuste, eriti venelaste seis tööturul oluliselt kehvem, kui eestlaste oma. Nende vajakajäämiste likvideerimiseks oleks vajalik ümber kujundada kogu haridus- ja tööturupoliitika, et vene vähemuse stardipositsioon tööturule ei erineks nii palju eestlaste omast. Kindlasti tuleks tegeleda ka diskrimineerimisega, sest iganenud stereotüübid mõjutavad siiani vene vähemuse olukorda tööturul. Kui need tegurid oleks võimalik ümber korraldada, siis saaksime alles rääkida sellest, et venelane on eestlasega tööturul samas positsioonis. 5. Sotsiaalse ja majandusliku integratsiooni hetkeolukord
tööharjumusi,mistõttu ta võib kaotada oma senised oskused ja teadmised ning tal on raskem uuesti tööd leida.Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused.Tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu,mida ta saaks,kui need inimesed töötaksid.Töötusest põhjustatud maj ja sots pingete tekkimise vältimiseks püütakse tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada.Valitsuse sellesuunalist poliitikat tuntakse hõivepoliitikana.Passiivse tööturupoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega,st et abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele.Töötu abiraha on rahaline toetus,mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse.Aktiivse tööpoliitika korral püüab riik tööpuudust ennetada,kasutades selleks mitmeid võimalusi,nagu uute töökohtade loomine v ümberkõppevõimaluse pakkumine.EL hõivepol 4 sammast-1)Uue ettevõtluskultuuri rajamise eesmärgiks on soodustada
Kulud: 3 kõige kulukamat valdkond sotsiaalvaldkond, tervishoid, haridus ja teadus 30. Depressioon ehk majanduslangus kogutoodang langeb, töötus kasvab märkimisväärselt Majanduse ülekuumenemine põhjustatud liigsest nõudlusest, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu 31. Aktiivne tööpoliitika riik püüab tööpuudust ennetada; uute töökohtade loomine, ümberõppevõimaluse pakkumine Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega; abirahad jms. 32. Tööpuuduse põhjused: Struktuurne tööpuudus töötajate haridus ja kvalifikatsiooni tase ei vasta majanduse nõudmistele. Regionaalne teatud regioonis näiteks suletakse mingi suurtööandja; Hooajaline teatud ajal on rohkem tööd, nt. põllumajanduses soojal ajal Tsükliline põhjustatud majanduse muutusest (majandustõus tööpuudus väike, langus
· Ametiühingud püüavad kaitsta oma liikmete huve ja õigusi. · Tööandjate ühendused ettevõtluskeskkonna parandamine ja ettevõtluse soodustamine. · Sotsiaaldialoog tööandjate ja töötajate esindamine on protsess, kus kahel osapoolel on võimalik informatsiooni vahetada ja kokkuleppeid sõlmida. Tööturg, palk keskkond jne. · Sotsiaaldialoog toimub tavaliselt mitmetel tasanditel: ettevõtte tasand, majandusharu või kutseala tasand, riigi tasand. · Tööturupoliitika: uus ettevõtlus, tulemuslik rakendumine, uuendustega kohanemine, võrdsed võimalused. · Struktuurne töötus kui tööjõukvaliteet ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega. · Erimeelsusi tööandjate ja töötajate vahel lahendab Riiklik lepitaja ja Tööinspektsioon. XI PEATÜKK: KONKURENTS · Konkurents võitlus piiratud ressurside nimel. Kus ühes on võitjad ja teised kaotajad. Konkurentsis on kaks või rohkem osalejaid.
käsitlemisele. Teises peatükis uurin tööpoliitikat üldise tööpuuduse vähendamiseks Eestis ja Euroopas ning viimaseks väike ülevaade noorte tööpuuduse leevendamiseks välja töötatud programmidest ning meetmetest Eestis. 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas esindavad nad tõsiste probleemidega gruppi. Võrreldes täiskasvanutega on noorte töötuks jäämine kaks korda tõenäolisem. Väga tihti on noorte potentsiaal täiel määral realiseerimata, kuna nende ligipääs neid motiveerivale ja huvitavale tööle on piiratud (Schlümmer jt, 2006). Massiline arv pikaaegseid töötuid noori peaks olema hoiatuseks kõikidele ühiskonnagruppidele erinevates riikides, sest kvalifitseeritud tööjõud on igale riigile
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus 12. Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused puuetega inimeste teenuste arendamisel (SHS) 13. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded eakate teenuste arendamisel (SHS) 14. Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused lastekaitse alase tegevuse korraldamisel 15. Lastele mõeldud sotsiaalteenused 16. Probleemid lastekaitsealase töö korraldamisel 17. Laste ja perede arengukava 2012-2020 eesmärgid ja põhimõtted 18. Eesti riigi tööturupoliitika (programm 2011-2015) 19. Sotsiaalne turvalisus, puuetega inimeste elukvaliteedi parandamine (programm 2011- 2015) 20. Eeskujuliku tervisekäitumise põhimõtted (programm 2011-2015, RTA jm) 21. Eesti hariduspoliitika eesmärgid (programm 2011-2015)
annaabi.ee 
