LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 (2)

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED
VM, LK, LV, ER
Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga . Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1.
1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid : 1) Cl. Gastropoda – Teod (Kõhtjalgsed)
2) Cl. Bivalvia – Karbid
3) Cl. Cephalopoda – Peajalgsed
2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale .
3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed .
4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d
5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops
6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all.
7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis:
1) Kiritigu e. Arianta arbustorum
2) põldnälkjas e. Agriolimax agrestis
8.Viinamäeteo tõid Eestisse munkad eesmärgiga paastuaja toiduks.
9. Ilma kojata tigusid nimetatakse nälkjateks
10. Nimeta Eestis elavaid kojata tigusid 1) põldnälkjas e. Agriolimax agrestis
2) Limax cinereo-niger – must seatigu
3) Limax maximus – suur seatigu
11. Viinamäetigude kopulatsioonile eelneb 2-tunnine armumäng, mille vältel isastigu torkab emasteo
erutamiseks tema kehasse lubiainest armunoole. õige
12. Teadlaste arvates saab tigude eluiga pikendada, kui hoida neid teistest tigudest
eraldi – jäävad ära äärmuseni kurnavad armumängud
13. Karbid elavad meres ja magevees
14. Karpide keha jaguneb kereks ja jalaks
15. Karbid on röövtoidulised loomad, ründavad väikseid veeloomi ja nende vastseid - õige
16. Karbid toituvad vee filtreerimise teel, toit jääb kinni lõpustesse, kust suunatakse suulappidega suhu .
õige
17. Isaskarbi seemnerakud ujuvad vees emaskarbini, sisenevad sissevoolusifoonist ja viljastavad emaskarbi
munarakud mantliõõnes - vale
18. Karbid on lahksugulised
19. Et kompenseerida munade ja noorte karpide massilist hukkumist, on karpidel vastav kohastumine:
emasloom produtseerib tohutul hulgal mune; olenevalt liigist sadu tuhandeid kuni miljoneid .
20. Magevee karbid elavad oma vastseeas kalade välisparasiitidena - õige
21. Mõnedel karpidel on olemas valgust ja varju eristavad silmad õige
22. Inimtoiduks on järgmised karbid:

austrid – Ostrea sp.

kammkarbid – Pecten sp.

rõõneskarp – Tridacna maxima

rannakarp – Mytilus edulis

südakarp – Cardium edule
23. Maailma suurim karp on rõõneskarp – Tridacna maxima elab soojades meredes, korallriffidel
24. Pärleid on võimelised kasvatama järgmised karbid 1) Pinctada sp. – pärlikarp
2) Margaritana margaritifera – ebapärlikarp
25. Inimesele kahjulik karp on Teredo navalis – laevaoherdi kahjustab veesiseseid puitehitisi, uuristab neisse käike
26. Austrite eluviis erineb paljude teiste karpide eluviisist, sest nad kinnituvad alumise karbipoolmega veealustele kividele või esemetele - kasvavad substraadiga kokku
27. Rõõneskarpe on väga erinevaid värve, nende värvus sõltub neid kaetatuva korallide ja vetikate värvusest.
28. Peajalgsete keha jaguneb peaks ja kereks
29. Kõikidel peajalgsetel on peas mitu kombitsat õige
30. Peajalgsed elavad meres
31. Koda puudub kõikidel peajalgsetel vale
32. Peajalgsed ujuvad tagaots ees
33. Seepiatel on uimed keha külgedel
34. Kõik peajalgsed on röövloomad õige
35. Tindikalaks nimetatakse Sepia officinalis – seepia
36. Missugusel peajalgsel on väliskoda? O. Nautiloidea – laevukesed birgit
37. Missugusel peajalgsel on kõige rohkem kombitsaid? O. Nautiloidea – laevukesed birgit
38. Missugused peajalgsed on kõige kiiremad ujujad? SbO. Oegopsida – kalmaarilised
39. Missugused peajalgsed on võimelised lendama? 1) lendkalmaar – Stenoteuthis sp.,
2) Todarodes pacificus – Jaapani lendkalmaar
40. Kalmaarid kuuluvad seltsi decapoda
41. Peajalgsed erinevad oma kehaehituse ja käitumise poolest teistest limustest üsna oluliselt. Miks
paigutatakse nad limuste hõimkonda?
42. Kõige suurem kalmaar on Architeuthis sp. – hiidkalmaar, tema pikkus on kuni 19 m
43. Peajalgsete veri värvub õhu käes siniseks
44. Peajalgsed elavad ainult troopilistes meredes vale
45. Octopus vulgaris võib kasvada kuni 3 m pikkuseks
46. Octopus vulgaris on inimestele lemmikloomaks, toiduks
47. Harilik kaheksajalg näeb oma suurte, ehituselt imetaja silma sarnaste silmadega väga hästi
48. Kaheksahaarmelistel on kombitsad saagi haaramiseks; haistmiseks ja maitsmiseks; abiks ujumisel; kõndimiseks mööda merepõhja. A c d e
49. Ärritudes muutuvad hiidkalmaar ja harilik kaheksajalg punaseks
50. Lülijalgsete keha on kaetud kitiinist (mõnel lisaks Ca soolad ) välisskeletiga, mis ei veni kasvades
suuremaks . Sellepärast peavad lülijalgsed kasvamiseks kestuma
51. Keldrikakand kuulub ülemvähkide hulka
52. Kümnejalalised vähid elavad meres; (magevees. HEINO)
53. Astacus astacus kõnnib tagurpidi - vale
54. Kuidas eristada isast jõevähki emasest?
– emastel tagakeha laiem kui pearindmik , pikkus kuni 12 cm
– isastel tagakeha kitsam kui pearindmik, pikkus kuni 16 cm tagakeha esimesel lülil torujad sigimiselundid
55. Miks värvuvad kõik vähid keetmisel punaseks? keedetud vähk on punane, sest kõrgel temperatuuril valk – pigment kompleks laguneb ja astaksantiin vabaneb
56. Ülemvähkide eritusava on peas, tagatundlate juures
57. Valdav enamus ülemvähke hingavad lõpustega.
58. Kõige suurem krabi Macrocheira kaempferi – jaapani hiidkrabi elab Vaikse ookeani põhjas Jaapani lähedal. Tema jalgade siruulatus on 4 m
59. Missugune krabi elab maismaal? Ocypode quadrata – harilik ruutkrabi
60. Missugusel kümnejalalisel ülemvähil puuduvad sõrad? Palinurus elephas – Euroopa langust
61. Emane jõevähk kaitseb oma järglasi: kannab mune ja koorunud vähikesi oma tagakeha all õige
62. Missugusi jõevähke on keelatud püüda? 1) alla 10 cm pikkusi vähke
2) mune kandvaid emaseid
63. Kõige suurem vähk homaarlaste sugukonnast on Homarus americanus – ameerika homaar , kehapikkus kuni 60 cm
64. Krabilistel tagakeha on taandarenenud ja kõverdunud suure rindmiku alla
65. Mille poolest vähkide tundlad erinevad teiste lülijalgsete tundlatest? Vähkidel on kaks paari tundlaid, teistel ainult 1 paar.
66. Enamus suurtest vähkidest on röövloomad või raipesööjad õige
67. Nimeta kümnejalalisi vähke, kes elavad Läänemeres. 1) hiina villkäppkrabi
2) läänemere krevett
3) põhjamere garneel
68. Kakandilised elavad maismaal; meres; magevees
69. Kakandilistel on lüliline keha; keha dorsoventraalselt lamenenud
70. Eesti suurim kakandiline on Saduria entomon – merikilk, elab Läänemeres
71. Maismaal elavad kakandilised hingavad lõpustega
72. Vesikakand kasvatab kaotatud jala asemele uue jala õige
73. Kuidas eristada keldrikakandit mullakakandist? Mullakakand erineb keldrikakandist seljakilbikeste kuju ja viimase lüli poolest
74. Kakandite hulgas on liike, mis on inimtoiduks õige
75. Kõige suurem kakand on Bathynomus giganteus – harilik hiidkakand, elab Vaikses ookeanis:
Austraalia ja Kagu- Aasia vetes; Atlandi ookeanis: Kariibi meres 170 – 2140 m sügavusel
76. Kirpvähilised elavad magevees, meres
77. Jõe kirpvähi keha on dorsoventraalselt lamenenud vale
78. Kirpvähilised on kalade toiduks
79. Alamvähkide hulka kuuluvad seltsid 1) O. Copepoda – aerjalgsed
2) O. Branchiopoda – lõpusjalgsed
80.Aerjalgsed ja lõpusjalgsed vähid on kalade toiduks, ülemvähkide toiduks
81.Aerjalgsete vähkide keha jaguneb kokkukasvanud pearindmikuks ja tagakehaks
82. Aerjalgsetel vähkidel on 1 silm
83. Alamate vähkide suurus on 0,4 - 1,3 mm
84. Laiussi vaheperemees on Mesocyclops sp.
85.Vesikirbud toituvad vett filtreerides vetikatest, laguainest ja ainuraksetest
86. Ämblikulaadsetel on 8 jalga ja 2 paari suiseid
87. Ämblikulaadsete keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks
88. Enamus ämblikulaadseid on röövtoidulised õige
89. Kõikidel ämblikulaadsetel on emased suuremad, isased väiksemad vale
90. Ämblikulaadsete klassi kuuluvad seltsid:

O. Araneae – ämblikulised

O. Opiliones – koibikulised

O. Scorpiones – skorpionilised

O. Acarina – lestalised
91. Kõik ämblikulised koovad saagi püüdmiseks võrgu vale
92. Harilik ristämblik hingab kopsudega, trahheedega
93. Ämblikuliste seedimine on kehaväline õige
94. Missuguse ämblikulise hammustus võib olla inimesele surmav ? 1) Latrodectes mactans – karakurt “must lesk ”
95. Missuguste ämblikuliste hammustus võib olla hobusele surmav? 1) Latrodectes mactans – karakurt “must lesk”
2) Lycosa tarantula – tarantel
96. Maailma suurim ämblikuline on Avicularia avicularia – suur linnutapik emase pikkus kuni 18 cm
97. Kuidas eristada koibikut ämblikust? Koibikus on väike ovaalne lülistumata keha üheosaline, ei jagune pearindmikuks ja tagakehaks, toitub väikestestest taimedest, väikestest putukatest
98. Koibikud ei koo võrku, on inimesele kasulikud
99. Kus skorpionilised elavad? Kõrbes, lähistroopikas ja troopikas
100. Kuidas tapab skorpion saagi? Mürgiastel lüüakse üle pea ohvrisse, surmatakse ohver,
rebitakse sõrgade ja astlaga tükkideks ning süüakse ära
101. Kõikide skorpioniliste mürgiastla piste on inimesele surmav vale
102. Nimeta inimesele eluohtlikke skopioneid: 1 Centruroides sculpturatus
2 Leiurus quinquestriatus
103. Enamus skorpione sünnitavad elusaid poegi
104. Skorpionite emasloomad hoolitsevad väikeste poegade eest
105. Maailma suurim skorpion on Hadogenes troglodytes – aafrika kaljuskorpion elab Aafrikas tema pikkus on 21 cm
106. Puugid kuuluvad ämblikulaadsete klassi, lesteliste seltsi.
107. Võsapuuk on üks väiksemaid lestalisi: vale
108. Miks ei ole inimese naha sisse imenud võsapuugi kiirest eemaldamisest kasu puukentsefaliidi vältimiseks
ja on kasu puukborrelioosi vältimiseks? puukentsefaliiti tekitab RNA viirus TBE (tick borne encefalitis),
kuid puukborrelioosi tekitab bakter poprositj spisatj
109. Inimesel põhjustab sügelisi süüdiklest
110. Kuulmelest on parasiit koera kõrvas, kassi kõrvas
111. Hulkjalgsed elavad maismaal
112. Sadajalgsete emasloomad kaitsevad järglasi
113. Sadajalgsed on röövloomad
114. Mitu jalga on sadajalgsete alamklassi kuuluval harilikul kivihargil? 30 jalga – 15 paari
115. Kus võib näha Eesti sadajalgset harilikku kiviharki? Maapinnal metsas, niidul , lehekõdus,
linnas niisketes paikades ja majade vundamentide ääres
116. Nimeta sadajalgseid, kelle hammustus kutsub inimesel esile valu ja paistetuse Scolopendra gigantea – hiidskolopender
117. Mõned sadajalgsed on inimtoiduks
118. Kirjelda hiidskolopendri menüüd: jahivad mitmesuguseid selgrootuid : rõngusse, putukaid, ämblikke, ründab ka linde, sisalikke ja pisiimetajaid
119. Tuhatjalgsetel on 1000 jalga vale
120. Kui palju jalgu on tuhatjalgsel kõige rohkem loendatud? 375 paari = 750 jalga
Selle tuhatjalgse pikkus on ligikaudu 3 cm
121. Suured Aafrika tuhatjalgsed on toiduks inimestele
122. Tuhatjalgsete emasloomad kaitsevad oma järglasi vale
123. Tuhatjalgsed on taimtoidulised
124. Kõige suurem tuhatjalgne Archispirostreptus gigas pikkus kuni 38 cm
ei ole inimesele ohtlik, peetakse lemmikloomana
125. Nimeta Eestis elavaid tuhatjalgseid 1) Schizophyllum sabulosum
2) Blaniulus guttulatus – täpiktuhatjalg
126. Kuidas käituvad tuhatjalgsed ohu korral? Ohu korral tõmbavad rõngasse, pea ja jalad jäävad seljakilpide alla
127. Putukad on ainsad tiibadega lendavad selgrootud õige
128. Kõikidel putukatel on nägemiseks liitsilmad vale
129. Kuulmiselundid enamusel putukatel puuduvad õige
130. Haistmiselundid asuvad putukatel tundlatel
131. Putukate süda paikneb tagakehas
132. Putukad on lahksugulised
133. Kirjelda putukate vaegmoondega arengut: munast koorub valmiku sarnane vastne ,
kestub kasvades mitmeid kordi , kuni saavutab täiskasvanu suuruse
134. Kirjelda putukate täismoondega arengut: munast koorub lülistunud kehaga ussitaoline röövik, ei sarnane valmikuga välimuselt ega eluviisilt, kestub mitmeid kordi, kuni muutub nukuks, kes sarnaneb juba valmikuga;dopisatj u Birgit
135. Putukate hulgas on ovovivipaare õige
136. Putukate klass jagatakse 2 alamklassiks 1) SbCl. Apterygota – Ürgtiivutud
2) SbCl. Pterygota – Tiibputukad
137. Millise putukate seltsiga on tegemist: pikkus paar mm, kitiinkate puudub, tiivad puuduvad, trahheed
puuduvad, hingavad läbi keha pinna, liitsilmad puuduvad, tagakehal kaheharuline hüppehark,
sünnitavad elusaid poegi? O. Collembola – hooghännalised
138. Millist 1 cm pikkust saledat tiivutut putukat võib sageli näha inimeste majades niiskemates kohtades?
Lepisma saccharina – majasoomukas
139. Ühepäevikuliste eluiga munast koorumisest kuni surmani on olenevalt liigist mõni tund kuni mõni päev
õige
140. Ühepäevikuliste valmik ei toitu
141. Kiililised näevad väga hästi
142. Milline käitumine on kiililistel erinev kõikidest teistest putukatest? Kopulatsiooni käigus haarab isane kiil oma tagakeha tipus olevate jätketega emasel kaelast, misjärel painutab emane oma tagakeha ette ja spermatofoor juhitakse emase suguteedesse
143. Kiililised on röövtoidulised
144. Nimeta enamlevinud kiililiste perekonnad ja sugukonnad Eestis:

G Coenagrion – liidrik

G Calopteryx – vesineitsik

F Corduliidae – hiilgekiillased

F Libellulidae – vesikiillased

F Aescnidae – tondihobulased
145. Elumajades elab prussakas Blatella germanica – harilik prussakas
146. Kuidas eristada silma järgi tirtsulisi ritsikalistest? Ristikalistel niitjad tundlad enamasti kehast pikemad , kuid tirtsulistel tundlad on lühikesed u kätlin
147. Harilik kõrvahark on inimesele ohtlik, võib ronida kõrva ja purustada tagakeha tangjate jätketega
kuulmekile , inimene jääb kurdiks. vale
148. Nimeta inimese seisukohast kahjulikke mardikaid Eestis:
1) Cetonia aurata - kuldpõrnikas
2) Oryctes nasicornis - ninasarvikpõrnikas
3) Hylastes brunneus – männi-juureürask
4) Anthonomus pomorum – õunapuu-õielõikaja
5) Hylobius abietis - harilik männikärsakas
6) Ips typographus – kuuse-kooreüras
149. Nimeta inimese seisukohast kahjulikke liblikaid Eestis:

Tinea bissellinella – riidekoi

Yponomeuta malinellus – õunapuu-võrgendikoi

Cydia pomonella – õunamähkur

Cydia nigricana – hernemähkur

Sinine paelöölane

Männivaksik

Pieris brassicae – suur- kapsaliblikas

Pieris napi – naeriliblikas

Külmavaksik
150. Eestis elavatest täidest on kõige suurem: seatäi
151. Milline ritsikaline elab mullas? Gryllotalpa gryllotalpa – kaerasori
152. Kuidas tekitavad ritsikalised heli? Heli tekib kattetiibade vastamisi hõõrumisel
153. Kuidas tekitavad tirtsulised heli? Heli tekitavad sääre hõõrumisel vastu tiibu
154. Nimeta Eesti suuri päevaliblikaid, kes ei ole kahjurid 1) Papilio machaon – pääsusaba
2) Parnassius mnemosyne – mustlaik - apollo 3) Aglais urticae – väike- koerliblikas
4) Inachis io – päevapaabusilm
155. Maailma suurim päevaliblikas Ornithoptera alexandrae – kuninganna aleksandra (linnutiib) elab ainult Uus- Guineas
156. Maailma suurim ööliblikas Attacus atlas – atlas paabusilm elab Lõuna-Hiinas, Kagu-Aasias, Taiwanil, Indoneesias
157. Eesti suurim mardikas on Lucanus cervus – põderpõrnikas pikkus 7,5 cm
158. Maailma suurim mardikas on Dynastes hercules – hiidpõrnikas pikkus 17,5 cm
159. Ritsikaliste kuulmiselund asub eesjalgades
160. Okastest kuhilpesi ehitavad laanekuklased
161. Millisteks erineva ülesandega isenditeks jaguneb mesilaspere? ema, töölised(emased), lesed (isased)
Mesilasema , töölised (emased), lesed (isased) – Emased ja lesed mürgiastlata. Pärast paarituslendu ajavad töölised lesed pesast välja. Sprosti Birgit
162. Kiletiivalistel on 2 paari kilejaid tiibu
163. Mis juhtub pärast paaritumist mesilaspere isaste mesilastega (leskedega)? töölised ajavad lesed pesast välja
164. Mille poolest erineb mesilaspere ja termiidipere sotsiaalne jaotus?
1) suguisendid – kuningas ja kuninganna (kasvab kuni 11 cm)
2) töölised ja sõdurid – nii emased kui isased suguvõimetud
3) noored isendid – osalevad kõigis töödes;
Mesilastel esineb polümorfism: ema, töölised(emased), lesed (isased)
165. Isased laulusääsed toituvad taimelehtede mahlast
166. Kärbsed ja parmud kuuluvad kahetiivaliste seltsi
167. Siidi saadakse siidiliblika nukult
168. Mürgiastel esineb ainult astlaliste töölistel
169. Miks kuuluvad kirbud uustiibsete putukate hulka, kui neil tiibu ei ole? Valmikutel tiivad puuduvad, esinevad mõnede liikide vastsetel.
170. Meritähtede keha jaguneb: tsentraalkettaks ja kiirteks
171. Miks paigutatakse okasnahksed bilateraalsümmeetriliste loomade hulka, kui nad on tegelikult radiaalsümmeetrilised? Kuuluvad bilateraalsümmeetriliste loomade hulka, sest olemas selgmine ja kõhtmine pool, vastne bilateraalsümmeetriline
172. Kuidas meritäht karpi sööb? meritäht liibub karbile jalakeste iminappadega, kangutab karbipoolmed lahti, sopistab välja mao ümbritseb sellega karbi pehme keha ja seedib seedib kehaväliselt
173. Mille poolest erinevad madutähed meritähtedest?

• keha kaetud soomusjate plaadikestega
  
• kehas selgesti eristuv tsentraalketas, millest lähtuvad peenikesed, sageli harunenud kiired
  
• ambulakraalsüsteem nõrgalt arenenud: jalakestel puuduvad iminapad ja ampullid, liikumiseks kasutab kiiri
  
• liikumisel tsentraalketas substraadist tunduvalt kõrgemal
  
• madrepoorplaat kõhtmisel küljel
  
• söövad laguainet või surnud loomi, ainult mõned on röövloomad
  
• ruumikas sool, kasutavad kiiri toidu suhu toppimiseks
  
• mao jätked kiirtesse ei ulatu, pärak puudub, seedimata toidujäänused väljutatakse läbi suu
  

174 . Madutähed elavad kõikides ookeanides
175. Millised okasnahksed meenutavad rohkem lilli kui loomi? Cl. Crinoidea – Meriliiliad ;
176. Millist osa merisiiliku kehast süüakse? Süüakse merisiiliku munasarju – nn. Merisiiliku mari
177. Milline merisiiliku liik on inimesele tõeliselt ohtlik? Diadema setosa – pikaokkaline diadeemsiilik
178. Milline okasnahkne elab Läänemere lääneosas? Verev meritäht Birgit
179. Meripurad on inimese toiduks
180. Kuidas nimetatakse jõesilmu vastset? Liivasonglane
181. Sõõrsuudest peetakse delikatessiks euroopa jõesilmu
182. Sõõrsuudest on ohtlikud kalaparasiidid: limapihklane, merisutt
183. Miks peavad haid olema pidevas liikumises, ei seisa kunagi paigal?
Puudub neil iseloomulik ujupõis – vajaliku sügavuse säilitamiseks peavad olema pidevas liikumises, seisma jäädes vajuksid põhja
184. Vee liikumise registreerimiseks on kõikide kalade ja veeloomade külgedel (või pea külgedel) küljejooneelundid
185. Kõhrkalad on ürgsed loomad, nende aju on võrreldes luukaladega vähearenenud, käitumine primitiivne vale
186. Kõhrkalad on olenevalt liigist elussünnitajad või munejad
187. Hailaadsetele on iseloomulik heterotserkne sabauim
188. Isaste kõhrkalade kõhuuimedest on kujunenud paarilised kopulatsioonielundid - pterügopoodid, milles on vagu sperma juhtimiseks emase kloaaki
189. Inimesele on ohtlikud järgmised hailiste liigid: tiigerhai, hiidvasarhai, mõrtsukhai, liivhai , vasarhai
190.Ogarail on sabal üksik terav mürgiastel vale
191. Inimesele on ohtlikud järgmised railiste liigid: harilik astelrai ehk merikass ; harilik elektrirai;
(astelrailased, jõerailased ja elektrirailased)
192. Missuguse täispease liha on hinnatud inimtoiduna G Callorhynchus – kõblasnina
193. Kõige liigirikkam selgroogsete klass on: luukalad
194. Luukalade skelett on täielikult luustunud: vale
195. Luukaladel puudub ujupõis vale
196. Luukalade südames on venoosne veri
197. Paljudel luukaladel esinevad poised. Need on maitsmis- ja kompimiselundid
198. Võrreldes kõhrkaladega on luukalade aju palju täiuslikum vale
199. Luukalade hulgas esineb mõnedel liikidel lõimetishoole (järglaste kaitsmine) õige
200. Kõige suurem tuurlane on Huso huso – beluuga
201. Kõige pikema elueaga tuurlased on Huso huso 100a. beluuga
202. Kuidas nimetatakse tuurlaste inimtoiduna hinnatud marja? Kaaviar
203. Missuguse tuurlase marjaga maksis Narva linn 17. saj. kõik maksud Rootsi kuningale atlandi tuura
204. Räim on Läänemere endeem. Mida see tähendab? Levinud ainult Läänemeres Taani väinast ida pool – endeem = ainult ühes piirkonnas levinud liik
205. Hariliku heeringa 3 alamliiki: SbSp. Clupea harengus harengus – atlandi heeringas
SbSp. Clupea harengus embras – balti heeringas ehk räim
SbSp. Clupea harengus pallasi – idaheeringas
206. Sardiin kuulub pärisheeringlaste alamsugukonda õige
207. Pärast kudemist hukkuvad kõik idalõhed
208. Angerjas koeb ainult 1 kord elus ühes kohas: sooja Sargasso mere vetikate tihnikutes, 300 m sügavusel
209. Kultuurkarpide kolm teisendit on

soomuskarp

peegelkarp

nahkkarp
210. Luukalade paarilised uimed on 1) rinnauimed 2) kõhuuimed
211. Luukalade paaritud uimed on 1) seljauim 2) pärakuuim 3) sabauim
212. Enamusel luukaladel on toidu peenestamiseks hambad vale
213. Millest toitub läänemere tursk? Toitub peamiselt räimedest ja kiludest
214. Mereangerjas on siirdekala vale
215. Rääbis ja meritint kuuluvad seltsi lõhelised
216. Millisest karplasest on aretatud akvaariumi kuldkalad hõbekogrest