kesapõldudel metsa lähedal, kasevõsades, noortel ristikupõldudel, metsaservadel, raiesmikel, üksikult ka madalsoodel ja rabadel. 3. Arengutüüp. Heinaritsikas areneb vaegmoondega see tähendab,et munast kasvab vastne ja vastsest kasvab mõne aja pärast täiskasvanu. 4. Toitumine Heinaritsikad söövad peamiselt putukaid kuid võivad süüa ka taimi. 5. Sarnased liigid. Heinaritsikaga sarnased liigid on lauluritsikas,rohutirts,harilik niiduritsikas,männiritsikas ning teised ritsikalised. 6. Tähtsus looduses ja inimese elus. Vanarahvas arvas,et vedelikuga mis ritsikas pärast hammustamist haavale laskis saab soolatüükaid ravida. Kasutatakse ka kalapüügis. On tähtis osa toiduahelas.
Diapheromera femorata ehk raagritsikas. Nimi: Klass: Õpetaja: Kuupäev: Raagritsikatest üldiselt: · Kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi. · Liigilt ritsikalised ehk pikatundlalised, sihktiivaliste alamselts. · On olemas mitut erinevat liiki raagritsikaid, tuntuimad neist on: diapheromera femorata ning carausius morosus. Iseloomulikud tunnused: · Meenutavad taime lehti või oksakesi. · Muudavad värvi öösel tumedama värvusega, päevakuumuses heledamat tooni. (Võib olla nii pruun, hall kui roheline) · Keha värvus oleneb valguse hulgast, toidutaimedest, elukohast ja vanusest. · Kestuvad elu jooksul umbes 10 korda.
sabalisandid. Isastel on neid kaks paari ülemised ja alumised ning emastel esinevad ainult ülemised jätked. Neid jätkeid kasutatakse paaritumisel. Ritsiklased Ritsiklased ehk tettigoniidae on sihktiivaliste seltsi kuuluv sugukond. Ritsikaliste alamseltsi kuulub veel peale ritsiklaste ka kiklaste sugukond. Ritsikalised erinevad kiklastest käppade ehituse poolest. Kiklaste käpad koosnevad kolmest lülist ja ritsiklaste käpad neljast lülist. Nii emastel kui ka isastel ritsiklastel on eessäärtes kuulmisorganid, kuid siristamisõime on tavaliselt ainult isastel. Ritsiklastel on enamasti väga
1. Tinea bissellinella riidekoi 2. Yponomeuta malinellus õunapuu-võrgendikoi 3. Cydia pomonella õunamähkur 4. Cydia nigricana hernemähkur 5. Sinine paelöölane 6. Männivaksik 7. Pieris brassicae suur-kapsaliblikas 8. Pieris napi naeriliblikas 9. Külmavaksik 150. Eestis elavatest täidest on kõige suurem: seatäi 151. Milline ritsikaline elab mullas? Gryllotalpa gryllotalpa kaerasori 152. Kuidas tekitavad ritsikalised heli? Heli tekib kattetiibade vastamisi hõõrumisel 153. Kuidas tekitavad tirtsulised heli? Heli tekitavad sääre hõõrumisel vastu tiibu 154. Nimeta Eesti suuri päevaliblikaid, kes ei ole kahjurid 1) Papilio machaon pääsusaba 2) Parnassius mnemosyne mustlaik-apollo 3) Aglais urticae väike-koerliblikas
Tiivasoonestus on väga tihe. Isastel on tagakeha tipul 2 urujätket (cerci), emastel mõõgakujuline muneti. Esinevad helitekitamise ja kuulmisorganid. Munad munetakse mulda, tavaliselt munapakikestena. Peamiselt päevase eluviisiga. Sooja ja kuivalembesed, enamasti taimtoidulised, harva röövloomad. Elavad puudel ja põõsastel, avamaastikul, mõned (kaerasori) ka pinnases. Liikide arv: 20 000, Eestis 40 liiki. Kirjandus: Albrecht, Z. 1963. Eesti sihktiivalised. Tartu Alamselts: Ritsikalised ehk pikatundlased Ensifera Niitjad tundlad enamasti kehast pikemad. Heliaparaat vasaku kattetiiva alusel, kus ühel soone alaküljel on hambad, parema kattetiiva siseküljel on aga paksenenud soon. Nende vastastikusel hõõrumisel tekib heli, mida tugevdatakse resonaatori abil (nn tiivapeegel). Kuulmisorganid eesjalgade säärtes. Heinaritsikas Decticus verrucivorus, harilik lauluritsikas Tettigonia cantans, kaerasori Gryllotalpa gryllotalpa, toakilk Gryllus domesticus.
annaabi.ee 
