sellega seoses ka kaitse alla võetud. Eestis on mustlaik-apollo II kategooria kaitsealune liik, mis on levinud kohati ja vähesel arvul. Peamiselt on mustlaik-apollo levinud Eesti kirde osas samuti ka Kagu- Eestis. Järgnevas referaadis on antud ülevaade mustlaik-apollo bioloogiast, levikust ja tema kaitsest. 3 2. Liigi Bioloogia 2.1 Üldiseloomustus Mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) on päevaliblikas, kes kuulub putukate klassi, liblikaliste seltsi, sugukonda ratsulibliklased. (http://et.wikipedia.org) Mustlaik-apollo siruulatus on 6 cm. Lendamas võib teda kohata maist juunini. Mustlaik-apollo eelistab õiterohkeid niite, kus kasvab ohtralt röövikute toidutaimi-lõokannuseid (joonis 1). Joonis 1. Harilik lõokannus (Corydalis solida) (http://www.looduskalender.ee/) Tihtipeale aetakse mustlaik-apollot segamini põualiblikaga. Erinevus aga
köömen jt (Kukk 2004). Putukatest esineb lamminiitudel kiililisi, tirdilisi, mardikalisi, ühepäevikulisi, ehmestiivalisi ja kahetiivalisi. Nende elupaigad on tihedalt seotud veega. Kuivematel lamminiidualadel elab palju niitudele ja avamaastikele iseäralikke liike. Jõgede kaldavöönditel on mitmekesine mardikaliste fauna, kus võib kohata mitukümmend liiki jooksiklasi. Eesti punasesse raamatusse on kantud suurliblikad nagu teelehe-mosaiikliblikas ja mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne), kes võivad tõenäoliselt paikneda ka Rannapungerja luhtadel. Kahaneva leviku ja arvukusega on kaerasori (sihktiivaline)elupaigad(Kukk2004). Mittevärvulistest haudelindudest on ülekaalus kurvitsalised: tikutaja, kiivitaja, suurkoovitaja; kurelised: rukkirääk, täpikhuik ja partlased: sinikale-part, rägapart. Haruldastest liikidest võib lamminiitudel pesitseda soopart, luitsnokk-part ja soo-loorkull. Värvulistest on arvukalt
9. Külmavaksik 150. Eestis elavatest täidest on kõige suurem: seatäi 151. Milline ritsikaline elab mullas? Gryllotalpa gryllotalpa kaerasori 152. Kuidas tekitavad ritsikalised heli? Heli tekib kattetiibade vastamisi hõõrumisel 153. Kuidas tekitavad tirtsulised heli? Heli tekitavad sääre hõõrumisel vastu tiibu 154. Nimeta Eesti suuri päevaliblikaid, kes ei ole kahjurid 1) Papilio machaon pääsusaba 2) Parnassius mnemosyne mustlaik-apollo 3) Aglais urticae väike-koerliblikas 4) Inachis io päevapaabusilm 155. Maailma suurim päevaliblikas Ornithoptera alexandrae kuninganna aleksandra (linnutiib) elab ainult Uus-Guineas 156. Maailma suurim ööliblikas Attacus atlas atlas paabusilm elab Lõuna-Hiinas, Kagu-Aasias, Taiwanil, Indoneesias 157
tööstusrevulutsiooni aeg. (Learn about butterflies, 2011) Väike-võrkliblikas (Melitaea aurelia) Elab peamiselt kesk-Euroopas,eestis paiknevad oma leviku põhjapiiril Eestis peamiselt looduslikel ja poollooduslikel niitudel, mis on ümbrusest soojemad ja tuulevaiksemad. Tiivaulatus on neil 28-32 mm, värvuselt kollakas-oranzi-kirju. Uus põlvkond juunis või augustis, olenevalt geograafilisest asukohast. (Wikipedia 2011) Mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) Mustlaik-apollo on ohustatud liblikaliik paljudes Euroopa riikides ning sellega seoses ka kaitse alla võetud. Eestis on aga liik oma areaali laiendamas. Mustlaik-apollol on kindlad nõudmised elupaigale. Tema röövik on monofaag, toitudes ainult lõokannuse perekonda kuuluvatel liikidel. 2003. aastal Eostes tehtud vaatlusel selgus, et lõokannused kasvasid 5
evonymellus. Suurliblikad Macrolepidoptera Suurliblikad jagatakse sageli kahte rühma: Päevaliblikad ja hämarikuliblikad Päevaliblikad. Mitu sugukonda päevase eluviisiga liblikaid. Päevaliblikatel on enamasti laiad värvikirevad tiivad ja tipust jämenevad tundlad. Mõned näited: pääsusaba Papilio machaon on Eesti suurim päevaliblikas, ohakaliblikas Vanessa cardui ja admiral Vanessa atlanta on rändliblikad, kes meil talvituda ei suuda. Mustlaik-apollo Parnassius amnemosyne on NATURA 2000 kaitsealune liik. Tavalised on veel suur kapsaliblikas Pieris brassicae , põualiblikas Aporia crataegi, koiduliblikas Anthocaris cardamines, lapsuliblikas Gonepteryx rhamni jne. Päevaliblikaid on Eestis veidi üle 100 liigi. Hämarikuliblikad. Tegutsevad hämaras või öösel pimedas. Tundlad on mitmesuguse kujuga kuid ei ole tipus jämenevad. Eestis ligi tuhat liiki paljude sugukondadega. Sugukond surulased Sphingidae
annaabi.ee 
