Juustega kaetud peanaha dermatofüütia (dermatophytia seu tinea capitis/capillitii) Jaak Timberg Tartu,2011 Epidemioloogia Sagedamini haigestuvad lapsed Täiskasvanutel võib olla iselimiteeruv Euroopas kasvav probleem immigratsiooni tõttu Aafrika riikidest Iirimaa andmetel moodustasid peanaha dermatofüütiasse haigestunutest 85% Aafrika päritoluga lapsed Tekitajad Microsporum canis - Eestis (Austria, Ungari, Saksamaa, Poola, Vahemere-äärsed maad) Trichophyton tonsurans, T. soudanence ja Microsporum audouinii - Inglismaa ja Prantsusmaa
paljajalu Võimalusel viska ära vanad jalanõud ja osta asemele uued Väldi umbsete jalatsite pikaaegset kandmist. Eelista lahtiseid kingi Desinfitseeri jalanõusid regulaarselt Pöördu arsti poole esimeste nakkustunnuste tekkimisel. Varajane ravi võib vähendada nakkuse raskusastet Kasutatud materjal http://www.ph.ee/content/editor/files/Naha %20seenhaigused.pdf http://www.derma.ee/articles.php?id=13 http://www.healthhype.com/tinea-manuum- hand-fungus-causes-symptoms-pictures- treatment.html KÜÜNESEEN KÜÜNESEEN Küüneseen on väga tavaline haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 2-18,5% (USA uuringu andmed) KÜÜNESEEN Uuringud Inglismaal, Hispaanias ja Soomes näitavad küüneseene sageduseks 3-8%. Lastel esineb küüneseent harva.
organismi vastupanuvõime langeb. Dermatofüüdid on aeroobsed seened. St, et nad vajavad elutegevuseks hapniku. Nad saavad kasvada ainult tugevalt sarvestunud struktuurides (naha sarvkiht, küüned ja juuksed). Nende kasv eelnimetatud struktuurides sõltub aga tingimustest. Kui pole piisavalt eluks vajalikke tingimuste puudumisel seene kasv lakkab, kuid sellele vaatamata säilitab seen nahas oma patogeensed omadused. Dermatofüütia e. Tinea Diagnoosi tähistatakse pindmiste seenhaiguste tähistamiseks. Kõige sagedamini haigestuvad labajalad, kuid nakatuda võivad ka kubemevoldid, silenahk mujal kehal ning küüned ja juuksed. Jalgade nahaseenhaigused Kõige enam levinud dermatofüütia vorm, mille tunnused leitakse Euroopas ja USAs vähemalt 15% inimestest. Selle seenhaiguse tekitajaks on Trichophyton'i perekonda kuuluvad seened. Arvatakse, et see haigusetekitaja jõudis meieni Kaug-Idast II Maailmasõja ajal
seenhaigus. Enim esinenud seenhaigused on jalaseen ning küüneseen. Epidemioloogilised uuringud näitavad, et umbes 20% kõigist täiskasvanutest on nakatunud küüne- või jalaseenhaigusesse, üle 70-aastaste täiskasvanute hulgas ulatub haigestumine 50%-ni. Seega peaks .... teadma, milline seenhaigus välja näeb, kuidas tekib, millised on seenhaiguse leviku tõkestamise ning klientide ja enda kaitsmise viisid. Jalgade seenhaigus e. Dermatophytia pedum/ Tinea pedis (lad.k) ning küünte seenhaigus e. Onychomycosis (lad.k) on teatud liiki seente ehk dermatofüütide poolt põhjustatud haigus, mis kahjustab nahka ja küüsi. Mittedermatofüütidest põhjustavad küünte seenhaigust pärmiseened (Candida albicans, Candida tropicalis) ja hallitusseened(Scopulariopsis brevicaulis, Aspergillus niger). (www.inimene.ee; www.derma.ee). Seenhaigusesse nakatumine toimub tavaliselt üldkasutatavates pesemisruumides (kus on soe,
peakõõm – varvastel 9-12 oksendamine, lokaalsetele lokaalsele ravile Pityriasis capitis) kuud. hüpotensioon, Nizoral – kreem ravimitele ei allu/ei allumatu seeinf. tromboflebiit (Tinea corporis, sobi, küüne korral. DOOSIGA SEOTUD: pedis, cruris, seeinfektsioonid. äge arütmia, seborroiline KÕRVALTOIME krooniline
ning loodan, et ei pea ka seda tegema. Jalaseen võib olla väga petlik. See on üks tüütu probleem, mis kimbutab palju rohkemaid inimesi kui arvata oskame. Inimesed kannavad sokke ja seetõttu ei märka me, et kõrval istuval inimesel on jalaseen. Kas siis ülemusel, lapsehoidjal või klassikaaslasel võib olla jalaseen. 3 TEEMAARENDUS Mis on jalgade seenhaigus ehk jalaseen? Jalgade seenhaigus ehk tinea pedis on naha seeninfektsioon, mille tekitajateks on seened. Jalgade seenhaigus avaldub peamiselt neljanda ja viienda varba vahele tekkiva naha ketenduse, lõhenemise ja punetusega. Haigus võib esineda ka mujal labajalgadel -- jalatallal (kandadel) jalaseljal. Haigestunud piirkond sügeleb, kipitab, valutab ja tekitab põletustunnet. Haigus võib avalduda ka villikestena. Jalaseen võib põhjustada ketendust üle kogu jala, mistõttu peetakse seda tihti ekslikult jalanaha kuivuseks.
2) Oryctes nasicornis - ninasarvikpõrnikas 3) Hylastes brunneus männi-juureürask 4) Anthonomus pomorum õunapuu-õielõikaja 5) Hylobius abietis - harilik männikärsakas 6) Ips typographus kuuse-kooreüras 149. Nimeta inimese seisukohast kahjulikke liblikaid Eestis: 1. Tinea bissellinella riidekoi 2. Yponomeuta malinellus õunapuu-võrgendikoi 3. Cydia pomonella õunamähkur 4. Cydia nigricana hernemähkur 5. Sinine paelöölane 6. Männivaksik 7. Pieris brassicae suur-kapsaliblikas 8. Pieris napi naeriliblikas 9. Külmavaksik 150. Eestis elavatest täidest on kõige suurem: seatäi 151. Milline ritsikaline elab mullas? Gryllotalpa gryllotalpa kaerasori 152. Kuidas tekitavad ritsikalised heli
mis võivad esile kutsuda nahal kandida haudumust (voltides), kroonilist küünevalli põletikku, peenise peaosa põletikku (balaniit), mähkmedermatiiti, mitmevärvilist kliiketendustõbe (Pityriasis versicolor), Pityrosporum follikuliiti, seborroilist dermatiiti, limaskestadel tupe kandidoosi, suu kandidoosi, ning harvem ka küüneseent. Haruldasemad on hallitusseened, mis põhjustavad peopesadel ja taldadel musta seeninfektsiooni (tinea nigra), kuid harvem ka küüneseent ja muid nahainfektsioone. Küüneseen Tekitajad Nakatumise põhjused Soodustavad faktorid Kliiniline pilt Diagnoosimine Ravi Ravi kestvus ja efektiivsus Haiguse prognoos Nõuanded seeninfektsiooni vältimiseks Küüneseen on väga tavaline haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 2-18,5% (USA uuringu andmed).
Alamseltsideks jaotamisel mitu võimalust. Meie jaotame nad pisiliblikateks ja suurliblikateks Liikide arv: 150 000 (liikide arvu poolest teine selts mardikaliste järel), Eestis umbes 2388 liiki. Kirjandus: Viidalepp, J. , Remm, H., 1996. Eesti liblikate määraja. Tallinn: 443 lk. + 40 värvitahvlit Õunap, E., Tartes, U., 2014. Eesti päevaliblikad. Varrak: 294 lk. Sugukond koilased Tineidae. Väikesed liblikad, kelle röövikud toituvad kuivanud orgaanilisest ainest. Tuntumad on nahakoi Tinea pellionella , kelle röövik toitub kuivanud loomanahkadest, riidekoi Tineola bisselliella, röövik toitub villasest riidest ja villast. Sugukond kapsakoilased Plutellidae. Kapsakoi Plutella maculipennis röövikud toituvad kapsa ja teiste ristõieliste lehtedes kaevandades. Sugukond sulgtiiblased Pterophoridae. Sulgtiiblane Pterophorus pentadactylus paistab silma lõhestunud tiibade ja valge värvuse poolest. Sugukond leediklased Crambidae. Meiega elab koos rida toiduainete kahjureid nagu
mitte saanud radioteraapiat. Tulemuste hindamisel tuleks arvestada ka muude ravis kasutatud ainete võimalikku kõrvaltoimet. 3. 3. Teada on, et radioloogidel esines sajandi algupoolel, enne ohutusmeetmete kasutuselevõttu sageli haigestumisi leukeemiasse. 4. 4. Lastel, kes said kiiritusravi suurenenud tüümusele, esines nii hea- kui ka pahaloomulisi kilpnäärmekasvajaid. Kiiritusvälja jäi lisaks tüümusele ka kilpnääre. 5. 5. Kuni 50-ndate aastateni kasutati tinea capitise raviks lastel radioteraapiat. Iisraelis tehtud uuringute andmetel (tumedanahalised, Põhja-Aafrika päritolu lapsed) esines uuritutel sagenenud haigestumist kilpnäärmevähki. Teist gruppi analoogset ravi saanud lapsi uuriti New Yorkis. Leiti küll mõned healoomulised kilpnäärmekasvajad, kuid pahaloomulisi kasvajaid ei esinenud. See-eest esines valgetel lastel kolju- ja näopiirkonna nahakasvajaid, mida ei täheldatud mustanahalisel kontingendil
annaabi.ee 
