3) Hylastes brunneus männi-juureürask 4) Anthonomus pomorum õunapuu-õielõikaja 5) Hylobius abietis - harilik männikärsakas 6) Ips typographus kuuse-kooreüras 149. Nimeta inimese seisukohast kahjulikke liblikaid Eestis: 1. Tinea bissellinella riidekoi 2. Yponomeuta malinellus õunapuu-võrgendikoi 3. Cydia pomonella õunamähkur 4. Cydia nigricana hernemähkur 5. Sinine paelöölane 6. Männivaksik 7. Pieris brassicae suur-kapsaliblikas 8. Pieris napi naeriliblikas 9. Külmavaksik 150. Eestis elavatest täidest on kõige suurem: seatäi 151. Milline ritsikaline elab mullas? Gryllotalpa gryllotalpa kaerasori 152. Kuidas tekitavad ritsikalised heli? Heli tekib kattetiibade vastamisi hõõrumisel 153. Kuidas tekitavad tirtsulised heli
krevettidel. Baculoviirustel esineb kahte tüüpi virione: • Virionid, mis kujunevad pungumisel raku plasmamembraanist (BV-budded viruses). • Virionid, mis moodustuvad rakutuumas ja asuvad inklusioonkehades (OV-occluded viruses). Sugukonda Baculoviridae kuulub on kaks perekonda viiruseid: • Nucleopolyhedrovirus (NPVs; Autographa californica MNPV) • Granulovirus (GVs; Gydia pomonella GV) Perekondadesse jagunemine põhines ajalooliselt inklusioonkehade erineval morfoloogial: - GVd moodustavad väikeseid inklusioone – graanuleid - millest igaühes asub üks virion; - NPVd moodustavad suuri inklusioone, millest igaüks sisaldab palju – tavaliselt üle 20-ne - virioni). NPV-d on oluliselt paremini uuritud kui GV-d. OV-de (occluded virions) ja BV-de (budded virions) moodustamine NPV-ga nakatatud rakus
Sulgtiiblane Pterophorus pentadactylus paistab silma lõhestunud tiibade ja valge värvuse poolest. Sugukond leediklased Crambidae. Meiega elab koos rida toiduainete kahjureid nagu veskileedik Pyralis farinalis ja lõuna-aidaleedik Plodia interpunctella. Mesilastarudes elab vahaleedik Galleria mellonella. Sugukond mähkurlased Tortricidae. Need liblikad elavad kokkurullitud taimelehtede vahel, mõnikord ka viljades. Viljades elavad näiteks õunamähkur Cydia pomonella ja hernemähkur Cydia nigricana. Sugukond võrgendikoilased Hyponomeutidae. Röövikud elavad grupiti koos üheskoos kootud võrgendipesas. Üks levinumaid liike on toominga-võrgendikoi Hyponomeuta evonymellus. Suurliblikad Macrolepidoptera Suurliblikad jagatakse sageli kahte rühma: Päevaliblikad ja hämarikuliblikad Päevaliblikad. Mitu sugukonda päevase eluviisiga liblikaid. Päevaliblikatel on enamasti laiad värvikirevad tiivad ja tipust jämenevad tundlad
annaabi.ee 
