LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED (5)

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED
Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga . Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1.
1. Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab
organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma
2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist
*… Riik → Hõimkond → Klass → Selts →
Sugukond → Perekond → Liik
Hõimkond – Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum)
Alamhõimkond – Subphylum (SbPh; SubPh; SbP)
Ülemhõimkond – Superphylum (SpPh; SupPh, SpP)
Divisio (D)
* Klass – Classis (Cl; C) (ingl. Class )
Alamklass – Subclassis (SbCl; SbC)
Ülemklass – Superclassis (SpCl; SpC)
* Selts – Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO)
* Sugukond – Familia (F) (SbF; SpF)
* Perekond – Genus (G) (SbG; SpG)
* Liik – Species (Sp) (SbSp; SpSp)
3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid organismi morfoloogiliste tunnuste põhjal (dihhotoomia):
1. Prokarüoodid
2. Eukarüoodid
4. Ribosoomide RNA järjestusel põhinev eluslooduse fülogeneetiline jaotus:
1 . Bakterid
2. Arhead
3. Eukarüoodid
5. Loomsete organismide sarnased tunnused:
1. heterotroofid
2. rakkudel puudub tselluloosne kest
3. rakkudes puuduvad plastiidid
4. hulkraksetel loomadel on elundid ja/või koed
5. hulkraksetel loomadel on teatud sümmeetria
(sfääriline, radiaal - või bilateraalsümmeetria)
6. Liigi bioloogiline kontseptsioon:
koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest.
7. Liigid ühendatakse kõrgematesse taksonitesse a) ehitusplaani sarnasuse – homoloogia alusel ÕIGE
b) elundite funktsionaalse sarnasuse – analoogia alusel 
8. Algloomad kuuluvad riiki ALGLOOMAD-eesti keeles
Protoza-lad keeles
9. Nimeta Protozoa hõimkonnad:
* Hk. Kulendviburloomad Ph. Sarcomastigophora
* Hk. Ripsloomad Ph. Ciliophora
* Hk. Tippeosloomad Ph. Apicomplexa
10. Limaseened kuuluvad algloomade hulka –on vale
11. Protozoa liikumisorganellideks on:
– kulendid e. pseudopoodid
– viburid
– ripsmed
12. Pulseeriv vakuool on algloomadel a) toitumisorganelliks ; b) eritusorganelliks -Õige c) nii toitumis - kui ka eritusorganelliks .
13. Ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks moodustavad algloomad paksukestalisi tsüste.
14. Alamhõimkond Viburprotistid jaotatakse kaheks klassiks:
1. SbPh. Mastigophora (Flagellata) – Viburprotistid
2. SbPh. Sarcodina – Kulendprotistid (Juurjalgsed)
15. Nimeta Cl Zoomastigophorea kuuluvad inimese parasiidid ja nende poolt tekitatud haigused
a) Leishmania tropica
haigus Leišmanioos ehk Idamaa muhk
b) Trypanosoma gambiense
haigus trüpanosomiaas – unitõbi
c) Trypanosoma evansi
haigus trüpanosomiaas – surra tõbi
d) Trypanosoma brucei
haigus trüpanosomiaas – nagana taud
e) Trypanosoma equiperdum
haigus trüpanosomiaas – kargtaud
16. Veiste nurisünnitust põhjustab viburprotist: a) Trypanosoma equiperdum 
b) Trypanosoma brucei 
c) Trichomonas vaginalis 
d) Trichomonas foetus ÕIGE
17. Hobuste kargtaudi (Dourin) põhjustab viburprotist:
a) Trypanosoma brucei 
b) Trypanosoma equiperdum ÕIGE
c) Trichomonas vaginalis 
d) Trichomonas foetus 
18. Amööbloomade rakku katab pealt tugev pelliikula a) õige ; b) vale -ÕIGE
19. Kodaamööbid elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees -ÕIGE; c) selgroogsetes loomades
parasiitidena .
20. Inimeses parasiteerib amööb
a) Arcella gibbosa  tekitab haigust ei ole inimeses
b) Naegleria fowleri ON INIMESES tekitab haigust amöboidne entsefaliit (ajupõletik)
c) Globigerina bulloides  tekitab haigust ei ole inimeses
d) Entamoeba histolytica ON INIMESES tekitab haigust entamöboos
21. O. Foramenifera (kambrilised) kuuluvad a) Ripsprotistide hulka 
b) Loomviburprotistide hulka 
c) Kulendprotistide hulka Õige
22. Radiolaaride kodadest valmistatakse kriiti a) õige ; b) vale –õige
23. Tänaseks on Kambriumi meredes elanud foraminifeerid ja radiolaarid välja surnud:
a) õige ; b) vale -Õige
24. Hõimkonda Ciliophora (Ripsprotistid) kuuluvad: a) Cl Heliozoa ; b) Cl Ciliatea -ÕIGE
25. Päikeseloomad elavad troopika meredes, Eestis neid ei ole: a) õige ; b) vale –Õige(eestis sagedased)
26. Ripsprotistid paljunevad a) pooldudes ; b) konjugatsiooni teel .MÕLEMAD ÕIGED
27. Inimesel parasiteeriv ripsloom Balantidium coli – koli pusarake
tekitab haigust balantidioos
28. Kingloomal on kaitseks vaenlase vastu pelliikula all trihhotsüstid ehk paisatid
29. Kaladel parasiteerib ühtlasripsmeline Ichthyophthirius multifiliis – kalasatikas
30. Lillekimpu meenutav ripsloomade kogum magevees kuulub perekonda Euplotes
31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade
parasiitidena ÕIGE
32. Toksoplasmoosi tekitaja Toxoplasma gondii vaheperemees on a) kass ; b) inimene ; c) rott ; lammas ; siga .KÕIK ÕIGED PEALE A VARIANDI
33. Malaaria plasmoodiumi levitajaks on a) tsetse kärbes ; b) hallasääsk -ÕIGE; c) rott .
34. Plasmodium vivax elab a) inimese erütrotsüütides b) inimese maksarakkudes ;
c) hallasääse süljenäärmes ; d) inimese sooles ; e) hallasääse sooles . –ÕIGED PEALE E.
35. Nosema apis tekitab a) forellide pöörlemistõbe ; b) karpkalade muhktõbe ;
c) mesilaste kõhulahtisust -ÕIGE
36. Kõrveeosloomad liiguvad a) viburitega ; b) ripsmetega ; c) ei liigu iseseisvalt -ÕIGE
37. Tippeosloomade toitumisorganellideks on a) tuikekublikud ; b) toitekublikud ;
c) toitumisorganellid puuduvad –ÕIGE
2.LOENG
38. Kude on ehituselt, talitluselt, päritolult sarnaste rakkude ja rakuvälise
aine kompleks
39. Kattekude katab a) veresoonte sisepinda ; b) keha välispinda ; c) keha siseõõnt -ÕIGE
40. Teistest kudedest eraldab epiteeli enamasti a) endoteel ; b) tsöloteel ; c) basaalmembraan -ÕIGE
41. Keha pinnal sarvkihi all on selgroogsetel loomadel a) ühekihiline kuupepiteel ; b ) mitmekihiline
lameepiteel ; c) ühekihiline silinder- ripsepiteel ; d) basaalmembraan .ÕIGE PEALE D.
42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument
Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL
43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel
Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel
44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka .
45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes .
46. Luukude on tugev, sest rakuvaheaine tugev (sisaldab Ca sooli ) ja sitke (sisaldab kollageenkiudude kimpe), luurakud paiknevad ringidena ümber luukoe kanalite , milles veresooned ja närvid, luurakud omavahel jätketega ühenduses.
47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS.
48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust .
49. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakud, mis ei paikne pea- ega seljaajus .
50. Impulss liigub neuroni kehasse mööda a) neuriiti ; b) dendriiti -ÜIGE; c) aksonit .
Impulss liigub närvirakust välja mööda a) neuriiti -ÕIGEb) dendriiti ; c) aksonit .
51. Närvilõpmed on a) dendriidi harud ; b) neuriidi harud -ÕIGE
52. Erutus antakse närvirakult lihasrakule üle a) dendriitide kaudu ÕIGE; b) neuriidi harude kaudu .
53. Nimeta 4 erinevust südamelihaskoe ja vöötlihaskoe vahel:
1 * südamelihaskude pikad hargnevad kiud, vöötlihaskude pikad harunemata
2 Vöötlihaskiud on hulktuumne,südamel aga 1 või 2 tuumaline
3 vöötlihaskude allub tahtele,süda aga mitte
4 vöötlihaskude asub skelettis lihastes,südamelihas aga südame seinas
54. Silelihaskude a) allub tahtele ; b) ei allu tahtele -ÕIGE c) koosneb pikkadest hulktuumsetest lihaskiududest ; d) koosneb väikestest, kitsastest, käävjatest, ühe tuumaga rakkudest -ÕIGE ;
55. Loomariik jaguneb kaheks alamriigiks: 1 SUBREGNUM: PARAZOA – Kõrvalhulkraksed
2 SUBREGNUM: HISTOZOA – Pärishulkraksed
56.Käsnad on paigutatud kõigist teistest loomadest eraldi Kõrvalhulkraksete alamriiki, sest Rakud ON diferentseerunud, kuid puuduvad tõelised koed
57. Käsnad toituvad keha ülemises osas asuva avause (osculumi) kaudu a) õige ; b) vale -ÕIGE
58. Käsnad elavad ainult troopika meredes a) õige ; b) vale -ÕIGE
59. Eestis esineb a) 1 käsnaliik ; b) 2 käsnaliiki ; c) 3 käsnaliiki -ÕIGE
60. Käsna kehas panevad vee liikuma pooridest sisse ja osculumist välja viburid kaeluses
61. Seedimisfunktsiooniga on käsna rakkudest amöbotsüüdid
62. Käsnad paljunevad a) sugulisel teel ; b) pungumisega .-MÕLEMAD ÕIGED
63. Enamik kaasaegseid käsnu kuulub tüüpi a) ascon ; b) leucon ; c) sycon -KÕIK ÕIGED.
64. Pesukäsn kuulub klassi Cl. Demospongia – Päriskäsnad,elab kolooniatena meres ja magevees
65. Pesukäsnad on seda hinnalisemad, mida a) rohkem okiseid on neil spongiinskeleti vahel ;
b) vähem okiseid on neil spongiinskeleti vahel -ÕIGE
66. Aurelia aurita kuulub a) Ph. Porifera ; b) Ph. Coelenterata ; c) Cl. Hydrozoa ;
d) Cl. Scyphozoa -ÕIGE
67. Meripõis (portugali sõjalaevuke) kuulub a) Cl. Scyphozoa ; b) Cl. -ÕIGE
68. Ph. Coelenterata teine nimetus on Ph. Cnidaria, sest neid kasutatakse ainult üks kord, pärast ülesande täitmist nad hävivad
69. Ainuõõssete seedimatud toidujäägid heidetakse kehast välja päraku kaudu a) õige ; b) vale –ÕIGE
70. Hydra oligactis liigub a) kukepallitades kombitsatelt tallale ja tallalt kombitsatele-ÕIGE
b) mõnikord ujub -ÕIGE c) ei liigu kunagi, on tallaga kinnitunud polüüp .
71. Karikloomadel esineb arengus polüübi vorm a) õige -ÕIGE b) vale .
72. Magevee hüdraloomadel esineb arengus meduusi vorm a) õige -ÕIGE b) vale .
73. Hüdraloomad saavad liikuda ja vastata välisärritustele, sest
1 kehas pikkade jätketega seotud närvirakud
2 kehas lihasepiteel
74. Aurelia aurita kõrverakkude eritis a) on inimesele ohtlik ; b) ei ole inimesele ohtlik -ÕIGE
75. Hüdraloomad paljunevad a) sugulisel teel ; b) pungumisega –MÕLEMAD ÕIGED
76. Ainuõõssed, kelle kõrvetus on inimesele ohtlik:
1 Physalia sp. – meripõis , elab(kus?) elab troopika ja lähistroopika meredes .
2 Gonionemus vertens -hüdromeduus , elab Vaikses ookeanis, sh. Kaug-Ida meredes
3 Cyanea capillata – meriseen , elab ainult külmas meres
4 Chirodropus sp. – kimpkombitslane, elab troopikamerdes
77. Karikloomad on a) hermafrodiitsed ; b) lahksugulised -ÕIGE
78. Kõige suurem meduus on Cyanea capillata – meriseen , kummiku läbimõõt 2MEETRIT
79. Meriristi kombitsad paiknevad a) kummiku serval -ÕIGEb) suuava ümber
80. Meririst on nime saanud kummikul ristikujuliselt paiknevate SUGUNÄÄRMETE
järgi.
81. Õisloomadel esineb arengus ka meduusi vorm a) õige ; b) vale -ÕIGE
82. Õisloomade õiekroonlehti meenutavad jätked ümber suuava on a)kombitsad -ÕIGE b) suusagarad .
83. Meriroosilised elavad peamiselt kolooniatena a) õige ; b) vale -ÕIGE
84. Enamus meriroosilisi on läbimõõduga kuni a) 10 mm ; b) 10 cm -ÕIGE c) 25 cm ; d) 50 cm .
85. Meriroosiliste lihaselist keha toestab tugev lubiskelett a) õige ; b) vale -ÕIGE
86. Meriroosilised on lahksugulised a) õige -ÕIGE b) vale .
87. Kivikorallilised on enamasti a) mõne mm pikkused -ÕIGE; b) 5-10 cm pikkused .
88. Kivikorallilistel esineb arengus meduusi staadium a) õige ; b) vale -ÕIGE
89. Kivikorallilised elavad enamasti a) üksikult ; b) kolooniatena ÕIGE
90. Kivikoralliliste üksikud loomad on varjul vallrahud e. RiffiDE .sees.
91. Korkkoralliliste telgtoes läbib koloonia tüve ja harusid a) õige -ÕIGE b) vale .
92. Ehete valmistamiseks kasutatav punane vääriskorall kuulub Cl. Anthozoa – Õisloomad
O. Gorgonaria – korkkorallilised
93.Valged lilleõisi meenutavad moodustised vääriskoralli punasel tüvel on loomade PEIDUPAIK
94. Sarvkoralliliste telgtoes koosneb lubiainest a) õige -ÕIGEb) vale.
95. Üks kaunemaid ja suuremaid (inimesest suurem) korkkoralliliste seltsi kuuluv sulgjate tüveharudega
korall on Corallium rubrum – punane vääriskorall
96. Atollid ja korallriffid on tekkinud kiiresti punguvatest O. Madreporaria – kivikorallilised
seltsi kuuluvatest korallidest
97. Veenuse vöö kuulub KAMMLOOMADE HULKATema pikkus 1,5 m meetrit
98. Kammloomad on röövloomad a) õige -ÕIGE; b) vale .
99. Kammloomad on hõimkonna nime saanud NII,Kammloomad tekkisid arvatavasti tõttu.
100. Milline Ameerikas elav kammloom leiti hiljuti Läänemerest ja Soome lahest?
Mnemiopsis leidyi – meripähkel
101. Meritikker kuulub klassi a) kombitskammloomad -ÕIGE; b) nudikammloomad .
102. Sinu naba paikneb sinu kehas a) anterioorselt ; b) dorsaalselt ; c) posterioorselt ;
d) ventraalselt ÕIGE; e) lateraalselt .
103.Organism, kelles parasiit sigib sugulisel teel on a) vaheperemees ; b) pärisperemees ehk lõpp- peremees ehk definitiivne peremees -ÕIGE; c) lisaperemees , d) säilitusperemees .
104. Subdivisio Protostomia (Esmassuused) tähtsamad hõimkonnad:
Ph. PLATYHELMINTHES (PLATODES) – LAMEUSSID
* Ph. ROTIFERA – KERILOOMAD
* Ph. NEMATHELMINTHES – ÜMARUSSID
* Ph. NEMATOMORPHA – JÕHVUSSID
* Ph. ANNELIDA – RÕNGUSSID
* Ph. MOLLUSCA – LIMUSED
* Ph. ARTHROPODA – LÜLIJALGSED
105. Esmassuustel esineb närvisüsteem a) selgmise paigutusega ; b) kõhtmise paigutusega -õige
106. Lameussidele on iseloomulik a) radiaalsümmeetria ; b) sfääriline sümmetria ;
c) bilateraalsümmeetria -ÕIGE
107. Lameusside keha katab nahklihasmõik a) õige ÕIGE b) vale .
108. Lameussidel esineb avar kehaõõs, kus paiknevad siseelundid a) õige ; b) vale -ÕIGE
109. Lameussidel vereringesüsteem a) asetseb selgmiselt -ÕIGE b) asetseb kõhtmiselt ; c) puudub .
110. Lameusside sool algab suuga anterioorses otsas ja lõpeb pärakuga posterioorses otsas a) õige ; b)
vale -ÕIGE
111. Lameusside hingamiselundid a) on kopsud ; b) on lõpused ; c) puuduvad, hingavad läbi naha
pinna difusiooni teel -ÕIGE
112. Protonefriidid ehk umbtoruneerud on erituselunditeks.
113. Lameussid on enamasti a) lahksugulised ; b) hermafrodiidid -ÕIGE
114. Ripsussid on a) vabalt elavad -ÕIGR; b) selgroogsete parasiidid .
115. Ripsussid on eranditult vee elanikud a) õige ; b) vale -ÕIGE
116. Ripsussidel on täppsilmad a) õige -ÕIGE; b) vale .
117. Ripsusside seedimatud toidujäänused heidetakse välja a) suu kaudu -ÕIGE; b) päraku kaudu .
118. Eredavärvilised ripsussid elavad a) magevees ; b) meres -ÕIGE
119. Ripsusside suu paikneb a) anterioorselt ; b) ventraalselt -ÕIGE; c) dorsaalselt ; d) posterioorselt ;
f) lateraalselt .
120. Imiussid on a) vabalt elavad ; b) parasiidid -ÕIGE
121.Cl Trematoda SbCl Monogenea liikidel a) rohkem kui 2 iminappa -ÕIGE; b) 2 iminappa ; c) areng
peremeeste vahetusega ; d) areng ühes peremehes ; e) imetajate parasiidid ; f) veeloomade
parasiidid .
122. Nimeta loomadel parasiteerivaid imiusse Ainupõlvsete alamklassist:
1Diplozoon paradoxum – kaksikuss.parasiteerib (kellel?), kalal .
2. Polystoma integerrimum – konna mitmesuulane,parasiteerib konnal .
3. Gyrodactylus elegans parasiteerib kalal,
123. Imiuss Diplozoon paradoxum on a) hermafrodiitne -ÕIGE; b ) lahksuguline .
124. Imiussid alamklassist Kahepõlvsed a) arenevad ühes peremehes ; b) arenevad peremeeste
vahetusega -ÕIGE.
125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ;
c) inimene E.
126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE.
127. Täiskasvanud maksa kakssuulase pikkus on a) 0,5 cm ; b) 1,5 cm ; c) 5 cm -ÕIGE.
128. Fasciola hepatica lõpp-peremeheks on a) inimene -ÕIGE; b) lammas ; c) konn ; d) magevee tigu ;-LEVIB ROHUGA
e) veis .
129. Inimese vereimiuss Schistosoma haematobium erineb teistest imiussidest, sest
1.lahksuguline – vahetult enne suguküpsuse saavutamist poeb emasloom isase kõhupoolel olevasse emasekandekanalisse ning jääb sinna kogu eluks
2. inimese ja ahvide vereimiuss, elab veresoontes ja kuseteedes
130. Inimese vereimiussiga Schistosoma haematobium võib nakatuda a) supeldes või seistes vees suurte
troopika jõgede suudmetes -ÕIGE; b) süües troopika jõgedest püütud vastsetega nakatunud kala .
131. Põhjamaades esinevat skistosoomset dermatiiti (nahapõletikku) põhjustavad inimesel veelindude
veremiusside a) vastsed -ÕIGE; b) täiskasvanud ussid .
132. Kassidel parasiteerib imiuss Opistorchis felineus – kassikakssuulane ,
kelle vaheperemeheks on veetigu ja säilitusperemeheks on kala.
133. Paelusside uued lülid moodustuvad a) päise juures; b) viimase lüli juures -õige
134. Paelussidel seedeelundid a) paiknevad eraldi igas lülis; b) on ühised üle kogu lüliketi ;
c) puuduvad -õige
135. Paelusside suguelundid a) paiknevad eraldi igas lülis -õige; b) on ühised üle kogu lüliketi ;
c) puuduvad .
136. Paelusside närvisüsteem ja erituselundid a) paiknevad eraldi igas lülis ; b) on ühised üle kogu
lüliketi -õige; c) puuduvad .
137. Kõik paelussid on lülilised a) õige; b) vale -õige.
138. Nimeta paelussid, kelle lülid on väliskeskkonnas roomamisvõimelised:
1Taenia saginata
2Echinococcus granulosus
139. Nimeta paelusside liike, kelle keha ei ole lüliline
1Ligula intestinalis – linnuroni
2 Amphilina foliacea – kärgleht …
140. Ligula intestinalis elab pikema aja oma elust a) kalas ; b) linnus -õige.
141. Diphyllobothrium latum parasiteerib a) inimeses -õige; b) veises  ; c) lambas ; d) koeras ;
e) kassis .
142. Diphyllobothrium latum vaheperemees on a) veis ; b) siga ; c) sõudik ; d) röövkala -õige.
143. Diphyllobothrium latum` i maksimaalne eluiga on a) 25 a ; b) 10 a -õige; c) 5 a .
144. Laiusstõve võib inimene saada süües a) külmsuitsu magevee kala; b) külmsuitsu kana ; toorest
magevee kala või selle marja ; vähepraetud magevee kala -õige.
145. Laiussi viimase järgu plerotserkoid on 1-3mm .mm pikk.
146. Kuidas eristada lülide kuju järgi laiuss Diphyllobothrium latum´it Taeniatest?
Laiussil on lülide laius suurem kui pikkus.
147. Kuidas eristada Taenia soliumi ja Taenia saginata täiskasvanud isendeid ?
1Soliumil on pikkus väiksem
2Saginatal on rohkem lülisid
3 Taenia saginata lülid pikemad , emakal rohkem harusid
148. Taenia soliumi vaheperemees on a)inimene -õige; b)magevee tigu ; c)röövkala ; d)aerjalgne vähk ; e) veis ; f) siga -õigem.
149. Taenia soliumi pärisperemees on a) veis ; b) inimene -õige; c) siga .
150. Taenia saginata vaheperemees on a) inimene ; b) magevee tigu ; c) röövkala ; d) veis -õige;
e) aerjalgne vähk ; f) siga .
151. Inimese tsüstitserkoosi tekitaja on a) Taenia saginata vastne -õige; b) Taenia solium vastne .
152. Inimene saab tenioosi, kui nakatumine toimub toore või termiliselt vähetöödeldud veise või
sealiha söömisel, kui see sisaldab Taenia sp. vastseid – tsüstitserke
153. Inimene saab tsüstitserkoosi, kui Taenia solium mikroskoopiliste munade sattumisel inimese suhu
,eht tuleb käsi pesta.
154. Echinococcus granulosus pärisperemees (lõpp-peremees) on a) inimene ; b) lammas ;
c) rebane ; d) veis ; e) koer -ÕIGE; f) siga ; g) hunt -ÕIGE.
155. Echinococcus granulosus vaheperemees on a) inimene ; b) lammas ; c) rebane ; d) veis ;
e) koer ; f) siga ; g) hunt . ÕIGED PEALE HUNDI,REBASE JA KOERA
156. Ehhinokoki põies areneb a) 1 vastne ; b) palju vastseid -ÕIGE.
157. Echinococcus multilocularis pärisperemees on a) inimene ; b) koer ; c) rebane -ÕIGE; d) veis ;
e) kass .
158. Echinococcus multilocularis vaheperemees on a) inimene -ÕIGE; b) koer ;-ÕIGE c) rott ; d) veis ;
e) kass ; f) hiir .
159. Echinococcus multilocularis poolt põhjustatud ehhinokokkoos on inimesel
a) kergesti ravitav haigus ; surmaga lõppev haigus -ÕIGE
160. Echinococcus multilocularis on pikem kui Echinococcus granulosus a) õige -ÕIGE; b) vale .
161. Keriloomade tähtsus:
1 reostunud veekogude puhastajad
2tähtis lüli toiduahelas – toiduks vähkidele ja kalamaimudele
(Prantsusmaal keriloomade kasvandused)
162. Keriloomad on oma nime saanud peas kerielund – ripsmetega keerlev “ratas”
163. Keriloomad on a) lahksugulised -ÕIGE; b) hermafrodiitsed .
164. Keriloomad on kõige väiksemad hulkraksed loomad a) õige -õige b) vale .
165. Ainult partenogeneetiliselt sigivad keriloomadest isased
166. Seedesüsteem a) esineb ainult keriloomade isasloomadel ; b) esineb ainult keriloomade
emasloomadel ; c) esineb keriloomade mõlemal sool -ÕIGE ; d) keriloomadel puudub .
167. Ujuvatel keriloomadel katab keha ogaline rüü EHK PANTSER
168. Keriloomadel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige -ÕIGE; b) vale.
169. Keriloomadel on olemas süda a) õige; b) vale .-ÕIGE
170. Ümarusside nahklihasmõigus esinevad a) ainult ringlihased ; b) ring- ja pikilihased ;
c) ainult pikilihased -ÕIGE
171. Ümarussidel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige ; b) vale .ÕIGE.
172. Ümarusside seedimata toidujäänused heidetakse välja läbi a) suu ; b) läbi päraku -ÕIGE
173. Ümarussid on eranditult parasiidid a) õige ; b) vale -ÕIGE.
174. Kõige pikem ümaruss parasiteeribkašelotis Tema pikkus 8 MEETRIT
175. Ümarussidel puuduvad ringe - ja hingamiselundkond
176. Inimese haigust askaridoosi põhjustav Ascaris lumbricoides – liimuksolgekuulub
Hk NEMATHELMINTHES – ÜMARUSSID., Kl. Cl. Nematoda
177. Liimuksolkme pikkus20-40 cm pikk, valkjas ümaruss
178. Liimuksolkme areng toimub a) peremeeste vahetusega ; b) ühes peremehes -ÕIGE.
179. Ascaris lumbricoides kinnitub peremehe soole seinale a) õige ; b) vale -ÕIGE
180. Liimuksolkme vastsed elavad a) kalas ; b) magevee teos ; c) sõudikus ; d) inimese kopsus -ÕIGE
181. Askaridoosi võib inimene nakatuda a) süües väheküpsetatud magevee kala ; b) pesemata
juurviljadest ; c) mullastest kätest .KÕIK ÕIGE PEALE C.
182. Ümaruss naaskelsaba PARASIIT elab a) inimese sooles -ÕIGE; b) kassi sooles .
183. Ümaruss naaskelsaba pikkus 0,3 cm – 1 cm
, eluiga 35-75 PÄEVA.
184. Naaskelsaba areng toimub a) peremehe vahetustega ; b) ühes peremehes -ÕIGE.
185. Naaskelsaba vastsed elavad inimese kopsus a) õige ; b) vale -ÕIGE.
186. Enteriobioosi haigustunnuseks on KIHELUS PÄRAKUS
187. Enterobioos on surmaga lõppev haigus a) õige ; b) vale -ÕIGE.
188. Enterobioosi nakkuse võib saada pesemata käte vahendusel a) nakatunud inimeselt –ÕIGE
; b) esemetelt .
189. Trihhinelloosi võib inimene nakatuda süües vastsetega nakatunud a) veise liha ; b) metssealiha ;
c) kodusea liha .ÕIGE PEALE A VARIANDI
190. Trihhinella vastsed võivad lokaliseeruda peremehe a) lihastes -ÕIGE; b) ajus ; c) kopsus ;
d) südames .
191. Trihhinellat nimetatakse keeritsussiks, sest TA ON KEERDU TÕMBUNUD JA KRUSSJAS.
192. Trihhinelloos võib inimesel lõppeda surmaga a) õige -ÕIGE; b) vale .
193. Trihhinella täiskasvanud isendid elavad peremehe a) lihastes ; b) sooles -ÕIGE; c) kopsus .
194. Trihhinella täiskasvanud emase isendi pikkus on a) 34 cm ; b) 3,4 cm ; c) 3,4 mm -ÕIGE.
195. Jõhvussid on pika niitja kehaga , pikkus a) 1-3 mm -ÕIGE; b) 1-3 cm ; c) 0,5-1 m .
196. Kõik jõhvussid on parasiitse eluviisiga a) õige -ÕIGE; b) vale .
197. Täiskasvanud jõhvussidel puudub a) funktsioneeriv seedesüsteem -ÕIGE; b) ringeelundkond ;
c) erituselundkond ; d) närvisüsteem ; e) hingamiselundkond .
198. Eestis laialt levinud jõhvuss Gordius aquaticus – harilik jõhvuss(nimi)
on veeputukate parasiit.
199. Isase jõhvussi saba a) on kaheharuline ; b) talitleb sugutina .MÕLEMAD ÕIGED
200. Rõngusside erituselunditeks on a) protonefriidid ehk umbtoruneerud .
b) metanefriidid ehk avatoruneerud -ÕIGE
201. Rõngussidel on a) avatud vereringe , veri ringleb lahtiselt kehaõõnes;
b) suletud vereringe, veri ringleb ainult soontes .-ÕIGE
202.Väheharjasusside veri a) on värvitu ; c) muutub õhu käes siniseks ; b) on punane ;
d) sisaldab hemoglobiini .-ÕIGE
203. Enamusel hulkharjasussidel on eristatavad pea ja silmad a) õige –ÕIGE ; b) vale .
204. Hulkharjasussidel on a) igal kehalülil iminapad ; b) igal kehalülil külgmised jätked, millele
kinnituvad harjastekimbud –ÕIGE ; c) keha dorsoventraalselt lamenenud ; d) väline segmentatsioon ei vasta sisemisele .
205. Hulkharjasussid elavad a) magevees ; b) meres –ÕIGE ; c) maismaal .
206. Hulkharjasussid hingavad a) kopsudega ; b) lõpustega –ÕIGE
207. Nimeta inimtoiduks kõlbavaid hulkharjasusse: 1) Eunice viridis,
2)Eunice fucata – paloolo ussid
208. Väheharjasussid kuuluvad a) Ph. Annelida -ÕIGE; b) Ph. Nematoda ; c) Cl. Hirudinea .
209. Väheharjasussidel on selgelt eristunud pea ja peas silmad a) õige ; b) vale -ÕIGE.
210. Väheharjasussid elavad a) vees ; b) maismaal . ELAVAD MÕLEMAL
211. Väheharjasussid on a) lahksugulised ; b) hermafrodiitsed -ÕIGE.
212. Väheharjasussidel kopulatsiooni ei esine a) õige ; b) vale -ÕIGE.
213. Kui tõmbuvad kokku vihmaussi pikilihased, läheb uss a) pikemaks ja peenemaks ;
b) paksemaks ja lühemaks -ÕIGE.
214. Erinevalt hulkharjasussidest, vihmaussi kehal harjased puuduvad a) õige ; b) vale -ÕIGE
215. Vees elavad väheharjasussid hingavad a) lõpustega ; b) läbi naha pinna -ÕIGE; c) kopsudega .
216. Maismaa väheharjasussid hingavad a) läbi naha pinna -ÕIGE; b) kopsudega .
217. Koduaias või põllul kaevates kohtame kõige sagedamini väheharjasussi nimega (eesti ja ladina
Keeles) Allolobophora caliginosa – harilik mullauss
218. Lumbricus terrestris on a) kuni 15 cm pikk ; b) kuni 30 cm pikk -ÕIGE; c) kuni 2,5 m pikk .
219. Gigant vihmauss elab a) Aafrikas ; b) Lõuna-Aasias ; c) Austraalias -ÕIGE; d) Kesk-Ameerikas .
220. Nimeta Eesti siseveekogudes elavaid väheharjasusse 1) Tubifex tubifex – mudatuplane
2) Lumbriculus variegatus – rabeliimukas
221. Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES
222. Enamus kaane toituvad teiste loomade verest a) õige -ÕIGE; b) vale .
223. Täisimenud kaanid lähevad paksuks ja suureks, sest säilitavad imetud verd a) maos ;
b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE
224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga .
225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU
226. Kaanide keha katavad harjased a) õige ; b) vale -ÕIGE
227. Kaanide keha väline lülistumine ei vasta sisemisele a) õige -ÕIGE; b) vale .
228. Nimeta Eestis elavaid kaane: O. Gnathobdellae – lõugkaanilised
1. Haemopis sanguisuga – hobukaan
2. Hirudo medicinalis – apteegikaan
3. Erpobdella octoculata – harilik ahaskaan
O. Rhynchobdellae – kärsskaanilised
4. Piscicola geometra – harilik kalakaan
229. Inimese verd imeb: a) Haemopis sanguisuga ; b) Hirudo medicinalis -ÕIGE; c) Erpobdella octoculata; d) Piscicola geometra .
Terminid, mis iseloomustavad organite või kehaosade asupaika:
* anterior (anterioorne) – eesmine
* posterior (posterioorne) – tagumine
* dorsal (dorsaalne) – selgmine
* ventral ( ventraalne ) – kõhtmine
* medial (mediaalne) – keskmiselt olev
* lateral (lateraalne) – külgmiselt olev
* distal (distaalne) – kaugemal olev
* proximal (proksimaalne) – lähemal olev
* cranial (kraniaalne) – peapoolne
* caudal ( kaudaalne ) – sabapoolne
TAKSONID
Hõimkond – Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum)
Alamhõimkond – Subphylum (SbPh; SubPh; SbP)
Ülemhõimkond – Superphylum (SpPh; SupPh, SpP)
Divisio (D)
* Klass – Classis (Cl; C) (ingl. Class)
Alamklass – Subclassis (SbCl; SbC)
Ülemklass – Superclassis (SpCl; SpC)
* Selts – Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO)
* Sugukond – Familia (F) (SbF; SpF)
* Perekond – Genus (G) (SbG; SpG)
* Liik – Species (Sp) (SbSp; SpSp)