Sügavale sukelduvad vaalhaid püstloodis nagu mitmed vaalaliigid. Sukeldujate sõnul on vaalhaid väga uudishimulikud ning lasevad sukeldujatel endal seljas sõita ilma, et seda takistada püüaksid. Tänini pole päris selge, kas vaalhaid on munejad või munastpoegijad loomad. Siiani on leitud vaid üks vaalhai muna Mehhiko lahest. Muna asus 56 meetri sügavusel ja oli väga suur pikkus 67 cm ja läbimõõt 40 cm. See sisaldas täielikult välja arenenud loodet. LIIVHAI Harilik liivhai kuulub liivhailaste sugukonda, kus on vaid üks perekond 6...7 omavahel väga sarnase liigiga. Harilik liivhai on levinud Atlandi ookeani ja Vahemere rannikuvetes. Ameerika ranniku ääres esineb Maine ´i lahest Brasiiliani. Aafrika ranniku ligiduses Kanaari saartest Lõuna-Aafrikani. Ameerika rannikuvetes kasvab see hai kuni kolme meetri pikkuseks. Lõuna-Aafrika vetes kuni 4,5 meetri pikkuseks. Liivhai on küllaltki aeglane ja kohmakas eriti päevasel ajal.
küljejooneelundid 185. Kõhrkalad on ürgsed loomad, nende aju on võrreldes luukaladega vähearenenud, käitumine primitiivne vale 186. Kõhrkalad on olenevalt liigist elussünnitajad või munejad 187. Hailaadsetele on iseloomulik heterotserkne sabauim 188. Isaste kõhrkalade kõhuuimedest on kujunenud paarilised kopulatsioonielundid - pterügopoodid, milles on vagu sperma juhtimiseks emase kloaaki 189. Inimesele on ohtlikud järgmised hailiste liigid: tiigerhai, hiidvasarhai, mõrtsukhai, liivhai, vasarhai 190.Ogarail on sabal üksik terav mürgiastel vale 191. Inimesele on ohtlikud järgmised railiste liigid: harilik astelrai ehk merikass; harilik elektrirai; (astelrailased, jõerailased ja elektrirailased) 192. Missuguse täispease liha on hinnatud inimtoiduna G Callorhynchus kõblasnina 193. Kõige liigirikkam selgroogsete klass on: luukalad 194. Luukalade skelett on täielikult luustunud: vale 195. Luukaladel puudub ujupõis vale 196. Luukalade südames on venoosne veri 197
Lõpusepilud avanevad eraldi, varjatud nahakurdudega. Eesmine lõpusepilu taandunud hingatsiks. Üle keha nahahambad N: haid, raid 8 Haid – käävjas keha, heterotserkne sabauim, palju teravaid hambaid, enamasti röövkalad N: saaghai Raid – keha dorsoventraalselt lamendunud, saba piitsjalt peenike, suured peaga liitunud rinnauimed, väikesed hambad. N Mõrtsukhai, tömpnina-hallhai, liivhai, vaalhai, koerhai, harilik saagrai/hai ehk saagkala KLASS KIIRUIMSED rohkesti luid, ujupõis, uimi toetavad luulised või sarvjad kiired, nahas tõelised soomused, puudub hingats, lõpusepilude vaheseinad taandunud, südames arterioossibul N ogalik, ronikala Kehakuju tüübid:• Süstjas ehk torpeedokujuline (tuun, makrell, mõõkkala, heeringas, kilu)• Nooljas (haug, tuulehaug, barrakuuda).• Lateraalselt lamendunud (latikas, kuukala)•