Kunstiajaloo arvestus 10 klass (0)

Kunsti arvestus



Kunsti arvestus - Kunst - Mis on kunst, termin - Midagi meisterlikku mingis valdkonnas
- Midagi, mis pole ehtne  st on “kunstlik”
- Kitsamalt kujutav kunst - Arhitektuur - Tarbekunst - Meediakunst - Fotokunst - Kunstikultuur - Ühiskondlikult tekkinud normid ja tõekspidamised kunstis - Kunstiliigid - Arhitektuur ehk ehituskunst - Eksterjöör- hoone välisvaade - Interjöör- hoone sisevaade - Sakraalarhitektuur- pühamud - Kirikud, templid, kabelid, kloostrid, mošeed - Profaanarhitektuur- ilmalikud hooned - Lossid, kindlused, linnused, tehased, teatrid, elamud - Maastikuarhitektuur- maastiku ja haljasalade kujundamine - Inglise pargid jne - Skulptuur ehk voolimis- ja väljaraiumis kunst - Reljeef- skulptuuriteos, kus kujutis eendub pinnalt ja ta on
vaadeldav ühelt küljelt - Madalreljeef, süvendreljeef, kõrgendreljeef - Ümarplastika - Pisiplastika, ehitusplastika, vabaplastika büst - Monumentaalskulptuur ja pargiskulptuur - Suuremõõtmeline sk-teos, mis kavandatakse kindlale
kohale - Installatsioon - Kolmemõõtmeline kunstiteos


- Arvestab antud koha või ruumiga - Kasutatakse või ühendatakse mitmeid erinevaid
kunstivorme ja tehnikaid - Heli-, valgus-, video-, või arvuti installatsioon - Maalikunst ehk värviline kujutis tasapinnal - Tahvelmaal - Enkaustika (vahamaal), õlimaal, temperamaal, akvarell,
akrüülmaal, pastellmaal ja guašš - Monumentaalmaal - Mosaiik, fresko, vitraaž - Miniatuurmaal ehk väikepilt - Raamatu illustratsioon, portreepilt medaljonis - Graafika- kunstiliik, mille aluseks on joon ja pind ning mis luuakse trükkimise abil. Eelduseks paberi ja trükitehnika leiutamine - Vabagraafika- grafiit, söejoonis jne - Estampgraafika e paljundusgraafika - Kõrgtrükk- puugravüür, linoollõige - Sügavtrükk - Rakendusgraafika- graafiline disain ehk tarbegraafika - Raamatugraafika, kirjakunst - Tarbekunst ehk disain - Keraamina, metalliehitustöö, klaasikunst, tekstiil jne - Kunsti tekkimine - Algas umbes 40 000 aastat tagasi(vanema kiviaja hilisemas ajajärgus) - Kestab tänapäevani
- Kunst ühendab inimesi
- Kunst on maailma tundma õppimise vahend - Vanimad kõrgtsivilisatsioonid - Vana-Mesopotaamia - Savikultuur (tähtsaimaks materjaliks oli savi) Kiilkiri - Gilgameš


- Maailma vanim eepos põletatud savitahvlitel
- Gilgameš oli Uruki linna kuningas ja kangelane
- Valitseja, kes tahtis kinkida oma rahvale surematuse - Jumalad - Šamaš- päikesejumal
- EA- vete- ja tarkuse jumal
- Anu- taevajumal ja jumalate isa
- Ištar- armastuse ja viljakuse jumalanna - Arhitektuur - Ehituskunsti suurimad saavutused - Templid, lossid, linnamüürid, puidust laed, savitellistest vallid ja
kaared. - Tsikuraat ehk astmiktempel   --------> - Skulptuur ja reljeef kunst - Materjalina kasutati savi, kivi
- Peateemaks kuninga ülistamine
- Eesmärk näidata valitseja tegevusi
- Valitsejat kujutati alamatest suuremana, kõrvale jäeti isikupärased tunnused - Sündmused tormilised, kuid neist jutustatakse rahulikult, karmi tõe truudusega - Vana-Egiptus - Kunst/kultuur - Hieroglüüf e. piltkiri - Kartušš ---------------------------------------------> - Narmeri palett(reljeetahvel) - Polüteistlik religioon (oli mitmeid jumalaid) - Sümbolid, asjad ja tegevused ning nende tähendused - ANKH e. eluvõti - Horuse silm- kaitseamulett - Lootoslill- Niiluse ja elu sümbol - Jumalad- inimkeha ja loomapeaga olevused - Surnute raamat pandi rikaste hauda kaasa, see kirjeldas elu pärast
surma


- Osirise kohus, kus kaalutakse, kas südametunnistus on kerge või
raske - Arhitektuur - Templiarhitektuur - Sfinkside ala - Piloon - Lahtine sammasõu - Sirge tee viis pühama koha juurde, kus asus jumala kuju - Sammassaal - Karnaki ja Luxori tempel - Uueks ehitustehniliseks võtteks sammaste ja rõhtsa
talastikku kasutamine - Samba ülemise osa (kapiteeli) kujundamiseks saadi
inspiratsiooni loodusest - Naisvaarao Hatšepsuti matusetempel u 1500 eKr - Kuningate org - 1922. Aastal leitakse Tutanhamoni haud - Kujutav kunst - Ramses II - Kaugusesse suunatud pilgud rõhutasid suursugusust,
väärikust ja igavikust - Madal ja süvendreljeef - Väärtusperspektiiv- ühiskonnas kõrgemal positsioonil
olevad isiksused kujutatud suuremalt alamatest - Egiptuse poos- pea ja alakeha kujutatud külgvaates, õlad ja
silm otsevaates - Amenhotep IV e. Ehnaton(14. Saj eKr) - “Atoni lemmik”, sest polüteistlikust mindi üle
monitoistlikule - Nofretete- Ehnatoni abikaasa - EGEUSE KREETA, MÜKEENE KUNST(Knossose loss, müüt labürindist-minotauros) - Euroopa kultuurihäll- unikaalne Kreeta e. Minose kultuur mõjutas tugevalt mandri- Kreeka argenut ja sealt kaudu kogu euroopaliku
tsivilisatsiooni kujunemist - Kunst viitab looja õnnelikule elule (värvilised toonid jne)
- Mütoloogia


- Peajumal Zeus võrgutas Foiniikia neiu Europe. Zeus muutis end valgeks tähtsaks pulliks, kelle selga Europe istus. Loom
põgenes ja viis tütarlapse Kreeta saarele. Europel sündis
poeg, hilisem kuningas, Minos - Müüt - Müüt labürindist, mille lasi ehitada valitseja Minos
sõnnipäisele koletisele Minotaurusele, kellele tuli igal
aastal ohverdada 7 noort meest ja 7 neidu ateenast.
Kangelane Theseus tappis koletise Minose tütre Ariadne
abiga - Ehituskunst Kreetal - Lossid valitsejale ja ta teenritele
- Knossose loss (u 1900eKr)
- Ehitusmaterjaliks kivi, laed puidust
- Palju erineva suurusega ruume
- Allapoole peenenevad sambad toetasid lage ja liigendasid ruume, värviti punase, musta ja kollasega - Valguskoridorid - Aknad puudusid, ruumis said valgust terrassidelt, galeriidest ja valguskaevudest - Siseruumidele andsid toetust vormide mäng ja värviküllus, seinad kaetud krohviga, millele maalitud ornamendid - Kuninganna saal u 1700 eKr
- Kanalisatsioonisüsteem ja vannituba
- Kindlustatud lossid ja linnamüürid
- Lõvivärav
- Megaron- elamu, mille sissepääsu ees on sambad - Knossose loss - suurim pronksiaja arheoloogia mälestis Kreetal


- Vana-Kreeka - Jumalad - Zeus- Jupiter - Taeva ja äikesejumal - Tunnused: habe, lohvakad juuksed, välgunool - Poseidon- Neptunus - Merede valitseja - Tunnus: kolmhark - Hades- Pluto - Allmaailma ja surnute valitseja - Tunnus: kiiver, mis muutus nähtamatuks - Hera- Juna - Abielukaitse jumal - Tunnus: ilu - Demeter- Ceres - Rikkaliku viljasaagi jumalanna - Hestia- Vesta - Kodukolde jumalanna - Tunnus: kolle, kus põles igavene tuli - Apollon- Phibos - Valguse, laskurite ja muusika jumal - Tunnus: vinu, nool ja lüüra - Hermes- Mercurius - Kaubanduse ja turu jumal/kaitsja - Tunnus: tiivulised sandaalid, võlukepp, madala põhjaga
kübar - Ares- Mars - Sõjajumal - Tunnus: mõõk, oda, kilp, kiiver, põlev tõrvik, koer,
metssiga, raisakotkas - Hephaistos- Vukanus - Tulejumal - Tunnus: haamer, tangid - Dionysus- Bocchus/Bokchos - Veinujumal - Tunnus: viinamarja istandus, Thyrsus/valitsus kepp, karikas - Atheena- Minerva - Lahingu jumalanna - Tunnus: raudrüü, kiiver, oda, amulett - Artenis- Diana


- Metsaloomadeemand - Tunnus: vibu, nool, jahinoad, kuu, nooletapp - Aphrodite- Venus - Armastuse- ja ilujumalanna - Tunnused: tuvi/varblane/luik, roos, peegel, delfiin - Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Amfiteatrid - Vana- Kreeka - Teatris käidi etendusi nautimas
- Esinesid näitlejad ja koor - Vana-Rooma - Colosseum- suurim amfiteater Roomas
- Eelkõige gladiaatorite võitluste pidamiseks, merelahingute ja kiskjate ajujahtide lavastamiseks - Vana-Kreeka skulptuur - Vähe säilinud originaalteoseid, tunneme Kreeka skulptuure Rooma koopiate kujul - Materjalina marmor või pronks
- Kreeka kujurid õppisid esimesena tegema ilma toeta seisvaid suuri inimfiguure - Palju aktiskulptuuri
- Kasutati krüselefantiintehnikat
- Kore- naisfiguur
- Koros- meesfiguur
- Klassikaline skulptuur (480-323 eKr)


- Hakatakse kujutama keerukaid liigutusi - Kujud vaadeldavad igast küljest - Orderid: - HELLENISMI PERIOOD - 323 eKr- 30 pKr - Domineerisid ilmalikud hooned - Skulptuuris algas inimeste individualiseerimine, rõhk tunnetele ja ilmus ka
(alasti) naise figuuri - Hellenismiajastu suurim linn- Aleksandria - MAAILMAIMED - Semiramise/Babüloni rippuvad aiad - Uus- Babüloonia valitseja - Nebukadnetsar II - Kingitus oma abikaasale, meedia printsess
Amitale - Spetsiaalse niisutussüsteemiga - “Roheline püramiid”, mis laius astmelisel
terrassil - Giza püramiidid


- Väli Kairo lähedal - IV dünastia 2600 eKr - Mykerinos: 60 m - Chefren: 136 m - Cheops: 146 m - Sfinks, Chefreni püramiidi ees, 21 m kõrge
ja 73,5 m pikk - Zeusi kuju Olümpias(12,5m) - Kujuri Pheidase looming - Krüselefantiintehnikas- kuju puust südamik ja riietus kaeti
elevandiluust plaadikestega, relvad kuldplekiga - Artemise tempel Efesose linnas - 356. eKr põles, lõplikult hävis maavärina tagajärjel - Halikornassose mausoleum - Hellenismi ajastul - 4. Saj eKr - Mausolosele (praegu väike Türgi
sadamalinn Bodrum) - Aleksandria tuletorn - Pharose saarel - 100m - Charese Rodose koloss - Päikesejumal Heliose pronkskuju - Rhodose saarel - 37 m


- VANA-ROOMA - Arhitektuur - ilmalik domineerib - Lubimördi kasutuselevõtt - Uued konstruktsioonid: kaared, võlvid ja kuplid - Amfiteatrite ehitamine - Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid - Roomlaste omapärane ehitis oli triumfikaar, mille seinu liigendasid
sambad või poolsambad - Skulptuur - Kujutati keisreid jm kõrgest soost inimesi - Paljude keisrite seisvaid või ratsakujud püstitati esinduslikesse
paikadesse - Maalikunst - Maalikunsti hoopis vähem säilinud kui skulptuure - Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest - Levis ka tahvelmaalikunst ja mosaiigitehnika - KESKAEGNE KIRIK - Ristiusk tekkis 1. Sajandil, Vahemere idarannikul Palestiinias
- Ristiusk erines Roomlase senisest usunditest põhimõtteliselt
- Keiser Constantinus kuulutas ristiusu lubatuks 313. Aastal
- Papüüruse kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile
- Katakombides leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid - Varakristluse päevadel ei loodud skulptuure, et püüda vältida sarnasust paganlike religioonide ja neile omaste kujude
kummardamisega - Harrastati reljeef kunsti
- Kristlik sümboolika - Lambatalle õlul kandev mees- hea karjane(kristus) - Ankur- lootus - Paabulind- surematus - Tuvi- Püha Vaim - Ülestõstetud kätega inimene- palvetaja -


- ROMAANIKA (õp.lk. 125)(vaata pilte õpik lk 224-229) - Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika, peale selle veel ühelööviline ja kodakirik - Ehitise tunnused (vt õpik lk 127 kõige ülemist joonist) - Transepti ja aspiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetati kooriks - Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks
- Koori all krüpt
- Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid - Cluny kristlik pühakoda
Ida-Prantsusmaal ------------> - Viielöövilised pikihooned - Kolmelööviline eelkirik - Arvukalt kabeleid - Itaalia - Tugev  varakristliku
arhitektuuri mõju - Bütansi mõjul oli tavaline
kuppel - Pisa - Basiilikana ehitatud toomkirikul oli kuppel nelitise kohal - Kiriku juurde rajati kupliga ümarhoone, ristimiskabel ja eraldi
seisev kellatorn(nn viltune torn) - Nende väliskujunduse kasutati ümarkaarseid galeriisid - Püha-Markuse katedraal - Veneetsias ehitatud Bütsantsi eeskujul  kirik - Viie kupliga tsentraalehitis - Fasaadid ohtralt dekoreeritud, tihti oli eri värvi marmorist
kujundatud geomeetriline muster - ROMAANI KUJUTAV KUNST JA TARBEKUNST - 10. Saj lõpus valmis puuskulptuur ristilöödud Kristusest
- Loodi arvukalt seinamaale ning endiselt õitses miniatuurmaal
- "Vaestepiibliks" nimetatakse keskaja kirikute kaunistusi, mis piltlikult seletasid Pühakirja kirjaoskamatule rahvale.


- viimse kohtupäeva stseen
- Romaani kullassepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine - Tekstiilikunst - GOOTI ARHITEKTUUR ja KUNST (vaata pilte õpik lk 230-240) - Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist - Transept ei eendu nii palju kui romaani stiilil
- 15/16. Saj nimetatakse hilisgootika ajajärguks
- Gooti maalikunsti silmapaistvaim osa vitraažikunst
- Itaalias au sees seinamaal ja tahvelmaal - Eesti keskaegne sakraalarhitektuur - Eesti gootiga stiilis ehitised olid hoopis tagasihoidlikumad ja vähemate
detailidega - 4 keskaegset kirikut Tallinnas - Tallinna Toomkirik - Niguliste kirik - Oleviste kirik - Pühavaimu kirik - 2 keskaegset kirikut Tartus - Tartu toomkirik - Jaani kirik - KUJUTAV KUNST(õpiku taga lk 248 maal) - Autor Bernt Notke - Lõik maalist “Surmatants” - Asub Tallinna Niguliste kiriku Antoniuse kabelis - Maali tõukeks oli 14. saj Euroopas valitsenud must surm, võib olla ka
tänapäeval aktuaalne seoses koroonaga -  Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega,
meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale


- RENESSANSS - Arhitektuur - Firenze toomkirik - Firenzes, Itaalias - Palatso tüüpi - Santa Maria del Fiore on ehitatud basiilikana ja kujutab
põhiplaanilt rooma risti - Uusgooti stiilis marmorfassaad valmis alles 1871–1887 - Rooma-Peetri kirik - Renessansiajal püstitati Itaalias arvukalt ilmalikke ehitisi: jõukate
kodanike paleesid ja villasid, raekodasid, teatrihooneid jm - Kunst - muutusid maalikunst ja skulptuur iseseisvateks kunstiliikideks,
need ei olnud enam seotud ehitistega nagu keskaegses
sakraalarhitektuuris - Suurenes kunstniku isiksuse tähtsus- kunstnik tunnetas ennast
loojana - maalikunsti näited: - Sandro Botticelli "Veenuse sünd" "Primavera" - Kõrgrenessansi meistrid: - Leonardo da Vinci - Michelangelo