Maalingud varakristlikes katakombides Kokku korjanud: Egle Vändre 2007 Hea karjane St. Callisto katakomb Taaniel lõukoerte augus, Via Latina katakomb Kolm meest ulises ahjus Priscilla katakomb Jeesus Alfa ja oomega Commodilla katakomb St. Sebastiani katakomb Hea karjane Domitilla katakomb Hea karjane, palvetavad figuurid, Joona lugu Priscilla katakomb Herakles Hesperidese aias Via Latina katakomb Samson ja lõukoer Via Latina katakomb Püha Paulus Praetextatuse katakomb Priscilla katakomb Kasutatud raamat ja viited: John Lowden ,,Early Christian and Byzantine Art" 1997 Phaidon Press Limited http://campus.belmont.edu/honors/catacombs/catacombs.htm http://www.jesuswalk.com/christian-symbols/
Rooma riigi idaosas, Palestiina aladel, tekkis uus usund ristiusk, mis levis kiiresti kogu Rooma riigis. Koos kristlusega tekkis ka varakristlik kunst. Varakristlus arenes Rooma aladel ja Vana-Rooma kunstiga paralleelselt. Ristiusk kuulutas, et Jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii rikkad kui vaesed. Kristlus on radikaalne (konkreetne, ühesuunaline), nõudes sõnade ja tegude ühtsust, usu ja igapäevaelu ühendamist, Jeesuse elukäigu eeskujuks pidamist, alandlikkust, armastust nii ligimese kui vaenlase vastu, väites, et igapäevaelu väärtused ja kohustused on tühised Messia uue tuleku ees. Kuigi Rooma riik suhtus teistesse usunditesse sallivalt, sattus ristiusk sellega vastuollu. Kristlasi heideti amfiteatris metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. See avaldas aga vastupidist mõju, usk mille nimel surma mindi tekitas aukartust. 3. saj. peale Kristust sattus Rooma riik kriisi. 313-ndal aastal kuulutati risti...
VARAKRISTLIK KUNST umbes 50 600 a Varakristlik kunst, skulptuur, Hea Karjane, u 300 a. Vanakristlik kunst, skulptuur, Hea Karjalane, Türgis. Vanakristlik kunst, skulptuur, Türgis. Varakristlik kunst, arhitektuur, Santa Priscilla KATAKOMB Vanakristlik kunst, seinamaaling, Santa Priscilla katakomb Roomas. Varakristlik kunst, seinamaaling, Hea karjane, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, seinamaaling, Ahastav naine, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, arhitektuur, katakomb Calixtus Roomas. Vanakristlik kunst, seinamaaling, Apostel, 3. saj. Varakristlik kunst, arh, Calixtuse katakomb. Varakristlik kunst, raamatumaal e miniatuurmaal, Jaakobi võitlus ingliga, leht käskkirjast, 525 a. Vanakristlik kunst, tarbekunst, Peaingel Miikael. Osa diptühhonist. Elevandiluunikerdus. 6.saj.
1) Millal tekkis ristiusk? 1 sajandil. 2) Millises tolleaegses piirkonnas tekkis? Palestiinas 3) Mille poolest erines senistest usunditest? Usu järgi olid kõik võrdsed ja usk oli ühte jumalasse. 4) Mida tähendab messianistlik? Kes oli messias? Messianistlik usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. Messias lunastaja 5) Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millistes vormides? Sellepärast, et see oleks ohustanud klassiühiskonda- usu järgi olid ju kõik võrdsed aga Roomas oli sel ajal tähtis klassikuuluvus. Kiusamine toimus: nt. pandi usklikud kokku lõvidega ja lõvid puresid siis usklikud surnuks. 6) Millal ja kes kuulutas ristiusu lubatuks? Keiser Constantinus 313. 7) Miks võtsid kristlased omas kunstis kasutusele tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Sest kristlasi kiusati taga, ei saanud avalikult kokku saada. Tingmärgid olid seotud ka õpetusega. Lammas, kala vesi, jumala sõrm, 3 s...
Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Kristluse sümboleid Katakomb Hea karjane Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega
MÕISTED 10.klass 1. Arhitektuur- ehituskunst 2. Sakraalarhitektuur- kiriklik arhitektuur 3. Profaanarhitektuur- ilmalik arhitektuur 4. Dolmen- haudehitis, püstiste kiviplaatide peal on horisontaalne kivi 5. Eskiis- visand, kavand 6. Fassaad- hoone esinduslik külg, kus asub peasissekäik 7. Figuraalkompositsioon- inimkujutistega kompositsitsioon 8. Graafika- kunst, mida paljundatakse trükkimise teel 9. Katakomb- pikkadest käikudest koosnev maa-alune matmispaik 10. Keraamika- põletatud savist esemed 11. Kromlehh- megaliitiline ehitis, 12. Lineaarne- joonele ja joonistusele rajanev käsitluslaad kunstis 13. Linoollõige- graafikatehnika 14. Mastaba- egiptlaste algne haudehitis, lameda katusega kivikamber 15. Menhir- ,,pikk kivi" lihtsaim megaliitiline ehitis 16. Natüürmort- vaikelu, esemeid, puuvilju, lilli kujutav kunstiteos 17
6. KONTROLLTÖÖ VARAKRISTLIK, BÜTSANTS, MEROVINGID ja KAROLINGID, ROMAANI ja GOOTI Kordamisküsimused: 1. Keskaja kunst jaguneb (4) ? 2. Mis on krutsifiks ? 3. 4 evangelisti ja nende sümbolid ? 4. Mis on katakomb ? 5. Mis on rotund ? 6. Iseloomusta Varakristliku basiilika kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 7. Kes on ,,hea karjane" ? 8. Bütsantsi kunst jaguneb (3) ? 9. Kirjelda kuppelvõlvi ja millisele stiilile on kuppelvõlv kõige iseloomulikum? 10. Iseloomusta Bütsantsi ristkuppelkirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 11. Mis on baptisteerium ? 12. Mis on kampaniil ? 13. Mis on nimbus e aupaiste ? 14. Kes on pantokraator ? 15. Varakeskaja kunst jaguneb (3) ? 16
Ištari värav Babülonis 6. saj eKr Egiptuse arhitektuur: Giza püramiidid (3. at eKr) Abu-Simbeli kaljutempel (2. at eKr) Kreeta-Mükeene ehk egeuse arhitektuur: Mükeene lõviväravad (2. at eKr) Knossose palee (2. at eKr) Vana-Kreeka arhitektuur: Ateena Akropol (V saj eKr) Pergamoni altar (IV saj eKr) Vana-Rooma arhitektuur: Colosseum (1.saj) Akvedukt Pont du Gard (1.saj eKr) Varakristlik arhitektuur: Sta Constanza mausoleum (4.saj) Püha Domitilla katakomb (2.saj) Bütsantsi arhitektuur Hagia Sophia peakirik (6.saj) St Apollinare in Classe (6.saj) Lääne-Euroopa arhitektuur varakeskajal: Theoderichi mausoleum (6.saj) St Galleni klooster (9.saj) Romaani arhitektuur: Pisa katedraal ja kellatorn (11.-14.saj) Püha Markuse katedraal (11.saj) Gooti arhitektuur: Notre Dame´i katedraal (12-13.saj) Milano katedraal (alustatud 14.saj, lõpetatud 19.saj) Renessanss: Villa Rotonda (16.saj) San Marco raamatukogu (16.saj)
Kõige tuntumad on Rooma katakombid. Katakombid Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Santa Priscilla katakomb Roomas. Maalingud pärinevad 3. sajandist. Apostel 3. saj. keskpaik. Kolm meest tulises ahjus. u. 3. sajandi keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Hea karjane. 3. saj. keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Püha Peetruse basiilika Vatkanis. Alustatud 333, asendatud 15.17. saj. praegu Peetri kirikuga. Püha Peetruse kirik Santa Maria Maggiore Santa Sabina Maalikunst Kiriku seintel ja katakombides Seinamaalid
Colosseum- 80pKr, amfiteater, 4 korrust, ovaalne, katust ei olnud, keskel areen, kus võitlesid gladiaatorid, areen kaetud Liivaga, ja sai muuta basseiniks, 80 sissepääsu, 50 000 pealtvaatajat Väejuhtide auk püstitati võidu e triumfikaari (Constantinuse triumfikaar) ja sambaid keiser Traianuse sammas selle ümber keerdub reljeefne riba keisri võitude kujutistega, 200 m pikk, 23 keerdu, sammas 39 m Caracalla termid- kõige uhkemad termid ehk saunad, 3. Saj Katakomb- rooma linna alune labürint, siit on pärit varakristlik kunst, 300 a jooksul maeti sinna laipu Basiilika- esimene kirik, kus kristlased käisid, koosnes löövidest(3-5), pikad koridorid, lame lagi, sisenetakse läänest, hilisematel torn, mis on eemal Transept- risthoone, juurdeehitis basiilikale Apsiid- idapoolne isa kirikus skulptuure ei tohi kirikus olla, need meenutasid paganlikke jumalaid Maalid olid vajalikud, sest pilt on kirjaoskamatu jaoks nagu sõna
Andrei Rubljov vanavene kunsti erakord meister,ikoonimaalija (,,Kolmainsus" Talum kapiteelide ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult kaunistatud kiviplokid Artell mitmest inimesest koosneb grupp,kes maalib ühte ikooni Kampaniil kellatorn Vikkel sfääriline kolmnurk Ikonotaas ikoonidega kaetud sein Ristkuppelkirik kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik,mille keskosa katab kuppel Sibulkuppel sibulakujuline kuppel Katakomb maa-alune matmispaik Constantinus Rooma keiser,kes võttis vastu ristiusu Milano ediktiga Mida tähendavad varakristlikus maalikunstis: Kala? kristust Mees tallega? kristust Kalur? kristust Ankur? lootus Paabulind? surematus Tuvi? Püha Vaim Allikas? ristiusk Veekann? ristiusk Viinamarjakobar? ristiusk Kuidas suhtusid kristlased skulptuuri ja miks? Kristlased ei viljelenud peaaegu üldse skulptuure seda püüti vältida,kuna see sarnanes paganlike
taeva isand, Poseidon- Neptunnus- merede valitseja, Hades- Pluto- allilm, Hestia- Vesta- kodukolde kaitsja, Hera- Juno- abielu kaitsja, Ares- Mars- sõjajumal, Athena- Minerva- linna jumalanna, käsitöö, põld, tarkus, Apollon- Apollo- tõe jumal, Aphrodite- Venus- armastuse/ ilu jumalanna, Hermes- Mercurius- kaupmeeste jumal/ sandaalid/ käskjalg, Artemis- Diana- neitsiliku nooruse kaitsja, kütt, loomade emand, Hepaistos- Virleanus- tule jumal. Katakomb- maa-alused koopad seintesse maeti surnuid käigud ~1 m laiused (tekkisid krüptid). Krüpt- kirikute alune võlvitud kelder. ) Tahvelmaal- Maal vabalt ümberpaigutatavatel, kompaktsetel ja selgelt piiritletud puidust vasest, lõuendist pildikandjatel. Tempera- või õlivärvidega Raamitud. Tuntud juba antiikajal. Alates 5. saj. idakiriku ikoonimaalis 12 saj. Lääne-Euroopa. Realism jaguneb: Barbizomi koolkond, Opositsionäärid, Skulptuuri areng, Vabaõhumaali levik Skandin
Tähtsaks ehitiseks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kelle ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumalla kuju. Inimesed said teenistuses osa võtta ainult kõrvaltvaatajaaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestriite elu- jja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Tumtumad templid on näiteks Karnaki tempel, Hatshepsuti tempel. Vana Egiptuse elumajad ja eramud Maju ehitati põhiliselt muda- tellistest. Seina laius oli umbes 40 cm. Maapealse korruse seinad olid mõnikord ehitatud
Tähtsaiks ehitisiks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina.Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Vaarao Tutanhamoni hauakamber Tutanhamon on üks tuntumaid vaaraosid, vaatamata tema vaid mõne aasta kestnud valitsusajale, kuna tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata vaarao matus. Hoolimata sellest, et tegemist oli tähtsusetu ja vähevalitsenud isikuga olid hauapanused väga rikkalikud ning väärtuslikud. Skulptuur Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise
Ristiusu mõju kunstile *Ristiusk tekkis 1. Sajandil pKr Palestiinas ning oli alates 313. Aastast Rooma riigiusund. 5. Sajandil võtsid ka Rooma vallutajate juhid üle ristiusu. Valitsejate juhtimisel muutus ristiusk sajandite jooksul kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta ajaloo jooksul on ristiusk avaldanud muu hulgas väga suurt mõju kunstile. *Esiteks mõjutas ristiusk arhitektuuri. Ja esmalt räägime selle teema all sarkofaagidest. Need olid kivihauad, mis on kristliku kunsti vanimad säilinud mälestised. Algselt maeti nendesse Rooma impeeriumi idaosas, hiljem levis see komme ka läände. Sarkofaagid kaunistati kristlike motiividega, näiteks Kristuse surnust ülestõusmisega. Kasutati ka varasemast ehk antiikajast üle võetud kaunistusmotiive viinamarjakobarad, puuviljakorvid, joogipeekri - millele anti piiblistseene kasutades kristlik sisu. Marmorist sarkofaagidesse hakkasid jõukad kristlased surnuid matma alates 4. Saj...
Tähtsaks ehitiseks olid templid. Templis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Templis asusid ka varahoidlad, raamatukogud ja seal õpetati välja noori preestreid. Templeid raiuti ka kaljusse. Templisse võisid siseneda ainult vabad inimesed. Püramiidid olid talupoegade ja orjade poolt ehitatud suured kividest ehitised kus sees oli palju käike ja ka lõkse. Vaaraod lasid ehitada püramiide enda surmajärgse elu jaoks. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis peegeldasid päikesevalgust. Kuulsaimad püramiidid on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja
Aleksander Suur lahingus Dareiose vastu ~80e.m.a Põrandamosaiik Nn.Fauni majast Pompejis 2 sajandist Aleksander Suur lahingus Varakristlik kunst Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tähtsaim oli Jumala sõnapühakiri Katakombides pidasid kristlased koosolekuid, jutlusi ja jumalateenistust. Maalikunst Santa Priscilla katakomb Roomas Maalingud pärinevad 3.sajandist Arhitektuur Santa Costanza mausoleumi interjöör ~350aastal Ehitatud keiser Constantinuse tütarde jaoks hiljem kasutati kirikuna Santa Costanza mausoleum Sant' Apollinare Sant' Apollinare in Classe basiilika Ravennas. 535549. Apsiid. Romaani kunst Romaani kirikute peaminetüüp oli basiilika. Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid.
nüüd Teeba .Eriti suurejooneline ja monumentaalne oli templiarhitektuur. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Templite juurde viivat teed palistasid sfinksid - inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid. Need sümboliseerisid kuningavõimu ja täitsid valvurite ülesannet. Templisse sisse pääses läbi väravehitise e pülooni. Püloon koosnes kahest längus seinaga tornist ja nendevahelisest portaalist e uksavast. Pülooni ees lehvisid kõrgete mastide otsas lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Mõnikord seisid värava ees ka
Neid toimetasid preestrid, kellel oli ainsana juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina. Lihtrahvas võis olla peamiselt templi lahtises eesõues, kus asusid sammaskäigud, parem rahvas kogunes aga kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid ning samuti varahoidlad, raamatukogud ja seal õpetati välja noori preestreid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Templil olid ka iseäralikud väravaehitised, mida nimetati püloonideks. Need koosnesid kahest müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks ning külgedel asetsesid obeliskid, mis jäljendasid taimi. Suurimad templid asusid Teeba lähedal Karnakis ja Luksoris ning samas piirkonnas on ka vaarao Ramses II ja esimese naisvaarao Hatshepsuti matusetemplid.
Ehitustehnika: kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR Rooma arhitektuuri lõpuaastaks võib lugeda aastat 313, mil Constantinus Suur ristiusu riigiusuks kuulutas. Sellest ajast võib kõnelda varakristliku arhitektuuri tekkimisest. Ajastu ehitismälestisi: Püha Peetri basiilika Roomas, 4.saj Sta Constanza mausoleum Roomas, 4. saj St Stefanose katakomb, 2.saj; Püha Domitilla katakomb, 2. saj; Sta Sabina basiilika Roomas 4.saj; Sta Maria Maggiore basiilika Roomas, 4 saj. Ehitustüübid: Pikihooned: basiilikad ja kodakirikud ning tsentraalehitused. Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, tuff, marmor. Ehitustehnika: kaar, silindervõlv, talasillused. 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL Rooma riigi langemine 476. aastal tähistab antiikaja lõppu ja keskaja algust. Perioodi 5.-11. sajandini, mil toimub feodaalsuhete kujunemine, käsitletakse varakeskajana.
Eriti suurejooneline ja monumentaalne oli templiarhitektuur. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Templite juurde viivat teed palistasid sfinksid - inimese pea- mõistuse sümbol ja lõvi kehaga - jõu sümbol skulptuurid. Need sümboliseerisid kuningavõimu ja täitsid valvurite ülesannet. giza väljal seisev sfinks on välja raiutud suurest kaljust, see on 73 meetri pikkune ja 20 meetri laiune.Templisse sisse pääses läbi väravehitise ehk pülooni. Püloon koosnes kahest längus seinaga tornist ja nendevahelisest portaalist ehk uksavast. Pülooni ees lehvisid
kirikuhoone külge liidetuna. kabelitepärg — poolringis ümber kooriruumi paiknevad kabelid, mis avanesid kooriruumi poole; esinesid peamiselt prantsuse keskaegsetes katedraalides. kapiteel — samba, piilari või pilastri kunstiliselt kujundatud ülemine osa, millele toetub talastik, käär või võlv kardinal — katoliku kiriku kõrgem ametikandja. karütatiid — pikas rõivas naise kujuline skulptuursammas, mida peamiselt antiikarhitektuuris käsutati tavalise samba asemel. katakomb — maa-alune käik või ruum, mida varakristlased kasutasid matmispaigana ning kogunemiskohana. katedraal — peakirik; Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal piiskopikiriku nimetus; sama mis Saksamaal, Baltimaades ja Itaalias toomkirik, Lõuna-Saksamaal münster. keldid — roomlastel gallialased; rühm rahvaid ja hõime, kes eelajaloolisel ja antiikajal asusid mitmel pool Lääne- ja Kesk-Euroopas, segunesid roomlastega. Keltide järeltulijaid ning keelt on tänapäeval säilinud Iirimaal,
jumala ees v6rdseks.See ei meeldinud ylikutele ja ristiusulisi kiusati taga.Ristiusulised kogunesid salaja loodusesse v6i katakombidesse.Aja jooksul usk veidi muutus ja nyyd kutsus usk inimesi alandlikkusele ja s6nakuulelikkusele ning vastutasuks lubas p2rast surma paradiisi.Selline usk oli juba ylikutele meeltm66da.Selline usk sobis ylikutele kuna aitas rahvast vaos hoida.Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks ja 380 kuulutati see ametlikuks riigiusuks. Arhitektuur Katakomb on liivasesse pinnasesse uuristatud k2ik v6i hauakamber.Katakombidesse maeti oma surnuid.Katakombide seinad ja laed kaeti maalidega mis esialgu meenutasid maalid roomlaste elumajadest.Hiljem hakati kujutama ristiusu symboleid.Kui ristiusk ametlikuks muutus tekkis vajadus uute hoonete j2rele kus pidada jumalateenistusi.Eeskujuks v6eti Rooma kohtu ja 2ri hoonet basiilikat.Varakristlik basiilika oli pikihoone mis alati ehitati suunaga l22nest itta.Sissep22s on alati l22nes ja altar idas
(antiigi kunstist) üle võetud kaunistusmotiive – viinamarjakobarad, puuviljakorvid, joogipeekrid, millele anti (piiblistseene kasutades) kristlik sisu. Marmorist sarkofaagidesse hakkasid jõukad kristlased surnuid matma alates 4. sajandist, pärast kristluse tunnustamist. Maeti maa-alustesse katakombidesse. (Onasch, Schnieper 2003). Laatsaruse surnuist ülestõusmine (üks Jeesuse imetegusid). 350-400 pKr. Via Latina katakomb, Rooma. Illustratsioon 2. Matmiskombed on tihedalt seotud Kristuse teise tulemise ootusega varakristlaste hulgas. Kuna usuti surnuist ülestõusmisse, hinge (ja ka ihu) taassündi, siis keelati surnute tuhastamine (ihu hävitamine). Roomlased põletasid oma surnuid, 5 varakristlaste hulgas olid levinud laibamatused. Laibamatused levisid alates 2.
· Galerii millegi (tavaliselt kunsti) näitamiseks mõeldud ruum · Gootid riietuses gooti stiili peegeldavad inimesed · Gooti stiil kunstistiil, teravad kõrgustesse pürgivad õhulised ehitised · Gravüür graafiline kunstitoode · Hieroglüüf Egiptuse piltkiri · Ikoon pühapilt · Initsiaal suur algustäht · Kabel palvetamiseks mõeldud väike ehitis · Kapiteel samba ülaosa · Kartuss ehisvorm · Katakomb ulatuslik maa-alune käik · Katedraal peakirik · Kentaur hobuinimene · Keraamika savitöötehnika · Kiilkiri kiilu taoliste märkidega kiri · Kirik ristiusu pühakoda · Klassikaline tavaline/aegumatu ese, asi.. · Klooster nunnade / munkade asula · Kollaaz kujutava kunsti tehnika · Koloss hiiglasuur ese · Kompositsioon kokkuseade · Krabi kivilill · Labürint keerdkäikudega hoone · Lööv sammastega eraldatud ruum
mõlemal pool seintes oli 2…3 üksteise peal asuvat seinatühemikku kristlaste põrmude jaoks, mis pärast matusetalitust suleti kas marmorplaatide või tellismüüritisega. Mõningase vahemaa tagant laienesid käigud ühele perekonnale kuuluvateks ruudukujulisteks hauakambriteks, mille seinad ja lagi olid kaetud freskodega. Tihti raiuti hauakambri lagi välja selliselt, et see meenutas ristvõlvi. Ajastu ehitusmälestisi: St Stefanose katakomb, 2. saj Püha Domitilla katatakomb, 2. saj Püha Peetri basiilika Roomas, 4. saj Sta Sabina basiilika Roomas, 4. saj Sta Constanza mausoleum Roomas, 4. saj Sta Maria Maggiore basiilika Roomas, 4. saj Ehitustüübid: Pikihooned: basiilikad ja kodakirikud ning tsentraalehitised. Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, tuff, marmor. Ehitustehnika: kaar, silindervõlv, talasillused.
hauapanused väga rikkalikud ning väärtuslikud. Tempel. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Pühalikkust ja aukartust sisendas templisse minejale juba sfinkside allee, mis võis olla kuni 2 km pikk. Tihti oli lõvikehaga sfinksidel vaarao nägu. Egiptuse templi väljastpoolt üsna monotoonset seina ilmestasid ainult värvilised reljeefid, sissepääsu ehtis kahe torniga väravehitis, mida nimetatakse pülooniks. Mõne templi värava ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Templi esimesse ossa, lahtisse sammastikuga ümbritsetud õue, pääsesid kõik vabad inimesed
vanemaid. Kümnest käsust lähtusid teised, üksikasjalikumad seadused. (Kõiv, 1994, 84)
Künnipõllundus – põlluharimisviis, mille korral küntakse maad metallotsaga adraga. Esialgu rakendati
adra ette härjad või lehmad. Adraga oli võimalik harida palju suuremaid maalappe kui kivist kõplaga.
(Kõiv, 1994, 25)
Küüditamine – alistatud rahvaste vägivalde ümberasustamine.
Kapitoolium- küngas Roomas, kus asusid kindlus ja tähtsamate jumalate templid.
Katakomb- maa-alune matmispaik.
Kirik- kõigi kristlaste ühendus. (sks Kirche
annaabi.ee 
