Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid Ristvõlv · XII sajandi alguses · Igas võlvikus diagonaalselt asetatud kaks tugevat raidkivist vööd Amiens`i katedraal Köln`i katedraal Reims`i katedraal Päiskivi King College , Cambridge Salisbury`i katedraal · Fiaal · Ristlillik · Krabi Siirud Saint Cabelle lossikabel Cologne katedraal Saint Denis`i kloostri kirik
võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast eenduv, üldjuhul dekoreeritud kivi, mis pingestab roided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. fiaal ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või ristlillik pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. krabi
5. Millised olid gooti kirikute laekujundused ja fassaadid? Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu. Laes olid võlvid, nt täht- või lehvikvõlvid, kujunditest moodustuv sõrestik. 6. Mis on fiaal, rosett, siir, kuningate galerii? Fiaal- sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Rosett raidkivist aknaraami õietaoline kaunistus Siir kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir. Kuningate galerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev
Räägib Inglismaa vallutamisest normandide poolt 1066a. just Hastingsi lahingust. Skemaatiliste vahenditega on löödud ilmekas kujutluspilt, kus täpselt on edasi antud pildid selle ajastu eluolust. Traditsiooniliselt on kujunenud arvamus, et vaiba tikkis Williami naine Mathilda. Esimene Gooti stiilis ehitis- 12-16 saj Saab alguse Prantsusmaal aasta 1144, kus valmib Saint- Denis kiriku juurdeehitis (matusepaik) ( kuningate galerii, roosaken, fiaal, krabi, siir, vimperg) Gooti arhitektuuri olulisemad tunnused- 1. Teravkaar 2. Roidvõlv 3. tugisüsteemid. Mis on roidvõlv Igas võlvis on diagonaalselt asetatud 2 tugevdatud raidkividt vööd, lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele. Võlvisiilud on õhukesed ja kerged ning kandev osa jääb roitele.Tulemus- võlvide kaal vähenes ja raskus koondus ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid. Kuulsaimad GOOTI katedraalid; Prantsusmaa- Pariisi-
akende kohal ning kaunistatud dekoratiivdetailidega/skulptuuridega, perspektiivportaal- koosnes mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, roosaken- roos- või rosettmustriga suur ümmargune aken portaali kohal, kuningate galerii- fassaadil olevates teravkaarelistes nissides paiknevad kuninga skulptuuris, krabi- lillede ja lehtede kuju järelaimav ehismotiiv finaalide tornikiivrite kaunistamiseks, fiaal- tornitaoline kaunistus, mis lõpeb pika püramiidja kiivriga ning seda krooniva ristlillikuga, ristlillik- ristikujuline lehemotiividest kujundatud dekoratiivdetail tornide/vimpergide/finaalide tipu kaunistamiseks, siirud- dekoratiivne motiiv, kaarte arvu järgi eristatakse kolmik-, nelik- jne siire, tähtvõlv- võlv, mille roided paigutatud tähekujuliselt, võrkvõlv- võrku meenutav võlvikujundus, lehvikvõlv- lehviku kujuliselt paigutatud võlvi kujundus.
19. Mis on klausuur ? 20. Kirjelda ristvõlvi ja millisele stiilile on ristvõlv kõige iseloomulikum ? 21. Mis on trantsept ? 22. Mis on nelitis ? 23. Mis on empoorid ? 24. Iseloomusta perspektiivportaali ja tümpanoni ? 25. Iseloomusta Saksa romaani stiilis kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 26. Iseloomusta Itaalia romaani stiilis kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 27. Gooti kunst jaguneb (3)? 28. Kirjelda roidvõlvi ja millisele stiilile on roidvõlv kõige iseloomulikum ? 29. Mis on fiaal ? 30. Kirjelda nn ,,gooti pitsi" ? 31. Iseloomusta Prantsuse gooti stiilis kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 32. Mis on pieta ? 33. Mis on ,,gooti poos" ?
arhitektuurikujutised. Kordamisküsimused 1. Millal tekkis Gooti stiil? Mille järgi sai nime? 2. Arhitektuuri tunnused (põhiplaan ja sisemus). 3. Arhitektuuri tunnused (fassaadil). 4. Kirjelda Gooti skulptuuri (TABEL!). 5. Kirjelda Gooti miniatuurmaali. 6. Kirjelda Gooti seinamaali. 7. Gooti stiili kaks kõige tüüpilisemat tunnust. 8. Gooti stiili tugisüsteem (ehitise osade tundmine pildilt). 9. Mõisted: pietà, maarjakabel, madonna, vitraaz, fiaal, vimpergid, Kuningate galerii, perspektiivportaal. 10. PILDID 8. Vastus on teravatipulised kaared ja roidvõlvid. 1. Gooti stiil jaguneb kolme ajajärku: 1) Vara-Gootika (1140-1200) 2) Kõrg-Gootika (1200- 1350) 3)Hilis-Gootika (1350- 1525). Kestis 14. 16. Sajandini. Nimetus gooti tuleb ammu hääbunud Gooti hõimu järgi 2 Joonis 1 3.Joonis 2 4.Jumalat austav, õndustunnet väljendav, imetlev, temaatika usuline, kujutati inimese hingeelu
· kupa- kauss · mandoria- mandlikujuline aupaiste · maasvärk akna ehisraamistik GOOTI KUNST · Varagootika; kõrggootika; hilisgootika · Juhtiv kunstiliik on arhitektuur. · Sakraalarhitektuur: kirikud, kabelid, kloostrid · Profaanarhitektuur: raekojad, elamud, gildihooned · Kasutusele võetakse tervakaar ja roidvõlv · Kõige iseloomulikumad on karkassehitised · Seinas on põhiline aken vitraaz · fiaal ehistorn · vimperg ehisviil · siirud- ristikulehe moodi kujundid · trümoo portaali keskpiilar · sillus skulptureeritud tala · roie võlvikarkass · turp eendsammas · vahvärk dekoratiivne seinakonstuktsioon, kus puidust sõrestiku vahed on savi ja tellistega täidetud ning krohvitud
Linna katedraale toetasid valitsejad.Gooti kirik on basiilika 3-5 lööviline. Kesklöövi müürid on kolmeosalised nagu romaani ajastulgi.Uued konstruktsioonid: ristvõlvid,tugipiilarid,-kaared, mis toetasid seina väljast, ümarad aknad,gooti teravkaar,palju torne, kaunistused. Välisarhitektuurile annab tüüpilise ilme toestik tugipiidad ja tugi- kaared. Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas fiaal. Tugikaare sees on renn, millesse jookseb vihmavesi katuselt; renn lõpeb tugipiida küljes oleva, kaugele eenduva veesülitiga, mille lõpp on kaunistatud loomapeade või mõne veidra olendi kujutisega. Väga iseloomulik gooti motiiv on akende ja portaalide kohal kerkiv kolmnurkne ehisviil ehk vimperg. Fiaalid, samuti tugikaarte ja ehisviilude ülemine kant on tihti kaunistatud mugulate ehk krabidega. Tornide, fiaalide, vimpergite, viilude jt tipus kerkib tavaliselt ristlillik
15. Lööv sammastega eraldatud piklik ruumiosa. Basiilika löövideks jaotuv hoone. 16. Ikonoklastid pildieitajate liikumine, püüti hävitada inimesi kujutavaid teoseid. 17. Tsentraalehitis ehitise äärmised punktid on keskpunktist ühekaugusel. 18. Roidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis koosneb teravkaarroietest. 19. Vitraaz - läbipaistvast materjalist kunstiline kompositsioon. 20. Fiaal kaunistavad tornid. 21. Päiskivi võlvi siile ühendav kaunistatud kivi. 22. Veesüliti räästajoonest etteulatuv, sageli dekoratiivselt kujundatud vihmaveerenn, - toru. Roosaken - peaportaali kohal olev suur ümmargune aken 23. 24. 25.
Natukene häirivad need kirjaniku kommentaarid, mis ei ole raamatu sisuga üldse seotud. · 9. Mõisted, nimed, mida varem ei teadnud: · Oblaat paberlipik kirjade kinnikleepimiseks · Finess peensus, üksikasi · Kandelaaber küünla- või lambijalg · Drüaad metsnümf · Musliin riidesort · Paaz - daami saatja, austaja, rüütliõpilane, paazikorpuse kasvandik Venemaal · Spliin raskemeelsus, elutüdimus · Pild pildumine, sadu · Apsat(king) kontsa(king) · Fiaal - kitsa kaelaga nõu, ehistornike gooti arhitektuuris · Peleriin - lühike keebitaoline õlakate · Bolivar laiaääreline kübar · Pantaloonid pikad meestpüksid · Ohta Peterburi eeslinn · Sefiir-õhud õrnad läänetuuled · Apaatne ükskõikne, tium, loid · Frisuur soeng · Profaanne asjatundmatu, võhiklik
· Gooti kirik on kõrge(erinevus Romaani stiilga) Kesklöövi kõrgus kuni 50m · Sama basiilika, mis romaani stiilil, kuid toimuvad konstruktiivsed uuendused Roidvõlvid (romaanil rist- ja silindervõlvid) Teravkaar(romaanil ümarkaar) Tugipiit ja kaar Pikemad, saledamad sambad, kimpsambad · Veel uuendusi : kõik detailid on peened, pitsilised. Kaunistuselemendid- ristlillik, fiaal e väike tornike. · Gooti aken- on suur, teravatipuline, kivist liigendusega, tehisraamistikuga. · Fassaad-alati läänes, peaaegu, mis romaanis, ainult et teravatipuline · Roosaken · Hilisgootikas võib kaar muutuda · Tähtsamad ehitusmälestised Prantsusmaa 1) Pariisi Jumalaema kirik Notre- Dame (varagootika)
Seinapinda v2hem, aknad suuremad. Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks roieteks. Kirikul66ve katsid seega roided. Roidev6lvid vajasid lisatoetus pinda. Selleks ehitati vastu k6lgl66vi v2lisseina tugipiilarid. Tugipiilarid olid umbes keskl66vi k6rgusel. Tugipiilari ja keskl66vi vahele ehitati tugikaared. Tugipiilari otsa ehitati fiaal ehk kaunistustornike mida katsid krabid. Kirikul oli kaks l22netorni ja nelitistorn. Gooti aknad teravkaarelised ja aknaraamides kordub rosetti motiiv. Hilisgootikas asendus rosett v6beleva leegi motiiviga. Portaal rikkalikult kaunistatud. Portaali kohal suur ymmargune aken, mida nim roosaknaks. Roosakna ja portaali vahel paikneb niinimetatud kuningagalerii. Fassaad v2ga rikkalikult kaunistatud raidkivi mustritega. Nt Pariisi jumalaemakirik. Reimi katedraal fantastiliselt
Arhitektuuris domineeris veel sakraalne ehitus, kuid linnaelu elavnemise tõttu kasvas ka ilmalike ehitiste osatähtsus. Arhitektuurisüsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gooti stiili peamised tunnused on teravkaar, roidvõlvid, peenemad piilarid ja sambad, tugipiilarid ja tugikaared välisvaates, vertikaalsus e. kõrgustesse püüd, suuremad aknad ning liigendusehituslik konstruktsioon. Fiaal on tugikaarte ja piilarite torn. Kiriku sisevaates jääb domineerima kolme korruse süsteem. Kirikud pole enam massiivsed ega kindluse taolised. Seina pinda on suurte akende tõttu vähe. Gooti kirikut iseloomustavad kesklöövi tähtsuse tõus (muutus kõrgemaks ja laiemaks), külglöövid jätkusid teisel pool transepti, tekkis koori ümbriskäik, krüpte ei ehitatud, apsiidist võis välja ehitada kabelipärja, tavaliselt
päiskivi - ümmargune või nelinurkne dekoratiivkivi roideotste vahel võlvisiil - diagonaalsete roiete v servjoontega piiratud võlvipinnalõik tugikaar - gooti kiriku tugipiilarist üle külglöövi katuse kõrgseinani ulatuv pikk tugev kaar haritorn - dekoratiivne tornikiivriga miniatuurtorn, mis paikneb ehitiste katuse harjal kabelitepärg - kiriku kooriruumi või kooriümbriskäiku ümbritsev väikeste kabelite rida fiaal - sale terav torn ehisviilu külgedel roosaken- rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune vitraažaken kiriku fassaadis kuningate galerii - 28 Iisraeli ja Juuda kuninga kujude rida vanast testamendist 13. Kirjelda Chartres´i katedraali põhiplaani. Katedraal on tuntud oma paljude säilinud vitraažide poolest. Chartres´i katedraali põhiosas on 3 löövi, kooris 5. Katedraal on teiste oma aja katedraalidega võrreldes väga aknarohkete seintega ja kõrgete lagedega
Lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele. Võlvisiilud on õhukesed ja kerged ning kandev osa on peamiselt roietel. Võlvide kaal vähenes tunduvalt ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede kohale tugikaared, mis andsid surve edasi tugipiitadele. 1. TUGIPIIT 2. TUGIKAAR 3. FIAAL 4. PEALÖÖV 5. KÜLGLÖÖV 6. PÄISKIVI 7. TRIFOORIUM Konstruktiivselt oluline detail on päiskivi - võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast eenduv, üldjuhul dekoreeritud (ornamenteeritud v. figuraalse reljeefiga kaunistatud) kivi, mis pingestab roided. Teravkaarte, roidvõlvide ja tugikaarte kasutamine võimaldas ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Müürid ei pidanud enam massiivsed olema seetõttu sai kasutada väga palju aknaid.
Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud viljakimpe. Ülal hargnevad sambad võlve toetavateks roieteks. Seega katsid lööve roidvõlvid. Roidvõlvid vajasid aga lisa toetuspinda ja selleks ehitati kiriku külglöövide välisseinte külge tugipiilarid, mis on kiriku kesklööviga ühekõrgused. Külglöövi kohale ehitati kesklöövi välisseina ja tugipiilari vahele tugikaared. Tugipiilari otsas asus kaunistustornike, mida nimetatakse fiaaliks. Fiaal oli kaunistatud krabidega. Portaali juures oli 2 läänetorni ja nelitise kohal nelitistorn. Kiriku fassaadid olid väga rikkalikult kaunistatud skulptuuride ja raidkivi mustritega. Fassaadil paiknes ka nn. kuningate galerii. (Piibli kuningate kujud). N: Jumalaema kirik Pariisis. Fantastiliselt rikkalikuks läksid kaunistused hilisgooti ajal. Võlve katsid siis tihedamustriline roietevõrk, mille eesmärgiks oli ilu. Selliseid kaunistusi armastati eriti Inglismaal, kus tekkisid lehvikvõlvid.
docstxt/.txt
· Buduaar daami tuba · Burlakk jões vastuvoolu laevu vedav inimene · Büst skulptuuriteos, inim pea ilma kehata (ülakeha on, käsi pole) · Dolmen suurtest kiviplokkidest laotud kivi, pronsiaegne hauakamber · Dooria stiil vanim kreeka ehitusstiil, arenes välja doorlaste hõimu juures · Ehisviil gooti stiilis, ehitiste, akende ja portaalide kohal olev terav viil · Fantaasia kujutlusvõime, väljamõeldis · Fassaad ehitiste esikülg, vaatamiseks määratud külg · Fiaal väike gooti stiilis ehistornike · Fresko värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling · Galerii näituste saal, lossides pikk pidulik käik · Gootid germaani päritoluga hõim · Gooti stiil Prantsuse kunstistiil, kõrgustesse pürgimine · Gravüür sildade pinnale uuristatud joonistus · Hellenism antiikajastu · Hieroglüüf kiri, joonistustega tähistatud sõnad, silbid · Ikoon pühapilt kreekakatoliku kiriku maades · Initsiaal suur kaunistatud esitäht
kõrgemad, õhemate seintega ja suuremate akendega. Kiriku põhiplaanis on toimunud suured muutused. Lääne poolt sisse minnes nägi kirikust otse läbi maarja kabelisse. Nelitise kohal oli gootika ajal pikk, peenike torn, tähtsal kohal on kaks läänetorni. Kiriku läbilõige: seda saadi ehitada kõrgemaks , kuna kiriku kogu konstruktsioon viidi väljaspoole kirikut (tugipiilarid, tugikaared). Gooti kirik meenutas ,,hiigellooma skeletti". Ehistornike e fiaal- kasutatakse tugipiilarite ja tugikaarte juures. Kesklööv tõuseb kõrgemaks ja külglöövid on madalamad. Aknad: kasutatakse kolmiksiir'i (ristikheinalehe sarnane), kuuiksiir'i. Saint- Denis' kloostrikirik, see vaimustas inimesi ja selle tõttu alustatigi uute kirikute ehitamist Pariisis. Jumalaema (Notre Dame) kirik Pariisis 1163-1250 (omab siiski romaani mõju). Inglismaa Gootika sai alguse 1154.aastal, kui alustati Canterbury katedraali ümberehitamist.
Erinevused tulenevad sellest, et: 1)kirikud võimalikult kõrged ja kiriku kesklööv võib olla kuni 50m. Baltikumi kõrgeim Oleviste kirik, 2)uuendused: 1.hakatakse ehitama roidvõlve, 2.teravkaar, 3.tugi piit ja tugikaar, 4.kimppiilar on poolsammastega kaetud sammas, 5.gooti aken on kaetud maasvärgiga, 3)fassaadil on roos aken. Kaunistus elemendid: 1)gooti kapiteelile kujutatud tseenid, 2)peened ja "pitsilised", 3)tippude kroonideks: ristlillik ja krabi ja fiaal. Hilis gootikas võivad akna kujud olla varieeruvad. Tähtsamad ehitismälestised: 1)Prantsusmaa-Notre-Dame e Pariisi Jumalaema kirik (vana gootika), Chartres: kateolsaal (vitraazid), Reimsi katedraal (küpsgootika) üleni kaetud kõrgreljeefiga, ligi 2500 skulptuuri maja peale. Amiens'i katedraal (Prantsusmaa suurim). 2)Itaalia- gooti aeg kestab lühemat aega kui mujal lõppeb 15.saj kellatorn eraldi, foestik vähe arenenud. Kaunistamiseks värviline masneor tahvelis. Lossi arhitektuur
tekib nn kooriümbriskäik. Apsiid - poolringikujulise või polügonaalse (mitmetahulise) põhiplaaniga ja poolkuplikujulise võlviga kaetud juurdeehitis kiriku kooriruumi idaosas kesklöövi pikendusena. Kabelitepärg - e kabelipärg - ümber kiriku kooriruumi poolringikujuliselt paiknevad kabelid, mis on kooriruumiga seotud ja moodustavad ühtse ruumikompositsiooni; levis eriti prantsuse keskaegses arhitektuuris. Fiaal - gooti arhitektuuris ahta tornikese taoline kaunistus, mis lõpeb pika püramiidja kiivriga ning seda krooniva ristlillikuga. Ristlillik - ristikujuline lehemotiividest kujundatud dekoratiivdetail gooti arhitektuuris, kasutati tornide, viilude, vimpergide ja fiaalide tipu kaunistamiseks. Krabi - lillede ja lehtede kuju järeleaimav, gooti arhitektuurile iseloomulik ehismotiiv, millega kaunistati ehisviile, fiaale ja tornikiivreid suurema kerguse ning õhulise mulje saamiseks.
vahel. võlvisiil - diagonaalsete roiete või servjoontega piiratud võlvipinnalõik tugikaar - basilikaalse gooti kiriku tugipiilarist üle külglöövi katuse kõrgseinani ulatuv pikk tugev kaar. haritorn - dekoratiivne tornikiivriga miniatuur torn, mis paikneb ehitiste katuseharjal. kabelitepärg - kiriku kooriruumi või kooriümbriskäiku ümbritsev väikeste kabelite rida, tavaliselt sümmeetrilise paigutusega fiaal - gootikale iseloomulik sale terav tornike ehisviilu külgedel. roosaken- rikkaliku ehis raamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas. kuningate galerii - pikk rida, rõdu 13. Kirjelda Chartres´i katedraali põhiplaani. Katedraali põhiosa on 3-lööviline, koor 5-lööviline. Katedraal valmis kiiresti ja on seetõttu stiililt ühtne
kirikuid. Müürid ei pidanud enam massiivsed olema seetõttu sai kasutada väga palju aknaid. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris
Ematala peatala, mis toetab temaga risti suunalisi või põranda talasid Esplanaat avar väljak tänava või aia ees. Ka lai pargitee Eetik laia tänava trepibarjääri ja istepinkidega platvorm, terass hoone ees. Fassaad hoone esinduslik väliskülg Ferss kande ehk sildenõrestik, mis koosneb sõlmedes ühendatud varrastest, mis moodustavad ülemise ja alumise vöö ning nende vahelise nõrestiku. Fiaal - ...... sale terav torn, rõhutamiseks vertikaalsust Forst väiksem iseseisev kindlustus Framnug akna ülemine eraldi raamiga osa (tavaliselt mitte avatav), uksevalgmik Friis rõhtne ernamentaalne või skulptuurne vöönd ehitise liigendamiseks ja kaunistamiseks Funktsionalism moodsa arhidektuuri teatud stiil, mille järgi ehitise vorm vastab otstarbele Geotistiil nimetus tekkis 16. saj halvustavana roomariiki purustanud Idagermaani rahva Geotide järgi.
võrreldes romaani stiiliga, mis võimaldavad teha gooti kirikutele suuremad aknad, see aga omakorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks, õhulisemaks: * ümarkaare asemel on kasutusel teravkaar * rõhutatakse vertikaalsust * roidvõlvid asuvad raskete rist- ja silindervõlvide asemele (laoti enne kaks diagonaalset kivivööd, siis võlvisiilud peale) * kiriku välisseinu toetasid tugipiilarid ja tugikaared gooti kirikuid kaunistavad mitmesugused detailid: * fiaal ehk ehistornike (tornide, tugipiilarite, ehisviilude otsas) * krabi punga- või lehekujuline kaunistus (nt fiaali tipus) * ristlillik õit meenutav kaunistus (nt fiaali või ehisviilu tipus) * kolmiksiir ja neliksiir kaunistusmotiivid nt akende raamistikus fassaadidel sageli: * roosaken suur, enamasti ümmargune aken * kuningate galerii skulptuuride rida Läänefassaadil oli tavaliselt kaks suurt torni (vahel jäi ka ehitamata, või jõuti vaid üks
tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Roidvõlvi skeem v Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept liitus terviklikumalt pikihoonega. v Pikihoone oli 3-5 lööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis. v Kirikutel oli tavaliselt 2 suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn e. fiaal nelitise kohal. v Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid e. siirud. v Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Reimsi katedraal, läänefasaad. Pikihoonest ja transeptist moodustub Ladinarist, Praegune kirik valmis 13. sajandi lõpus, välja arvatud lääneportaal, mis püstitati 14. sajandi alguses. Kirik rajati 1211. aastal maha põlenud kiriku kohale, V Gootikiriku tugisüsteem Millises stiilis oli pildil oleva tugisüsteem kasutusel? Kuidas nim. neid osi? Kas nad toetavad kirkut seest või väljas? Gooti stiil, gootikiriku tugisüsteem. Tugipiilar, fiaal, tugikaared ja toetab väljast VI Maarja kuulutus Keda kujutatakse selles skulptuurigrupis? Mis on selle tähendus Millises stiilis see motiiv esines? Saj.? Maarja Ingliga ( maarja kuulutus) ja mingi naine oli veel ( mingi skulptuur vist see Reimsi katedraali 13 saj külgportaalilt) Töö 4 I Palazzo Medici Kuidas nim. Pildil olevaid maju? Üldiselt nim. Palazzodeks Kus maal ja mis saj. need ehitati, kuidas seda aega nim? Itaalia, 15.saj
Suuremad kirikud, sest: - jumalale lähemal - rikkalikumalt kaunistatud - suuremad akna pinnad - hästi valgustatud Gooti arhitektuuri looja abt Sugar (Saint-Denis) - I korda terav kaar ja roid võlvid Võeti kasutusele roidvõlv, mis võimaldas kõrgemaid torne ehitada - ristvõlv, mida on täiendatud 2 võlviga. - roiete peale laoti vähem kive- mitte nii massiivne mulje tugi piilarid- toetasid seinu väljast, kuigi seinad ei olnud enam nii massiivsed. Fiaal- väikesed(5-6m) dekoratiivsed tornid katusel. Püha Peetri irikus 100 Vitraazkunsti õitseaeg Rikkalikult skulptuure ja seinamaalinguid (ilmuvad ka ümarskulptuurid/ reljeefid) Läänefassaadid - tornid, torni katust nim. kiivriks (enamasti jäänud ehitamata) - tornide all skulptuuride rida e. kuningategalerii - ümmargune roosaken, akna all suured portaalid - perspektiivportaal uks 5-6 piiga. P.Pr. suurim kirik Ameins'i 42,4m katedral
Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstiv...
(sääreluu, juuksekarv vms) GOOTI STIIL 12.saj-16.saj Nime saab uusajal, gooti hõimude järgi. Alguseks 1144.a kui valmib Saint-Denis’e kloostri ümberehitis (Prantsuse kuningate matmiskirik). Kloostriapt- tahtis muuta kloostrikirikut ilusamaks ja kutsuvamaks palveränduritele. Ehitis pidi olema väga harmooniline ja et seda täidaks imeline valgus. Tänaseks on sellest alles koori ümbruskäik. Peamiseks tunnusteks Tervakaar Roidvõlv Roosaken Fiaal-ehistorn Tänu roidvõlvile lähevad kirikud kõrgustesse ja tervakaar rõhutab ka taevasse minekut. Konstruktsioon, mis hoiab kirikut püsti paigutatakse kirikust väljapoole- see võimaldas ehitada kirikut kõrgeks. Aknad läksid suuremaks ja seinapind väiksemaks. PRANTSUSMAA Pariisi jumalaema kirik- Notre Dame- varajases gooti stiilis. Rõhk pandi kahele läänetornile( puudub tornikiiver). Nelitise kohal on pikk ja peenike torn. Perspektiivportaal(sissepoole, kitsamaks)
Ümarkaare jõud mõjub 45 kraadi juures Tunnuseks võlvimine, silindervõlvid, mis toetusid tugipostidele. Kasut ka võlvitüüpi ristvõlv. Omapärane ka, et kooriruumile lisandus kooriümbrus käik., kabelitepärg. Tornid hakkasid liikuma ka kiriku lääneseina. Kirikud pidid olema ka kindlused ja pakkuma kaitset. 17. Millised on oma ilmelt gooti kirikud ning milliseid kaari ja võlve nendes kasutati? Kirikutel on kellatorn liikunud lääneseinale ja nelitisele on jäänud fiaal, tugipiilarid on asendund tugikaartega. Hoone muutub klaasijaks. Kasutusele võeti teravkaared, teravkaarsed ristvõlvid, roidvõlvid e. karkass, kimppiilarid.Roosaken 18. Mis on Itaalia romaani ja gooti kirikutel, võrreldes ülejäänud Euroopaga, erinevat? Näide. antiigi mõju väga tugev, näha on ka bütsantsilikke jooni. Kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustriga, sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Torne lääneseinale üldse ei pandud, sageli asendasid torne kellatornid
vitraaz--klaasimaal, värvilistest klaasikildudest koostatud tinast raamistikuga aknakujundus või ka iseseisev kunstiteos. Vitraaziks nim. ka tugevasti katvate eredate värvidega klaasile maalitud pilti. Levis laialdaselt gooti ajastul, peamiselt kirikuaknail. kuningate galerii--kuningaskultuuride rida Prantsuse gooti katedraalide fassaadi portaali kohal. ehisviil--vimperg--dekoratiivviil gooti arhitektuuris harilikult portaali või akna kohal. fiaal--miniatuurne torn, kaunistuselement gooti ehitiste ehisviiludel tugipiilareil ja tornidel. Fiaalile on iseloomulik kõrge püramiidkatus ja ristlillik selle tipus. ristlillik--gooti torne, viile ja fiaale krooniv ristitaoliselt asetatud lehted ja ladvapungaga taimkaunistus. krabi--mugul, lehe-või pungataoline ornament gooti arhitektuuris ja seda jäljendavates stiilides. Esineb ridadena fiaalide, tornikiivrite ja vimpergite kantidel.
a. paiku e.m.a. ehisviil — gooti stiilis ehitiste akende ja portaalide (uste) kohal olev terav viil, nn vimperg. empoor - rõdu kirikus, ka külglöövide kohal olev käik. epitaaf - mälestustahvel, ka vastava kirjaga hauasammas. eskiis, skits - esialgne visand. fajanss - peenest savist valmistatud glasuuritud keraamikatooted (serviisid, vaasid jms.). Nimi on tuletatud itaalia linna Faenza järgi. fassaad — ehitise esikülg; vaatamiseks määratud külg. fiaal — väike ehistornike gooti stiilis ehitiste tornide, tugipiilarite ja ehisviilude tipus, kaunistatud nn. krabide ja ristlillikutega. figuur — kuju; kujund. Flandria — maa-ala Põhjamere ääres, flaamlaste asustusala, haarab osa praegusest Belgiast, Hollandist ja Põhja-Prantsusmaast. foorum - turuplats, kohtu- ja koosolekuväljak Vana-Rooma linnades. fresko - värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling. Kasutatakse veega lahjendatud munavalgetemperat.
Siiski vajasid roietega võlvid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Gooti
Seinapinda v2hem, aknad suuremad. Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks roieteks. Kirikul66ve katsid seega roied. Roiedv6lvid vajasid lisatoetus pinda. Selleks ehitati vastu k6lgl66vi v2lisseina tugipiilarid. Tugipiilarid olid umbes keskl66vi k6rgusel. Tugipiilari ja keskl66vi vahele ehitati tugikaared. Tugipiilari otsa ehitati fiaal ehk kaunistustornike mida katsid krabid. Kirikul oli kaks l22netorni ja nelitistorn. Gooti aknad teravkaarelised ja aknaraamides kordub rosetti motiiv. Hilisgootikas asendus rosett v6beleva leegi motiiviga. Portaal rikkalikult kaunistatud. Portaali kohal suur ymmargune aken, mida nim roosaknaks. Roosakna ja portaali vahel paikneb niinim kuningagalerii.Fassaad v2ga rikkalikult kaunistatud raidkivi mustritega. Nt Pariisi jumalaemakirik. Reimi katedraal
õhukese kihina kerged kivivõlvid. Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept liitus terviklikumalt pikihoonega. Pikihoone oli 3-5 lööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis. Kirikutel oli tavaliselt 2 suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn e. fiaal nelitise kohal. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid e. siirud. Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Tuntumad ehitised: Notre-Dame katedraal, Chartres'i, Reimsi, Amiens'i katedraalid. 2. Skulptuur: Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena
õhukese kihina kerged kivivõlvid. Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept liitus terviklikumalt pikihoonega. Pikihoone oli 3-5 lööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis. Kirikutel oli tavaliselt 2 suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn e. fiaal nelitise kohal. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid e. siirud. Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Tuntumad ehitised: Notre-Dame katedraal, Chartres'i, Reimsi, Amiens'i katedraalid. 2. Skulptuur: Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena
Varakristlik · Lööv · Apsiid · Galerii · Valgmik · Arkaad · Kampaniil · Sakraalehitis · Konsool Romaanika · Ladina rist · Kreeka Rist · Katetraal · Toomkirik · Kirik · Kabelite pärg · Kooriruum · Petik · Nisi · Minuskel · Majuskel Gootika · Portaal · Fiaal · Roie · Roosaken · Baldahhiin · Etik · Diele Renessanss Renessanssi sünnimaaks on Itaalia 14. sajandil, sest Itaalia on sellel ajal tõusujoones minev maa. Arhitektuuris saab aluseks Kreeka order. Algab vaimne ja kultuuriline areng linn riikides. Renessanss on vastuolude aeg ühelt poolt humanismi idee teiselt poolt julmus. Renessansi saab jagada kolme perioodi : 1. eelrenessanss 2. vararenessanss 3
· Amfora savinõu, mahumõõt · Antiik kultuuri kogunimetus, vanaaegne ese · Arhailine muistne · Arhidektuur ehituskunst · Basiilika saalhoone · Dekoratiivne kaunistav · Detail üksikasi · Dolmen esiajakalme · Dooria stiil vanim klassikaline arhidektuuristiil · Ehisviil terav viil uste ja akende kohal, Gooti stiilis · Fantaasia mõttelend · Fassaad väline, esinduslik külg · Fiaal ehistornike, Gooti stiilis · Fresko kuivamata krohvipinnale joonistatud pilt · Galerii millegi (tavaliselt kunsti) näitamiseks mõeldud ruum · Gootid riietuses gooti stiili peegeldavad inimesed · Gooti stiil kunstistiil, teravad kõrgustesse pürgivad õhulised ehitised · Gravüür graafiline kunstitoode · Hieroglüüf Egiptuse piltkiri · Ikoon pühapilt · Initsiaal suur algustäht · Kabel palvetamiseks mõeldud väike ehitis
V Milline sõna/nimi ei sobi sisuliselt teistega kokku? Põhjenda! Chartres, Cluny, Reims, Amiens Cluny, sest Cluny on kirik,aga ülejäänud gooti kunsti arhitektuurinäited Praxiteles, Pheidias, Mausolos, Myron Mausolos, sest teised on vana-kreeka skulptorid. Karnak, Stonehenge, Altamira, Lascaux Karnak, kuna teised monument ja koopamaalid. termid, mastaba, akvedukt, triumfikaar Mastaba, sest on hauakamber, aga ülejäänud rooma kunsti arhetektuuri mõisted. fiaal, kuupkapiteel, tugipiilar, ristlillik Kuupkapiteel, sest ülejäänud on gooti kunsti arhitektuuri näited.
rosetid jne; nii tekkinud rikkalikku kivivõrku nimetatakse ehisraamistikuks. Gootika õitseaja basilikaalsete ehitiste sisemuses domineerib kesklööv; külglöövid on tavaliselt märksa madalamad ja kitsamad. 7 Välisarhitektuurile annab tüüpilise ilme toestik tugipiidad ja tugi-kaared. Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas fiaal. Tugikaare sees on renn, millesse jookseb vihmavesi katuselt; renn lõpeb tugipiida küljes oleva, kaugele eenduva veesülitiga, mille lõpp on kaunistatud loomapeade või mõne veidra olendi kujutisega. Väga iseloomulik gooti motiiv on akende ja portaalide kohal kerkiv kolmnurkne ehisviil ehk vimperg. Fiaalid, samuti tugikaarte ja ehisviilude ülemine kant on tihti kaunistatud mugulate ehk krabidega. Tornide, fiaalide, vimpergite, viilude jt tipus kerkib tavaliselt ristlillik
14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal, seoses suurte nikerdatud altarite moodiminemkuga. Varakristlik · Lööv · Apsiid · Galerii · Valgmik · Arkaad · Kampaniil · Sakraalehitis · Konsool Romaanika · Ladina rist · Kreeka Rist · Katetraal · Toomkirik · Kirik · Kabelite pärg · Kooriruum · Petik · Nisi · Minuskel · Majuskel Gootika · Portaal · Fiaal · Roie · Roosaken · Baldahhiin · Etik · Diele Renessanss Renessanssi sünnimaaks on Itaalia 14. sajandil, sest Itaalia on sellel ajal tõusujoones minev maa. Arhitektuuris saab aluseks Kreeka order. Algab vaimne ja kultuuriline areng linn riikides. Renessanss on vastuolude aeg ühelt poolt humanismi idee teiselt poolt julmus. Renessansi saab jagada kolme perioodi : 1. eelrenessanss(13. ja 14. sajand) 2
saj. kp.16. saj. Arhitektuur Endiselt on tähtsai m kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. On toimunud rida muutusi v õrreldes ro maani stiiliga, mis või maldavad teha gooti kirikutele suure mad aknad, se e aga o makorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks, õhulisemaks: * ümarkaare ase m el on kasutusel teravkaar * rõhutatakse vertikaalsust * roidvõlvid asuvad raskete rist ja silinderv õlvide ase m ele * kiriku välisseinu toetasid tugipiilarid ja tugikaared * fiaal ehk ehistornike * krabi punga või lehekujuline kaunistus * ristlillik õit m e enutav kaunistus * kolmiksiir ja neliksiir kaunistusm otiivid nt akende raamistikus * roosaken suur, enamasti üm margune aken * kuningate galerii skulptuuride rida Läänefassaadil oli tavaliselt kaks suurt torni, nelitise kohal oli väike sale torn. Prantsusmaa * Notre-Dame`i (Jumalae ma) katedraal Pariisis. 5lööviline basiilika, varagootika näide. Võlvide kõrgus 32 m.
annaabi.ee 
