Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid Ristvõlv · XII sajandi alguses · Igas võlvikus diagonaalselt asetatud kaks tugevat raidkivist vööd Amiens`i katedraal Köln`i katedraal Reims`i katedraal Päiskivi King College , Cambridge Salisbury`i katedraal · Fiaal · Ristlillik · Krabi Siirud Saint Cabelle lossikabel Cologne katedraal Saint Denis`i kloostri kirik
pingestab roided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. fiaal ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või ristlillik pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. krabi siir Välisarhitektuuris on suur osa tornidel
5. Millised olid gooti kirikute laekujundused ja fassaadid? Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu. Laes olid võlvid, nt täht- või lehvikvõlvid, kujunditest moodustuv sõrestik. 6. Mis on fiaal, rosett, siir, kuningate galerii? Fiaal- sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Rosett raidkivist aknaraami õietaoline kaunistus Siir kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir. Kuningate galerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev
Räägib Inglismaa vallutamisest normandide poolt 1066a. just Hastingsi lahingust. Skemaatiliste vahenditega on löödud ilmekas kujutluspilt, kus täpselt on edasi antud pildid selle ajastu eluolust. Traditsiooniliselt on kujunenud arvamus, et vaiba tikkis Williami naine Mathilda. Esimene Gooti stiilis ehitis- 12-16 saj Saab alguse Prantsusmaal aasta 1144, kus valmib Saint- Denis kiriku juurdeehitis (matusepaik) ( kuningate galerii, roosaken, fiaal, krabi, siir, vimperg) Gooti arhitektuuri olulisemad tunnused- 1. Teravkaar 2. Roidvõlv 3. tugisüsteemid. Mis on roidvõlv Igas võlvis on diagonaalselt asetatud 2 tugevdatud raidkividt vööd, lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele. Võlvisiilud on õhukesed ja kerged ning kandev osa jääb roitele.Tulemus- võlvide kaal vähenes ja raskus koondus ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid. Kuulsaimad GOOTI katedraalid; Prantsusmaa- Pariisi-
PILT.... Berni hertsogi tundideraamatu "Juuni". Kujutatakse olustikustseene. Rikkalikud maastiku- ja arhitektuurikujutised. KORDAMISKÜSIMUSED Millal tekkis gooti stiil? Periodiseering, mille järgi sai nime? Arhitektuuri tunnused (põhiplaan, interjöör, fassaad)? Gooti tugisüsteemi osad (TV leht) Kirjelda gooti skulptuuri Kirjelda gooti miniatuurmaali Kirjelda gooti seinamaali Gooti stiili tüüpilisemad tunnused (roidvõlv, teravkaar) Mõisted: pieta, maarjakabel, Madonna, vitraaz, fiaal, vimperg, kuningate galerii, perpektiivportaal. PILDID!!!
19. Mis on klausuur ? 20. Kirjelda ristvõlvi ja millisele stiilile on ristvõlv kõige iseloomulikum ? 21. Mis on trantsept ? 22. Mis on nelitis ? 23. Mis on empoorid ? 24. Iseloomusta perspektiivportaali ja tümpanoni ? 25. Iseloomusta Saksa romaani stiilis kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 26. Iseloomusta Itaalia romaani stiilis kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 27. Gooti kunst jaguneb (3)? 28. Kirjelda roidvõlvi ja millisele stiilile on roidvõlv kõige iseloomulikum ? 29. Mis on fiaal ? 30. Kirjelda nn ,,gooti pitsi" ? 31. Iseloomusta Prantsuse gooti stiilis kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 32. Mis on pieta ? 33. Mis on ,,gooti poos" ?
arhitektuurikujutised. Kordamisküsimused 1. Millal tekkis Gooti stiil? Mille järgi sai nime? 2. Arhitektuuri tunnused (põhiplaan ja sisemus). 3. Arhitektuuri tunnused (fassaadil). 4. Kirjelda Gooti skulptuuri (TABEL!). 5. Kirjelda Gooti miniatuurmaali. 6. Kirjelda Gooti seinamaali. 7. Gooti stiili kaks kõige tüüpilisemat tunnust. 8. Gooti stiili tugisüsteem (ehitise osade tundmine pildilt). 9. Mõisted: pietà, maarjakabel, madonna, vitraaz, fiaal, vimpergid, Kuningate galerii, perspektiivportaal. 10. PILDID 8. Vastus on teravatipulised kaared ja roidvõlvid. 1. Gooti stiil jaguneb kolme ajajärku: 1) Vara-Gootika (1140-1200) 2) Kõrg-Gootika (1200- 1350) 3)Hilis-Gootika (1350- 1525). Kestis 14. 16. Sajandini. Nimetus gooti tuleb ammu hääbunud Gooti hõimu järgi 2 Joonis 1 3.Joonis 2 4.Jumalat austav, õndustunnet väljendav, imetlev, temaatika usuline, kujutati inimese hingeelu
· kupa- kauss · mandoria- mandlikujuline aupaiste · maasvärk akna ehisraamistik GOOTI KUNST · Varagootika; kõrggootika; hilisgootika · Juhtiv kunstiliik on arhitektuur. · Sakraalarhitektuur: kirikud, kabelid, kloostrid · Profaanarhitektuur: raekojad, elamud, gildihooned · Kasutusele võetakse tervakaar ja roidvõlv · Kõige iseloomulikumad on karkassehitised · Seinas on põhiline aken vitraaz · fiaal ehistorn · vimperg ehisviil · siirud- ristikulehe moodi kujundid · trümoo portaali keskpiilar · sillus skulptureeritud tala · roie võlvikarkass · turp eendsammas · vahvärk dekoratiivne seinakonstuktsioon, kus puidust sõrestiku vahed on savi ja tellistega täidetud ning krohvitud
Linna katedraale toetasid valitsejad.Gooti kirik on basiilika 3-5 lööviline. Kesklöövi müürid on kolmeosalised nagu romaani ajastulgi.Uued konstruktsioonid: ristvõlvid,tugipiilarid,-kaared, mis toetasid seina väljast, ümarad aknad,gooti teravkaar,palju torne, kaunistused. Välisarhitektuurile annab tüüpilise ilme toestik tugipiidad ja tugi- kaared. Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas fiaal. Tugikaare sees on renn, millesse jookseb vihmavesi katuselt; renn lõpeb tugipiida küljes oleva, kaugele eenduva veesülitiga, mille lõpp on kaunistatud loomapeade või mõne veidra olendi kujutisega. Väga iseloomulik gooti motiiv on akende ja portaalide kohal kerkiv kolmnurkne ehisviil ehk vimperg. Fiaalid, samuti tugikaarte ja ehisviilude ülemine kant on tihti kaunistatud mugulate ehk krabidega. Tornide, fiaalide, vimpergite, viilude jt tipus kerkib tavaliselt ristlillik
15. Lööv sammastega eraldatud piklik ruumiosa. Basiilika löövideks jaotuv hoone. 16. Ikonoklastid pildieitajate liikumine, püüti hävitada inimesi kujutavaid teoseid. 17. Tsentraalehitis ehitise äärmised punktid on keskpunktist ühekaugusel. 18. Roidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis koosneb teravkaarroietest. 19. Vitraaz - läbipaistvast materjalist kunstiline kompositsioon. 20. Fiaal kaunistavad tornid. 21. Päiskivi võlvi siile ühendav kaunistatud kivi. 22. Veesüliti räästajoonest etteulatuv, sageli dekoratiivselt kujundatud vihmaveerenn, - toru. Roosaken - peaportaali kohal olev suur ümmargune aken 23. 24. 25.
Natukene häirivad need kirjaniku kommentaarid, mis ei ole raamatu sisuga üldse seotud. · 9. Mõisted, nimed, mida varem ei teadnud: · Oblaat paberlipik kirjade kinnikleepimiseks · Finess peensus, üksikasi · Kandelaaber küünla- või lambijalg · Drüaad metsnümf · Musliin riidesort · Paaz - daami saatja, austaja, rüütliõpilane, paazikorpuse kasvandik Venemaal · Spliin raskemeelsus, elutüdimus · Pild pildumine, sadu · Apsat(king) kontsa(king) · Fiaal - kitsa kaelaga nõu, ehistornike gooti arhitektuuris · Peleriin - lühike keebitaoline õlakate · Bolivar laiaääreline kübar · Pantaloonid pikad meestpüksid · Ohta Peterburi eeslinn · Sefiir-õhud õrnad läänetuuled · Apaatne ükskõikne, tium, loid · Frisuur soeng · Profaanne asjatundmatu, võhiklik
· Gooti kirik on kõrge(erinevus Romaani stiilga) Kesklöövi kõrgus kuni 50m · Sama basiilika, mis romaani stiilil, kuid toimuvad konstruktiivsed uuendused Roidvõlvid (romaanil rist- ja silindervõlvid) Teravkaar(romaanil ümarkaar) Tugipiit ja kaar Pikemad, saledamad sambad, kimpsambad · Veel uuendusi : kõik detailid on peened, pitsilised. Kaunistuselemendid- ristlillik, fiaal e väike tornike. · Gooti aken- on suur, teravatipuline, kivist liigendusega, tehisraamistikuga. · Fassaad-alati läänes, peaaegu, mis romaanis, ainult et teravatipuline · Roosaken · Hilisgootikas võib kaar muutuda · Tähtsamad ehitusmälestised Prantsusmaa 1) Pariisi Jumalaema kirik Notre- Dame (varagootika)
Seinapinda v2hem, aknad suuremad. Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks roieteks. Kirikul66ve katsid seega roided. Roidev6lvid vajasid lisatoetus pinda. Selleks ehitati vastu k6lgl66vi v2lisseina tugipiilarid. Tugipiilarid olid umbes keskl66vi k6rgusel. Tugipiilari ja keskl66vi vahele ehitati tugikaared. Tugipiilari otsa ehitati fiaal ehk kaunistustornike mida katsid krabid. Kirikul oli kaks l22netorni ja nelitistorn. Gooti aknad teravkaarelised ja aknaraamides kordub rosetti motiiv. Hilisgootikas asendus rosett v6beleva leegi motiiviga. Portaal rikkalikult kaunistatud. Portaali kohal suur ymmargune aken, mida nim roosaknaks. Roosakna ja portaali vahel paikneb niinimetatud kuningagalerii. Fassaad v2ga rikkalikult kaunistatud raidkivi mustritega. Nt Pariisi jumalaemakirik. Reimi katedraal fantastiliselt
Arhitektuuris domineeris veel sakraalne ehitus, kuid linnaelu elavnemise tõttu kasvas ka ilmalike ehitiste osatähtsus. Arhitektuurisüsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gooti stiili peamised tunnused on teravkaar, roidvõlvid, peenemad piilarid ja sambad, tugipiilarid ja tugikaared välisvaates, vertikaalsus e. kõrgustesse püüd, suuremad aknad ning liigendusehituslik konstruktsioon. Fiaal on tugikaarte ja piilarite torn. Kiriku sisevaates jääb domineerima kolme korruse süsteem. Kirikud pole enam massiivsed ega kindluse taolised. Seina pinda on suurte akende tõttu vähe. Gooti kirikut iseloomustavad kesklöövi tähtsuse tõus (muutus kõrgemaks ja laiemaks), külglöövid jätkusid teisel pool transepti, tekkis koori ümbriskäik, krüpte ei ehitatud, apsiidist võis välja ehitada kabelipärja, tavaliselt
Romaanika ja gootika 1. Missugust perioodi ajaloos loetakse keskajaks? Keskaeg on 5.-15. sajand. 2. Mis ajastu kunsti peetakse romaani stiili kuuluvaks? Keskaja 3. Kust tuleb nimi romaani stiil? Rooma impeeriumist 4. Mida tähendavad mõisted: portaal – kiriku sissekäik pikihoone – kiriku pikem läänest-itta suunav osa lööv - kirikuruumi piklik osa, mis ulatub kirikus tornist altariruumini transept – ehk põiklööv, pikihoonega risti olev kiriku osa, mis annab kirikule risti kuju empoor - külglöövide kohal olev võlvitud käik trifoorium - galeriitaoline kitsas käik, mille avatud külg on kujundatud lahtise kaaristuna valgmik - ülemine akendega varustatud osa kesklöövi seinast silindervõlv - poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ristvõlv – võlv, mis tekib kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel koor - põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa apsiid - poolringi või hulknurgakujuline eenduv hooneosa, apsiidis oli altari as...
Lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele. Võlvisiilud on õhukesed ja kerged ning kandev osa on peamiselt roietel. Võlvide kaal vähenes tunduvalt ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede kohale tugikaared, mis andsid surve edasi tugipiitadele. 1. TUGIPIIT 2. TUGIKAAR 3. FIAAL 4. PEALÖÖV 5. KÜLGLÖÖV 6. PÄISKIVI 7. TRIFOORIUM Konstruktiivselt oluline detail on päiskivi - võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast eenduv, üldjuhul dekoreeritud (ornamenteeritud v. figuraalse reljeefiga kaunistatud) kivi, mis pingestab roided. Teravkaarte, roidvõlvide ja tugikaarte kasutamine võimaldas ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Müürid ei pidanud enam massiivsed olema seetõttu sai kasutada väga palju aknaid.
Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud viljakimpe. Ülal hargnevad sambad võlve toetavateks roieteks. Seega katsid lööve roidvõlvid. Roidvõlvid vajasid aga lisa toetuspinda ja selleks ehitati kiriku külglöövide välisseinte külge tugipiilarid, mis on kiriku kesklööviga ühekõrgused. Külglöövi kohale ehitati kesklöövi välisseina ja tugipiilari vahele tugikaared. Tugipiilari otsas asus kaunistustornike, mida nimetatakse fiaaliks. Fiaal oli kaunistatud krabidega. Portaali juures oli 2 läänetorni ja nelitise kohal nelitistorn. Kiriku fassaadid olid väga rikkalikult kaunistatud skulptuuride ja raidkivi mustritega. Fassaadil paiknes ka nn. kuningate galerii. (Piibli kuningate kujud). N: Jumalaema kirik Pariisis. Fantastiliselt rikkalikuks läksid kaunistused hilisgooti ajal. Võlve katsid siis tihedamustriline roietevõrk, mille eesmärgiks oli ilu. Selliseid kaunistusi armastati eriti Inglismaal, kus tekkisid lehvikvõlvid.
Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud viljakimpe. Ülal hargnevad sambad võlve toetavateks roieteks. Seega katsid lööve roidvõlvid. Roidvõlvid vajasid aga lisa toetuspinda ja selleks ehitati kiriku külglöövide välisseinte külge tugipiilarid, mis on kiriku kesklööviga ühekõrgused. Külglöövi kohale ehitati kesklöövi välisseina ja tugipiilari vahele tugikaared. Tugipiilari otsas asus kaunistustornike, mida nimetatakse fiaaliks. Fiaal oli kaunistatud krabidega. Portaali juures oli 2 läänetorni ja nelitise kohal nelitistorn. Kiriku fassaadid olid väga rikkalikult kaunistatud skulptuuride ja raidkivi mustritega. Fassaadil paiknes ka nn. kuningate galerii. (Piibli kuningate kujud). N: Jumalaema kirik Pariisis. Fantastiliselt rikkalikuks läksid kaunistused hilisgooti ajal. Võlve katsid siis tihedamustriline roietevõrk, mille eesmärgiks oli ilu. Selliseid kaunistusi armastati eriti Inglismaal, kus tekkisid lehvikvõlvid.
· Buduaar daami tuba · Burlakk jões vastuvoolu laevu vedav inimene · Büst skulptuuriteos, inim pea ilma kehata (ülakeha on, käsi pole) · Dolmen suurtest kiviplokkidest laotud kivi, pronsiaegne hauakamber · Dooria stiil vanim kreeka ehitusstiil, arenes välja doorlaste hõimu juures · Ehisviil gooti stiilis, ehitiste, akende ja portaalide kohal olev terav viil · Fantaasia kujutlusvõime, väljamõeldis · Fassaad ehitiste esikülg, vaatamiseks määratud külg · Fiaal väike gooti stiilis ehistornike · Fresko värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling · Galerii näituste saal, lossides pikk pidulik käik · Gootid germaani päritoluga hõim · Gooti stiil Prantsuse kunstistiil, kõrgustesse pürgimine · Gravüür sildade pinnale uuristatud joonistus · Hellenism antiikajastu · Hieroglüüf kiri, joonistustega tähistatud sõnad, silbid · Ikoon pühapilt kreekakatoliku kiriku maades · Initsiaal suur kaunistatud esitäht
Gooti kunst Gooti arhitektuur: Gooti stiil sai alguse Saint-Denis'is. Levib kiiresti üle Euroopa, sest see sobib hästi linnakodanlusele. Saledad piilarid, kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti stiili nimetus on tulnud uusajal, kui tegeleti ajaloo periodiseerimisega, ja see sai gooti hõimude järgi nime (halvustav nimetus). Gooti stiil jaguneb: 1144-1200 varagootika , 1200-1400 kõrggootika, 1500-1600 hilisgootika. Teravkaar on omanäoline, kuna selle raskus on suunatud ülalt alla. Erinevus romaani ja gooti stiili kirikutel: romaani kirikud on maale lähemal ja horisontaalsed, gooti stiilis kirikud on kõrgemad, õhemate seintega ja suuremate akendega. Kiriku põhiplaanis on toimunud suured muutused. Lääne poolt sisse minnes nägi kirikust otse läbi maarja kabelisse. Nelitise kohal oli gootika ajal pikk, peenike torn, tähtsal kohal on kaks läänetorni. Kiriku läbilõige: seda saadi...
Erinevused tulenevad sellest, et: 1)kirikud võimalikult kõrged ja kiriku kesklööv võib olla kuni 50m. Baltikumi kõrgeim Oleviste kirik, 2)uuendused: 1.hakatakse ehitama roidvõlve, 2.teravkaar, 3.tugi piit ja tugikaar, 4.kimppiilar on poolsammastega kaetud sammas, 5.gooti aken on kaetud maasvärgiga, 3)fassaadil on roos aken. Kaunistus elemendid: 1)gooti kapiteelile kujutatud tseenid, 2)peened ja "pitsilised", 3)tippude kroonideks: ristlillik ja krabi ja fiaal. Hilis gootikas võivad akna kujud olla varieeruvad. Tähtsamad ehitismälestised: 1)Prantsusmaa-Notre-Dame e Pariisi Jumalaema kirik (vana gootika), Chartres: kateolsaal (vitraazid), Reimsi katedraal (küpsgootika) üleni kaetud kõrgreljeefiga, ligi 2500 skulptuuri maja peale. Amiens'i katedraal (Prantsusmaa suurim). 2)Itaalia- gooti aeg kestab lühemat aega kui mujal lõppeb 15.saj kellatorn eraldi, foestik vähe arenenud. Kaunistamiseks värviline masneor tahvelis. Lossi arhitektuur
Sakraalarhitektuur - religioosne arhitektuur (kirikud, kloostrid, baptisteeriumid jm) Nelitis - Pikihoone ja põikhoone ristumiskohta jääv ruudukujuline ruum Nelitistorn - nelitise kohal kõrguv torn Arkaadid - ümarkaared Empoor - rõdu kirikus Valgmik - kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida Travee - ristvõlviga kaetud lööviosa Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur (elumajad, ametihooned jm) Portaal - kunstiliselt kujundatud sissekäik Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga Silindervõlv - vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid,piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. Gootika - kunstistiil Euroopas 12.-16. sajandil. Nimetust, mis tuleneb gooti hõimunimest kasutati 16. sajandil Itaalias halvustavalt renessansile eelnenud keskaegse kunsti kohta; is...
Romaanika ja gootika 1. Missugust perioodi ajaloos loetakse keskajaks? 5-15.sajandit loetakse keskajaks. 2. Mis ajastu kunsti peetakse romaani stiili kuuluvaks? Romaani stiil oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti. 3. Kust tuleb nimi romaani stiil? Esimest korda kasutas keskaegse ümarkaar stiili kohta sõna romanesque prantsuse õpetlane Charles de Gerville. Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. See valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjutusi, on see täiesti iseseisev kunstistiil. 4. Mida tähendavad mõisted: portaal - rikkalikult dekoreeritud pea sissekäik hoonesse pikihoone - kirikuhoone osa, mis on määratud kogudusele, moodustab tavaliselt kirikuhoone läänepoolse osa, millega idas liitub kooriruum. lööv - kummaltk...
kirikuid. Müürid ei pidanud enam massiivsed olema seetõttu sai kasutada väga palju aknaid. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris
Ematala peatala, mis toetab temaga risti suunalisi või põranda talasid Esplanaat avar väljak tänava või aia ees. Ka lai pargitee Eetik laia tänava trepibarjääri ja istepinkidega platvorm, terass hoone ees. Fassaad hoone esinduslik väliskülg Ferss kande ehk sildenõrestik, mis koosneb sõlmedes ühendatud varrastest, mis moodustavad ülemise ja alumise vöö ning nende vahelise nõrestiku. Fiaal - ...... sale terav torn, rõhutamiseks vertikaalsust Forst väiksem iseseisev kindlustus Framnug akna ülemine eraldi raamiga osa (tavaliselt mitte avatav), uksevalgmik Friis rõhtne ernamentaalne või skulptuurne vöönd ehitise liigendamiseks ja kaunistamiseks Funktsionalism moodsa arhidektuuri teatud stiil, mille järgi ehitise vorm vastab otstarbele Geotistiil nimetus tekkis 16. saj halvustavana roomariiki purustanud Idagermaani rahva Geotide järgi.
võrreldes romaani stiiliga, mis võimaldavad teha gooti kirikutele suuremad aknad, see aga omakorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks, õhulisemaks: * ümarkaare asemel on kasutusel teravkaar * rõhutatakse vertikaalsust * roidvõlvid asuvad raskete rist- ja silindervõlvide asemele (laoti enne kaks diagonaalset kivivööd, siis võlvisiilud peale) * kiriku välisseinu toetasid tugipiilarid ja tugikaared gooti kirikuid kaunistavad mitmesugused detailid: * fiaal ehk ehistornike (tornide, tugipiilarite, ehisviilude otsas) * krabi punga- või lehekujuline kaunistus (nt fiaali tipus) * ristlillik õit meenutav kaunistus (nt fiaali või ehisviilu tipus) * kolmiksiir ja neliksiir kaunistusmotiivid nt akende raamistikus fassaadidel sageli: * roosaken suur, enamasti ümmargune aken * kuningate galerii skulptuuride rida Läänefassaadil oli tavaliselt kaks suurt torni (vahel jäi ka ehitamata, või jõuti vaid üks
tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Roidvõlvi skeem v Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept liitus terviklikumalt pikihoonega. v Pikihoone oli 3-5 lööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis. v Kirikutel oli tavaliselt 2 suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn e. fiaal nelitise kohal. v Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid e. siirud. v Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Reimsi katedraal, läänefasaad. Pikihoonest ja transeptist moodustub Ladinarist, Praegune kirik valmis 13. sajandi lõpus, välja arvatud lääneportaal, mis püstitati 14. sajandi alguses. Kirik rajati 1211. aastal maha põlenud kiriku kohale, V Gootikiriku tugisüsteem Millises stiilis oli pildil oleva tugisüsteem kasutusel? Kuidas nim. neid osi? Kas nad toetavad kirkut seest või väljas? Gooti stiil, gootikiriku tugisüsteem. Tugipiilar, fiaal, tugikaared ja toetab väljast VI Maarja kuulutus Keda kujutatakse selles skulptuurigrupis? Mis on selle tähendus Millises stiilis see motiiv esines? Saj.? Maarja Ingliga ( maarja kuulutus) ja mingi naine oli veel ( mingi skulptuur vist see Reimsi katedraali 13 saj külgportaalilt) Töö 4 I Palazzo Medici Kuidas nim. Pildil olevaid maju? Üldiselt nim. Palazzodeks Kus maal ja mis saj. need ehitati, kuidas seda aega nim? Itaalia, 15.saj
Varagootika- ainult P.-Prantsusmaal 12.saj II poolel Kõrggootika- 13.-14.saj Hilisgootika- 15-16.saj I Gooti ahitktuuri iseloomustus. Tekib just arhitektuuris (ristisõdade ja religioosse vaimustega) Taevasse kerkivad kirikud(p.Prantml)- ületavad isegi Giza püramiidide Kirikute ehit võttis sadakond aastat. Läänefassaadi tornide ehitamine ohtlik, lõpuni ehitamata. GOOTI KIRIK - kõrgpunkt vastupidises kohas - P.Pr 2 läänefassaadi torni - teravkaar akende ja uste kohal - suuremad aknad - põhiplaaniks ladina rist - mitme lööviline transept Suuremad kirikud, sest: - jumalale lähemal - rikkalikumalt kaunistatud - suuremad akna pinnad - hästi valgustatud Gooti arhitektuuri looja abt Sugar (Saint-Denis) - I korda terav kaar ja roid võlvid Võeti kasutusele roidvõlv, mis võimaldas kõrgemaid torne ehitada - ristvõlv, mida on täiendatud 2 võlviga. - roiete peale laoti vähem kive- mitte nii massiivne mulje tugi piila...
Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstiv...
KESKAEG ROMAANI STIIL 10.-12. Saj Püstitati palju kirikuid Ümarkaar ja silindervõlv Lisaks Roomale saab mõjutusi ka Bütsantsist, Karolingidelt ja islamist. Valitseb Lääne- ja Lõuna- Euroopas. Pärast keskaega ühtne stiil Euroopas ARHIDEKTUUR ROMAANI STIIL Palju kirikuid- basiilika. Kirik ehitatud ida-lääne suunaline. Läänes sissepääs, idas altar (idast tõuseb päike). Kooriruumi põrand oli natuke kõrgemal, sest selle alla maeti tähtsamaid tegelasi. Apsiidi taga olev kabel (kõige idapoolsem) oli pühendatud Maarjale. Kirikud olid suhteliselt madalad (tehnika polnud eriti arenenud) ja väga paksude seintega (et kaitset pakkuda) Kodakirik- erineb basiilikast, sest tal pole aknaid. Ümarkaar- kõige olulisem tunnus. Võlvid- nii silinder kui ka ristvõlv on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks. Seetõttu...
Ümarkaare jõud mõjub 45 kraadi juures Tunnuseks võlvimine, silindervõlvid, mis toetusid tugipostidele. Kasut ka võlvitüüpi ristvõlv. Omapärane ka, et kooriruumile lisandus kooriümbrus käik., kabelitepärg. Tornid hakkasid liikuma ka kiriku lääneseina. Kirikud pidid olema ka kindlused ja pakkuma kaitset. 17. Millised on oma ilmelt gooti kirikud ning milliseid kaari ja võlve nendes kasutati? Kirikutel on kellatorn liikunud lääneseinale ja nelitisele on jäänud fiaal, tugipiilarid on asendund tugikaartega. Hoone muutub klaasijaks. Kasutusele võeti teravkaared, teravkaarsed ristvõlvid, roidvõlvid e. karkass, kimppiilarid.Roosaken 18. Mis on Itaalia romaani ja gooti kirikutel, võrreldes ülejäänud Euroopaga, erinevat? Näide. antiigi mõju väga tugev, näha on ka bütsantsilikke jooni. Kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustriga, sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Torne lääneseinale üldse ei pandud, sageli asendasid torne kellatornid
GOOTI KUNST. TEOORIA. Uus ehitussüsteem, võimaldab hakata ehitama kergelt ja õhuliselt, ei vajata enam pakse müüre. Põhilised uuendused: 1) terav kaar 2) roidvõlv 3) tugipiidad ja tugikaared Romaani ehitistel olid kandvaks elemendiks seinad, seda nim.massehitis. Gooti katedraal on skelettehitis, püsiks ka ilma seinteta see konstruktsioon püsti. teravkaar--üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. roidvõlv--ühine termin kõigi võlvi tüüpide kohta, millel on võlviroideist skelett, mis kanab võlvisiile. Peamiseks iseärasuseks ongi igas võlvikus kaks risti asetatud raudkivist vööd--need ongi võlviroided. ristroidvõlv--nelja kuni kuue osaline võlv, mille kandvaks raamistuseks on ristuvad võlviroided. Nende vahel pingul võlvisiilud. Kõige tavalisem roidvõlvi tüüp. roie--gooti võlvisüsteemis laotud kitsas latitaoli...
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 l...
Seinapinda v2hem, aknad suuremad. Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks roieteks. Kirikul66ve katsid seega roied. Roiedv6lvid vajasid lisatoetus pinda. Selleks ehitati vastu k6lgl66vi v2lisseina tugipiilarid. Tugipiilarid olid umbes keskl66vi k6rgusel. Tugipiilari ja keskl66vi vahele ehitati tugikaared. Tugipiilari otsa ehitati fiaal ehk kaunistustornike mida katsid krabid. Kirikul oli kaks l22netorni ja nelitistorn. Gooti aknad teravkaarelised ja aknaraamides kordub rosetti motiiv. Hilisgootikas asendus rosett v6beleva leegi motiiviga. Portaal rikkalikult kaunistatud. Portaali kohal suur ymmargune aken, mida nim roosaknaks. Roosakna ja portaali vahel paikneb niinim kuningagalerii.Fassaad v2ga rikkalikult kaunistatud raidkivi mustritega. Nt Pariisi jumalaemakirik. Reimi katedraal
õhukese kihina kerged kivivõlvid. Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept liitus terviklikumalt pikihoonega. Pikihoone oli 3-5 lööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis. Kirikutel oli tavaliselt 2 suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn e. fiaal nelitise kohal. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid e. siirud. Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Tuntumad ehitised: Notre-Dame katedraal, Chartres'i, Reimsi, Amiens'i katedraalid. 2. Skulptuur: Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena
õhukese kihina kerged kivivõlvid. Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept liitus terviklikumalt pikihoonega. Pikihoone oli 3-5 lööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis. Kirikutel oli tavaliselt 2 suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn e. fiaal nelitise kohal. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid e. siirud. Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Tuntumad ehitised: Notre-Dame katedraal, Chartres'i, Reimsi, Amiens'i katedraalid. 2. Skulptuur: Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena
Varakristlik · Lööv · Apsiid · Galerii · Valgmik · Arkaad · Kampaniil · Sakraalehitis · Konsool Romaanika · Ladina rist · Kreeka Rist · Katetraal · Toomkirik · Kirik · Kabelite pärg · Kooriruum · Petik · Nisi · Minuskel · Majuskel Gootika · Portaal · Fiaal · Roie · Roosaken · Baldahhiin · Etik · Diele Renessanss Renessanssi sünnimaaks on Itaalia 14. sajandil, sest Itaalia on sellel ajal tõusujoones minev maa. Arhitektuuris saab aluseks Kreeka order. Algab vaimne ja kultuuriline areng linn riikides. Renessanss on vastuolude aeg ühelt poolt humanismi idee teiselt poolt julmus. Renessansi saab jagada kolme perioodi : 1. eelrenessanss 2. vararenessanss 3
· Amfora savinõu, mahumõõt · Antiik kultuuri kogunimetus, vanaaegne ese · Arhailine muistne · Arhidektuur ehituskunst · Basiilika saalhoone · Dekoratiivne kaunistav · Detail üksikasi · Dolmen esiajakalme · Dooria stiil vanim klassikaline arhidektuuristiil · Ehisviil terav viil uste ja akende kohal, Gooti stiilis · Fantaasia mõttelend · Fassaad väline, esinduslik külg · Fiaal ehistornike, Gooti stiilis · Fresko kuivamata krohvipinnale joonistatud pilt · Galerii millegi (tavaliselt kunsti) näitamiseks mõeldud ruum · Gootid riietuses gooti stiili peegeldavad inimesed · Gooti stiil kunstistiil, teravad kõrgustesse pürgivad õhulised ehitised · Gravüür graafiline kunstitoode · Hieroglüüf Egiptuse piltkiri · Ikoon pühapilt · Initsiaal suur algustäht · Kabel palvetamiseks mõeldud väike ehitis
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall...
rosetid jne; nii tekkinud rikkalikku kivivõrku nimetatakse ehisraamistikuks. Gootika õitseaja basilikaalsete ehitiste sisemuses domineerib kesklööv; külglöövid on tavaliselt märksa madalamad ja kitsamad. 7 Välisarhitektuurile annab tüüpilise ilme toestik tugipiidad ja tugi-kaared. Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas fiaal. Tugikaare sees on renn, millesse jookseb vihmavesi katuselt; renn lõpeb tugipiida küljes oleva, kaugele eenduva veesülitiga, mille lõpp on kaunistatud loomapeade või mõne veidra olendi kujutisega. Väga iseloomulik gooti motiiv on akende ja portaalide kohal kerkiv kolmnurkne ehisviil ehk vimperg. Fiaalid, samuti tugikaarte ja ehisviilude ülemine kant on tihti kaunistatud mugulate ehk krabidega. Tornide, fiaalide, vimpergite, viilude jt tipus kerkib tavaliselt ristlillik
14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal, seoses suurte nikerdatud altarite moodiminemkuga. Varakristlik · Lööv · Apsiid · Galerii · Valgmik · Arkaad · Kampaniil · Sakraalehitis · Konsool Romaanika · Ladina rist · Kreeka Rist · Katetraal · Toomkirik · Kirik · Kabelite pärg · Kooriruum · Petik · Nisi · Minuskel · Majuskel Gootika · Portaal · Fiaal · Roie · Roosaken · Baldahhiin · Etik · Diele Renessanss Renessanssi sünnimaaks on Itaalia 14. sajandil, sest Itaalia on sellel ajal tõusujoones minev maa. Arhitektuuris saab aluseks Kreeka order. Algab vaimne ja kultuuriline areng linn riikides. Renessanss on vastuolude aeg ühelt poolt humanismi idee teiselt poolt julmus. Renessansi saab jagada kolme perioodi : 1. eelrenessanss(13. ja 14. sajand) 2
saj. kp.16. saj. Arhitektuur Endiselt on tähtsai m kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. On toimunud rida muutusi v õrreldes ro maani stiiliga, mis või maldavad teha gooti kirikutele suure mad aknad, se e aga o makorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks, õhulisemaks: * ümarkaare ase m el on kasutusel teravkaar * rõhutatakse vertikaalsust * roidvõlvid asuvad raskete rist ja silinderv õlvide ase m ele * kiriku välisseinu toetasid tugipiilarid ja tugikaared * fiaal ehk ehistornike * krabi punga või lehekujuline kaunistus * ristlillik õit m e enutav kaunistus * kolmiksiir ja neliksiir kaunistusm otiivid nt akende raamistikus * roosaken suur, enamasti üm margune aken * kuningate galerii skulptuuride rida Läänefassaadil oli tavaliselt kaks suurt torni, nelitise kohal oli väike sale torn. Prantsusmaa * Notre-Dame`i (Jumalae ma) katedraal Pariisis. 5lööviline basiilika, varagootika näide. Võlvide kõrgus 32 m.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
