dooria sammas joonia sammas kannelüürid voluut korintose sammas akantuse lehed megaron peripteer Aphaia tempel Hera tempel Poseidoni tempel Akropol Parthenon friis Pheidias propüleed Erehcteion Võidujumalanna Nike Erechteion karüatiidid Mausolos Epidaurose teater Pergamoni altar skulptuur kuuros koore Polykleitos Myron Milose Venus Laokoon vaasimaal küüliks amfora leküütos krateer
SAMBAD JOONIA - Sammas on mõne võrra hilisem , peenem ,elegantsem .Mulje ehitisest kergem .Joonia sambal on ümmargune ,mitme osaline baas .Iseloomulik kapiteel ,mille ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega .Abakus koosneb niiöelda rullis badist ,mis lõpeb nurkadele teokarpi meenutavate voluntidega .Joonia stiili esindasid näiteks väike Nike tempel, Ateena Akropdil ja hiiglaslik tempel Artimise Tempel Efusoses . KORINTOSE Erineb joonia stiilist põhiliselt ainult samba kapiteeli osast . Korintose kapiteeli alaosa on vaasi kujuline .Seda katavad lopsakad taime vormid (Akantuse lehed ,väädid ,õied ) mis kujundavad eriti hästi ülemineku ehiinilt nelinurksele abakusele . DOORIA -Sambal puudub baas .Dooria stiil on vanim ,teda iseloomustavad suhteliselt jämedad ja jassakad sambad mistõttu ehitis mõjub raskepäraselt ,stiil väga lihtne ja range .
Vanakreeka kunst - templi arhitektuur 10.klass Vana Kreeka Said alguse olümpiamängud Sündis filosoofia ja paljud teadused Kirjandus ja teatrikunsti pärand said aluseks Euroopa kultuurile Kunst on Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega Vana-Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus Templitel oli tavapäraselt 6 põhiplaani: 1) Megaron 2) Antidega tempel 3) Prostüül 4) Topeltantidega tempel 5) Amfiprostüül 6) Peripeeter Kreeka templi peripeetri põhiplaan Ümber templi on rida sambaid Kreeka templiarhitektuuri 3 stiili Dooria 7. saj. e.m.a Joonia 6. saj. e.m.a Korintose - 5 - 4 saj. eKr Dooria stiil Sammas Kapiteel Fri Joonia stiil ...
Allikaõpetus 18.02.2012 Allikakriitikad: 1. Väline kriitika- tint, käekiri jne... 2. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi välja selgitamine, otsida vigu võrdlemise teel Tekst-kodeeritud informatsioon Semiootika-Lotman Kontekst-keeleoskus, tekstist arusaamine Metroo anekdoot-metrovõi Filoloogiline kontekst Primaarne allikas õpilasele-raamat, õpik Sekundaarne allikas- õpetaja Leopold von Ranke- allikaõpetuse ISA- püüdis vanadest dokumentidest tõde välja tuua ,,Kuidas see tegelikult oli" Sulev Vahtre- Eesti ajaloolane Alltekst- teksti vahe Ülesanne 1 · Raamatu väline kriitika Raamat kuldsete tähtedega · Raamatu sisemine kriitika Eessõnast saime aru, et raamat on välja antud 1924 Kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika 1227 Liivimaa vanem riimkroonika 1290 Balthasar Russowi Liivimaa kroonika 1578 Statistika 1200 100 ...
Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. 2. Joonia – pärit 5.saj. Väike-Aasiast ehk iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. 3. Korintos – pärit 5.saj. korinoselt, seda iseloomustab dekoratiivsu, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides, Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Headeks näidisteks on : Hera tempel ja Parthenon. Võidujumalanna NIKE tempel, Erechteioni tempel, Zeusi altar pergamonis Zeusi altari reljeef. Vana-Kreeka Skulptuur Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Arhailine periood 1
Vitruvius ütles, et dooria sammas kujutab mehe keha proportsioone, tugevust ja ilu. Joonia stiil ei ole nii range kui dooria stiil. Joonia sammas on saledam ja tal on baas. Abakus koosneb keskelt nõgusast ja otstest spiraalkujulise voluudiga lõppevast nn. rullispadjandist. Kakskümmend neli sammast katvat kannelüüri pidid Vitruviuse arvates kujutama abielunaise rüüvolte. Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga, erineb ainult samba kapiteel, mis meenutab akantuse lehtede ja väätidega kaunistatud neljanurgelist korvi. Vitruviuse arvates jäljendab korintose sammas tütarlapselikku sihvakust, stiili tekkimisest pajatab aga järgmise legendi. Üks noor korintose tütarlaps suri. Lohutamatu amm viis tema hauale asjakesi, mida tütarlaps oli armastanud, ja et need paremini säiliksid, kattis need korviga. Juhuslikult oli korv sattunud haual oleva akantuse peale. Kevadel hakkas viimane kasvama ning selle väädid ja lehed põimusid ümber korvi. Mööda
toetub baasile ning on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil on stiilile iseloomulik abakus, mis kõverdub spiraalselt, meenutades oinasarvi, arhitraav jaguneb pikuti kolmeks võrdseks talaks ja friis kulgeb ühtlase lindina, mida kaunistati ka reljeefiga. 3. KORINTOS: pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kannelüüritud sammas toetub baasile ja kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik, arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta. 5. KREEKA SKULPTUUR Klassikalisel ajastul oli skulptorite põhitööks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Lisaks sellele lisandusid veel kõnemeeste ja olümpiavõitjate kujud. Kreeka tuntuimad kujurid Myron, Pheidias, Polykleitos ja Praxiteles aitasid omapoolsete uuendustega skulptuure looduslähematemaks muuta. Kreeka kujurid ei püüdnud oma skulptuuridel
Hapendamata leib on puhastumise ja paasapühade ohvri märk Vein Kristuse lunastav veri. Armulauavein viinamarjamahl või vein võrdub juutlikus sümboolikas verega. Armulauavein märgib inimeste ja Jumala vahelist pühalikku lepingut Viinamarjad; viinapuu ja selle oksad kujutavad Kristuse ja kristlaste kokkukuuluvust ja vihjavad armulauaveinile Kristuse kannatustega seotud sümbolid: Ahelad Kristuse kannatuse sümbol Akantus akantuse okkad sümboliseerivad Kristuse kannatusi Ametüst violetne kivi sümboliseerib Kristuse kannatusi, alandlikkust, meelerahu ja vagadust Astelpõõsas Kristuse kannatuse sümbol. Legendi järgi tehti Kristuse rist astelpõõsa puidust, sest teised puud ei lubanud end kasutada; Kristuse okaskrooni sümbol Haavad Kristuse kannatuse sümbol. Tavaliselt kujutatakse Kristust viie haavaga (kaks kätel, kaks jalgadel, üks küljes). Heliotroop verekivi, milles on Kristuse verepiisad
Kunst Kunstis avaldub inimese loomejõud. Kunstiloomingu ja igasuguse muu valmistamis oskuse kohta on antiigist alates kasutatud ühtsama sõna (kreeka keeles techne, ladina keeles ars, saksa keeles kunst, sama on tähendanud ka eesti keele taid) ning alles 18. sajandil tekkis kunstikäsitlus tänapäevases mõttes: nn. Kauneid kunste (kirjandus, teater, tants, muusika, kujutav kunst ja arhidektuur) hakati vastandama inimtegevuse ja tunnetuse utilitaarseile (nt. tehnikale ja teadusele), milles pole tegelikkusse otseselt hinnangulist suhtumist. Tänapäeval eristatakse sõnakunsti (rahvaluule, kirjandus), helikunsti (muusika), kujutavat kunsti, arhidektuuri, tarbekunsti, lavakunsti, tantsu kunsti jm. Need kunstiliigid jagunevad omakorda alaliikideks ja zanrideks,alaliike võib omakorda liigitada ajalooliste stiilide ja voolude järgi. Argikeeles tähendab sõna ,,kunst" enamasti kujatavat kunsti ja tarbekunsti ning igasugu eeldusi, annet ja meistrili...
Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleks nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. · Korintose Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas lilleõite ja akantuse lehtede kujutised. Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, eriti sambakapiteelis. Kreeka templid Kreeka templid on kõige kuulsam osa Kreeka arhitektuurist. Siinkohal on Egiptuse templid kombineeritud kohalike traditsionaalsete megaronidega, et luua uuemat, lihtsamat ja elegantsemat vormi. Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki, ent tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel madal ehitis
Tuli hakata väärtustama inimese oma võimeid, loomingulist, mõistust kõike ei saanud jätta enam jumala hooleks. Renessanss uuesti sünd antiigist. Vanarenessanss Firenze, Kõrgrenessanss Rooma ja Veneetsia. Loobuti kõigest gootilikust. Au sisse tõusis jälle kuppel. Tähtis ehitis: Peetri kirik Roomas. Kaunistused : sambad, pilastrid, lõvipead, puutod väike alati lapsuke, kipsist puuvilla ja lille valikud, akantuse lehed, kuppelehitised, ümarkaar. Kui tekkis mõjukate inimeste kiht siis hakati rõhku panema mugavatele elamutele. Itaalias hakkas arenema Palazzo uus elamutüüp, ruudukujuline, lihtne, esiküljed tänavapoole, sees oli tavaliselt siseõu mis oli ümbritsetus kaarkäikudega. Siseõus asusid skulptuurid ( 3D alumine korrus töötlemata kunst tombitud kivist, teine keskmiselt, viimane aga kõige rohkem sile ). Skulptuurid kujutasid kuulsaid isikuid
Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias, kreeklaste pühas linnas, kust muide
See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Joonia stiil - tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korintose stiil, mis sai valdavaks Hellenistlikul ajastul. Kapiteele katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Dooria Joonia Korintose 12)Nimeta kaks vanakreeka klassikalise ajajärgu kuulsamat skulptorit ja nende olulisem skulptuur! Polykleitos ”Odakandja” umbes 450 aasta eKr. Myron ”Kettaheitja” umbes 450 aasta eKr. 13)Milliseid lõbustusasutusi roomlased ehitasid? Nimeta kuulsamad neist! Roomlased ehitasid Colosseumi ja Circus Maximuse.
(vt joonis 1, lisas 1) Korintose stiili parimaks näiteks on 2 saj. m.a.j. lõpetatud Olümpieion Ateenas. (kunstiabi.weebly.ee) Korintose stiili tekke kohta käib legend arhitektist Kallimachosest, kellele olevat inspiratsiooni andnud ühe noore Korintose tütarlapse haual kasvav akantus. Nimelt olevat tütarlapse ämm viinud tema hauale asjakesi, mida tütarlaps oli armastanud, ja nende paremaks säilimiseks need korviga katnud. Korv oli aga sattunud haual oleva akantuse peale ja kui kevadel akantus kasvama hakkas, siis selle väädid ja lehed põimusid korvi ümber. Sealt möödunud Kallimachosele jättis see vaatepilt aga sügava mulje. (et.wikipedia.org) 3. Parthenon Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel, mis valmis 447438 eKr Pheidiase juhendamisel. (vt joonis 3, lisas 2) Hoone ehitajateks olid arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Parthenon tähendab vanakreeka keeles ,,neitsi elukohta", mis viitab jumalanna Athenale
Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. 6 Skulptuur Kõrgel tasemel seisis kreeklastel ka skulptuur. Kuulsaim kreeka kujur oli Pheidias. Oma loomingus kajastas ta kujukalt Ateena kõrgeima arengu ajastut. Pheidias kujutas eranditult jumalaid. Enamtuntud olid ta kaks hiigelkuju. Üks oli Athena raidkuju Parthenonis. See kuju oli valmistatud elevandiluust ja kullast ning oli 12 m kõrgune. Teine kuju oli troonil istuv Zeusi raidkuju
Sealt levis ta ka pärisKreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja LõunaItaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. PärisKreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias (vt
Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias (vt. ülalpool),
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
Sealt levis ta ka Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja rohkem kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna- Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel. Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5
KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 10. klassile lk.7- 89. 1.Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ gua...
dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga uulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas uurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab tsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede
153. 16 Liesbeth den Besten. On Jewellery. Stuttgard: ARNOLDSHE Art Publishers, 2011, lk. 156. Oma uurimuses ,,The Nature of Ornament: Rhythm and Metamorphosis in Architecture" kirjutas Kent Bloomer, et modernismi fenomen - ornamendist loobumine kinnitab samal ajal ornamendi suurt tähtsust, isegi ,,vastuolu poolt"17. Täna on ornament jälle kunsti ja disaini osa. Näiteks presenteeris noor hollandi disainer Jooris Laarman 2003. aastal maailmale lopsakat ja barokset akantuse mustriga radiaatorit "Heatwave"18 (fig.3). Tema disain ühendab nii modernismi funktsionaalsust ja minimalismi, kui barokk ornamendi küllust. Ta muudab tavalise objekti esemeks, mis on visuaalselt nauditav. Sama positsiooni sai ornament ehtekunstis, see ei ole ainult pinnakaunistus. Täna on ornament suur ja oluline osa paljude kunstnike loomingus. Austraalia ehtekunstnik ja kaasaegne kullasepp (nagu ta iseenda nimetab) Robert Baines valmistab oma ehteid ühes
Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu
Dooria Joonia Korintos · Dooria sambad vanimad, suhteliselt madalad, jässakad, lihtsad, ranged. Puudub baas. · Joonia sambad ehituslikult peenem ja elegantsem, sambal on mitmeosaline baas, üleval iseloomulik kpiteel, palju kaunistusi. · Korintose sambad erinev Joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest, kapiteel kaunistatud akantuse lehtedega Klassikalises ajajärgus toimusid Ateenas suurejoonelised ehitustööd, mis koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Siin asusid: · Ahtena Nike tempel · Ateena kuju ( tarkuse jumalanna) · Panteoni tempel Praegu on Akropol varemetes. Peale templi oli igas linnas teater, staadion ja muud ühiskondlikud hooned. Suuremad teatrid mahutasid 17 000 vaatajat. Vana-Kreeka kultuur tegi aegade jooksul läbi suure tehnilise ja kunstilise arengu.
4 Korintose order kujunes 5. sajandeil e. Kr Korintosel ja sai valdavaks stiiliks hellenistlikul ajastul, kui ehitiste juures pandi suuremat rõhku toredusele ja dekoratiivusele. Korintose stiili kannelüüridega sammas toetub samuti baasile ja samba kapiteel on kõrgem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab äärmiselt plastiliselt raiutud karikakujuline stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta. Joonisel on kujutatud korintose orderis templi põhielemendid ja pildil Ateenas asuva korintose stiilis Zeusi templi (175 e. Kr) varemed. (Jooned sammastel on kannelüürid). 5 Pilaster lame nelinurkne seinasammas (poolsammas), baasist, tüvesest ja kapiteelist
Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias (vt.
saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Näited: Hera tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis. 2. Skulptuur: 1. Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Skulptuur oli küllaltki · Kuros primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõjust
saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Näited: Hera tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis. 2. Skulptuur: 1. Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Skulptuur oli küllaltki · Kuros primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõjust
Dooria Joonia Korintos · Dooria sambad vanimad, suhteliselt madalad, jässakad, lihtsad, ranged. Puudub baas. · Joonia sambad ehituslikult peenem ja elegantsem, sambal on mitmeosaline baas, üleval iseloomulik kpiteel, palju kaunistusi. · Korintose sambad erinev Joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest, kapiteel kaunistatud akantuse lehtedega Klassikalises ajajärgus toimusid Ateenas suurejoonelised ehitustööd, mis koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Siin asusid: · Ahtena Nike tempel · Ateena kuju ( tarkuse jumalanna) · Panteoni tempel Praegu on Akropol varemetes. Peale templi oli igas linnas teater, staadion ja muud ühiskondlikud hooned. Suuremad teatrid mahutasid 17 000 vaatajat. Vana-Kreeka kultuur tegi aegade jooksul läbi suure tehnilise ja kunstilise arengu.
Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. 4 Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev
tüvi oli keskelt jämedam, kapiteel oli kõige lihtsam. Friis koosnes metoopidest ja triglüüfidest. Kasutati värvimist. Sammaste arv oli alati kindla plaani järgi. Pikiküljel paiknes 2x otsakülje sammaste arv (2x+1) JOONIA iseloomustus: suurem kergus, elegants, sammas oli peenem, oli baas, tüves olid sooned e kannelüürid, kapiteelil abakus koosnes rullpadjanditest, mis keerdusid nagu oina sarved. KORINTOS erines ainult kapiteel, poolest oli kõrge ja meenutas akantuse õit. § 11. Kreeka ehitusmälestised. Dooria order kujunes MandriKreekas. Üks vanemaid selles stiilis templeid püstitati jumal Apollonile tõenäoliselt 7.sajandi lõpul Korinthoses. Paestumis ehitati jumalanna Hera tempel umbes 550 eKr. Poseidoni tempel. Arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril ehitati Zeusi tempel Olümpias, 64m pikkune peripteer, mille skulptuuraalne kujundus oli eriti meisterlik. 6.saj eKr kujunes välja joonia stiil
kannelüürid. 2. Joonia stiil - joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt - baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. 3. Korintose stiil - pigem iseloomulik hellenistlikule ajale. Ehituskunstis hakati suuremat rõhku panama toredusele, korintose stiilis kapiteele katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama
Hellenismi ajal õpiti tundma uusi taimseid ja mineraalseid värve, nt puhast, mitut liiki töödeldud kinaveri, smalti ja pliivalget. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 6 Ornament. Kreeka ornamendi ülesandeks oli pinda liigendada, täita või raamida. Varaseim kreeka ornament oli meander, 7.saj eKr lisandusid sellele palmett, voluut, paelpõime ja lootos, 6.sajandil munavööt, mis koos südamekujuliste lehtedega moodustas nn kymationi . Akantuse motiivi hakati kreeka ornamendis kasutama klassikalisel ajastul,; hellenism tõi endaga kaasa bukranioni ja girlandi. Mööbel. Kreeka originaalmööblist on säilinud mõned üksikuid näidised marmorist teatriistmetest. Mööbli vormid ja tüübid aga on meieni jõudnud reljeefkujutistelt, vaasimaalidelt ning ka Tanagra terrakotakujukeste vahendusel. Tüüpilised mööbliesemed olid voodi, diivan, lamend (kline) , häll, kirst, laud, klapp-pink
ehitustööd lõpetas noor lesk Artemisia, kes sinna mumifitseeritult sunna maetigi. Artemisi sõi ära kogu selle tuha mis tema alukaaslase kehast alles jäi. Hellenistlikul ajstul alustatakse uue suure templi ehitamist, mis oli pühendatud kõikidele olümpose jumalatele, selle nimi oli olümpeion. seda ehitati 400 aastat, see on halvasti säilunud, kasutati komposiitkapiteeli, mis oli jooniavoluudid ühendatud korintose peekriga mis on kaetud akantuse lehtedega. püütakse taastada artemise templit kui maavärin hävitab ka selle. vallutatud aladele tormad tphutu mass kreeka kolonialste, ehitatakse uusi suuri linnu, neid tehakse niiluse deltasse. selle plaani olevat liivale kavandanud aleksander suur ise. uueks moeks on geomeetriliselt korrapärase loominguga linnad. Antiiksetest antiookia linnadest on säilunud vaid püene. Hellenistliku ajastu skulptuuris areneb uus haru, mida klassikalisel ajastul üldse ei kujutata.
Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias (vt
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
). Lk. 174 Feidias (V s. e. m. a.) -- vana-kreeka klassikalise ajastu suurim kujur. Lk. 175 ...sümboolne madu, mis Aadamast saadik vaimu tähistab, ajab täielikult ja tagasipöördumatult kesta. -- Piibli järgi puges Saatan mao kesta ja keelitas sellisena esimese inimese naist Eevat sööma keelatud puu vilja. Lk. 176 Korintose sammas -- kreeka ehituskunstis umbes 400. aasta ümber e. m. a. kasutusele võetud sammas akantuse lehtedest ornamendiga kaunistatud kapiteeliga. Lk. 177 ...impeerium, mis Aleksandri surmaga jagunes... -- Viide Makedoonia kuninga Aleksander Suure (356-- 323 e. m. a.) rajatud maailmariigi lagunemisele pärast ta surma. Goujon, Jean -- XVI sajandi prantsuse kujur ning arhitekt. Palestrina -- õieti Pierluigi, Giovanni (1515 [?]--1594), sünnikoha järgi nimetatud Palestrinaks, itaalia helilooja. Panteon (kreeka k. kõigile jumalaile) -- kuulus tempel vanas Roomas. 125. a. ehitati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
