Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunstiajalookonspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes me oleme?
  • Kuhu me läheme?
  • Mis teeb meie kodud nii mugavaks?

Lõik failist

1. Impressionism ja moodne maailm
2. võitlev avangard - futurism
3. dada ja sürrealism
4. abstraktne ekspressionism
5. popkunst
6. kontseptualism
7. minimalism
8. kohaspetsiifiline maakunst
9. feministlik kunst
10. kehakunst - performance
11. modernism – postmodernism
1.Impressionism ja moodne maailm
Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET ´ töö „IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE“ (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. – 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni.

TUNNUSJOONED


Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida
Vasakule Paremale
Kunstiajalookonspekt #1 Kunstiajalookonspekt #2 Kunstiajalookonspekt #3 Kunstiajalookonspekt #4 Kunstiajalookonspekt #5 Kunstiajalookonspekt #6 Kunstiajalookonspekt #7 Kunstiajalookonspekt #8 Kunstiajalookonspekt #9 Kunstiajalookonspekt #10 Kunstiajalookonspekt #11 Kunstiajalookonspekt #12 Kunstiajalookonspekt #13 Kunstiajalookonspekt #14 Kunstiajalookonspekt #15 Kunstiajalookonspekt #16 Kunstiajalookonspekt #17 Kunstiajalookonspekt #18 Kunstiajalookonspekt #19 Kunstiajalookonspekt #20 Kunstiajalookonspekt #21 Kunstiajalookonspekt #22 Kunstiajalookonspekt #23 Kunstiajalookonspekt #24 Kunstiajalookonspekt #25 Kunstiajalookonspekt #26 Kunstiajalookonspekt #27 Kunstiajalookonspekt #28 Kunstiajalookonspekt #29 Kunstiajalookonspekt #30 Kunstiajalookonspekt #31 Kunstiajalookonspekt #32 Kunstiajalookonspekt #33 Kunstiajalookonspekt #34 Kunstiajalookonspekt #35 Kunstiajalookonspekt #36 Kunstiajalookonspekt #37 Kunstiajalookonspekt #38 Kunstiajalookonspekt #39 Kunstiajalookonspekt #40 Kunstiajalookonspekt #41 Kunstiajalookonspekt #42 Kunstiajalookonspekt #43 Kunstiajalookonspekt #44 Kunstiajalookonspekt #45 Kunstiajalookonspekt #46 Kunstiajalookonspekt #47 Kunstiajalookonspekt #48 Kunstiajalookonspekt #49 Kunstiajalookonspekt #50 Kunstiajalookonspekt #51 Kunstiajalookonspekt #52 Kunstiajalookonspekt #53 Kunstiajalookonspekt #54 Kunstiajalookonspekt #55 Kunstiajalookonspekt #56 Kunstiajalookonspekt #57 Kunstiajalookonspekt #58 Kunstiajalookonspekt #59 Kunstiajalookonspekt #60 Kunstiajalookonspekt #61 Kunstiajalookonspekt #62 Kunstiajalookonspekt #63 Kunstiajalookonspekt #64 Kunstiajalookonspekt #65 Kunstiajalookonspekt #66 Kunstiajalookonspekt #67 Kunstiajalookonspekt #68 Kunstiajalookonspekt #69 Kunstiajalookonspekt #70 Kunstiajalookonspekt #71 Kunstiajalookonspekt #72 Kunstiajalookonspekt #73 Kunstiajalookonspekt #74 Kunstiajalookonspekt #75 Kunstiajalookonspekt #76 Kunstiajalookonspekt #77 Kunstiajalookonspekt #78 Kunstiajalookonspekt #79 Kunstiajalookonspekt #80 Kunstiajalookonspekt #81 Kunstiajalookonspekt #82 Kunstiajalookonspekt #83 Kunstiajalookonspekt #84 Kunstiajalookonspekt #85 Kunstiajalookonspekt #86 Kunstiajalookonspekt #87 Kunstiajalookonspekt #88
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 88 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kraist Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
thumbnail
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
thumbnail
17
doc

Impressionismist-postmode rnismini

kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fasismi omadega (futurismi ja fasismi manifest ilmus aastal 1924). Kunstnikud UMBERTO BOCCIONI, GIACOMO BALLA, LUIGI RUSSOLO JA GINO SEVERINI avaldasid 1910. aastal FUTURISTLIKU MAALIKUNSTI TEHNILISE MANIFESTI, kasutasid oma häälekandjana ajakirja Lacerba ning korraldasid näitusi Euroopa pealinnades. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Nad uurisid

Kunstiajalugu
thumbnail
42
docx

Moodsa kunsti voolud 20 saj.

Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult

Kunstiajalugu
thumbnail
68
doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt

Kunstiajalugu
thumbnail
9
doc

Kunstiajalugu kokkuvõte - tabel ja tekst

Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 000­3000 e.m.a. neoliitiline kunst 4000­1530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Egiptus u 3000­1100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.­539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480­323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.­476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus

Kunstiajalugu
thumbnail
12
doc

Kunsti liigid ja kunstnikud

Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti

Kunstiajalugu
thumbnail
34
pdf

Üldine kunstiajalugu

ühenduse kummalisust. Maal oli Salongis üleval ,,Sardanapaluse surmaga" samal ajal ning selle sihiks tundub olevat vastandumine neoklassitsismi printsiipidele ­ sotiruuduline pleed on asetatud erinevate esemete sekka, milles on näha Delacroix anglofiiliat.[6] Eugene Delacroix "Vabadus, mis rahvast juhib" (1830) Eugene Delacroix "Sardanapaluse surm" (1827) Romantism on kunsti (arhidektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.-1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789.aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18.

Eesti kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun