Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Impressionismist-postmodernismini (3)

4 HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Impressionismist-postmodernismini #1 Impressionismist-postmodernismini #2 Impressionismist-postmodernismini #3 Impressionismist-postmodernismini #4 Impressionismist-postmodernismini #5 Impressionismist-postmodernismini #6 Impressionismist-postmodernismini #7 Impressionismist-postmodernismini #8 Impressionismist-postmodernismini #9 Impressionismist-postmodernismini #10 Impressionismist-postmodernismini #11 Impressionismist-postmodernismini #12 Impressionismist-postmodernismini #13 Impressionismist-postmodernismini #14 Impressionismist-postmodernismini #15 Impressionismist-postmodernismini #16 Impressionismist-postmodernismini #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maretmuur Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
88
docx

Kunstiajalookonspekt

7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860- ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel

Ajalugu
thumbnail
119
doc

20 SAJANDI KUNST

TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. ­ 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti ainult valgust ja õhku, mis ümbritsevad loodusobjekte ja

Kunstiajalugu
thumbnail
42
docx

Moodsa kunsti voolud 20 saj.

sellega, et kunsti uudsus on väärtus iseeneses. Konkreetseks tõendiks võib pidada moodsa kunsti eksponeerimisvõimaluste radikaalset paranemist.20. sajandi algupoolel pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vaheldusid kunstivoolud, nagu näiteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism , futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks. Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Referaadis on välja toodud moodsa kunsti voolud 20 sajandil. Kirjeldatud on eri kunsti voole, nende tunnusjooni, kunstnike ja nende loominguid. FOVISM Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena

Kunstiajalugu
thumbnail
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. ­ 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti

Kunstiajalugu
thumbnail
19
doc

12. klassi terve kunstikultuuri ajaloo õpiku kokkuvõte

Kehakunst. Kontseptualismi loobumine meeletaga tajutavast teosest oli üheks põhjuseks omamoodi vastandliku kunstinähtuse nn. kehakunsti tekkimisele. Mitmed kunstnikud muutsid teose teemaks oma keha ja selle füsioloogilised talitused. Keha paljastamine polnud enam eriti sokeeriv, küll aga selle ohustamine või piinamine. Kehakunsti ja performance'ite vahel pole selget piiri, kuid kehakunsti teosed sünnivad tihti ilma publikuta ja levivad fotode, filmide või kirjeldustena. 24) POSTMODERNISM Postmodernismi mõiste üks ja kõige selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Klassitsismist mõjustatud postmodernism levis alates 1970. aastatest laialdaselt. Arhitektid kasutasid antiigipäraseid sambaid mitte ainult fassaadi elemendina, vaid ka õuedes või siseruumides. Ei püütud uusehitisi vanale arhitektuurile vastandada, vaid neid just visuaalselt siduda. Postmodernismi ideoloogia soosis kõikjal kohaliku omapära austamist ja ehitusliku konteksti arvestamist

Kunstiajalugu
thumbnail
68
doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“. Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Mees oli akadeemilise kunstiharidusega. Tema eesmärk oli muuta impressionism teaduslikuks. Selleks luges ta palju värviteooriat ja teadust, tahtis aru saada, mis on värv. Lammutas looduses olevad värvid põhivärvideks ja kandis need pisikeste täppidena lõuendile. Ei seganud värve mitte paletil vaid nende segunemine toimub võrkkestas. Tegi palju eeljoonistusi ja etüüde. Ühe teose loomine oli väga metoodiline ja töömahukas, võis võtta 2-3 aastat. Teoseid: „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“ 1886, „Kankaan“ 1889 – 1890. 2

Kunstiajalugu
thumbnail
12
doc

Kunsti liigid ja kunstnikud

Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti

Kunstiajalugu
thumbnail
11
docx

Kunstiajaloo Eksami küsimused

Teosekulgemine on üldsuunalt plaanipärane, tekkiv rütm on esimesel korral vabalt kujunev, teisel katsel püüab ta saavutada esimesele korrale võimalikult lähedast tulemust. M. Abramovici peetakse küll performance kuningannaks,kui vanaemaks, tema looming on kaasakiskuv, pöörane ja kartmatu ning kasutades vahendina oma keha, pannes proovile oma füüsilisi ja vaimseid võimeid ­ mõnikord isegi eluga riskides ­ looba tänapäevalgi perfomranceid, mis meid sokeerivad ja liigutavad. 11. modernism ­ postmodernism Modernism on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik- kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega.

Kunstiajalugu




Kommentaarid (3)

kreepreedu profiilipilt
kreepreedu: Täpselt see mida vaja! Eeskujulik kokkuvõte suurest materjalihunnikust, mille abiga enne eksamit peas selgust luua.
02:44 09-01-2013
Drupsu profiilipilt
Drupsu: Suurepärane!

Terve EKA ÜKA II eksamimaterjal!
11:49 03-12-2011
recmadis profiilipilt
Madis Sala: Enne kontrolltööd kerge meenutus...
19:21 01-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun