Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üldine kunstiajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Üldine kunstiajalugu #1 Üldine kunstiajalugu #2 Üldine kunstiajalugu #3 Üldine kunstiajalugu #4 Üldine kunstiajalugu #5 Üldine kunstiajalugu #6 Üldine kunstiajalugu #7 Üldine kunstiajalugu #8 Üldine kunstiajalugu #9 Üldine kunstiajalugu #10 Üldine kunstiajalugu #11 Üldine kunstiajalugu #12 Üldine kunstiajalugu #13 Üldine kunstiajalugu #14 Üldine kunstiajalugu #15 Üldine kunstiajalugu #16 Üldine kunstiajalugu #17 Üldine kunstiajalugu #18 Üldine kunstiajalugu #19 Üldine kunstiajalugu #20 Üldine kunstiajalugu #21 Üldine kunstiajalugu #22 Üldine kunstiajalugu #23 Üldine kunstiajalugu #24 Üldine kunstiajalugu #25 Üldine kunstiajalugu #26 Üldine kunstiajalugu #27 Üldine kunstiajalugu #28 Üldine kunstiajalugu #29 Üldine kunstiajalugu #30 Üldine kunstiajalugu #31 Üldine kunstiajalugu #32 Üldine kunstiajalugu #33 Üldine kunstiajalugu #34
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kiivike Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
68
doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt

Kunstiajalugu
thumbnail
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
thumbnail
13
doc

Kunstiajalugu 3. kursus

Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu. 3) Milliseid teemasid käsitlesid sümbolistid? Inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. 4) Milliseid süzeesid kasutas sümbolistlik kunst? Tahtlikult mitmetähenduslikud, salapärased, irreatsionaalsed - kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. 5) Kes olid (lühike iseloomustus, kokkuvõte) · Pierre Puvis de Chavannes - Pierre Puvis de Chavannes oli prantsuse maalikunstnik, kes sai presidendiks ja kaas- asutajaks Société Nationale des Beaux-Arts ja kelle töö mõjutas paljusid teisi kunstnike. · Gustave Moreau ­ Gustave Moreau oli prantsuse sümbolismi maalikunstnik, kelle põhieesmärgiks oli piibli

Kunstiajalugu
thumbnail
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
thumbnail
11
rtf

Erinevad kunstiliigid

Konstruktivism väljendus peale kujutava kunsti ka arhitektuuris, disainis ja moes. Konstruktivistid · Aleksandr Rodchenko · Ella BermannMichel (1896­1971) · Norman Carlberg (1928­) · Avgust Cernigoj (1898­1985) · John Ernest (1922­1994) NAIVISM Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Naivistlik loodusekujutus muutus modernistlikele kunstnikele eriti huvitavaks siis, kui nende oma looming hakkas loobuma nähtava maailma jäljendamisest. Naivistlik kunst võib olla ka väga sarnane lastekunstile, kuid navistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstis on ebatavaline. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Kuulsaimad naivistid · Ivan Generalic · Niko Pirosmanasvili · Henri Rousseau · Paul Kondas DADAISM (19161924) Dadaism tekkis Zürichis ja selle loojateks olid Tristan Tzara, Hans Arp,

Kunstiajalugu
thumbnail
9
doc

Kunstiajalugu kokkuvõte - tabel ja tekst

Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 000­3000 e.m.a. neoliitiline kunst 4000­1530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Egiptus u 3000­1100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.­539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480­323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.­476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus

Kunstiajalugu
thumbnail
7
rtf

Kunstiajalugu - Kubism, Futurism, Abstraktsionism

Carlo Carra. ,,Isamaaline pidustus" Gino Severini ,,Sinised tantsijannad" Kubofutorism oli kubismi ja futurismi segu mis tekkis Moskvas. Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga kõige rohkem ühist. Vastandati Peterburi ,,mõõduka ja vanamoelisele euroopalikkusele" ning samas ühendati vene külade algelisi kultuuri jooni. Neid ühendasid enamvähem korraga Venemaale jõudnud Kubistid ja Fovistid. Ljubov Popova ,,Varahommik" Abstraktne kunst Abstraktne kunst ei püüa kujutada looduses olemas olevat. Abstraktne maal on omaette nähtus, mille loomiseks on kujutatud maalikunsti vahendeid : punkte , jooni , pindu ja värve. Kunstnikud püüdsid oma töödele anda sügavamat sisu. Jooned, pinnad, värvid pidid väljendama kunstniku tundeid ja meeleolusid. Abstraktsionismi eelkäijaks olid Kubism, Futurism ja Dadaism. Kõigis neis vooludes eemalduti loodusest, kuid säilitati sellega veel nõrk side. Abstraktsionismi ,,isaks" peetakse venelast Vassiili

Kunstiajalugu
thumbnail
42
docx

Moodsa kunsti voolud 20 saj.

Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun