Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
AJALUGU-Kreeka
Peamiseks ühendusteeks Kreekas oli meri. See tingis ühelt poolt avatuse maailma suhtes, teisalt sügava sisemise killustatuse. Kreeka koosnes maakondadest, kes kõik kaitsesid oma iseseisvust. Kuna Kreeka asus arenenud Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja vähearenenud Euroopa vahel, täitis ta pidevalt kultuurivahendaja rolli. Nad võtsid üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugandasid neid ja rajasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni.
KREETA -MÜKEENE KULTUUR
Minoiline kultuur (~2000- 1400 eKr)
  • Peeti tihedat ülemereühendust idarikidega ja õppiti ~3000 eKr kasutama vaske
  • 2000 ekr jõudis Kreeta saar tsivilisatsiooni tasemele . Seda seostatakse kuningas Minosega.
  • Kasutati kirja savitahvlitel ( lineaarkiri A). Seda on leitud, kuid ei osata lugeda. Seetõttu teatakse varajasest Minose kultuurist väga vähe (ainult varemete järgi). Kiri oli omapärane ning ei pärinenud Egiptusest ega Mesopotaamiast.
  • Kõige tähtsamas ehitised olid lossid (tuntuim Knossos ). Nende ümber paiknesid rahvarohked linnad. Neis oli palju ruume (k.a luksuslikud vannitoad, basseinid , viljasalved jne) ning need paiknesid kõik ebasümmeetriliselt ja näiliselt korrapäratult ümber keskõue. Neil oli üheaegselt mitu eri otstarvet, kasutati majanduskeskustena ja arvatavasti ka usukeskuste ja kultusepaikadena, sest templeid ei olnud, ning poliitilise võimu keskusena. Lossid olid kindlustamata, seega puudus neil sõjaline otstarve. Losside eesotsas olid ilmselt preesterkuningad, kes vägede juhatamisega ei tegelenud . Kreeta kultuuri eripära on see, et puuduvad kõik sõjakad jooned (relvad, kindlustused ). Kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika ning majaseintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid religioosseid pidustusi, spordivõistlusi ja loodust. Tihti kujutati härga. Naisi kujutati meestest sagedamini ja arvatakse, et naiste ühiskondlik positsioon oli seal kõrgem kui mujal.

Mükeene kultuur (~2000-1100 eKr)
  • Arengutase Kreeta omast madalam, kuid sõjaliselt tugevam (kasutati hobukaarikuid)
  • 15. sajandil vallutasid Kreeka elanikud Knossose ja asusid valitsema peaaegu kogu saart . Uued valitsejad võtsid omaks saarerahva eluviisi ning nende kirja kohandati kreekakeelele (lineaarkiri B). Seda osatakse tänapäeval ka lugeda. Minoiline kultuur kolis ka mandrile. Majandus- ja kultuuri-keskusteks said lossid, neist tuntuim, Mükeene, on andnud nime kogu perioodile. Losside ümbert puudusid suuremad linnad, kuid kunstis matkiti Kreetat. Samuti paiknesid lossides peale muude ruumide ka laod ja töökojad, kuid kõik oli kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid suured kivimüürid; kunstis kasutati sõjatemaatikat. Lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandjat – valitseja ja sõjapealik. Lisaks sõjalised kaaskondlased. Kogu rahva majandustegevust kontrolliti kirjalikud – st kujutas loss endast suure majapidamise keskust. Tõenäoliselt olid lossid üksteisest sõltumatute riikide keskused, kes olid pidevalt sõjajajal. Suurt ühtset riiki Mükeene perioodil ei tekkinud.
  • Usundit loetakse mõlemas kultuuris sarnaseks ja nimetatakse seega Kreeta-Mükeene usundiks
    Enim austati jumalannasid; neile ohverdati loomi ja nende auks korraldati suuri pidustusi. Tähtsaks peeti ka härga. Savitahvlitelt on välja loetud nimesid nagu Zeus , Hera , Poseidon , Athena jt.

KLASSIKALINE KREEKA TSIVILISATSIOON
Tume ajajärk (1100-800 eKr)
  • Kreeta-Mükeene kultuur hävis põhjalikult. Losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes, välissuhtlus vähenes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Üks positiivseid avastusi oli raua kasutuselevõtt – algas rauaaeg . Välja tõrjuti pronks ja vask.

  • Tsivilisatsiooni uus tõus (800-600 eKr)

Ilmnesid taas tsivilisatsiooni tunnused. Uuteks keskusteks said linnad. Esile kerkis aristokraatia – rikas ja mõjukas ülemkiht. Kujunesid linnriigid , kus võeti käsile seaduste üleskirjutamine, millega anti kindlad ja selged piirjooned õiguskorraldusele. Tekkisid tihedad välissisedemed, eriti idamaadega, ning jõudsid läbi nende uute saavutusteni. Käsitöölised omandasid tehnilisi võtteid ja matkisid ida kunstistiili, loodi kreeka alfabeet , mis põhines foiniikia tähestikul (~800 eKr). Pandi kirja kangelaslood ning valmisid „Illias“ ja „Odüsseia“. Metallipuudus ja põlluharimiseks sobiva maa nappus tingisid massilise väljarändamise uutele maadele. See edendas kaubavahetust, millest omakorda tekkis vajadus luua kindel väärtusmõõt – 7. sajandi eKr lõpus hakati müntima hõberaha. Tekkisid sõltumatud linnriigid ( Sparta , Korintos, Ateena ), mis olid omavahel vaenujalal. Esines aristokraatite ja lihtrahva konflikte ning vägivaldseid võimuhaaramisi. Kõigest hoolimata liitsid neid ühine keel, kombed ja usund. Olulised olid ka ülekreekalised religioossed keskused (Delfi ja Olümpia). 776 eKr hakati korraldama olümpiamänge
Uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene omast oluliselt. Ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud. Võim oli küll aristokraatide käes kui ka lihtkogukondlastel oli võimalus sõna sekka öelda. Kirja kasutati riigiasjades palju vähem.
Kreeka-Pärsia sõjad
6. sajandil kujunes ülisuur Pärsia riik, mis alistas Kreeka äärealad. 490 eKr saatis ta laevastiku koos sõjaväega Ateena vastu, kuidas sai Maratoni lahingus lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma . 480 eKr tungisid pärsia väed uuesti Kreekasse ning vallutasid Põhja- ning Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal saavutas aga kreeka laevastik pärslaste üle otsustava võidu ning aasta hiljem purustas spartalaste juhitud maavägi pärslased ka maismaal ning kihutas nad maalt välja.
Klassikaline ajajärk (5. sajand – 4. sajandi esimene pool eKr)
Järgnes hiilgaeg. Kerkisid esile Sparta ja Ateena. Spartas oli väga range sõjaline sisekorraldus ning see oli tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks. Ateena oli vastupidi demokraatlik riik, mida juhtis Perikles . Sellest sai kreeka suurim linn, kaubandus- ja kultuurikeskus. Omati tugevaimat laevastiku kogu Kreekas.
Ateena ja Sparta olid pidevalt vaenujalal ning see päädis pika ja kurnava Peloponnesose sõjaga (431-404 eKr). Sõda sai Ateenale hukatuslikuks, sest spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga ning hankisid nii endale raha ja võimsa laevastiku. Ateena oli sunnitud lõpuks alla andma ning Spartale kuuletuma . Sparta aga omakorda pidi jagama võimu Pärsiaga. Lõpuks tõusis riigis vastuseis ja Ateena suutis tõusta uuesti tugevamate riikide hulka. Liidriks sai aga Teeba , mis võitis Spartat 371 eKr toimunud otsustavas lahingus.
Makedoonia tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp
Ükski linnkriik ei saavutanud kindlat ja püsivat ülekaalu ning kui üks veidi võimsamaks muutus, liitusid teised tema vastu. Kuigi saadi aru, et ühtne riik oleks mõistlikum, ei suudetud seda teostada. See andis vabad käed Makedooniale. Makedoonlased olid üle võnud nende keele, kombed ja kultuuri ja seega ei tahtnud kuningas Philippos II kreekalastega sõjalisse konflikti sattuda ning sekkus Kreekas asjadesse ühe
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt #1 Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt #2 Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt #3 Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt #4 Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt #5 Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt #6 Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt #7 Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hiireke09 Õppematerjali autor

Lisainfo

Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt. Ülevaade punktidena kõikidest valdkondadest.
konspekt , vana-kreeka , mükeene , antiikkultuurid

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

8
docx
Kreeta-Mükeene ajalugu
3
doc
KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk-13-lk-91-100
28
pdf
Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile
8
pdf
Vana-kreeka ja hellenism
28
pdf
Kreeka ja hellenism
35
doc
11-klassi ajalooeksam
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
88
rtf
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun