AJALUGU-Kreeka Peamiseks ühendusteeks Kreekas oli meri. See tingis ühelt poolt avatuse maailma suhtes, teisalt sügava sisemise killustatuse. Kreeka koosnes maakondadest, kes kõik kaitsesid oma iseseisvust. Kuna Kreeka asus arenenud Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja vähearenenud Euroopa vahel, täitis ta pidevalt kultuurivahendaja rolli. Nad võtsid üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugandasid neid ja rajasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. KREETA-MÜKEENE KULTUUR Minoiline kultuur (~2000-1400 eKr) · Peeti tihedat ülemereühendust idarikidega ja õppiti ~3000 eKr kasutama vaske · 2000 ekr jõudis Kreeta saar tsivilisatsiooni tasemele. Seda seostatakse kuningas Minosega. · Kasutati kirja savitahvlitel (lineaarkiri A). Seda on leitud, kuid ei osata lugeda. Seetõttu teatakse varajasest Minose kultuurist väga vähe (ainult varemete järgi). Kiri oli omapärane ning ei pärinenu...
Nii romantism kui klassitsism olid suured hiilgeperioodid nii kunstnikele kui muusikutele, andes elu uutele muusika- ja kunstivooludele. Kokkuvõte Romantism ja klassitsism olid hiilgeperioodid paljudele muusikutele ja kunstnikele, pannes aluse mitmele uuele stiilile. Selle ajastu kunstnike loomingud on säilinud ka tänapäevani ning nendest peetakse suurt lugu, eriti muusikast, mida nimetatakse ajastule vastavalt klassikaliseks muusikaks. Suurimaks inspiratsiooniallikaks olid antiikkultuurid ja kunstid, üleüldse igasugune minevik. Vaieldamatult kaks tähtsamat perioodi kultuuriajaloos. Kasutatud kirjandus L. Priimägi. 2005. Klassitsism. http://opetaja.edu.ee/klassitsism/ http://emakeel.veski.eu/2011/05/romantism/
õrnemaks, graatsilisemaks. Viljakuse ja orgastilisuse seletamiseks loodi hulgaliselt müüte. Tehti koopa- ja kaljujooniseid ning kivifiguure, mis kujutasid seksuaalseid stseene. Rasedusest hoidumine oli sel etapil ilmselt tundmatu, naise sünnitasid keskmiselt 8 last, kellest 18 enamik küll suri imikueas. Võimalik, et sel perioodil hakati vältima ka sigitamist otseste sugulaste vahel. 2. Antiikkultuurid kuni keskaeg Kogu selle perioodi vältel jäid inimese sisemised suguelundid (ja füsioloogia) veel tundmatuks maaks. Peamised tähelepanekud tehti väliste vaatluste põhjal. Lahkamisi ei tehtud ning meesoost arst ei tohtinud naist läbi vaadata. Kreeka arsti Hippokratese ajal (V saj. e.Kr.) tegi läbivaatusi teine naine ja jutustas siis arstile, mida ta oli tähele pannud. Ka Vanas Hiinas tohtis arst vaid patsiendi pulssi katsuda.
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
