Kreeka ajalugu (2000 eKr - 30 eKr.) (4)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

3 HALB

Kreeka ajalugu
Kreeka

Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja paljude saartega ning poolsaartega.
Peamine ühendustee oli meri.
Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas.
Kreeklased nimetasid end hellenidideks.

Kreeta - Mükeene tsivilisatsioon.(2000-1100 ekr)

Kreeka ajaloo varaseim ajajärk.
Kreeka tsivilisatsioon sai alguse kreeta saarelt.
Kreeta tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad. Linnades paiknesid keerulised lossid, mis olid kindlustamata, sellest võib järeldada, et sõjategevus ei mänginud Kreetal olulist rolli.
Tuntuim linn oli Knossos .
Templeid minoilises Kreetas polnud, usutalitused toimusid losside keskhoovides.
Kreetalased arendasid välja lineaarkirja.
Lossides valitsesid arvatavasti preester -kuningad.
Ei ole teada, kas lossid olid iseseisvad või moodustasid tervet saart hõlmava riigi.
Religiooni kohta võib oletada leitud esemete põhjal. Kreetas oli naine tähtsal kohal, eelkõige austati erinevaid jumalannasid. Olulisel kohal oli ka härg, kes oli selle aja tähtsaim kultusloom.
Mükeene oli ühiskonna- ja kultuuritasemelt Kreetast nõrgem. Küll aga olid nad sõjaliselt väga tugevad ( hobused ja sõjakaarikud).
Umbes 1500 ekr vallutasid kreeklased Kreeta saare ja võtsid kiiresti omaks kreetalaste minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja endale sobivaks.
Kreekas tekkisid kindlustatud lossid, kuulsaim neist Mükeene( klükoobilised müürid).
Kreekas ei tekkinud ühtset püsivat riiki, losside eesotsas seisid kaks valitsejat kuningas ja sõjaväepealik. Neile allusid sõjalised kaaskondlased, kes moodustasid eliitkaarikuväe.
Pärast Kreeta-Mükeene tsivilisatsiooni langemist levisid jutud selle aegsetest kangelastest( Herakles , Argo, Helena, Agamemmnon, Achilleus , Ilias , Odysseus ).

Tume ajajärk( 1100-800 ekr)

Lossid hüljati, kiri unustati, elanikkonna arv vähenes, Kreeka langes peaaegu tsivilisatsiooni eelsele tasemele .
Osa kreeklaseid rändas Väike- Aasia läänerannikule, mis muutus püsivaks kreeklaste elukohaks.
Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast.

Arhailine( 800- 500 ekr) ja Klassikaline( 500- 338 ekr) Kreeka

8 sajandil ekr hakkasid Kreekas ilmnema tsivilisatsiooni põhilised tunnused, elanikkonna arv kasvas, tekkisid klassid ja linnad. Taastati sidemed välismaaga.

8 sajandil algas kolonisatsioon ja selle käigus lahkusid paljud kreeklased ja asusid elama Itaaliasse, Sitsiiliasse ja Musta mere rannikule. Loodeti leida vajaliku metalli ja kuna Kreekas polnud põlluharimiseks palju sobivat maad põlluharimiseks. Lahkunud Kreeklased lõid jõukad ja rahvarohked linnad.
Kreeklastel kujunes tugev ühtekuuluvus tunne ja nad hakkasid end hellenistideks kutsuma, teised rahvad aga olid barbarid.
Kujunes kreeklaste uus tähestik alfabeet, mis kujundati foiniikia tähestiku põhjal. Kiri koosnes 24 märgist ja levis igas ühiskonna kihis.
Kreeka ühiskond jagunes vabaks lihtrahvaks, aristokraatideks ja orjadeks.
Vaba lihtrahva alla kuulusid talupojad ja käsitöölised. Nende ülesandeks oli oma töökohtade ja majapidamise eest hoolitsemine. Käsitöölised tegelesid keraamika ja relvade meisterdamisega. Neil ei olnud isandaid, nad võisid omada orje.
Aristokraatid ehk suurmaaomanikud ajasid riigi asju ja hoolitsesid oma füüsilise vormi eest. Nende seast pärinesid nii riigimehed aga ka vaimuinimesed. Olid täieõiguslikud kodanikud.
Orjad olid kas sisse ostetud või võlgnikud, kes oma maa olid kaotanud. Tegid tavaliselt ebameeldivaid töid, töötasid kaevandustes ja tegid muid majapidamis töid. Orjad kuulusid oma peremehele, kuid neid tappa ei tohtinud.
Selle aegne Kreeka ühiskond oli patriarhaalne , see tähendas et naisel ei olnud kodanikuõigusi. Abielu eesmärk oli soetada järglasi või luua poliitilisi sidemeid . Abielu lepiti kokku äia ja peigmehe vahel. Mehed abiellusid 30 aastaselt teismelise eas olevate neidudega et neid oma suva järgi kasvatada heaks naiseks . Mehe ja naise suhted oli pinnapealsed, mees veetis enamus aja kodust väljas, ta võis omada ka suhteis väljaspool abielu. Naiselt nõuti aga ranget monogaamsust. Kreekas olid tavalised ka samasoolised suhted.
Kreeka tüüpiline riigivorm oli polis ehk linnriik koos selle ümbrusega.
Kõik täieõiguslikud elanikud võisid osaleda riigi valitsemises (rahvakoosolek) ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe.
Peale rahvakoosoleku oli igas linnriigis ka nõukogu, nõukogu otsused pandi rahvakoosolekul hääletusele. Nõukogu täitis tihti ka kõrgema kohtu ülesannet.
Igal aastal valiti rahvakoosolekul ka riigiametnikud , seal vastuvõetud otsuseid täide viisid. Riiki kus riigiametnikud olid headest perekondadest nimetati aristokraatlikeks riikideks.
Aristokraatlikus riigis jäi lihtkodanike hääl teisejärguliseks küll aga ei suutnud ülemkiht lihtrahvast täielikult oma võimule allutada.
Polised olid sageli ebastabiilsed, vaesed kartsid kodanike seast välja langeda ja rikkad tahtsid endale suuremat võimu. Sageli viisid sisetülid türannia kehtestamisele, türann saavutas enamuse rahva poolehoiu ja haaras võimu. Türannid toetusid sõjaväele, kuid püüdsid ka kodanike enda poolele saada.
Türannid kehtestasid riigis kindla korra ja sageli muutsid elu paremaks. Vallutasid ka uusi alasi , nad kohtasid aga suurt vastuseisu teiste aristokraatide näol, kes tahtsid ka riigi asjades osaleda.
Türanniat püüti vältida seaduste üleskirjutamisega, kus määrati kindlad karistused kuritegude eest. Täpsemalt määrati ka kodanike õigused ja kohustused.

Sparta linnriik.

Sparta asus Lakoonia maakonnas Lõuna-Kreekas. Oli ainul polis mis hõlmas kahte maakonda . ( vallutasid Messeenia maakonna ja orjastasid selle elanikud.)
Sparta kodanikud olid spartiaadid , omasid võimu ülejäänud elanikkonna üle.
Enamik elanike olid perioigid , kes olid vabad, kuid neil olid andami- ja sõjaväe kohustused. Nad olid mittekodanikud.
Messeenia orjastatud kodanike kutsuti aga helooditeks.
Riigi eesotsas oli kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi.
Muudes asjades juhtis riiki üle 60- aastatest meestest koosnev nõukogu geruusia . Nende seast valiti viis meest, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Nende mõju oli väga suur aga lõplikud otsused tehti kõigi spartiaatide koosolekul.
Spartiaatide seas tekkis kihistumine ja vaesemaid spartiaadidel oli oht kodanike seast välja langeda.
Palju mitte kodanike, et neid võimu all hoida loodi kasvatussüsteem, mille ülesandeks oli arendada sõjameheomadusi. Seitsme aastaselt pandi poisid eakaaslastega kokku elama ja nad pidid ise toime tulema ja nad tegelesid pideva füüsilise treeninguga. Kolmekümne aastaselt said spartiaadid kodanikeks, said oma maatüki ja võtsid naise.
Karm distsipliin tagas riigi sisemise stabiilsuse. Spartat peeti parima riigikorraldusega linnriigiks aritokraatliku korra pooldajate arvates.

Demokraatlik Ateena .

Ateena oli riik Kesk-Kreekas, Atika maakonnas.
Kodanikkonna moodustasid kõik meessoost põliselanikud.
Soloni reformid panid aluse demokraatliku riigikorra arengule.
Ehitasid endale võimsa laevastiku ja sellega tõusis vaeste kodanike tähtsus ühiskonnas veelgi, kuna nemad olid sõudjad ja madrused.
5 sajandi keskpaigaks kujunes demokraatlik riik eesotsas Periklesega.
Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule ja kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Arisokraatidel polnud mingeid eelisõigusi.
Koosolekute vahel korraldas riigiasju 500 liikmeline nõukogu, selle liikmed määrati liisu teel.
Ametisse seati igal aastal ka 6000 kohtuniku, samuti liisu teel.
Ametnikest tähtsaimad olid 10 strateegi, kes valiti rahvakoosolekul.
Ateenas valitses otsene demokraatia.
Kodanikud ei olnud naised, orjad ega ka Ateenasse asunud võõramaalased.
Ateenas saadeti poisid seitsme aastaselt kooli, kus õpetati lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ja luulet. Samuti kuulus hariduse hulka ka sport ja gümnastika.
Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani said poisid sõjalise ettevalmistuse, seejärel said kodanikeks.

Religioon

Jumalad olid inimeste sarnased ja neid eristas inimestest vägi ja surematus . Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli palju ja nad hoolitsesid erinevate tegevusvaldkondade eest.
Pühamute keskpunkt oli altar , kus ohverdati jumalatele. Tavaliselt asus altar lageda taeva all. Tähtsamates pühamutes oli tempel ehk jumalakoda. Templis hoiti jumala kuju, kui tavainimesed pääsesid templisse harva, seetõttu oli templi välisilme tähtsam.
Igaüks võis jumalatele ohverdada ja oma palveid esitada.
Tähtsaim rituaal oli vereohver. Loomad tapeti altaril, loomaliha söödi ära, altar määriti verega ja sellele süüdatud ohvritules põletati söögiks kõlbmatud kehatükid.
Iga aasta toimusid ka usupidustused , kus võttis osa terve elanikkond.
Jumalate tahte selgitamiseks järgiti endeid ja küsiti nõu oraakli käest. Eriti kuulus oli Delfi oraakel ehk püütia kelle sõnades ei kaheldud, vaid kui asi õigesti ei läinud usuti , et inimene on jumalate sõnumi lihtsalt valesti tõlgendanud.
Usuti et karistused saadakse kätte juba eluajal või kanduvad need ta järglastele. Surm tähendas elu lõppu ja Hadese riiki minekut.

Pidustused, lüürika, teater ja sport.

Aristokraadid kandsid pidevalt hoolt oma vormi eest ja spordi võistlusi peeti igas linnriigis. Võisteldi alasti.
Toimusid ülekreekalised olümpia mängud, mis olid eriti kuulsad .
Luule kuulus pidustuste kavva , poeedid olid pärit kõrgest soost ja andsid luules edasi oma mõtteid, tundeid ja tõekspidamisi.
Spordivõistluste võitjale loodi ka laule, mida kandsid ette koorid võistluspaigas või koju saabumisel.
Teater sai alguse dionysuse pidustustelt. Zanriteks olid tragöödia ja komöödia.
Tragöödia oli tõsine ja lõppes tegelase surmaga.
Komöödiad olid lõbusa sisuga ja said ainet poliitikast .

Filosoofia ja teadus.

Religioosse maailmavaate kõrvalt tekkis mõistusele tuginev vaade.
Esimesed filosoofid püüdsid selgitada millest maailm on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb.
Kreeka tuntuimad filosoofid olid Thales, Demokritos , sofistid, Sokrates , Platon , Aristoteles .
Matemaatikas püüti sõnastada teoreeme. Matemaatikat edendas Pythagoras kelle arvates põhines maailm arvulistel suhetel .
Meditsiinis arvas Hippokrates et inimese haiguse põhjused on looduslikud, mitte jumalikud. Tema arust sõltus inimese tervis nelja ihumahla vere, lina musta ja valge sapi tasakaalust. Ühe domineerimine põhjustas haigust.
Hakati kirjutama proosa vormis uurimusi ajaloo kohta.

Hellenismi ajajärk(338- 30 ekr)

Aleksander Suure juhtimisel vallutati alad Vahemerest Indiani.
Ta vallutus retkedele järgnes massiline ümberasustamine Euroopast Lähis-Idasse. Kreeka keel muutus Lähis-Idas kõnekeeleks ja Kreeka traditsioonid asendasid kohalikud. Tekkisid kreekapärased linnad ja varsti sulandusid erinevad rahvad ühtseks kreeka keelseks elanikkonnaks.
Pärast Aleksander Suure surma tekkisid kolm suuremat hellenistliku riiki: Egiptus , Seleukiidide riik ja Makedoonia .
Linnriigid kaotasid oma iseseisvuse, allusid suurriikidele, mida juhtis monarh koos oma nõuandjatega, kelle valis ise.
Sõjavägi koosnes nüüd palgasõduritest, sellega tõusis armee professionaalsus , Hakati kasutama sõjaelevante, kiviheitemasinaid ja piiramistorne.
Idamaadesse rännanud kreeklased rajasid uusi asulaid, paljudest neist said rikkad ja rahvarohked linnad. Tähtsaimaks linnaks osutus Aleksandria. Vahemere linnade ilme muutus kreekapäraseks ja linna rajati teatreid , templeid koole , staadioneid ja muid avalikke ehitisi . Kaubandus Vahemerel elavnes veelgi.
Linnu valitseti traditsiooniliselt, tegutses linnanõukogu ja iga aasta valiti ametnike. Mõnes linnas olid ka rahvakoosolekud , kuid linna võimuorganite volitused piirdusid vaid siseasjadega. Välisküsimused otsustas suurriigi valitseja.
Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri. Aleksandriast sai silmapaistev kultuurikeskus. Loodi raamatukogu kuhu koondus kogu Kreeka kirjasõna.
Ateena oli tähtis filosoofiakeskus.
Hellenismi ajal sai populaarseimaks zanriks luule, valitsejad kutsusid poeete oma lähikonda. Luule eesmärk oli valitsejale meelelahutust pakkuda ja seetõttu muutusid luuletuste teemad, näiteks ülistati valitseja perekonda.
Endiselt armastati ka teatrit, kuid rahva maitse oli muutunud, eelistati komöödiaid, mis põhinesid argielu teemadel mitte poliitikal.
Filosoofias juureldi üksikisikut puudutavate probleemide üle. ( Epikuros , stoitsistlik koolkond)
Idamaadesse asudes toimus religioonide segunemine . Religioonis ilmusid uued jooned ja austama hakati ka idamaiseid jumalaid.
Teadusharud muutus omaette valdkondadeks. Sõnastati geomeetria põhialused ja leiutati kruvi. Avastati kehade veeväljasurve seadus. Teati et maa on kerakujuline ja ka umbkaudset ümbermõõtu.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 81 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

piparm9nditee Õppematerjali autor

kreeka ajalugu kreeka vanaaeg kreeka ajajärgud sparta ateena kreeka religioon kreeka kultuur kreeka teadus kreeka filosoofia

Sarnased õppematerjalid

rtf

Vana-kreeka perioodid

KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr:

Ajalugu

rtf

Vana-Kreeka

VANA-KREEKA Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt.

Ajalugu

txt

Kreeka erinevad ajastud antiikajal

Kolonisatsiooni tekkega hakkasid kreeklased kodumaalt v�lja r�ndama ja rajama uusi asualid Sitsiiliasse ja Itaaliasse. V�ljar�nne on tingitud sellest, et p�lluharimismaad j�i v�heseks, aga ka vajadus raua j�rele. Kolooniatest said rahvarohked ja rikkad linnad. �htekuuluvustunne: austati �htseid jumalaid ja k�neldi samasid murdeid. Kreeklased nimetasid end helleniteks, k�iki teisi rahvaid aga barbariteks. Vanimad t�endid Kreeka t�hestiku e. alfabeedi kohta, mis kujunes foiniikia t�hestiku p�hjal. T�hestik koosnes 24 t�hem�rgist. Enamik rahvast teenis elatist p�lluharimisega. Suuremates linnades olid �lekaalus k�sit��lised. Akropol e. m�gilinn. Koosoleku- ja turuplats e. agoraa. Kreeka �hiskonna �lemkihi moodustasid suurmaaomanikud e. aristokraadid. Nende p�lde harisid orjad ja s�ltlased. Aristokraadid harisid ennast. Aristokraatia seas kujunesid v�lja s�pruskonnad

Ajalugu

doc

Kreeka - geograafiline asend, kronoloogia, kreeta-mükeene

Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka ajalugu

Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele

Ajalugu

doc

Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu

See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Peamine ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri, mida mööda on peetud sidet ka välismaaiilmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse Egeuse mere lõunaosas asuval Kreeta saarel, kus 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas

Ajalugu

pdf

Vana-kreeka ja hellenism

AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni,

Ajalugu

doc

Antiik Kreeka

Kreeka Oli väga palju väikeseid linnriike ja ühtset riiki ei tekkinud, see oli tingitud mägedest, mis Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta-Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum

Ajalugu

Rohkem sarnaseid