maakonda: spartalased oli jub VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Masseenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna, isegi siis, kui Spartast ei saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suuresr kindlustamata külast Sparta ühiskonna korraldus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid peroigid (need, kes elavad ümberringi), kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõijaväekohustuslikud mittekodanukud. Masseenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustuseid. Muus osas juhtis riiki üle 60-
Kuningad kuulusid vanemate nõukokku, kus otsustati tähtsamaid riigiasju. Valitsusse kuulus 5 efoori ehk vaatlejat, kes kontrollisid kuningaid ja vanemate nõukogu. Rahvakoosolek kiitis heaks vanemate nõukogus vastu võetud otsused. Sparta ühiskond Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond – spartiaadid. Nende õiguseks oli osaleda riigi valitsemises. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik elanikke oli peroigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväe kohustuslikud mittekodanikud. Peroigide tegevusalaks oli põlluharimine, käsitöö ning kaubandus. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas. Nad olid orjad, kes spartiaatidele kuuluvat maad harisid. Sparta kasvatus Suurt tähtsust omistasid spartalased laste kasvatamisele. Oluline oli kasvatada tulevastes sõjameestes ühtsust, lojaalsust ja ohvrimeelsust Sparta ees. Arstid vaatasid kõik vastsündinud
Samas Ateenas valitses algselt diktatuur, kuid hiljem demokraatia. Sparta oli ideaalne sõduririik, mille peamiseks eesmärgiks oli arendada sõjameheomadusi, samas kui Ateena oli demokraatlik riik, kus kehtis arusaam, et kõik kodanikud on võrdsed. Ateena oli peamine kaubandus ja-kultuurikeskus Kreekas. Sparta kodanikuõigused moodustasid kõik täieõiguslikud spartlastest mehed, kes olid vähemalt 30. aastased ehk spartiaadid, kes ei teinud tavalist lihtrahva tööd, vaid valitsesid riiki. Peroigid moodustasid keskklassi, kes olid isiklikult vabad andamikohustlased, poliitiliste õigusteta ning teenisid sõjaväes. Nad tegelsid käsitöö, kauplemise ja põlluharimisega. Heloodid olid orjad, kel polnud õigusi ja kes olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselankid, mil 20-aastaselt võisid oaleda rahvakoosolekul ning 30-aastaselt võisid kandideerida nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikuks
Linnaelanikkond kasvas linnade, käsitöö ja kaubanduse edenedes. Linnas ülekaalus käsitöölised. Rikkam ja mõjukam osa olid aristokraadid suurmaaomanikud, auväärse päritoluga. SPARTA Kaks päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi, kõrgema preestri kohused. 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia. (vähemalt 60-aastased) Kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Lõplik sõna kõigi spartiaatide koosolekul. Enamik asukaid peroigid. Vabad, aga õigusteta, kohuslased. Heloodid maaorjad. Kodanike kasvatamise süsteem. Vallutustel põhinev, ülemvõimu säilitada üritav riik. Loomingulisus pärsitud. ATEENA Algselt riigiametnikud, nõukogu ja rahvakoosolek. Hiljem aristokraatia eesõigused kadusid. Kodanikud Atika täiskasvanud põliselanikud mehed. 500-liikmeline nõukogu, rohked riigiametnikud, kelle hulgast valiti 10 strateegi (väejuhid). 6000 kohtunikku. Loosi teel.
kahte maakonda. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi ja kes olid kõrgemad preestrid. Muid otsuseid tegi 30liikmeline vanemate nõukogu geruusia (vähemalt 60a) ja igal aastal kõigi kodanike seast valitavad riigiametnikud efoorid (5). Lõpliku sõna ütles kõigi spartiaatide koosolek. Viimased olid linna kodanikud, kuid olid suures vähemuses. Ülejäänud elanikud jagunesid kahte gruppi: peroigid Lakoonika asukad, kes olid isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta ning spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud; heloodid alistatud messeenlased ja alistatud Lakoonika pärisrahvas olid spartiaatide maaorjad. Kujunes range kodanike kasvatamise süsteem 7. eluaastast saadeti poisid kodust eemale tegelema kehaliste ja sõjaliste harjutustega. 20 eluaastast peeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30 eluaastaks täieõiguslikeks kodanikeks
annaabi.ee 
