Sokrates suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda, ta väitis, et kuna valitsemises osalevad vaid võhikud, siis ei saa selline riigikord olla vooruslik. Sokratese arvukatest õpilastest kerkis esile Platon (427-347 eKr), kes asutas oma filosoofide kooli Akadeemia. Platon pani oma teosed kirja dialoogidena, kus peategelaseks oli Sokrates. Platon leidis, et vooruse mõistmiseks on tähtsaim ideede õpetus. Tema arvates oli kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud vasted ideed, mis on muutumatud ja tõelised. Silmaga nähtavad ja käega kombatavad asjad on üksnes nende ajalikud ja ebatäiuslikud koopiad. Kõige olulisemaks oli hüve idee. Platon esitas ka oma ettekujutuse ideaalsest riigist, mida juhivad võimekad inimesed filosoofid, kes pidid pühenduma oma võimete ja vooruste arendamisele. Vahepealne korravalvurite klass peab ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate juhtnööridele
muutumatu sellepärast, et põhineb seisukohtadesse suhtus Arist Kes on jõudnud teadmiseni voorusest, igavestel ja muutumatutel ideedel. kriitiliselt. Ta ei pidanud õige see ka käitub vooruslikult, sest Platoni ideedeõpetust. mõistab et halb tegu kahjustab ka toimijat ennast Kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel on täiuslikud Inimesele oli tema meele Teadmine voorusest on ülim voorus olemuspõhjused - ideed. loomuomane riiklik ühiselu. Ta
· 1844.a. keeld pärandusele · Depressioon (spliin) · La Fanfario, 1848 · E.A.Poe · Osales 1848. aasta revolutsioonis · 1851. astus coup d´États´le vastu; pettus ühiskonnas · Põhiteos "Kurja lilled", 1857 "Les Fleurs du Mal", 1857 ·Keelati ära 6 luuletust -> kohus ·"Spliinis ja ideaalis" läbivaks teemaks ideaalide kättesaamatus; elu "õite" mürgistatus surmast ja kaduvusest ·"Vastavusi"- sümbol. kirjeldus: füüsilises maailmas meeleliselt tajutavatel objektidel olemas vaimu- ja hingemaailm selle jäädvustamine autori eesmärk ·Dante "Jumalik komöödia" 100 laulu/luuletust ·Tegevus paralleelne ·Avaluuletuses "meie" ·Patuks igavus ·Paradiis neetud linna tänavatel "Armastajate surm" Meie voodid on tulvil siis mahedaid hõngusid, Meil on diivaneid sügavaid siis nagu hauad Ja riiulitäied kummalisemaid lillesid, Mis meile on puhkenud all mõne kaunima taeva Pruukides isu pärast viimaseid soojusevarusid,
hulka, mis teatud tingimustel võivad selles funktsioonis esineda." (Lotman "Poeetika lühikursus") Nagu Lotman viitab, "eraldus Euroopa kultuuris kunst teadusest ja käsitööst suhteliselt hiljuti - renessansiajastul; teisalt näib kunst olevat kultuuri universaalne komponent: pole teada ainustki vähegi arvestatavat kultuuri, kus puuduks kunst üldse. Paljudel meie poolt kunstiteostena tajutavatel muistsete või eksootiliste kultuuride tekstidel või esemetel oli oma kultuuris aga põhimõtteliselt teine funktsioon. Nii ühendame üldmõiste vanavene kirjandus alla nii kroonikad kui pühakute elulood, juriidilised dokumendid jne." (Lotman "Poeetika lühikursus") Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas;
Filosoofide seisukohad: sofistid Mõisted "õige" ja "väär" võivad olla suhtelised, sest inimeste hinnangud samadele asjadele võivad olla erinevad. Inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate,mitte nõrkade ja saamatute huvidele. Sokrates Voorus on midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Platon ideed on muutumatud ja reaalsed, meeltega tajutav maailm aga on üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koopia. Kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel on oma täisulikud olemuspõhjused ideed. Inimindiviid koosneb kirest,mõistusest ja tahtest. Aristoteles Idee kui tetud omaduste kogum võtab kokku asja olemuse,sidudes sama tüüpi asju, kuid üksikud asjad eelnevad siiski üldistele ideedele ega ole neist lahus. Ideedel pole iseseisvat olemist. Eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. 20.Hellenismiaja ühiskonnas tekkisid võrreldes Kreeka polistega
ühteaegu nii võimalikuks kui ka paratamatuks. Ei pooldanud Ateena demokraatlikku korda. See polnud tema arvates hüveline, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest suurt midagi ei teadnud Platon sõnastas oma vaated arvukates dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas paljude sofistidega. Just Platoni dialoogide kaudu tunneme Sokratese seisukohti. Platoni meelest on kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud olemuspõhjad- ideed. Ideed on muutumatud ja reaalsed, meeltega tajutav maailm aga on üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koopia. Kujundas tervikliku õpetuse riigist. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke ja tagab, et ainult filosoofis saavad riigi etteotsa. Töötegemine jäägu vähemvõimekatele. Tublidest ja arukamatest kasvatatagu sõjamehed ja kõige
Tegeles koraaliküsimustega, ja mis on hea, ja kuidas selleni jõuda. Ei võtnud oma õpilastelt tasu 2.Inimene: pidi ise mõistmiseni jõudma, et mis on voorus, ja siis ta ka käitub vooruslikult. 3.Riik: ei pooldanud Ateena demokraatliku riigikorda (sest see polnud tema arvates hüvelik, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest suurt midagi ei teadnud) PLATON- 1. ideedeõpetus- midagi on meeltega tajutav ja midagi mitte. Kõikidel meelteorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud olemuspõhjused ideed. 2.kirg, mõistus ja tahe-need 3.asja 3. riik peaks põhinema hüvel ja filosoofid peaksid riiki juhtima (3 ühiskonnakihti filosoofid, sõdurid, töö inimesed kõik annavad üksteisele midagi) ARISTOTELES 1.olemasolevatest eeldustest järestise tuletamine 2.loomuomane riiklik ühiskonnaelu. Ta ei saa elada väljaspool riiki. Inimene- riiklik elusolend 3. Talle meeldisid keskmise jõukusega kodanikud
[...] dokumentaarteater) “Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta Mõned kirjanduse tunnused: on palju keerukam loomulikust keelest. [...] keelematerjalist kultuuri, kus puuduks kunst üldse. Paljudel meie poolt loodud komplitseeritud kunstiline struktuur võimaldab edastada kunstiteostena tajutavatel muistsete või eksootiliste kultuuride niisugust informatsioonihulka, mida pole võimalik edasi anda tekstidel või esemetel oli oma kultuuris aga põhimõtteliselt teine elementaarse keelestruktuuri enda vahenditega. Siit järeldub, et funktsioon. Nii ühendame üldmõiste vanavene kirjandus alla nii antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa kroonikad kui pühakute elulood, juriidilised dokumendid jne.” edastada väljaspool antud struktuuri
Sokrates suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda, ta väitis, et kuna valitsemises osalevad vaid võhikud, siis ei saa selline riigikord olla vooruslik. Sokratese arvukatest õpilastest kerkis esile Platon (427-347 eKr), kes asutas oma filosoofide kooli Akadeemia. Platon pani oma teosed kirja dialoogidena, kus peategelaseks oli Sokrates. Platon leidis, et vooruse mõistmiseks on tähtsaim ideede õpetus. Tema arvates oli kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud vasted ideed, mis on muutumatud ja tõelised. Silmaga nähtavad ja käega kombatavad asjad on üksnes nende ajalikud ja ebatäiuslikud koopiad. Kõige olulisemaks oli hüve idee. Platon esitas ka oma ettekujutuse ideaalsest riigist, mida juhivad võimekad inimesed filosoofid, kes pidid pühenduma oma võimete ja vooruste arendamisele. Vahepealne korravalvurite klass peab ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate juhtnööridele
demokraatlikku riigikordam sest leidis, et seda juhivad võhikud ning riik pole seega vooruslik. Tavalised ateenlased umbusaldasid teda, sest kuigi ta ise oli kuulekas kodanik, astusid tema õpilased demokraatia vastu relvaga. · Platon Sokratese õpilane asutas filosoofiakooli Akadeemia; kirjutas palju; pani oma teosed kirja dialoogidena; voorus on midagi kindlat ja püsivat ning seisneb selle olemuse tundmises; tähtis on ideede õpetus; kõigil tajutavatel nähtustel on oma täiuslikud vasted ideed. Ideed on muutumatud ja tõelised, silmaga nähtavad asjad aga nende ebatäiuslikud koopiad; ideaalne riik on see, mille eesotsas on filosoofid, kes teavad vooruse tähendust · Aristoteles Platoni õpilane asutas oma kooli; suur silmaring; tema tööd käsitlesid peaaegu kõiki teemasid; võttis kokku kõik oma eelkäijate teadmised ja süstematiseeris need; võttis nende põhjal enda
jõudma. Ta suhtus halvasti Ateena demokraatlikusse riigikorda, kuna riigi juhtimisel osalesid ka täielikud võhikud. 339 eKr anti ta noorsoo rikkumises süüdistatuna kohtu alla ja hukati. Platon Sokratese õpilane. Asutas Ateena lähedale oma filosoofiakooli Akadeemia. Pani oma teosed kirja dialoogidena filosoofide mõttevahetustena. Ta pidas tähtsaimaks ideede õpetust kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel on oma täiuslikud vasted ideed. Ideed on muutumatud ja tõelised. Nagu kõik muu, nii pidi riigikorralduski Platoni meelest põhinema voorusel. Esitas oma ettekujutuse ideaalsest riigist, kus oli eraldatud võimekad vähemvõimekatest. Viimaste osaks jäi töö tegemine, esimesed pidid pühenduma enese arendamisele, neist said ideede mõistjad ja nende osaks jäi riigi juhtimine. Aristoteles Platoni õpilane. Asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli
Geomeetria toetumine meelelisele kogemusele ilmneb selles, et geomeetrilisi figuure saab joonisel kujutada ja matemaatilises arutluses kasutatakse väga tihti sellist abivahendit. Platon osutab aga sellele, et geomeetria väited kehtivad sel juhul mitte jooniste, vaid geomeetriliste kujundite kohta. Viimaste kohta ütleme me tänapäeval, et need on “idealiseeritud objektid”. See tähendab, et nad kujutavad endast selliseid objekte, millel on niisugused omadused, mida meeltega tajutavatel objektidel olla ei saa. Näiteks jooned ja punktid, mis ei oma läbimõõtu, absoluutselt sirged jooned jne. Need on omadused, millele geomeetriliste figuuride joonised saavad üksnes läheneda, jäädes samal ajal paratamatult ebatäpseteks. Matemaatilised väited kehtivad aga ranges tähenduses üksnes idealiseeritud objektide kohta – nagu me tänapäeval Platonilt alguse saanud terminoloogias ütleme. Platon ütleb muidugi, et matemaatika kehtib matemaatiliste objektide ideede kohta
Ka Sokratese vaateid teame me peamiselt Platoni teoste vahendusel. Seega on Platoni teostes tema enda ja Sokratese seisukohad sageli lootusetult ühte põimunud ja nende vahel selge vahetegemine peaaegu võimatu. Sokrates oli õpetanud, et voorus põhineb teadmisel. Platon aga püüdis vastata küsimusele, mis on see, mida inimesed vooruse ja hüve mõistmiseks teadma peavad. Ta leidis, et see on õpetus ideedest. Platoni meelest olid kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud vasted ideed (eidos kreeka keeles vorm, kujutis). Ideed olid muutumatud ja tõelised. Silmaga nähtavad ja käega katsutavad asjad on üksnes ideede kaduvad ja ebatäiuslikud koopiad. Platon võrdles ideid piltlikult tõeliste esemetega ja meeleorganite poolt tajutavaid asju nende varjudega. Ideid ei olnud aga tema meelest võimalik ei näha, kuulda ega kombata nende olemust võib tabada üksnes mõistuse abil. Ideede hulgas kõige olulisem on
Ka Sokratese vaateid teame me peamiselt Platoni teoste vahendusel. Seega on Platoni teostes tema enda ja Sokratese seisukohad sageli lootusetult ühte põimunud ja nende vahel selge vahetegemine peaaegu võimatu. Sokrates oli õpetanud, et voorus põhineb teadmisel. Platon aga püüdis vastata küsimusele, mis on see, mida inimesed vooruse ja hüve mõistmiseks teadma peavad. Ta leidis, et see on õpetus ideedest. Platoni meelest olid kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud vasted ideed (eidos kreeka keeles vorm, kujutis). Ideed olid muutumatud ja tõelised. Silmaga nähtavad ja käega katsutavad asjad on üksnes ideede kaduvad ja ebatäiuslikud koopiad. Platon võrdles ideid piltlikult tõeliste esemetega ja meeleorganite poolt tajutavaid asju nende varjudega. Ideid ei olnud aga tema meelest võimalik ei näha, kuulda ega kombata nende olemust võib tabada üksnes mõistuse abil. Ideede hulgas kõige olulisem on
Sokrates uskus, et kes on jõudnud teadmiseni voorusest, see ka käitub vooruslikult, sest mõistab, et halb tegu kahjustab ka toimijat ennast. Teadmine voorusest on seega ülim voorus ise: see muudab voorusliku käitumise ühtaegu nii võimalikuks kui ka paratamatuks. Platon Platon uskus, et hüve on igavene ja muutumatu sellepärast, et põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel. Platoni meelest on kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud olemuspõhjused – ideed. Ideed on muutumatud ja reaalsed, meeltega tajutav maailm aga on üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koopia. Platon võrdles ideid tõeliste esemetega ja meeleorganite poolt tajutavaid asju nende varjudega. Kõigist neist lugematutest ideedest kõige olulisem on hüve idee, mis kätkeb endas kõige tõelise, hea ja voorusliku olemust. Kuid ideid ei ole võimalik meelte kaudu tajuda, nende olemust võib tabada üksnes mõistusega
.. võib-olla ütled sa, et see on tühiasi, käitumisele vastata. Kui eestvedaja on naissoost õpilane ja „ohver“ meessoost õpetaja, võib sest sa ainult norisid natuke. See on suur asi, sest... – see on äärmiselt tõsine, sest...“. Siinkohal olla tark kui protsessi korraldab naissoost kogenum kolleeg (tajutavatel eetilistel põhjustel). sõnastab korraldaja ümber, miks selliseid käitumisviise ei saa alatähtsustada, nende üle naerda • Korraldaja (kogenum kolleeg) algatab õpetaja ja õpilase (ahistamise eestvedaja) vahel või neid välja vabandada. Toon ja käitumisviis (nagu varem öeldud) on väga olulised; rangelt, kohtumise. kuid lugupidavalt.